· Lahustub vees väga vähe. · Füüsikalised jõud nõrgad. · Tihedus on väiksem kui heeliumil. LEVIK LOODUSES · Vesinik on üks levinumaid mittemetallilisi elemente maakoores. · Maailmaruumis on vesinik aga kõige levinum keemiline element. · Moodustab põhiosa Päikese massist. · Looduses lihtainena vesinikku ei leidu. · Kuulub paljudesse ühendite koostisesse. · Vesi on vesiniku levinuim ühend. VESINIKU ISOTOOBID · Põhiline vesiniku isotoop looduses on vesinik e. Prootium · Prootiumi massiarv on 1 · Aatomituum koosneb vaid ühest prootonist · Teine leviv raske vesinik looduses on deuteerium. · Massiarv on 2 · Aatomituumas on ka üks neutron · Vett, mille koostisesse kuulub deuteerium nimetatakse ,,raskeks veeks" · Tuntakse ka vesiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 3, see on üliraske vesinik ehk triitium. VESINIKU KEEMILISED OMADUSED · Vesinik on tavatingimustes küllaltki keemiliselt väheaktiivne.
Tartu Kivilinna Gümnaasium Jood Koostis: Alar Juhkov Juhendaja: Muoni Tartu ` 2009 Nime päritolu · Tuleb ladina keelsest tõnast : iodes · Iodes tähendab lillat · Jood on gaasilises olekus lillat, kuid tahkes metalse läikega musta värvi Looduses · Looduses leidub peamiselt ühenditena · Joodi moodustavad isotoop · Kõige rohkem esineb joodi Tiilis · Joodi leidub vees, taimedes ja toidus · Mereäärsetes paikades on joodisisaldus suurem Füüsikalised omadused · Aatommass: 126,9045 · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Tihedus: 4,93 g/cm3 · Värvus: mustjashall, violetne · Olek toatemperatuuril: tahke Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järg i: 2,66 · Oksiidi tüüp: tugevhappeline
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 127. Jood on halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Asub VII A rühmas, 5. perioodis Lihtainena väga mürgine Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113°C ja keevad temperatuuril 184°C, moodustades lillaka auru. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne. Elusorganismidele mõjub enamasti kahjulikult. Joodi tähtsus organismis Jood on kilpnäärme hormooni kohustuslik koostisosa.
Algis Suurkivi Aap-11, VKHK [email protected], 54610709 Fluor Sisukord Fluor on... Fluor moodustab... . Levimus ja Geokeemia Universumis Maal Atmosfääris Hüdrosfääris Fluori on vaja... Viited Fluor on... keemiline element järjenumbriga 9 stabiilne isotoop massiarvuga 19 Halogeen halogeenidest kõige aktiivsem kõige elektronegatiivsem normaaltingimustel kollakas gaas Fluor moodustab... kaheaatomilisi lihtaine molekule Vesinikuga vesinikfluoriidi reageerib ägedalt paljude liht- ja liitainetega Inimkehale mõjub söövitavalt Levimus ja geokeemia Universumis üsna levinud element Päikesesüsteemi mitmed taevakehad sisaldavad fluori. Kivimeteoriitidest on seda leitud 0,0036% metallmeteoriitide koostises teadaolevalt fluori ei ole.
KULD 7 klass · Keemiline element aurum, Au · Tähtis väärismetall · Keemiline element järjenumbriga 79 · Kullal on üks stabiilne isotoop arvuga 197 · Väheaktiivne metall · Keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element Omadused · Kollane, pehme (kõvadus 2,5) · Raske (tihedus 19 300 kg/m3) · Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C) · Hea elektrijuht (eritakistus 2,2108 Wm) · Helekollane, läikiv, hästitöödeldav (1 kg kulda saab venitada traadiks, mille pikkus on 3 km) · Õhu käes ei muutu ka tugeval kuumutamisel, reageerib siiski
poolest. Tuumafüüsikas kasutatakse isotoopide jaoks tähistust 42He, kus alumine indeks näitab tuumalaengut (prootonite arvu, järjekorranumbrit perioodilisuse tabelis) ja ülemine number näitab tuumas sisalduvate prootonite ja neutronite koguarvu. Vesinikul kolm isotoopi: vesinik 11H tuum koosneb ainult ühest prootonist. Vesiniku teist isotoopi 2 1H nimetatakse deuteeriumiks ja tema tuumas on lisaks ühele prootonile ka üks neutron. Vesiniku kolmas isotoop 31H on triitium, mille tuumas on üks prooton ja kaks neutronit. Triitiumi tuum on ebastabiilne, sest prootonid ja neutronid ei ole tasakaalus. Tuumaenergia Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest, kuid tuuma mass on alati väiksem kui üksikute prootonite ja neutronite masside summa. Selle erinevuse (massidefekti) tekitab tuumaosakesi koos hoidev seoseenergia. Tuumade seoseenergiat saab leida Einsteini valemiga
Õppeaine: Keemia Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani 2009 1 Joodi ajalugu ja kasutus Joodi avastas prantsuse keemik Bernard Courtois, kes elas aastatel 1777 1838. Jood avastati 1811. aastal, Pariisis, Prantsusmaal. Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodipoolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest: jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene. Sellistes piirkondades kasutatakse tavaliselt keedusoola jodeerimist (joodi orgaanilisse ühendisse sisse viima). Kasutatakse ka röntgenidiagnostikas.
sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle - peale plaatina ka osmiumi, iriidiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi. Ajalooliselt on väärismetallide hulka kuulunud näiteks alumiinium - kuigi ta on kõige levinum metall maakoores, oli teda raske saada puhtal kujul. Seetõttu oli alumiinium 19. sajandi I poolel kallim kui kuld. Kuld: ...on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina: Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Hõbe: ..
