Kui kaks keha on TD tasakaalus, siis on neil sama temperatuur. Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojushulga Q1 , muudab osa sellest mehaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q2 ära külmemale kehale (jahutile). Soojusmasina kasutegur = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 . Carnot' tsükkel (ringprotsess) koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Carnot' tsüklil töötava soojusmasina korral paisub töötav aine algul isotermiliselt, võttes soojendilt soojushulga Q1 . Seejärel paisub ta varem omandatud siseenergia arvel veel adiabaatiliselt (tema temperatuur langeb) . Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab soojushulga Q2 ära jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet ka adiabaatiliselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele. Carnot' soojusmasina kasutegur = (T1- T2) / T1, kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid.
võimelised magneetuma isegi A/Q1=(Q1- Q2)/Q1. Carnot' välise magnetvälja puudumisel. tsükkel (ringprotsess) koosneb Kõige levinuma esindaja raua kahest isotermist ja kahest järgi nim. neid adiabaadist. Carnot' tsüklil ferromagneetikud. töötava soojusmasina korral Ferromagneetikute paisub töötav aine algul magnetilised omadused on isotermiliselt, võttes soojendilt tingitud elektronide oma soojushulga Q1. Carnot' magnetmomentidest. 4. soojusmasina Termodünaamika I seadus - kasutegur(müü)= (T1- T2) / T1, Süsteemile antud soojushulk kus T1ja T2 on vastavalt läheb süsteemi siseenergia soojendi ja jahuti juurde kasvuks ning töö temperatuurid. tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. Q=U2- 6
järeldused. Soojusmasina (Carnot’ ringprotsessi) kasutegur. Soojuspump. Entroopia. Spontaanne muutus, entroopia ja korrapäratus, entroopiamuut. Standardsed molaarsed entroopiad ja reaktsioonientroopiad. Globaalne entroopiamuut. Keskkond. Summaarne entroopiamuut. Entroopia sõltuvus temperatuurist. Carnot ringprotsess on ideaalmudel termodünaamika II seaduse kirjeldamiseks. 1 mool ideaalset gaasi paisub isotermiliselt ja adiabaatiliselt ning seejärel surutakse kokku isotermiliselt ning adiabaatiliselt nii, et gaasi lõppolek vastab gaasi algolekule. Kõik protsessid on pöörduvad. Töö on seda suurem, mida suurem on külma ja sooja keha erinevus, saab avaldada ringprotsessi kasuteguri. Kui panna Carnot ringprotsessid käima vastassuunas saame külmutusseadme või soojapumba. Mittepöörduva e spontaanse protsessi entroopia muut isoleeritud
Noolutatakse ternperatuuril 350-450°, hoidmisega üks tund. Niisugusel viisil termiliselt töödeldud hallmalmist valandite struktuur koosneb suure disperssusega ferriit-tsementiitsest segust (troostiidist) ja grafiidist. Malmvalandite kulumiskindlus suureneb ka isotermilisel karastamisel temperatuurilt 83O-870° salpeetrivannis, kus temperatuur on 280-350°. Valandite salpeetrivannis hoidmise kestus on(sõltuvalt valandi kaalust) 30-60 minutit. On selge, et isotermiliselt saab karastada ainult väikseid detaile. Kolvirongaste korral kasutatakse erilist termilise töötlemise viisi - termofikseerimist, mis seisneb selles, et rõngaste siseläbimõõdust veidi suurema läbimõõduga tornile aetud kolvirõngaid kuumutatakse ahjus temperatuuril 550-600° 1-2 tunni valtel. Termofikatsiooni tulemusena kolvirõngaste läbimõõt pisut suureneb (rõnga luku pilu suureneb), ja nad hakkavad hästi vetruma, mida neilt nõutaksegi
