Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Islam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
palve, moslemslam, koraan, meka, moslemid, moee, ramadaan, allah, muhammad, palverännak, lauka, araabia, püharaamat, allahiidid, paastumine, kaaba, koostaja, angela, savenkov, juhendaja, signe, juudid, kristlased, kutsuvad, kaupmees, mekast, saadetud, tuntuks, kirjasõna, moslemitele, mediinas, usundeid, arvult, kogukond, tõekspidamised, suniididISLAM Islam, maailma üks levinumaid usundeid, on järgijate arvult teisel kohal kristluse järel. Inimesi, kes usuvad islami tõekspidamistesse ja järgivad islami rituaale, kutsutakse moslemiteks. Nii nagu judaism ja kristlus, on ka islam monoteistlik religioon, rajatud usule Ainujumalasse. Moslemid kasutavad oma Jumala, maailma ja kõige elava Looja poole pöördumisel sõna Allah, mis tähendab araabia keeles Jumal. Moslemitele on Allah kogu universumi isand. Sõna islam on araabiakeelne ja tähendab allumist Allahi tahtele. Moslemid usuvad, et Allah saatis oma sõnumi inimkonnale selleks, et juhtida neid, kes on talle ustavad, ning hoiatada patustajaid oma viha eest. Mees, kelle Jumal valis oma uut sõnumit edastama (maailmas on üks Jumal Allah), oli Muhamed, õigemini Muhammad ibn Abd Allah, 40-aastane kaupmees Mekast. See Muhamedile VII sajandi keskpaiku saadetud ilmutus sai tuntuks Koraani nime all. Tänapäeval
Islam Islam on religioon, mis rajaneb põhimõttel ''ei ole jumalat peale Ainujumala,'' see on jumalale andumise usk. Islam, mis sai alguse 7. saj pKr, on maailmas kiiremini kasvavaid uskusid, mille järgijaid nimetatakse moslemiteks. Moslemid moodustavad neljandiku maailma rahvastikust. Usk seisneb moslemite alistumisel Allahi tahtele, keda moslemid nimetavad oma jumalaks. Nimetus Allah tähendab araabia keeles ainujumalat. Sõna islam tähendab ''rahu leidmist andumuses Jumalale''. Islami usutõed põhinevad Koraani tekstil Jumala sõna. Islami usk tugineb viiel sambal, kuhu kuuluvad usutunnistus, palvsus, annetamine, paast ning palverännak. Inimeste mässulisuse ja patustamise tõttu pidi Jumal läkitama saadikud (Musa, Isa ja Muhammad), kellest kõige autoriteetsem oli Muhammad. Islam saigi alguse Jumala saadikust
Referaat Koostaja: Evelyn Reinov Juhendaja: Neeme Randrüüt Tallinn 2018 Islamist üldiselt Islam on populaarsuselt teine religioon maailmas, jäädes alla kristlusele. Muslemeid, islami usu järgijaid, on maailmas kokku üle 1,7 miljardit, mis on rohkem kui 20 protsenti maailma populatsioonist. Islam on monoteistlik religioon, mille kohaselt on maailmas Ainujumal Allah, mis tähendab araabia keeles Jumalat. Islam tähendab araabia keeles Jumala tahtele allumist. Islami rajajaks on Muhammad ibn Abd Allah, kes sündis Mekas 570a. pKr. Islami püharaamat on koraan, mis jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks, ning sisaldavad Allahi ilmutusi Muhammadile. Islami usu põhimõte kohaselt peab isik elama tõelises sisemises rahus, ning alluma täielikult Jumala tahtele ja elama Tema seaduste kohaselt. Moslemi elu aluseks on islami viis
levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. · Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses (ning võib-olla ka zoroastrismi ja teiste vanaaja religioonide prohvetid).
Õpetaja: Piret Lass Tallinn 2014 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................3 1. Islami teke................................................................................................4 2.Muhamed.................................................................................................5 3. Meka linn................................................................................................6 4. Pühakirjad................................................................................................7 5. Islami 5 põhisammast...................................................................................8 6. Mosee.....................................................................................................9 7. Kalender: tähtsamad pühad................................