TUUMAFÜÜSIKA Prootonid, neutronid ja elekronid on aatomiosakesed ehk massiarv. Prootonid ja neutronid on nukleonid ehk tuumaosakesed ehk jrk. nr. Aatomilaeng on 0!!! ISOTOOP- aatom, millel on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Aatomituuma vahelises reaktsioonis tekivad uued aatomituumad. TUUMAFÜÜSIKA SAI ALGUSE SELLEST, KUI INGLISE FÜÜSIK RUTHERFORD POMMITAS LÄMMASTIKUAATOMEID ALFA OSAKESTEGA. (1919) Tuumaseose energia hoiab koos nukleoni aatomituumas. Suurem seoseenergia on raua aatomitel. Tuumaseose energia sõltub tuuma massiarvust. Mida suurem, seda suurem on ka seoseenergia. TUUMAREAKTSIOONID: KERGED TUUMAD RASKED TUUMAD Ühinevad Lõhustuvad Sisemuses väga kõrge temp. prootonid ja Laguneb iseeneslikult. On suur, raske, ei vesiniku aatomid ühinevad. Tekib heelium. suuda koos hoida. Siis toimub, kui ...
Aine ehitus III ptk Millest koosneb aatomituum? Aatomi tuum koosneb nukleonidest positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neuronitest, neid hoiavad koos tuumajõud. Tuumalaeng on nii sama suur kui on elemendi järjekorranumber Mendelejevi tabelis. Prootonite arv tuumas määrab ära, millise keemilise elemendiga on tegemist. Neuronite arv tuumas määrab ära millise isotoobiga on tegu. Sest sama prootonite arvuga, kuid erinevate neuronite arvuga aatomid on sama keemilise elemendi erinevad isotoobid. Tuuma valem X-keemilise elemendi sümbol A- massiarv Z-laenguarv A=Z+N A-tuuma massiarv ehk prootonite ja neuronite arvude summa. Z-laengu arv (prootonite arv) N- neuronite arv Tuumalaeng q=Ze q-keemilise elemendi tuumalaeng Z-laenguarv, mis näitab prootonite arvu tuumas e-prootoni elektrilaeng, mis võrdub elementaarlaenguga s.t. elektroni laengu absoluutv...
6,24 g/cm³ ja mille sulamistemperatuur on 459°C. Uraan (U) Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani sulamistemperatuur on 1132°C ja keemistemperatuur 1797°C Kõik uraani isotoobid on radioaktiivsed!!! Neptuunium (Np) Neptuunium on keemiline element järjenumbriga 93. Kõik neptuuniumi isotoobid on radioaktiivsed. Pikima elueaga on isotoop massiarvuga 237, mille poolestusaeg on 2,14 miljonit aastat. Tema tihedus normaaltingimustel on 20,25 g/cm3 Ta esineb kõrgematel temperatuuridel veel kahe kristallmodifikatsioonina ja sulab temperatuuril 637°C Plutoonium (Pu) Plutoonium on keemiline element järjenumbriga 94. Kõik plutooniumi isotoobid on radioaktiivsed. Plutoonium on uraani kõrval üks levinuimad tuumapommide valmistamise algmaterjale. 9. augustil 1945 Nagasakile heidetud pomm oli plutooniumipomm.
Alumiinium Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium on hõbevalge, pehme, plastne metall. Alumiinium on kolmas kõige levinum element (hapniku ja räni järel) ja kõige levinum metalne element maakoores (8,3% massist). Alumiinium on sedavõrd keemiliselt aktiivne, et puhtal kujul seda looduses ei leidu. Alumiiniumi leidub umbes 270 erinevas mineraalis. Põhiliseks alumiiniumi maagiks on boksiit. Alumiiniumil on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga 27. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul. Alumiiniumil on metalli kohta märkimisväärselt väike tihedus ja hea vastupidavus korrosioonile. Alumiinium ja selle sulamid on olulised lennunduses ja muudes transpordisektorites. Kõige kasulikumad alumiiniumiühendid on oksiidid ja sulfaadid. Vaatamata alumiiniumi laiale levikule looduses ei ole teada ühtegi eluvormi, kes tarbiks alumiiniumi soolasid
5 1.4 mg Arseeni konkreetseid funktsioone inimorganismis täpselt ei teata. Arseen on toksiline: toksiline annus on 5 45 mg, letaalne annus on 45 300 mg. Ühendite kasutamine - Peamiselt As ühendid, kasutatakse nende mürgisuse ¨ tõttu kahjurimurkidena, ¨ samuti meditsiinis ja stomatoloogias. Elektronvalem: As:+33| 2)8)18)5) Aatommass: 74,9216 Arseeniühendid on tuntud juba antiikajast. 1789.a. määras Antoine Lavoisier arseeni keemilise elemendina. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 75. Lihtainena esineb teda harva. Arseen esineb mitme allotroopse vormina. Normaaltingimustel on stabiilseim hall, rabe tahe aine. Atmosfäärirõhul kuumutamisel arseen sublimeerub, kõrgemal rõhul ta sulab. Arseenil on palju ühendeid ja arseeni varud on praktiliselt piiramatud. Kõik veeslahustuvad arseeniühendid on inimorganismile mürgised. Tuntuim ühend on arseenik. Arseeni kasutatakse rotimürgis. Galliumi ühendid arseeniga võimaldavad luua häid pooljuhte.