võimalik täielikult konverteerida tööks). 109. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega ja kasuteguri valemiga. Mille poolest on Carnot tsükkel tähelepanuväärne? Q1 antav soojushulk soojendilt, T 1 soojendi temperatuur, Q2 jahutajale äraantav soojushulk, T2 jahuti temperatuur. Tsükkel koosneb järgmistest osadest: 1. Gaas paisub isotermiliselt, kusjuures gaasi ja soojendi temperatuur on ühesugune. 2. Gaas paisub adiabaatiliselt, tema temperatuur langeb kuni jahuti temperatuurini. 3. Gaas surutakse isotermiliselt kokku, kusjuures gaasi ja jahuti temperatuurid on võrdsed. Gaas annab jahutile ära soojushulga. 4. Gaas surutakse kokku adiabaatiliselt, kuni tema temperatuur tõuseb soojendi temperatuurini. Tööd kujutab joontega ümbritsetud ala pindala
25)Soojusmasin.Kasutegur.Carnot' tsükkel Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt soojushulga q1, muudab osa sellest mehhaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa q2 ära külmemale kehale. Soojusmasina kasutegur on kasuliku energia ja seadmele antud koguenergia suhe =A/q 1=q1q2/q1 Carnot' tsükkel koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Carnot' tsüklil töötava soojusmasina korral paisub töötav aine algul isotermiliselt, võttes soojendilt soojushulga q1. Seejärel paisub ta varem omandatud siseenergia arvel veel adiabaatiliselt, kusjuures temperatuur langeb. Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab ära q2 jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet ka adiabaatselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele. Carnot' tsükli kasutegur =(T1T2)/T1, kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid. 26)Termodünaamika II seadus
49. Kasuliku töö kujutamine T-s ja p-v diagrammil. 50. Ringprotsessi termiline kasutegur. Tagastatavas ringprotsessis tehtd kasuliku töö ja ringprotsessi antud soojushulga suhet nimetatakse ringprotsessi termiliseks kasuteguriks. 51. Carnot ringprotsess ja selle kujutamine T-s ja p-v diagrammil (põhiprotsesside äramärkimisega) Termodünaamiline keha paisub olekust 1 olekusse 2 isotermiliselt Isotermiline paisumistöö avaldub pv-diagrammil pindalana A12BA Mainitud töö tehakse protsessi juhitud soojuse arvel (saadakse soojusallikalt), mis Ts-diagrammil avaldub pindalana q1=A12BA. Isotermilisele paisumisele järgneb isoentroopiline paisumine 2-3. Selles protsessis tehtud töö valdub pv-diagrammil pindalana B23CB 52
absoluutväärtus on väiksem paisumistöö (lp) absoluutväärtusest. 50. Kasuliku töö kujutamine T-s ja p-v diagrammil. 51. Ringprotsessi termiline kasutegur. Tagastatavas ringprotsessis tehtud kasuliku töö ja ringprotsessi antud soojushulga suhet nimetatakse ringprotsessi termiliseks kasuteguriks 52. Carnot ringprotsess ja selle kujutamine T-s ja p-v diagrammil (põhiprotsesside äramärkimisega) Termodünaamiline keha paisub olekust 1 olekusse 2 isotermiliselt Isotermiline paisumistöö avaldub pv-diagrammil pindalana A12BA Mainitud töö tehakse protsessi juhitud soojuse arvel (saadakse soojusallikalt), mis Ts-diagrammil avaldub pindalana q1=A12BA. Isotermilisele paisumisele järgneb isoentroopiline paisumine 2-3. Selles protsessis tehtud töö valdub pv-diagrammil pindalana B23CB 53. Carnot ringprotsessi termiline kasutegur q2 t = ql1 = 1 - q1 = 1 - TT 12 54. Clausiuse integraali mõiste ja sisu.