Õpetaja: Piret Lass Tallinn 2014 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................3 1. Islami teke................................................................................................4 2.Muhamed.................................................................................................5 3. Meka linn................................................................................................6 4. Pühakirjad................................................................................................7 5. Islami 5 põhisammast...................................................................................8 6. Mosee.....................................................................................................9 7. Kalender: tähtsamad pühad................................
kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Pühad tekstid Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal. Järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan.
oluline esiisa Aabraham, siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks. ALLAH Allah on araabiakeelne sõna, mis tähendab 'Jumal'. Sõna koosneb määravast artiklist al ja sõnast ilah 'jumal'. Seega tähendab "Allah" umbes sama mis suure algustähega kirjutatud sõna "Jumal" eesti keeles. Seda sõna kasutavad nii kogu maailma muslimid kui ka araabia keelt kõnelevad kristlased ja teised. Islami-eelselt võis Allah tähendada ühte Meka paljudest paganlikest jumalatest või olla ka ühe suure naisjumaluse Al-Uzza meesvorm (Al-Lah). igal juhul peetakse ülimalt tõenäoliseks, et Allah ei tähendanud araablaste paganlikul perioodil jumala üldmõistet. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses.
·Islam on usund, mis põhineb usul Allahisse ·Islam tähendab jumalale alistumise kaudu saavutatud rahuseisundit ja muslim on selle saavutanud inimene Islami levik ·Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. ·Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: · Indoneesias · Pakistanis · Bangladeshis. Muhamed (Muhammad) 570 632 a pKr ·VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed nõudma araablastelt Allahi austamist ainujumalana ·Muhamedi poolt kuulutatud usku nimetati "islam" ja selle pooldajaid moslemiteks ·Muhammed sündis Mekas ·Muhammed jäi varakult orvuks ·Muhammadi kasvatas üles tema onu ·Muhammedist sai onu eeskujul kaupmees · 595. aastal abiellus ta jõuka kaupmehelesega ·Käis istumas ja mõtisklemasMeka lähedal Hira mäe koopas ·Hira mäe koopas sai oma esimese ilmutuse Islami viis tugisammast
Audentese Spordikool Otepää filiaal ISLAM Selin Valk Adeele Arnek Kalev Ermits 10.klass Otepää 2008 SISUKORD LK. 3 Sissejuhatus LK. 4 - Islami tekkimine LK. 4 Jumal ja Muhammad LK. 5 Õpetuse põhimõtted LK. 5 Usukombed LK. 6 Pühad tekstid LK. 8 Moslemite käitumisõpetus LK. 9 Levik LK. 10 Pildid LK. 11 Kaart LK. 12 Kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Islam (araabia keeles (islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi
........................................................................... 7 5. Perekond islamis..........................................................................................................................8 6. Kaliifid ja esimesed islamidünastiad......................................................................................... 10 7. Sunniidid ja Siiidid.................................................................................................................... 12 8. Koraan.......................................................................................................................................13 9. Mõisteid islamist........................................................................................................................14 9. 1. Põrgu ja paradiis................................................................................................................ 14 9. 2. Keeld Haram....................................................
Islami usk sai alguse 7. sajandil Araabia poolsaarelt. Usu loojaks on Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat". Ta sündis 570. a Mekas. Umbes 40-aastaselt, olles mägedes paastumas, ilmutas talle end jumala saadik, ingel Gabriel. Tema ning tema järgijad hakkasid uut usku Mekas kuulutama. Mõned inimesed ühinesid nendega, kuid peale 13 aastat hakati neid taga kiusama ning 622.a. tegid Muhhamed ja tema järgijad Hidzra ehk väljarännaku Mediinasse. 629. toimus lahing Meka linnaga, ning olles selle vallutanud oli Muhhamed kogu araabia poolsaare valitseja. Ta suri aastal 632. Umbes 90% moslemistest on sunna sekti kuuluvad sunniidid; 10% siia sekti kuuluvad siiidid. Sunniitide ja siiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks -
ISLAMIUSK UURIMUSTÖÖ KOOSTAJA: Elina Petrovskaja JUHENDAJA: Ester Kukk Valga 2007 Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Lääne kirjanikud refereerivad islamit monikord kui "Muhameedlust", kuid see on monedele moslemitele solvang, sest see on samane vihje nagu kristlastele oli kristus, kuid muhameedlastele see nii ei ole.