keemiline element. Keemiliselt on He väärisgaas, ühendeid pole siiani veel ühtegi avastatud. He aatomite vahelised tõmbed on nõrgad- keemistemperatuur on kõigist elementidest madalaim. 10.04.11 Isotoobid... Stabiilseid on kaks, massiarvud 3 ja 4 Radioaktiivsematest stabiilseima massiarv 6 Isotoopidevahelised erinevused füüsikalistes omadustes tugevamad kui ühelgi teisel elemendil. Heelium-4 on looduses kõige levinum isotoop. Vesinik-1 järel levikult teine kõigi keemiliste elementide isotoopidest. 10.04.11 Keemine... Heelium-4 keeb normaalrõhul temperatuuril 4.2 kelvinit (-268.8 ºC) Heelium-3 keeb temperatuuril 3.2 kelvinit (-269.8 ºC) Heelium-4 ja heelium-3 on ainsad ained, mis absoluutsel nulltemperatuuril pole tahked. Mõlemad muutuvad keemistemperatuurist madalamal temperatuuril ülivoolavaks. 10.04.11 Saamine... Sisaldub looduslikes gaasides ja
Aatom üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest. Elektron negatiivse laenguga elementaarosake, mis moodustab koos neuklonidega tuuma. Prooton positiivse elektrilaenguga elementaarosake, millede arv määrab ära keemilise elemendi. Neutron elektriliselt neutraalne elementaarosake, mis määrab ära keemilise elemendi isotoobi. Isotoop sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest. Elektronskeem aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides. Elektronvalem elektronstruktuuri kirjeldav üleskirjutus, mis näitab elektronide paigutust alakihtidel. Aatomiraadius aatomi tuuma ja välimise täidetud elektronkihi vaheline kaugus. Aatomorbitaal aatomi osa, milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. Keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. Perioodilisusseadus seisneb selles, et keemiliste elementide om...
Tuumareaktsioonid Jaanika Orav ja Margo Martis 12c Tuumareaktsioonid Tuumateaktsioonides tekkivad uued keemilised elemendid e isotoobid. Tuumareaktsioone on väga palju, neid kasutatakse peamiselt looduses mitteesinevate isotoopide tootmiseks. Sobivaim vahend tuumareaktsiooni esilekutsumiseks on neutronite voog, sest tänu neutroni laengu puudumisele liitub ta kergesti iga tuumaga, tuues kaasa reaktsioonika vajalikku kineetilist energiat. Näiteks : Chadwicki eksperiment, milles berülliumi ja heeliumi tuumade kokkupõrkel tekkis süsiniku tuum. Kui tuuma satub neutron, siis muutub tuuma massiarv ühe võrra suuremaks. Tekib uus isotoop, reeglina ergastatud seisundis ja ebastabiilne. Ta laguneb, kiirates kas - või - osakese ja - kvante, mis omakorda võib osutuda radioaktiivseks. Looduses on kõige raskema tuumaga element uraan. Tuumade lõhustumine See on tuuma jagunemine kaheks. Ahelreaktsioon : tuuma lõhustumisel vabanenud neutro...
Fluor Marlene Kirt 10.a Fluor Kõige ohtlikum ja aktiivsem mittemetall Fluor on keemiline element järjenumbriga 9 ja aatommass on 18,998 Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 19. Keemilistelt omadustelt on fluor halogeen. Oksüdatsiooniaste kõigis ühendites -1. Vesinikuga moodustab fluor vesinikfluoriidi. Ta reageerib paljude liht- ja liitainetega. Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. Nimetus tuleb ladinakeelesest fluore-voolama. Fluori ajaloost Fluori avastas Henri Moissani aastal.1896 ning ta võitis Nobeli preemia, et suutis eraldada fluori.
Viktoriin ,,Tuumafüüsika" Annaliisa Kenppi Jaanika Vichterpal 1. Mida käsitleb tuumafüüsika? Aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse. Aatomeid elektrone 2. Millest arenes välja elementaarosakeste füüsika? Arheoloogiast Tuumafüüsikast Tuumast 3. Mis suurusjärgus on tuuma läbimõõt? 10m 10 ^20 m 10 ^-15 m 4. Millest koosneb aatomituum? Prootonitest ja neutronitest Neutronitest ja elektronidest Prootonitest ja elektronidest 5. Mille määrab ära prootonite arv tuumas? Isotoobi Keemilise elemendi Isomeeri 6. Kuidas tähistatakse prootonite arvu tuumas? Z Z X 7. Mille poolest erinevad isotoobid üksteisest? Prootonite arvu poolest Elektronide arvu poolest Neutronite arvu poolest 8. ...