lämmastikku). 19.Termodünaamika II seadus, termodünaamiliselt pöörduvad ja mittepöörduvad protsessid? Termodünaamika II seadus. Ei ole võimalik selline protsess, kus kogu soojus muutetakse tööks ning pole võimalik kanda soojust üle külmemalt kehalt soojemale ilma tööd tegemat. Isoleeritud süsteemo entroopia kasvab ajas. Termodünaamilistelt pöörduvad protsessid: *Carnot' ringprotsess on ideaalmudel termodünaamika II seaduse kirjeldamiseks. Üks mool ideaalset gaasi paisub isotermiliselt (AB) ja adiabaatiliselt (BC) ning seejärel surutakse kokku isotermiliselt (CD) ning adiabaatiliselt (DA), nii et gaasi lõppolek vastab algolekule. Kõik protsessid on pöörduvad. Töö on seda suurem, mida suurem on sooja ja külma keha temperatuuride erinevus. Saame avaldada Carnot' ringprotsessi kasuteguri: Termodünaamiliste mittepööduvad protsessid: Iseeneslikud protsessid on mittepöörduvad (nt. rõhu ühtlustumine, segunemine, temperatuuri ühtlustumine, keemiline reaktsioon)
vastavad samale energiale. Korrapärasemal süsteemil oleks nagu madalam entroopia. Termodünaamika II seadus. Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab iga spontaanse muutuse käigus. Entroopia muutus mittepöörduvates protsessides. Kui soojendame keha soojusmahtuvusega C temperatuurilt T1 temperatuurini T2, siis selle entroopia kasvab kui: S = C ln T2/T1 aine soojendamisel selle entroopia kasvab Kui laseme n moolil ideaalgaasil isotermiliselt paisuda ruumalast V1 kuni V2, siis selle entroopia kasvab kui S = n R ln V2/V1 gaasi isotermilisel paisumisel selle entroopia kasvab Kui surume n mooli ideaalgaasi isotermiliselt kokku rõhult P1 rõhuni P2, siis selle entroopia kahaneb kui: S = nR ln P1/P2 gaasi isotermilisel kokkusurumisel selle entroopia kahaneb NÄIDISÜL! Faasiüleminekute entroopiamuutused. Aine entroopia kasvad, kui ta sulab või aurustub. Sulamine ja keemine on isotermilised protsessid.
10. Carnot ringprotsess. Carnot’ ringprotsessi kui soojusmasina analüüsist tulenavad järeldused. Soojusmasina (Carnot’ ringprotsessi) kasutegur. Soojuspump. Entroopia. Spontaanne muutus, entroopia ja korrapäratus, entroopiamuut. Standardsed molaarsed entroopiad ja reaktsioonientroopiad. Globaalne entroopiamuut. Keskkond. Summaarne entroopiamuut. Entroopia sõltuvus temperatuurist. Järeldused: Üks mool ideaalset gaasi paisub isotermiliselt (A→B) ja adiabaatiliselt (B→C) ning seejärel surutakse kokku isotermiliselt (C→D) ning adiabaatiliselt (D→A), nii et gaasi lõppolek vastab algolekule. • Kõik protsessid on pöörduvad. Kasutegur: töö on seda suurem, mida suurem on sooja ja külma keha temperatuuride erinevus. Saame avaldada Carnot’ ringprotsessi kasuteguri: q soe +q külm T soe −T külm |töö| |w| ŋ= = ŋ= =
kelvinites, teisendame ka teise keha temperatuuri kelviniteks. Tulemuseks saame t2 = - 50 0C T2 = 223 K. Et teise keha temperatuur on kõrgem, on teine keha esimesest kuumem. (Celsiuse kraadides võrreldes oleks esimese keha temperatuur t1 = -53 0C). Vastus: keha temperatuuriga 50 0C (223 K) on kuumem kehast temperatuuriga 220 K. Näidisülesanne 6. Gaasi rõhk kolvis ruumalaga 4 liitrit on 1 bar. Milline on gaasi rõhk kolvis kui teda isotermiliselt kokku suruda ruumalani 2 liitrit? 7 Lahendus. Antud: Teeme joonise, mis kajastab ülesande algandmeid.. V1 = 4 L p1 = 1 bar = 105 Pa V2 = 2 L p2 = ? Isotermilisel protsessil temperatuur ei muutu: T = const . Lähtudes ideaalse ideaalse gaasi olekuvõrrandist pV = N k T võime väita, et isotermilisel protsessil on gaasi rõhu ja ruumala korrutis alati jääv suurus p V = const. ,