Pärnu Kollez Ettevõtlus osakond Aivar Silm (EP1) ISLAM: LEVIK JA MÕJU INIMESTELE Referaat Juhendaja: Liina Käär Pärnu2009 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Islami ajalooline ülevaade ja tekkelugu.............................................................................. 4 2. Koraan ja usuelu..................................................................................................................8 3. Islami mõju inimeste käitumisele ja elule.........................................................................13 4. Islam ja terrorism.............................................................................................................. 16 Kokkuvõte.........................................................................................................
pärast Muhammedi surma. Seetõttu pole need andmed kuigi usaldusväärsed, eriti seetõttu, et varasemates teadetes pole prohveti elu kuigi täpselt fikseeritud, kuid mida aeg edasi, seda täpsemaks ja kanoonilisemaks tema elulookirjeldused muutusid. Tavaliselt on Muhammedi elulugu kujutades tehtud kompromiss, usaldades enamikku islamiajaloolaste poolt kirja pandud faktoloogiat, kuid püüdes seda tõlgendada võimalikult kriitiliselt. Muhammed Ibn Abd Allah sündis Mekas umbes 570. aastal ja kuulus Hasimi linna araablaste sugukonda. Muhammedi isa suri kohe peale poisi sündi, ema 10 aasta pärast. Muhammadi kasvatas üles tema onu Abu Talib. Muhammed harrastas vastavalt islami õpetuselelt polügaamtiat. Tema lemmiknaiste hulka kuulus `'ishah, kellega prohvet abiellus, kui too oli 6aastane ja kelle süütuse ta võttis, kui `'ishah oli 9aastane. Islami viis tugisammast Islami viis sammast (usul ad-dn) on islami viis alustala
Klass: Aprill 2012 Sissejuhatus Autor valis teema, kuna tunneb huvi islami, kui maailmas laialdaselt levinud usundi, vastu. Teema on oluline, sest islam jääb järgijate arvult alla vaid kristlusele ja on tänapäeva läänelikule maailmale tihti kauge ja arusaamatu. Autor tahab välja selgitada islami tõelise olemuse. Mis on islam? Mida kujutab endast Koraan? Milline on naiste olukord islamimaades? Mida ütleb islam terrorismi kohta? Referaadi koostamiseks kasutab autor nii vastavateemalisi teoseid kui ka internetilehekülgi. Mis on islam? Islam tekkis 7. sajandil tänapäeva Saudi Araabias, selle loojaks on Meka kaupmees ning hilisem usu-, militaar- ja riigijuht Muhamed (Muhammad), keda islamiusulised (ehk moslemid) austavad kui prohvetit. Islam (tähendab araabia keeles alistumist) on monoteistlik religioon, selle pühakirjaks on Koraan
3. Ameretat ('surematus') taimeriigi valitseja Indiviid zoroastrismis tänapäeval: Religioon hakkas hääbuma 7 saj pKr, mil muhameedlased tungisid Iraani. Tänapäeval on selle usundi pooldajad erinevates riikides vähemuses seda järgib vähem kui 200 000 inimest Iraanis ja Indias. India kogukond asub Mumbai linna ümbruskonnas ja neid kutsutakse parsideks. Nad lahkusid kodumaalt 8 saj pKr, kuna moslemid kiusasid neid taga. Kohalik India valitsus lubas neil sinna elama asuda eeldusel, et nad õpivad ära kohaliku keele, järgivad sealseid kombeid puhtuse ja abielu osas ega kanna relvi. Mumbais on 44 usutemplit. Tähtsaim elutsükliga seotud tseremoonia on navdzote, millega 7-12 aastane laps saab vastutute usu järgimise eest sümboliseerib täiskasvanuks saamist. Lapsele antakse valge särk (sudreh) ja nöör (kusti), mis on lojaalsuse sümbolid.