JOOD JOOd · Sümbol: I · Perioodilisestabelis asub VIIA rühmas ja 5. perioodis · Halogeene mittemetall, moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...VII · Üks stabiilne isotoop masssiarvuga 127 · Aatommass: 126,90447 aatommassiühikut Joodi aatomi ehitus · Tuumalaeng: 53 · Aatomis: 53 elektroni, 53 prootoni ja 74 neutroni · Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p5 · Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) Füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Tihedus: 4,93 g/cm3 ·
Kaalium Kaaliumi põhiomadused Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19. Stabiilseid isotoope on kaks. Nende massiarvud 39 ja 41. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 40 ja poolestusajaga 1,28 miljardit aastat esineb looduses. Ta on üks peamisi radioaktiivse kiirguse allikaid. 6.oktoobril 1807.a avastas inglise teadlane Humphry Davy tahke KOH sulandi elektrolüüsil hõbevalge metalli, mis sai nimetuseks kaalium. Keemilistelt omadustelt on kaalium leelismetall. Ta on keemiliselt aktiivne. Kõigis ühendites on kaaliumi oksüdatsiooniaste +1. Hapnikuga reageerides moodustab kaalium kergesti kaaliumhüperoksiidi, mitte kaaliumoksiidi
Mis on Kuld? Sünteetilised kulla kristallid. Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks staabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatu 79 Au 1 196,967 18 32 18 8 Kuld 2 Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu
leelisega ja juhtis järelejäänud gaasi üle kuumade vaselaastude. Alles jäi mingit tundmatut gaasi 1/120 õhu algmahust. Ramsay eraldas õhust hapniku, sidus järelejäänud gaasist hõõguva magneesiumi abil lämmastiku ja sai umbes 100 cm2 tundmatut gaasi, mis ei reageeri keemiliselt millegagi. See gaas nimetati argoniks. 5. Argoonimeetodiga määratakse kivimite absoluutset vanust, mis põhineb nähtusel, et radioaktiivse lagunemise tagajärjel muutub kaaliumi isotoop 40K argooni isotoobiks 40Ar. 6. ? 7. Sakslased kasutasid pommilennukeid 8. Heeliumi leiti Päikeselt. Mõnikord vahetatakse tuukrite kapslis vee all lämmastik heeliumiga ära ,et mitte tuukrit rõhu all olemisega tappa. 9. Kui väljas on jahe tuul siis päikese värvid muutuvad iga sekundi jooksul. 10. He toidu aineid on kasulik säilitada kuna nad riknevad kiiresti . 11. Argoonkeevitus on tihedab .
arv. Sama prootonite arvuga (seega ka sama nime ja käitumisega), kuid erineva neutronite arvuga aineid nimetatakse isotoopideks. Ka radioaktiivsed ained on mõnede algainete isotoobid. Nende tuuma koostis on aga ebastabiilne, valmis kiirgama. Isotoopi kirjeldatakse aine keemilise sümboli järel oleva arvuga, mida füüsikud-keemikud nimetavad massiarvuks. Näiteks jood-131 (lühidalt: 131J) on üks joodi radioaktiivsete aatomitega isotoop. Ka jood-127 (127J) on joodi isotoop, kuid selle aatomid on stabiilsed. Erinevad radioaktiivsed ained kiirgavad erinevalt. Näiteks strontsiumi radioaktiivne isotoop 90 ( Sr) on ainult beeta-aktiivne, see ei saada üldse gammakiirgust. Tseesium-137 ( Cs) aga 90 137 saadab nii beeta- kui gammakiirgust. Seepärast on tseesium-137 välispidise kiirgusallikana ohtlikum kui strontsium-90
KULD (AU) Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendisümbol on Au ja aatomnumber 79. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. KEEMILISED OMADUSED Kuld ei korrodeeru ja sära ei tuhmu ,tänu keemilisele toimele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide...
(Kaevats, Varrak, 1994) 2.2 Peamised leiukohad Pliid võib leiduda nii kosmoses kui ka maa peal. Kosmoses toimuvad erinevad protsessid, mille käigus tekib plii. Kosmoses toimub kaks protsessi - Aeglane (slow-s) ja kiire (rapid-r). Mõlemad protsessid toimuvad tähtede sees või nende ümber. Aeglases (s) protsessis toimub plii loomine aastate või sajandite vältel. Pika aja jooksul muutuvad vähem stabiilsed tuumad beetakiirguse all stabiilseteks tuumadeks. Beetakiirguse abil moodustub plii isotoop massiga 204, 205, jne. Kiires (r) protsessis toimub plii loomine enne tuuma langundamist. Selliseid tekkeid saab juhtuda Supernovas või kahe neutron tähe ühendumisel. Kiire protsess ei võimalda nii palju plii tegemist, kui aeglane protsess, sest kiire protsess lõpeb, kui tuumas on 126 neutroni ja rohkem juurde ei mahu. Maal on haruldane leida puhast pliid. Plii on tekkinud teiste metallide mineraalidest. Plii maake võib leiduda hüdrotermilistes veenides ja vulkaanides
1.MÕISTED isotoop - keemiline element, mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv erinev looduslik radioaktiivsus - tuumade iseeneslik sisemine ümberkorraldumine, paiskavad välja alfa, beeta või gamma osakesi tuumajõud - hoiavad aatomituuma koos lühikese mõjuraadiusega tuumareaktsioon - protsess, mille käigus molekulid võivad ühineda, ümber korralduda ja laguneda seoseenergia - mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks ahelreaktsioon - protsess, mille käigus lõpptulemused käivitab uue samatüübilise protsessi 2.VÕRDLE THOMSONI AATOMIMUDELIT PLANETAARSE AATOMIMUDELIGA Thomson - meenutab rosinakuklit, elektronid on aatomituumas sees Planetaarne - meenutab planeetide tiirlemist ümber päikese, neutronid pöörlevad ümber aatomituuma 3.SÕNASTA BOHRI POSTULAADID 1)Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikude elektron ei kiirga. 2)Elektroni üleminekul ühelt o...