Kasutegur n=T1-T2/T1, näiteks tuumajaam, suur kasutegur. Carnot masin on ainult teoreetilise tähtsusega mudel. Masinal pole klappe ega gaasivahetust. Gaasi soojendatakse ja jahutatakse vaheldumisi niiviisi, et: 1) ringprotsess oleks pööratav, 2) tehtud töö oleks suurem kui null. Carnot’ tsükkel koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Carnot’ tsüklil töötava soojusmasina korral paisub töötav aine algul isotermiliselt, võttes soojendilt soojushulga q1. Seejärel paisub ta varem omandatud siseenergia arvel veel adiabaatiliselt, kusjuures temperatuur langeb. Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab ära q2 jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet ka adiabaatselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele. Carnot’ tsükli kasutegur η=(T1-T2)/T1, kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid. 37
kasulikuks tööks, kasuteguri valem η= Q1 Q1 . ¿ 35.Carnot’ masin, tsükkel. Carnot masin on teoreetilise tähtsusega mudel. Masinal pole klappe ega gaasivahetust. Gaasi soojendatakse ja jahutatakse vaheldumisi niiviisi, et: 1) ringprotsess oleks pööratav, 2) A>0 Carnot’ tsükkel koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Põhimõte: töötav aine paisub algul isotermiliselt, võttes soojendilt soojushulga Q1. Seejärel paisub ta varem omandatud siseenergia arvel veel adiabaatiliselt, temp. langeb. Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab ära Q2 jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet adiabaatselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele. Carnot’ tsükli kasutegur η=(T1-T2)/T1, kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid. 36.Entroopia
I : II : III = 1 : 10 : 1000 29. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. Tarded tekivad kergemini madalamatel temperatuuridel. Geelid: Koagulatsioonigeelid ja Kristallisatsiooni või kondensatsiooni mõjul tekkinud geelid. Koagulatsiooniliste tekkemehhanismidega geelide tekkimis- ja lagunemisprotsessid on pöörduvad. Nende pöörduvat tekke- ja lagunemisprotsessi nimetatakse tiksotroopiaks. Koagulatsioonigeeli muundumine sooliks või vastupidi toimub isotermiliselt nõrkade välismõjude (raputamine, loksutamine) toimel või lakkamisel. Tiksotroopia esineb nendes geelides, kus struktuur on moodustunud nõrkade Van der Waalsi jõudude toimel. Keemilise sideme olemasolu korral pole tiksotroopia võimalik. Tiksotroopiat on võimalik eespool toodud potentsiaalkõveral selgitada madala miinimumi (kaugusel F) esinemisega osakeste suhteliselt suurel kaugusel. Selline side kujuneb nõrgaks ja seda on võimalik katkestada väliste jõudude toimel
Isobaarilise (jääv rõhul toimuva) protsessi korral siseenergia ei muutu. Jääva rõhu korral on temperatuuri muut ja ruumala muut võrdelises sõltuvuses. Isobaariline protsess ei ole töö tegemiseks efektiivne, kuna pool juurde antavast energiast kulub tööks ja teine pool temperatuuri tõstmiseks. Isotermilise (jääval temperatuuril toimuva ) protsessi korral muutub kogu energia tööks. Tegelikult läheb osa energiast gaasi ruumala muutmiseks. Töö seisukohalt annab parima tulemuse isotermiliselt toimuv protsess. Kuna gaasi ei saa lasta lõpmatult paisude, peab kasutama tsüklilist protsessi. Tsüklilise protsessi graafik on kinnine kõver. Gaasi tuleb vahe peal jahutada ja kokku suruda. Sellist tsüklilist protsessi kasutatakse soojusmasinas. Termodünaamika II seadus Formuleeritakse mitmel erineval viisil: 1) Pole võimalik niisugune protsess, mille ainus lõpptulemus oleks soojuse üleminek külmemalt kehalt soojemale.
2 kasulikuks tööks, kasuteguri valem η= Q1 Q1 . ¿ Carnot’ masin, tsükkel. Carnot masin on teoreetilise tähtsusega mudel. Masinal pole klappe ega gaasivahetust. Gaasi soojendatakse ja jahutatakse vaheldumisi niiviisi, et: 1) ringprotsess oleks pööratav, 2) A>0 Carnot’ tsükkel koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Põhimõte: töötav aine paisub algul isotermiliselt, võttes soojendilt soojushulga Q 1. Seejärel paisub ta varem omandatud siseenergia arvel veel adiabaatiliselt, temp. langeb. Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab ära Q2 jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet adiabaatselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele. Carnot’ tsükli kasutegur η=(T1-T2)/T1, kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid. 33, Termodünaamika teine printsiip.
