töövahendi kasutamisega ja parameetrite arvväärtused nt müra jt); Kasutatavate ohumärgiste/märguannete ülevaade (kas ja millised ohumärgised peaksid olema); Ülevaade kaitseseadistest ja nende toimimisest; Nõuded tegevusele enne töö alustamist; Nõuded tegevusele töö ajal; 1 Iseseisev töö ‘Arvutitöökoha ergonoomia uurimine’ Nõuded tegevusele pärast töö lõpetamist; Nõuded tegevusele avariiohtlikus olukorras, avariiolukorras 5. Teave töövahendi õige ja ohutus kasutamise kohta: Töövahendi kasutamisega seotud tööoperatsioonide kirjeldused; Ergonoomiliselt õiged tööasendid ja –võtted; Täpsustavad ohutusnõuded konkreetse tööoperatsiooni jaoks; 6. Juhised hooldustööde teostamiseks:
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 12: ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE Kuupäev: a) Arvutitöökoha ergonoomia uurimine Nimi: 06.05.2014 Joonas Hallikas b) Magnetvälja mõõtmine töökohal Kursus: Kellaaeg: c) Igapäevase töökoha ergonoomia MAHB-41 10.00 uurimine töötaja enesetunde alusel TÖÖ EESMÄRGID Uurida arvutiga töötamisega seotud nõudeid. Tutvuda füüsikaliste suurustega, mis mõjutavad töömugavust arvutiga töötamisel
Arvuti ja tervis Arvutis ole kuni 30 minutit. Arvutis kaua olemine rikub sinu silmi. Arvutiga töötama õiges kehaasendis. Üle kolme tunni päevas ei tohiks arvuti taga olla. Kuvar peab olema silmadest madalamal, sest allapoole on mugavam vaadata. Arvutitöökoha vale ülesehituspõhjustab sageli lihasevaevusi. Küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei tohiks olla alla 90 kraadi. Selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud. Arvutis olemine tekidab sõlutuvust ja näiteks unustad õppimise. Arvutite ruumis võib töökeskkond muutuda (nt. õhu temeratuur ja niiskus ). Arvutit kasutades peab olema õige valgus. Arvutist tulevad ka paljud haigused kuna arvutist tuleb kahjulikke kiirguseid.
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 10: ARVUTITÖÖKOHA ERGONOOMIA UURIMINE Töö nr: 6 Nimi: a) Arvutitöökoha ergonoomia uurimine Kuupäev: b) Magnetvälja uurimine Kursus: 08.10.2012 Koostanud: Jana Paju TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida arvuti avaliku kasutamise ja kuvariga töötamise nõudeid. 2. Tutvuda füüsikaliste suurustega, mis mõjutavad töömugavust arvutiga töötamisel. 3. Õppida neid suurusi mõõtma. TÖÖVAHENDID „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Vabariigi valitsuse määrus nr. 362, vastu võetud 15.11
Kemikaalide vale kasutus võib kahjustada ka töökohast väljapoole jäävat keskkonda. Alates kemikaalide saabumisest töökohta kuni nende kasutamiseni on vaja rakendada hädavajalikke ettevaatusabinõudeid. Paljudel kemikaalidel on pikaajaline toime, mis ei ole kohe nähtav. Nende kahjustustest tulenevad kompensatsioonimaksud võivad olla väga kõrged. Kahjustuste ennetamine on vähem kulukas. Ergonoomiline arvutitöökeskod Arvutitöökoha kujundust reguleerivad "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Sellele vaatamata ei saa anda üheseid soovitusi: mugavus töökohal sõltub väga palju pisiasjadest ja isiklikest harjumustest. Kriitilisemad punktid on tooli ja laua asukoht, valgustus, monitor, klaviatuur, hiir ja arvuti tehtav müra. Iga inimene peaks vähehaaval oma töökoha enda jaoks mugavaks sättima. Uuemad monitorid ei levita elektromagnetkiirgust, küll võivad seda teha
Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaolu. Probleemile lähenetakse väga komplekselt, arvestades kõiki antud töökeskkonda mõjutavaid faktoreid. Nagu näiteks töö iseloomu, üldist organisatsiooni kultuuri, inimese enda omapära, majanduslikku situatsiooni. 3.2.Ergonoomiline arvutitöökeskkond Arvutitöökoha kujundust reguleerivad "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Sellele vaatamata ei saa anda üheseid soovitusi: mugavus töökohal sõltub väga palju pisiasjadest ja isiklikest harjumustest. Kriitilisemad punktid on tooli ja laua asukoht, valgustus, m o n i t o r, k l a v i a t u u r, h i i r j a a r v u t i t e h t a v m ü r a
• Taustamüra ei tohiks häirida töötajal keskendumist ega suhtlemist. • Kaitseks elektrostaatilise välja ja magnetvälja tervisele ohtliku mõju eest ei tohi töötaja istuda kuvarile lähemal kui 50 cm. Kuvaril genereeritav kiirgus sumbub sel teepikkusel ja ei kahjusta töötaja tervist. • Konditsioneerid ning kliimaseadmed asetada arvutitöökohast võimalikult kaugele, vältida üldventilatsiooniava arvutitöökoha kohal, eriti kui sellest puhub õhku ruumi väga intensiivselt. • Arvutiga töötaja peab tegema iga tund puhkepause, näiteks iga 45-50 minuti järel viis kuni seitse minutit puhkama. Pausi ajal lahkuda arvutitöökohalt, liikuda ringi või teha tervisevõimlemist, mitte lugeda ajalehte või dokumente. Puhkepaus peaks olema aktiivne ja soovitatav on teha ka silmade võimlemist. Picture owner https://commons.wikimedia.org/wiki/User:Yamavu
9 riik, tööstusettevõtted, asutused, pangad, koolid, haiglad. Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaolu. Probleemile lähenetakse väga komplekselt, arvestades kõiki antud töökeskkonda mõjutavaid faktoreid. Nagu näiteks töö iseloomu, üldist organisatsiooni kultuuri, inimese enda omapära, majanduslikku situatsiooni. 3. Ergonoomiline arvutitöökeskkond Arvutitöökoha kujundust reguleerivad "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Sellele vaatamata ei saa anda üheseid soovitusi: mugavus töökohal sõltub väga palju pisiasjadest ja isiklikest harjumustest. Kriitilisemad punktid on tooli ja laua asukoht, valgustus, monitor, klaviatuur, hiir ja arvuti tehtav müra. Iga inimene peaks vähehaaval oma töökoha enda jaoks mugavaks sättima. Uuemad monitorid ei levita elektromagnetkiirgust, küll
WLAN, Linksys vms). Mõistlikuks ei saa pidada ka oma aadressi kasutamist SSID-nimena Korter 12, II korrus, Firmanimi OÜ jne. Kui tõesti tahate, et võõrad teie WiFi-võrguga liituda oskaksid, kasutage meiliaadressi või telefoninumbrit. Firmanime kasutamine hõlbustab häkkerite tööd, kodune aadress võib olla aga reklaamiks varastele siit on vähemalt arvuti kaasa võtta. Turvaline WiFi-ühendus Raadiovõrk on mugav nii kodus kui ka kontoris: arvutitöökoha asukoht ei ole enam piiratud kaabli pikkusega, sülearvuti omanikud saavad võrku kasutada kas või koduaias külitades või kontori puhkenurgas kohvi juues. Paraku aga kätkeb traadita arvutivõrgu kasutusmugavus endas ka ohtusid. Turvamata WiFi-võrku on võõral väljastpoolt kontorit siseneda sama lihtne, kui firma töötajal kontori kohvinurgast vaja läheb vaid paari näpuliigutust. Kutsumata külaliseks võib olla nii hoone alumisel korrusel tegutseva pubi külastaja, kes