AL12 Jood Koostaja: Juhendaja: jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53. Tal on stabiilne isotoop massiarvuga 127. Joodi täpne aatommass on 126,90447 aatommassiühikut. Jood on halogeen. Jood moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. Normaaltingimustes esineb jood tumepruunide kristallidena, mis sulavad temperatuuril 113 °C ja keevad temperatuuril 184 °C. Joodi aur on lillaka värvusega . Tal puudub vedel olek. Jood on keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivsem. Ta juhib elektrit, ja on läikega
Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid. Naatriumi isotoobid Naatriumil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 23. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid. Tema tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 kraadi. Ta on pehme ja keemiliselt väga aktiivne. Reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid
korrosioonikindlate, magnetiliste ja spetsiaalsete füüsikaliste-keemiliste omadustega sulamite valmistamine. Nikkeldimetüülglüooksitiivi kasutatakse värvainena huulepulkades. NiSO4 on tähtsaim nikli sool, mida kasutatakse galvanotehnikas nikeldamisvedeliku koostisosana. Nikli ühendeid kasutatakse ka keraamikatööstustest värviühenditena. Niklist valmistatakse ka münte. 2. Mangaan(Mn) on keemiline element järjenumbriga 25.Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 55.Omadustelt on mangaan metall.Normaaltingimustel on ta tihedus 7,47 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1244 Celsiuse kraadi.Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb siinjuures pidada seda, et polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust,
Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 1 ja 2. Erinevalt muudest elementidest on keemilised ja füüsikalised erinevused vesiniku isotoopide vahel suhteliselt suured. Seetõttu on neil erinimetused ja mitteametlikud, ent laialdaselt kasutatavad erisümbolid. Isotoopi massiarvuga 1 nimetatakse prootiumiks ja keemiline sümbol H käib eriti selle isotoobi kohta. Isotoopi massiarvuga 2 nimetatakse deuteeriumiks, mille keemiline sümbol 2H (mitteametlikult D). Vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga 12,3 aastat. Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H (mitteametlikult T). (Erinimetused ja -sümbolid on ka isotoopidel, mis kuuluvad radioaktiivsetesse ridadesse.) Prootiumi aatomi tuum on prooton, mis on elementaarosake. Deuteeriumi aatomi tuum on deuteron, mis koosneb ühest prootonist ja ühest neutronist. Triitiumi aatomi tuum on triiton, mis koosneb ühest prootonist ja kahest neutronist. Prootium
miljard aastat Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega Pöörlemine ja orbiit Ringikujuline orbiit Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva Vastassuunaline pöörlemine Tihe atmosfäär Vesi Veenusel Neli hüpoteesi: Vett pole Veenusel kunagi olnudki Vesi on seotud pinnasesse Vesiniku kerge isotoop on Veenuselt lahkunud Kokkupõrkel suure kehaga läks vesi kaduma Elu Veenusel Mikroobid Veenusel Pilved - elu pelgupaik Sarnasused Maaga Troposfäär Temperatuuride erinevus Argooni isotoopide suhe Aitäh kuulamast!
avastusetaotlusest. 3) Paigutus perioodilisussüsteemis ja aatomiehitus(s.h elektro-ja ruutskeem) Z (Ru) +44 2)8)18)15)1) 1s22s22p63s23p63d104s24p64d75s 1 4) Leidumine looduses, ühendite nimed ja valemid Looduses esineb seitse ruteeniumi isotoopi, millest ykski pole radioaktiivne. Ülejäänud 34 isotoopi on tehislikult saadud või avastatud, kaasaarvarud radioaktiivne isotoop Ru-106, mis tekib tuumareaktorites ja mille poolestusaeg on 372 päeva 7) Kasutamine tänapäeval Ruteeniumiga kaetakse ehteid, et saada neile ilus välimus. 8) huvitavad faktid Ruteenium on kõva, valge, maal üli haruldane siirdemetall. See element avastati venemaal uuralites ning selle nimetus pärineb ladinamaa venekeelsest nimetusest. 9( Pilt
elektronpilveks. 9) Põhjenda, miks on aatom elektriliselt neutraalne? 10) Mida nimetatakse elementaarlaenguks (näited)? 11) Mida nimetatakse elementaarosakesteks (näited)? 12) Selgita mõistet: planetaarne aatomimudel. 13) Milliseid elemente tundsid alkeemikud? 14) Keemilise elemendi mõiste ja mitu neid on tänapäeval teada maailmas? 15) Kuidas tähistati keemilisi elemente vanasti ja kuidas tänapäeval? 16) Mis on isotoop ja tuua mõned näited nende kohta. 17) Mida nimetatakse keemiliste elementide perioodilisussüsteemiks? 18) Kuidas koostas vene keemik Dmitri Mendelejev oma perioodilisustabeli? 19) Millest koosneb perioodilisussüsteem? 20) Mida nimetatakse rühmaks, kuidas ta tabelis kulgeb ja mida näitab A-rühma number? 21) Mida nimetatakse perioodiks, kuidas ta tabelis kulgeb ja mida ta näitab? 22) Mis on pikad perioodid ja mis on lühikesed perioodid?