Iseenesest süsteem tasakaaluolekust välja ei lähe. Protsesside suuna ja tasakaaluoleku kindlakstegemine põhineb td. II seadusel: *Ei ole võimalik selline protsess, kus kogu soojus muutetaks tööks ning pole võimalik kanda soojust üle külmemalt kehalt soojemale ilma tööd tegemata. *Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab ajas. Carnot' ringprotsess *Carnot' ringprotsess on ideaalmudel termodünaamika II seaduse kirjeldamiseks. Üks mool ideaalset gaasi paisub isotermiliselt (AB) ja adiabaatiliselt (BC) ning seejärel surutakse kokku isotermiliselt (CD) ning adiabaatiliselt (DA), nii et gaasi lõppolek vastab algolekule. *Kõik protsessid on pöörduvad. Carnot' ringprotsessi kasutegur töö on seda suurem, mida suurem on sooja ja külma keha temperatuuride erinevus. Saame avaldada Carnot' ringprotsessi kasuteguri: = |töö|/ soojalt kehalt saadud soojus = |w|/q soe ; = qsoe + qkülm / qsoe = Tsoe- Tkülm / Tsoe Soojuspump
Iseenesest süsteem tasakaaluolekust välja ei lähe. Protsesside suuna ja tasakaaluoleku kindlakstegemine põhineb td. II seadusel: *Ei ole võimalik selline protsess, kus kogu soojus muutetaks tööks ning pole võimalik kanda soojust üle külmemalt kehalt soojemale ilma tööd tegemata. *Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab ajas. Carnot' ringprotsess *Carnot' ringprotsess on ideaalmudel termodünaamika II seaduse kirjeldamiseks. Üks mool ideaalset gaasi paisub isotermiliselt (AB) ja adiabaatiliselt (BC) ning seejärel surutakse kokku isotermiliselt (CD) ning adiabaatiliselt (DA), nii et gaasi lõppolek vastab algolekule. *Kõik protsessid on pöörduvad. Carnot' ringprotsessi kasutegur töö on seda suurem, mida suurem on sooja ja külma keha temperatuuride erinevus. Saame avaldada Carnot' ringprotsessi kasuteguri: = |töö|/ soojalt kehalt saadud soojus = |w|/qsoe ; = qsoe + qkülm / qsoe = Tsoe- Tkülm / Tsoe Soojuspump
Karastuskeskkonnad: 1) Ühes keskkonnas- kuumutatud dettail sukeldatakse vedelikku, kus toimub lõplik mahajahtumine. 2) Katkendkarastus- algul jahutatakse lühiajaliselt kiiresti vees, seejärel aeglaselt õlis või õhus. 3) Astekarastus- vannis, mille temp on kõrgem antud terase martensiitmuutuse algtempist, siis aeglane jahutamine õhus. 4) Isotermkarastus (beiniitkarastus) - toimus sulasoolades nagu astekar., kuid seisutus on pikem, austeniit laguneb isotermiliselt ja saadakse beiniitstr-ri. 5) Allajahutuskarastus – juhul, kui detaili kuumutusT> karastusT. Seda jahutatakse teatud aeg õhus, pärast sukeldatakse karastusvedelikku.6) Karastuvus – terase võime omandada karastuse tulemusena suur kõvadus. Läbikarastuvus – karastunud kihi sügavus. Pinnakiht jahtub kiiresti. Csisalduse ↑ 0,8%-ni läbikarastuvus ↑, Csis.edasisel ↑ läbik. aga ↓. Cteraste läbik. 10-20mm piires. Legeerel-did
üleminekut nimetatakse protsessiks. Kui karakteerne aeg on mõnevõrra väiksem mingi protsessi käigus gaasikoguse mass on jääv ja kolmest olekuparameetrist (p, V, T) (praktikas piisab paarikordsest erinevusest), Ka selles etapis tehtavat tööd saab kui süsteemi omavõnkesagedus. kasutada. Siseenergia muutumine toimub ainult töö 3) Gaas annab jahutile isotermiliselt tegemise arvel. Selleks peavad reaalsed (aeglaselt) ära teatud osa esimeses protsessid kulgema piisavalt kiiresti, et etapis saadud soojusest protsessi ajal ei toimuks märgatavat . Et ruumala soojusvahetust. Gaasi kokkusurumisel selle seejuures väheneb, siis tuleb siseenergia kasvab ja temperatuur tõuseb. seejuures ka tööd teha (selleks saab
eraldatud kehade kogu. Termodünaamilise süsteemi ja tööks. Ts-diagrammil väljendub isotermiline protsess väliskeskkonna vaheline vastasmõju võib olla kas horisontaalse joonena. Kujutan Carnot' ringprotsessi Ts-diagrammil. Td keha mehaaniline (nt soojuse ülekandumine välis-keskkonnast Joonis: paisub olekust 1 olekusse 2 isotermiliselt, mis Ts-diag süsteemi) või soojuslik (soojuse ülekandumine väljendub pindalana q1=A12BA. Isotermilisele väliskeskkonnast süsteemi). Väliskeskkonna soojusliku paisumisele järgneb adiabaatne paisumine2--3.