lubadusi - Kristlus: Prohvet = Kristuse ettekuulutaja Jeesus Kristus = Messias, Jumala poeg (juudid alles ootavad messia tulekut) - Islam: Prohvet = Piibli suurkujud o Näiteks: Aadam, Noa, Mooses, Jesaja, Jeesus jt o Koraanis 25 prohvetit Moslemid usvad, et Jeesus = suur prohvet Muhamed = viimane prohvet, kes andis Koraanis edasi lõpliku ilmutuse ISELOOMULIK: · Jumal = universumi Looja ja alalhoidja · Monoteism kummardatakse ühte Jumalat (Kristluses 1 Jumal, kuid kolm aspekti kolmainsus isa, poeg, püha vaim) · Usutakse Jumala kõikvõimsusesse · Inimese esmane kohus on järgida Jumala ettekirjutisi igapäevases elus
HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohalikke usundeid kirjeldatakse põhjalikult. Koloniaalsüsteem on usundiloo teket mõjutanud tugevalt. Teadusliku distsipliinina tekib religiooniteadus 1870. aastatel. Mõningates ülikoolides
põlvkonna jumalale ja eemaldunud kättesaamatusse kaugusesse. Teada austatakse kuid kultuslikult kummardatakse harva (lõpuaegadel võib aga tagasi tulla) 16. Loetlege uskumuste liigid. panteism, polüteism, henoteism, monoteism, deism, teism ja ateism. 17. Defineerige mõistet "kultus." Jumalate või esemete usuline austamine 18. Mida tähendab mõiste "riitus?" Usuline käitumine. Sõnaline osa: lituriga, palve Talituslik osa: laulatus, ristlus, ohverdamine 19. Kuidas jagunevad riitused? 1. Apotropailsed riitused ehk tõrje riitused kurja eemalepeletamiseks 2. Eliminatoorsed riitused ehk eksortism kurja vaimu väljaajamine 3. Siirderiitused seotud inimese elu mingi perioodi lõppemisega. Täisealiseks saamise initsiatsiooniriitused. 4. kalendririitused- põlluharijatel viljakusega seotud riitused 5. demineeruvad riitused patukahetsusriitus
Religioon avaldub erinevates aspektides: 1. intellektuaalne aspekt iga religioon püüab maailma elu seletada, ulatub primitiivsetest müütidest kuni väga keerukate abstraktsete õpetusteni 2. emotsionaalne aspekt religioossed tunded 3. sotsiaalne v institutsionaalne aspekt religioon koondab inimesi gruppidesse 4. materiaalne aspekt ehitised, esemed, mida kasutatakse religioonis erinevateks tegevusteks 5. kultuslik aspekt religioossed toimingud alates inimese ohverdamisest kuni palve lugemiseni 6. eetiline või moraalne aspekt üldised arusaamad, aga ka konkreetsed sõnastatud käsud ja keelud Kõik need aspektid koos usu ja hoiakuga moodustavad religiooni. Religioonide jaotamine 1. geograafilisel printsiibil Aasia ja Aafrika usundid, need omakorda jagunevad nt Lähis-Ida ja Kaug-Ida usundid. 2. kultuuritüübi printsiibil 19. sajandil jagati rahvad kultuurrahvasteks ja need teised.... rohkem nt barbarid ja metslased 3
liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Portugalil on diplomaatilised suhted rohkem kui 180 riigiga kõigil kontinentidel. Religioon: Portugallased on valdavalt roomakatoliiklased, kuid Portugali põhiseadus tagab usuvabaduse,mille tulemusel on Portugalis ka terve rida erinevaid usukogukondi: kristlased (erinevad protestantlikud kogukonnad ja õigeusklikud), moslemid, hindud, budistid, juudid jne. Mandri-Portugalis asuv Fátima on maailma üks suurimaid roomakatoliku pühamuid. Geograafia ning kliima: Tejo jõgi poolitab Portugali mandriosa, jättes põhja poole mägisema ala ja lõunasse tasandikud. Tasased lauged rannikualad on vastandiks mägisele sisemaale. Kõrgemad tipud asuvad riigi mägises keskosas, kõrgeim neist on Serra de Estrela (1991 m). Kogu riigi kõrgeim tipp, Pico (2351 m), asub samanimelisel saarel Assooridel, Madeira kõrgeim punkt
annaabi.ee 