tegemisel. Näiteks turismiga seotud aladel on arvuti väga oluline, kuid kahjuks pole ka see töövahend ohutu. Kiirgused, mis lähtuvad arvutusseadmetest, on elektrostaatiline väli ja kiirgus, mis tekitab katoodtoru. Soovitatavad kriteeriumid (tööpinna kõrgus ja laius, silmade kaugus kuvarist, lauaplaadi paksus, vaatenurk, jalgade liigutamise võimalus, istme kõrgus, seljatoe paigutus jms) arvutitöökoha planeerimisel aitavad ära hoida arvutite halba mõju inimese tervisele. Kõige tähtsamad tegurid arvutitöö ergonoomias on töölaud, tool ja ruumi valgustus. Kui tööruum on kitsas, suvel umbne, üldvalgusus nõrk, tuleks välja vahetada laes paiknev hõõglampidega üldvalgusti. Soovitatav üldvalgustus on vähemalt 500 lx, millele lisandub kohtvalgusti valgus. Ka päevavalguse suund on väga oluline: aken ei tohi jääda töötaja vaatevälja
Enam- vähem pideva arvutitööga kaasas käiv silmade kiire väsimine, kipitus ja peavalu on ühelt poolt tingitud pikaajalisest silmade pingutamisest ilma puhkepausideta, sagedasest vaatekauguse muutumisest (ekraanile, klaviatuurile, paberile), ekraani ülemäärasesest mheledusest jne. Teiselt poolt mõjutab selliseid vaevusi kindlasti ka ekraani asend töötaja suhtes, valgustite (nii üld, kui kohtvalgustite) paigutus, töökoha asend akende suhtes, seinte värvus jne. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalisets viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela- õlapiirkonnas, alaselja vaevused randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on kuvari, klaviatuuri, laua ja tooli väär asend ja paigutus töötaja suhtes, st töökoha mittevastavus töötaja kehalistele iseärasustele. Selja- ja kaelavalusid aitab ära hoida õige isteasend ja ekraani õige paigutus; õlgade ja käsivarte koormus
Enam- vähem pideva arvutitööga kaasas käiv silmade kiire väsimine, kipitus ja peavalu on ühelt poolt tingitud pikaajalisest silmade pingutamisest ilma puhkepausideta, sagedasest vaatekauguse muutumisest (ekraanile, klaviatuurile, paberile), ekraani ülemäärasesest heledusest jne. Teiselt poolt mõjutab selliseid vaevusi kindlasti ka ekraani asend töötaja suhtes, valgustite (nii üld, kui kohtvalgustite) paigutus, töökoha send akende suhtes, seinte värvus jne. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalises viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela- õlapiirkonnas, alaselja vaevused, randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on kuvari, klaviatuuri, laua ja tooli väär asend ja paigutus töötaja suhtes, st töökoha mittevastavus töötaja kehalistele iseärasustele. Selja. ja kaelavalusid aitab ära hoida õige
paiknema otse ees, vältimaks lihasprobleeme kaelas ja õlavöötmes. Kuvari vaatamisel püüa vältida liigutusi kaelast, õpi töötama silmadega. Oluline on töötasapind ja selle reguleerimine: laua kõrguse reguleerimine on vajalik pikkade inimeste puhul. Töötasapind peab olema selline, et töötaja õlad poleks tõstetud asendis. Ruumis või töölaual ei tohi olla tugevaid valguskontraste, näiteks üldvalgustus on vähene, töölaual aga kohtvalgustus väga tugev. Arvutitöökoha mööbel peab olema helepastelste toonidega ning mati pinnaga, samuti ruumi seinad heledad mati pinnaga. Akendel peaksid olema heledad katted. Soovitatud on lamellkardinad, millega on võimalik loomuliku valgustatuse intensiivsust ruumis muuta päeva lõikes, vastavalt päikese liikumissuunale. Õlevarreküünarvarre nurk peaks olema 90kraadi või veidi rohkem. Randmenurk on sirgnurk või veidi allapoole suunatud nürinurk. Jalgadel sääre ja reitevaheline nurk 90kraadi või
annaabi.ee 