Eksperimentaalsete AI-de analüüsil lagunemisprotsessid on pöörduvad. Nende pöörduvat tekke- ja gaasi molekulid. Osakesed eristati 5 põhilist tüüpi1.Langmuiri tüüpi. Monotoonne lähenemine lagunemisprotsessi nimetatakse tiksotroopiaks. Koagulatsioonigeeli omandavad negatiivse laengu ja sadenevad anoodil, millelt nad monomolekulaarse kihi tekkimisele. See esineb juhul kui on tugev muundumine sooliks või vastupidi toimub isotermiliselt nõrkade sadenevad kogujasse. Pulbrit vaadeldakse kui tahke disperse faasiga koosmõju adsorbaadi ja adsorbendi vahel ehk toimub välismõjude (raputamine, loksutamine) toimel või lakkamisel. aerosooli, milline on koaguleerunud ja moodustanud kemosorptsioon. 2. Polümolekulaarne A. B-monomolekulaarse kohi Tiksotroopia esineb nendes geelides, kus struktuur on moodustunud sademe
Tarde eriliik on geel, tardumine võib toimuda: spontaanselt, t'-i muutuste mõjul (tekivad kiiremini madalamatel t'-idel), c suurenemise tõttu. C kasvuga kasvab ka tardumiseks vajalik t'; elektrolüütide lisamise tõttu. Koagulatsiooniliste tekkemehhanismidega geelide tekkimis- ja lagunemisprotsessid on pöörduvad. Nende pöörduvat tekke- ja lagunemisprotsessi nimetatakse tiksotroopiaks. Koagulatsioonigeeli muundumine sooliks või vastupidi toimub isotermiliselt nõrkade välismõjude (raputamine, loksutamine) toimel või lakkamisel. Tiksotroopia esineb nendes geelides, kus struktuur on moodustunud nõrkade Van der Waalsi jõudude toimel. Keemilise sideme olemasolu korral pole tiksotroopia võimalik. Geelide struktuur tugevneb seismisel. Struktuuri tugevnemisel tõmbub ta ühtlasi ka kokku. Selle kokkutõmbumise protsessis surutakse välja osa struktuuritühikutes olevast dispersioonivedelikust ning tarde ruumala kahaneb tunduvalt. Sellist
3) kontsentratsiooni suurenemise tõttu ( igal kolloid- või polümeeri süsteemil on piiriline kontsentratsioon, millest lahjemad lahused ei tardu). Kontsentratsiooni kasvuga kasvab ka tardumiseks vajalik temperatuur. 4) Elektrolüütide lisamise tõttu. Koagulatsiooniliste tekkemehhanismidega geelide tekkimis- ja lagunemisprotsessid on pöörduvad. Nende pöörduvat tekke- ja lagunemisprotsessi nimetatakse tiksotroopiaks. Koagulatsioonigeeli muundumine sooliks või vastupidi toimub isotermiliselt nõrkade välismõjude (raputamine, loksutamine) toimel või lakkamisel. Tiksotroopia esineb nendes geelides, kus struktuur on moodustunud nõrkade Van der Waalsi jõudude toimel. Keemilise sideme olemasolu korral pole tiksotroopia võimalik. Geelide struktuur tugevneb seismisel. Struktuuri tugevnemisel tõmbub ta ühtlasi ka kokku. Selle kokkutõmbumise protsessis surutakse välja osa struktuuritühikutes olevast dispersioonivedelikust ning tarde ruumala kahaneb tunduvalt
Kui kaks keha on TD tasakaalus, siis on neil sama temperatuur. Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojushulga Q1 , muudab osa sellest mehaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q2 ära külmemale kehale (jahutile). Soojusmasina kasutegur = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 . Carnot' tsükkel (ringprotsess) koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Carnot' tsüklil töötava soojusmasina korral paisub töötav aine algul isotermiliselt, võttes soojendilt soojushulga Q1 . Seejärel paisub ta varem omandatud siseenergia arvel veel adiabaatiliselt (tema temperatuur langeb) . Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab soojushulga Q2 ära jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet ka adiabaatiliselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele. Carnot' soojusmasina kasutegur = (T1- T2) / T1, kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid.