elektromagnetväljas. Nahale sattumisel tekib päevitus. -kiirgus on elektromagnetlaine voog, mis levib valguskiirusel. Koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur energia. On väga suure läbitungimisvõimega, kiirguse eest kaitseb spetsiaalne varjend . Tuumareaktsioonides tekivad uued keemilised elemendid, isotoobid. Neid kasutatakse peamiselt looduses mitteesinevate isotoopide tootmiseks.Kui tuuma satub neutron, siis muutub tuuma massiarv ühe võrra ja tekib uus isotoop. Kergete tuumade liitumisreaktsioon on termotuumareaktsioon. Termotuumareaktsioonideks on vaja ülikõrget temperatuuri, kuna tuumade ühinemisel peavad tuumad ületama elektrilised tõukejõud ja seda saab teha kiiruse abil, kuid mida suurem on kiirus, seda kõrgem on ka temperatuur. Maa peal ei saa termotuuma reaktsioone tekitada. Päikese ja tähtede energiaallikas on termotuumareaktsioon. Isotoopideks nimetatakse ühe elemendi erineva massiarvuga tuumi. Näiteks tehneesium ja
1. teema aatomifüüsika, aatomimudelid Aatomifüüsika käsitleb keemiliste elementide algosakestes - aatomites toimuvaid protsesse. Aatomifüüsika kitsamas mõttes tegeleb aatomite elektronkatete uurimisega; aatomituumas toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika. 1. J. J. Thomson 1903. a. - esimese aatomimudel. Thomsoni aatomimudel kujutas endast sfäärilise sümmeetriaga homogeenset positiivset laengut, mille väljas liigub elektron. 2. Rutherfordi planetaarne aatomimudel 1911.a. Elektronid tiirlevad tuuma ümber, meenutab Päikesesüsteemi ehitust. Oli õige mittekiirgava aatomi suhtes. 3. Bohri aatomimudel 1913.a. Seotud Bohri postulaatitega. Selgitavad, millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvante. Rutherfordi katse skeem A - osakeste allikas; K - märklaud (kuldleht); S - stsintsilloskoop (mikroskoop, mille ette on pandud tsinksulfiidiga kaetud ekraan). Mõõ...
a alati II. --> aktiivsus suureneb. Keemil. aktiivsuselt siiski LM-dele lähedased, metallide pingereas kõrvuti 2. rühma elementidest: Be ja Mg suhteliselt eraldiseisvad Leidumine looduses: ainult ühenditena. Sisaldus maakoores eri rühma elementidel erinev: varieerub ligi 10 suurusjärku (suurim Ca, väikseim – Ra). Be - Berüll 3BeO . Al2O3 . 6SiO2 – tuntuim mineraal;esineb vääriskividena. Mineraale palju – 54 mineraali, looduses vaid üks stab. isotoop 9Be. 2. rühma elementidest levinuim Ca. Ca-sisaldavaid mineraale tuntakse ligi 400:CaCO3 (lubjakivi, kriit, marmor), CaSO4 . H2O (kips), CaF2 (fluoriit) jpt. Kõige vähem levinud radioakt. Ra. Stabiilseim isotoop 226Ra. Väga levinud element Mg: maakoores 2,35%, üle 100 mineraali: MgCO3 (magnesiit), CaCO3.MgCO3 (dolomiit). Merevees kuni 0,38% Mg, mõnedes järvedes. Ba ja Sr sisaldus maakoores on ühes suurusjärgus 10-2%, Ba on veidi rohkem. Elusorganismides tähtsad Ca, Mg, Ba, Sr;
magnetvälja pole avastatud aeglane pöörlemine Veenus Maa õde vee puudumine Veenusel süsihappegaasi on ühepalju troposfäär kuni 90 kilomeetrini temperatuuri kõikumine on mõni kraad 200-300 kilomeetri kõrgusel on õhk 100 kraadi külmem Vesi elu paralleelselt Maaga rohked vulkaanipursked peatumatu soojenemine vee olemasolu 4 hüpoteesi: tekkis vähe jääd vesi on seotud pinnasesse vesiniku kerge isotoop on lahkunud tekkiv Veenus kohtus suure kosmilise kehaga ja toimunud katastroofil läks vesi kaduma Elu Veenusel võib leiduda elu õhuke pilvekiht, mida kaitsevad väävliühendid bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes evolutsioon pilved on maapinnast kõrgel võib leida veekomponente, kuid kontsentreeritud
See element takistab austeniiditera kasvu ja alandab martensiitmuutuse temperatuure. Kroom tõstab terase tugevust ja alandab plastsust ja mõjub korrosioonkindlusele. Kroomikihiga kaetakse esemeid hõbedase läike saamiseks, pargitakse nahku, kroomi ühendeid kasutatakse värvainetena. Kroomi ja nikli sulam on elektriküttekeha materjal elektripliidis ja triikrauas. 2. Mangaan Mangааn on kееmiline elеment järjenumbriga 25. Temаl on üks stаbiilne isotoop massiarvuga 55. Omadustelt on mangaan metall. Normaaltingimustel on ta tihedus 7,47 g/cm3. Temа sulamistemperatuur on 1244 Celsiuse kraadi. Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Tuleb silmas pidada seda, et pоlümorfsele muutusele on omane teatav aeglus. Mangaan moodustab terases karbiidid, mis avaldavad mõju eelkõige terase tugevusele. See element alandab martensiitmuutuse temperatuure. Tõstab Rm, HB, suurendab läbikarastuvust,
Aatomiehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p5 Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) Elektronite arv: 53 Neutronite arv: 74 Prootonite arv: 53 Oksüdatsiooniastmed ühendites: I...VII Loodusliku joodi moodustab isotoop, millel on ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust. Looduses peamiselt ühendeina. Joodi leidub taime rohelistes osades, eriti lehtedes. Joodi leidub veel vees ja toidus. Mereäärsetes paikades on joodisisaldus suurem. Leidub veel inimese kehas, kilpnäärmes. Tänapäeval saadakse joodi põhiliselt naftapuuraukude soolveest kloori toimel: Kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahuse toimel H2SO4 juuresolekul
MOLEKULID Molekulaarne aine aine mis koosneb molekulidest. Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest. Molekul aineosake mis koosneb aatomitest. Molekulil on antud ainele iseloomulik koostis. Molekulivalem näitab millistest aatomitest molekul koosneb. Indeks näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. Miks molekulid tekivad? looduses esinevad üksikute aatomitena ainult väärisgaasid (VIIIA) sest nendel on välimine elektronkiht elektronidega täidetud. Molekulide tekkimine tähendab üleminekut püsivamasse seisundisse, st saavutada elektronidega täidetud väliskiht. (seal on energiasisaldus väiksem) Energia miinimum printsiip kõik süsteemid püüavad saavutada minimaalse potentsiaalse energiaga olukorda. (väikseim energiakasutus) Keemiline side on jõud või mõju mis seob aatomi molekuliks või ioonid kristallideks. Keemiline side hoiab ka aatomeid molekulis koos. Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil moodustu...
10-11 kraadi, tihedus 14,0 g cm3 kohta. Pole teada elemendi värv. Koperniikium peaks olema tihe metall, tihedusega, mis sarnaneb elavhõbeda teadaoleva tihedusega, toatemperatuuril tõenäoliselt gaas. Elektronkihte on koperniikiumil 7 ja välisel kihil on kaks elektroni. Koperniikiumil pole stabiilseid ega looduslikult esinevaid isotoope. Laboris on sünteesitud mitu radioaktiivset isotoopi, kas kahe aatomi sulatamise või raskemate elementide lagunemise jälgimisega. Kopernikium-283 isotoop oli oluline vahend fleroviumi ja livermoriumi avastuste kinnitamisel. Kuna ta on radioaktiivne, siis on võimalik, et tulevikus on kunagi võimalik seda elementi kasutada kütusena tuumatehnoloogias. Mind väga huvitab koperniikiumi kohta see, et see on mõistatuslik ja salapärane. Mõte sellest, et element saab eksisteerida vaid mõni sekund, on minu jaoks väga huvitav. Ma arvan, et tulevikus leitakse viis, kuidas element kestaks kauem kui sekund või paar. Eeldatakse, et
Tuum- kerataoline, suure tihedusega objekt ahelreaktsioon- reakt. Mis põhjustab iseenda aatomi keskmes. jätkumist- raskete tuumade lõhustumisel. Paljunemistegur: ahelreaktsiooni mõjutav Tuuma diameeter: 10astmes-15 m prooton- elektrilaeng +e : elementaarlaeng, tema neutoronite paljunemine arv määr. Keemilise elemendi kriitiline mass: vähim tuumkütuse kogus, milles laenguarv- prootonite arv tuumas, perioodilisuse tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina süsteemis elemendi järjenumbriks ülekriitiline mass: kõik tuumarelvad plahvatavad neutron- laeng puudub, neutraalne osake, mis ülekriitilise massi saavutamisel. suurendab tuuma massi ...
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 2 Kaalium ja selle elemendi avastamis ajalugu Kaalium ehk ladinakeeles kalium ja tähisega K on keemiline element perioodilussüsteemi 1 rühmas ja järjekorranumbriga 19. Kaaliumi mass on 39,0983. Kaaliumi leidub looduslikul kujul vähe, valmistatakse teda tehislikult. Üks suuremaid leiukohti on Strassfurdis Saksamaal. Stabiilseid isotoope on kaks ja radioaktiivseid isotoop massiarvuga 40 esineb looduses ja see on üks pealmiseid radioaktiivse kiirguse allikaid. 6. oktoobril 1807.a avastas inglise teadlane Humphry Davy tahke KOH sulandi elektrolüüsil hõbevalge metalli, mis sai nimetuseks kaalium. Keemiliselt omaduselt on kaalium leelismetall. Värvus on tal sinakas-hõbehall ja kergsulav metall (noaga lõigatav). Ta on keemiliselt aktiivne. Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3. Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C ja keemistemperatuur 759 °C
See on väheusutav, sest vesi esineb algselt tõenäoliselt mitte jääna, vaid peitub kristallilistes mineraalides. Vesi on seotud pinnasesse. Ka see on ebausutav, sest nii suures koguses ei suuda pinnas vett siduda. Mõnede mõõtmiste väiteil on Veenusel deuteeriumi sada korda rohkem kui Maal. Lugedes raske ja kerge vesiniku hulga suhte Veenusel algselt samaks mis Maal praegu, võiks arvata, et vesiniku kerge isotoop on Veenuselt lahkunud. Selles hüpoteesis on tõetera olemas, kuna vesi kuumuse toimel kõrgatmosfääris laguneb ning kerge vesinik lendub hõlpsamini kui raske, kuid protsessi aegluse tõttu pidi ikkagi juba algselt vett vähem olema. Tekkiv Veenus kohtus suure, umbes Kuu mõõtudes kosmilise kehaga ning toimunud katastroofil läks vesi kaduma. See värske hüpotees pole teistest halvem, kuna arvutustest on selgunud, et protoplaneetide põrkumiste tõenäosus on suur.