olekust suurema tõenäosusega olekusse. Def: Soojus võib iseenesest suunduda ainult kõrgema temp. kehalt madalama temp. kehale. Ringprotsess- TD pr. Kus töötav keha perioodiliselt paisub ja komprimeerimis protsessiga taandatakse tema algolek. Kasutegur: t= lo/q1=q1-q2/q1 –TD II seadus. Carnot’ ringprotsess. Otsene ja pööratud? Kujutan Carnot’ ringprotsessi Ts-diagrammil. Td keha paisub olekust 1 olekusse 2 isotermiliselt, mis Ts-diag väljendub pindalana q1=A12BA. Isotermilisele paisumisele järgneb adiabaatne paisumine2—3. Termodünaamiline keha tuuakse olekust 3 olekusse 1 kahejärgulise komprimeerimisega, kus 3—4 toimub isotermselt ja 4—1 isoentroopselt. Isotermilisel komprimeerimisel jahutajale üleantav soojushulk avaldub diagrammil pindalana q2=B34AB. Jooniselt järeldub et soojusallikalt ringprotsessi antud soojushulk q1=sT1, ning ringpr jahutajale
Kui kaks keha on TD tasakaalus, siis on neil sama temperatuur. Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojushulga Q1 , muudab osa sellest mehaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q2 ära külmemale kehale (jahutile). Soojusmasina kasutegur = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 . Carnot' tsükkel (ringprotsess) koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Carnot' tsüklil töötava soojusmasina korral paisub töötav aine algul isotermiliselt, võttes soojendilt soojushulga Q1 . Seejärel paisub ta varem omandatud siseenergia arvel veel adiabaatiliselt (tema temperatuur langeb) . Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab soojushulga Q2 ära jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet ka adiabaatiliselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele. Carnot' soojusmasina kasutegur = (T1- T2) / T1, kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid.
lo T0 1 qo 2 s 2-3 Termodünaamilise keha temperatuur tõstetakse isoentroopilise komprimeerimisega temperatuurilt T0 temperatuurini T. Luuakse tingimus soojuse ülekandmiseks termodünaamiliselt kehalt väliskeskkonda. 3-4 Isotermilisel komprimeerimisel eemaldatakse soojushulk q. 4-1 Termodünaamiline keha paisub isoentroopselt olekuni 4, mille jooksul temperatuur langeb T-lt kuni To–ni. 1-2 Termodünaamiline keha paisub isotermiliselt, termodünaamilisele kehale antakse soojushulk q 0 . 29. Soojuspumba efektiivsus Soojuspumba soojuslikku efektiivsust hinnatakse soojusteguriga. 30. Aurukompressor-soojuspumba tööpõhimõte. Skeem. Komponendid. Ringprotsess. Aurukompressor-soojuspumbad koosnevad neljast põhikomponendist, milleks on kompressor, drosselventiil ning kaks soojusvahetit – aurusti ja kondensaator. Kõik osised on omavahel ühenduses ja moodustavad suletud süsteemi, kus tsirkuleerib külmutusagent..
Kontsentratsiooni kasvuga kasvab ka tardumiseks vajalik temperatuur. 4) Elektrolüütide lisamise tõttu. Geelid 1)Koagulatsioonigeelid 2)Kristallisatsiooni või kondensatsiooni mõjul tekkinud geelid Koagulatsiooniliste tekkemehhanismidega geelide tekkimis- ja lagunemisprotsessid on pöörduvad. Nende pöörduvat tekke- ja lagunemisprotsessi nimetatakse tiksotroopiaks. Koagulatsioonigeeli muundumine sooliks või vastupidi toimub isotermiliselt nõrkade välismõjude (raputamine, loksutamine) toimel või lakkamisel. Tiksotroopia esineb nendes geelides, kus struktuur on moodustunud nõrkade Van der Waalsi jõudude toimel. Keemilise sideme olemasolu korral pole tiksotroopia võimalik. Tiksotroopiat on võimalik eespool toodud potentsiaalkõveral selgitada madala miinimumi (kaugusel F) esinemisega osakeste suhteliselt suurel kaugusel. Selline side kujuneb nõrgaks ja seda on võimalik katkestada väliste jõudude toimel
Vannis seisutatakse seni kuni temperatuur kogu detaili ristlõikes ühtlustab astme temperatuuriga. Sellele järgneb aeglane jahutus õhus. Kasutatakse väiksema läbimõõduga detailidele (süsinikterasest detailisel 10-15mm, legeerterasest 20-30mm). 4) Isotermkarastus (joon. 4.d) toimub samuti sulasoolades nagu astekarastamisel, kuid detailide seisutus on pikem, nii, et austeniit isotermiliselt laguneb ja saadakse beiniitstruktuur (beiniitkarastus) 5) Allajahutuskarastust kasutatakse juhul, kui detaili kuumutustemperatuur ületab tunduvalt karastustemperatuuri (näiteks koha peale tsementiitimist). Detaili ei sukeldata kohe karastusvedelikku, vaid jahutatakse enne teatud aeg õhus. Karastuvus on terase võime omandada karastuse tulemusena suur kõvadus. Läbikarastuvusena mõistetakse karastunud kihi sügavust
Kui kaks keha on TD tasakaalus, siis on neil sama temperatuur. Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojushulga Q1 , muudab osa sellest mehaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osaQ2 ära külmemale kehale (jahutile). Soojusmasina kasutegur = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 . Carnot' tsükkel (ringprotsess) koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Carnot' tsüklil töötava soojusmasina korral paisub töötav aine algul isotermiliselt, võttes soojendilt soojushulga Q1 . Seejärel paisub ta varem omandatud siseenergia arvel veel adiabaatiliselt (tema temperatuur langeb) . Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab soojushulga Q2 ära jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet ka adiabaatiliselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele. Carnot' soojusmasina kasutegur = (T1- T2) / T1, kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid.
2. a) Soojusmasina üldine skeem - töötav keha koos soojusreservuaaridega. Soojendaja annab soojushulga Q1 töötavale kehale, mis annab soojushulga Q2 jahutajale tehes seejuures tööd A. b) Carnot' tsükkel (1)-(2) - isotermiline paisumine; (2)-(3) - adiabaatiline paisumine; (3)-(4) - isotermiline kokkutõmbumine; (4)-(1) - adiabaatiline kokkutõmbumine. Lähemaid selgitusi vaata tekstist. Joonisel 4.2b on toodud Carnot' tsükkel pV-teljestikus. (1)-(2) - töötav keha (gaas) paisub isotermiliselt temperatuuril T1 saades juurde soojushulga Q1. (2)-(3) - töötav keha paisub adiabaatiliselt, st soojusvahetust ei toimu. Keha temperatuur langeb T2-ni. (3)-(4) - gaas surutakse kokku iotermiliselt temperatuuril T2, kusjuures keha annab jahutajale soojushulga Q2. (4)-(1) - gaas surutakse kokku adiabaatiliselt - soojusvahetus puudub - temperatuur tõuseb T1-ni. Saab näidata, et kõigi Carnot' tsükli alusel toimivate soojusmasinate kasutegurid on võrdsed, T 1−T 2
osutub, et Carnot´ ringprotsessi töötava mootori silindris peab esinema rõhk suurusjärgus 300 MN/m2 (seejuures oleks mootori kompressiooniaste = 400). Tänapäeva sisepõlemismootorite silindrites ei ületa gaasi rõhk 5 MN/m2. Peale mainitu teeks isotermiline soojuse protsessi viimine Carnot´ ringprotsessi töötava mootori aeglasekäiguliseks. Tähendatud põhjustel ei juhita kaasaegsetes mootorites soojust protsessi mitte isotermiliselt, vaid isohoorselt, isobaarselt või isohoor-isobaarselt. Teoreetiliste ringprotsesside analüüs võimaldab hinnata mootori tööprotsessi termodünaamilist täiuslikkust, st näitab võimalused soojuse täielikumaks muutmiseks mehaaniliseks tööks. Sisepõlemismootorite ringprotsesside vaatlemisel oletame, et nad toimuvad konstantset erisoojust omavate ideaalsete gaasidega ja nad on tagastatavad. Tegelikult aga leiavad
annaabi.ee 