Tugev neutronkiirgus hävitab elavjõu, jättes muu terveks. Paraku ei täitnud neutronipomm ootusi ja seetõttu neutronpomme enam ei arendata. Pommiuraan · Tuumaenergia, samuti põhimõtteline võimalus tekitada tuumade lõhustumisel plahvatuslik ahelreaktsioon, avastati alles vahetult enne II maailmasõda. Selgus ka, et selleks sobivaid aatomituumi pole just palju. Üks nendest on uraani isotoop U-235, mida aga looduslikus uraanis on ülimalt vähe keskmiselt ainult üks aatom 140 uraani isotoobi U-238 kohta. Kergema isotoobi eraldamine on aga ülimalt kallis ja keeruline. Esimese uraanipommi tegemiseks vajaliku, umbes 25 kilogrammi uraani tootmine võttis aega ligi kolm aastat. Kui tuumareaktori saab põhimõtteliselt tööle panna ka looduslikul uraanil, kus lõhustuvat isotoopi on ainult 0,7 protsenti, siis pommiuraanis peab U-235 osa olema
• Imendunud jood kuhjub suuremas koguses kilpnäärmes, teistes organismi kudedes ja vedelikes jaotub enam- vähem ühtlaselt. • Organismist eritub peamiselt sapiga, vähesel määral ka limaskestade ja süljenäärmete kaudu. -Radioaktiivne jood, toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused ja - printsiibid. Koguneb kilpnäärmesse ja kahjustab folliikuleid, toimub kilpnäärme rakkude fibroos ja asendumine fibrooskoega ja väheneb hormoonide süntees. • I 131 isotoop – – Poolestusaeg 8 päeva, 99% radioaktiivsusest kaob 56 päevaga; - ja -kiirgus. – Kasutatakse kilpnäärme raske ületalitluse ja kilpnäärme vähi ravis. • I 123 isotoop – – Poolestusaeg 13 h; peamiselt -kiirgus. – Kasutatakse diagnostikas. Kõrvaltoimed: Kasutamisel ei ole registreeritud ühtegi surmajuhtumit. • Hilise ilmnemisega hüpotüroidismi teke. • Puuduseks on toime aeglane ilmnemine (1 – 2 kuud). • Vastunäidustatud lastel ja rasedatel. K
Ampère teatas avastusest Inglise keemikule Humphry Davyle, kes täheldas uue elemendi suurt sarnasust klooriga keemiliste omaduste poolest. 10. detsembril teatas Davy Londoni Kuninglikule Seltsile, et on avastanud uue elemendi, kuid pärast Gay-Lussaci protesti võttis omaks, et esimesena tegi seda Courtois. Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodi poolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest: jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene. Sellistes piirkondades kasutatakse tavaliselt keedusoola jodeerimist (joodi orgaanilisse ühendisse sisse viima). Kasutatakse ka röntgenidiagnostikas.
Vesinikuga reageerib soojendamisel Kasutamine: Joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaks tegemisel, jooditinktuuri kasutatakse meditsiinis ASTAAT Järjenumber 85 Kõik ta isotoobid on radioaktiivsed See on tumedat värvi ohtlik radioaktiivne halogeen Looduses esineb väikeses koguses astaadi isotoope Maakoores on hinnanguliselt 30g astaati Kasutamine: Vaid teadusuuringutes, isotoop massiarvuga 211 kasutatakse ka vähiraviks VESINIKKLORIIDHAPE Üks tuntumaid halogeeni ühendeid. Puhtal kujul mürgine gaasiline aine, vesilahus on tugev hape. Vesiniku ja kloori vaheline reaktsioon H2+ Cl2= 2HCl Kasutatakse paljudes orgaanilistes sünteesides ning metallide eraldamiseks maagist ja metalli kloriidide tootmiseks. NAATRIUMKLORIID Naatriumkloriid ehk keedusool on keemiline aine valemiga NaCl
(NH3). Aatomi ja molekuli ehitus: +7/ 2) 5) 1s22s22p3 Lämmastiku ladinakeelne nimetus on nitrogenium, mille võttis teaduses kasutusele Chaptal ning tähendab "salpeetri tekitaja" ja elemendi sümbol on N. Lämmastiku avastas Daniel Rutherford 1772 aastal Edinburgis. Põlemist mittesoodustava gaasina nimetati teda algul "mürgiseks õhuks". Fosfor Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element järjenumbriga 15. Fosfori ainus looduslik isotoop on massiarvuga 31. Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse vormina: valge, punane ja must fosfor. Omapärane on see, et tavatingimustes stabiilseim vorm punane fosfor ei oma kindlat struktuuri, vaid ta omadused on varieeruvad. Fosfori aur koosneb tetraeedrilistest P4 molekulidest. Nende kondenseerudes tekib valge fosfor. Valge fosfor on fosfori allotroopne vorm, väliselt vaha meenutav poolläbipaistev tahke aine. Sulab 44o Celsiuse juures
Mis on massidefekt-Tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. Raskete tuumade lõhustumine-ahelreaktsioon,tekitab uue samatüübilise protsessi,eralduvad neutronid,sest suurtes tuumades on neid rohkem Kontrolltöö küsimuste seas oli ka Kiirguste liigid+omadused. Ja radioaktiivse lagunemise seadus? 1.rad.isotoobid looduses haruldased,sest rad.isotoobid on jõudnud ajaloo jooksul stabiilseks laguneda. 2.keemilineelement on ainult mõniüksik stabiilne isotoop, sest neutronite+protonite arv ei saa palju üksteisest st erineda. 3.elektron neeldub protonis, tekib neutron.kuna elektroniga koos kiirgub antineutriino,siis el. neeldumisel kiirgub neutriino 4.a-lagunemisega kaasneb y- radioaktiivsus,sest uus tuum ei satu põhiseisundisse 5.kui tuum a laguneb siis aatom osutub 2kordselt negatiivselt ioniseerituks,elektronkate laieneb, üleliigsed elektronid vabanevad kergesti.6. uumar.isel.Väikestel energiatel toim elastne põrge, edasi tekib tuum Z->Z+1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
