Napoleon Bonaparte Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga, seetõttu suutis ta vastaseid lahingus üllatada ja keerulisi olukordi kiirelt lahendada, samuti teadis ta peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta oli ka sügavalt haritud. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast. Napoleoni töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2-3 tundi magada. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga, nt mõne väejuhi ettekannet kuulata ja samaaegselt päevakäsku dikteerida. Lisaks sõjandusele olid tal head teadmised ka kirjandusest, ajaloost, matemaatikast ja geograafiast ning teda huvitasid valgustusaja teosed. Napoleon oskas valida häid abilisi, ta ei kartnud enda ümber tarku inimesi. Ta oli ka auahne ja armastas kuulsust. Ta oli ka karm ja halastamatu, kohkumata isegi massimõrvast (nt: käskis ...
nende alusel saab iseloomustada isiksust. Nende kaudu iseloomustatakse inimest. Et tavaaliselt sõbrad räägivadki sellest. 3. Sekundaarsed sõltuvalt olukorras inimesel võivad need ilmeneda ja sellepärast neid isiksuse iseloomustamisel ei kasutata. See oli üks esimesi teooriaid 20.saj algul jä pärast seda tuli kiirelt juude uusi. Järgmine mee oli R. Cattell · Hakkas kasutama ka STATISTILISI meetoteid ja üritas välja arvutada neid isikuse asju. Korrealatsioonimeetod proovib avatada seoseid teatud omaduste ja tunnuste vahel. Mida kõrgem see on, seda suurem sida on (1-100%). Neid omadusi analüüsides leidis Cattel, et võib välja tuua isiksuse gruppe. Nimetas neid FAKTORIKS grupp, mis on omavahel seotud. Ühte isikuse faktorisse kuuluvad need, mis mõutavad ka teisi. Isikuse omadused sõltuvad omadusegruppidest, milles iga omadus mõjutab ka teist.
Sangviinik- väljapoole suunatud, jutukas, kiire, taiplik, heasüdamlik, head juhid, paipoisid, mugavad, lubavad palju. Psühholoogia- hingeteadus inimese sisemaailmas toimuvatest protsessidest, käitumisest ja suhtlemisest. Sünnipärased eeldused- soo tunnused, kehaehitus, närvisüsteemi tüüp, org immuunsussüsteem, erivõimed. Elujooksul omandatud- karakter, motivatsioon, väärtussüsteem, hoiakud, roll. Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kalduvus jutukusele, väljapoole suunatus, pos meelestatud. Avatus kogemustele- uudishimu, soov juurde õppida, kujutlusvõime, arukus, kujutlusvõime, kohanemisvõime. Sotsiaalsus- abivalmidus, koostöö valmidus, kaastundlikus. Meelekindlus- kohusetunne, järjekindlus, põhjalikkus
levikule. 4.Millised olid mjukamad demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised? mittedemokraatlikud- esimesel maailmasõja päevil haarasid kommunistid võimu venemaal ning kehtestasid seal hirmuvalitsust. itaalias läks 1922.a. riigirüüt fasistliku pertei kätte. demokraatlikud 5.Iseloomusta liberalismi, konservatismi, sotsialismi, kommunismi, faismi, ja natsionaalsotsialismi petusi. Liberaalid pooldasid uuenduste vastuvtmist ning nad kaitsesid isikuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist jrjepidevust thtsustav poliitiline petus.(konservatiivid ei tormanud kike muutma vaid otsisid tuge mineviku kogemustest. 19. Saj lppul hakkasid nad ha rohkem kaisma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu.) Sotsialistide arvates pidi riik toetama abivajajaid. nad lootsid saavutada hiskonda, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavrdsust.
prantslaste isamaa-armastust
Palju poeetilise hüperboole (liialdusi) : kijanduses Karl on 200 aastane;
peapiiskop Turpin ükski tapab lahingus 400 mauri.
Selle suurteosega algab pransuse rahvuskirjandus
Kurtuaasne armastus keskaja kirjanduses: rüütliromaan,
trubaduurid, Roosiromaan (võrdlevalt)
Rüütliromaan – armastuse võitmine , graali otsimine, kujunemise
arenguromaan , naise ustus kui isikuse vastu, rüütrel otsib seiklusi ,
südamedaam on abielunaine , armastus on maine, kättesaamatu,
armastuse ideaalsus, 13-14 proosas
Roosiromaan – didaktiline õpetuslik kirjandus- proosaroman- kuidas olla
hea armastajana/kodanikuna, suur etikett armastuses peategelastel
Trubaduurid – armastus nagu midagi müüstiline , kummalise armastuse
kontseptsoon, sesksuaalsed motiivid, keerulised vormid(pikkad sõnad jne)
omandatakse. / J. Watson. Kognitiivne-uuritakse, kuidas inimene tunnetab ja tajub maailma ja kuidas ta selle üle mõtleb `` Ma olen see, mida ma endast mõtlen.`` /J. Piaget. Humanistlik-Inimene on oma olemuselt positiivne ja valmis arenema vabatahtlikult. / C. Rogers; A. Maslow Psühhobioloogiline-seletatakse käitumist, kui ajus toimuvate ja bioloogiliste protsesside tulemust. 6.Sigmund Freud` i psühhoanalüütiline teooria (üldine tutvustus, isiksuse teooria, isikuse arenemise teooria). Üldine tutvustus: Psühhoanalüütikute väitel vallanduvad meie käitumise võimsad varjatud jõud, mille olemasolust me ise teadlikud ei ole. Need vormitakse suurel määral lapsepõlvekogemuse poolt ja nad on tähtsad meie igapäeva käitumise suunajana. ·Teadvus, alateadvus, eelteadvus. Isiksuse teooria: Inimesel on 3 allsüsteemi: ·ID - tema. Esinem psüühikas neid soove ja tahtmisis, mis tekivad bioloogiliste vajaduste ja organismi nõudmiste vajadusel
RENESSANSS Rebessabsiks (prantsuse keeles renaissance ``taassünd``) nim. Keskajal järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vainuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14-16 sajandil. Keskajal sisendas kirik inimestele, et ta on patune olnud ja , et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õudsusele või igavesele huumatusele.Renessansiaja mõtlejaid ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest holimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja hormoonilis isikuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmaade ja seisulike normide kommitsaist.Oluliseks sai inimese individuaalsus-isikupära Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keels humanus ``inimlik`) nem. Õpilasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suurus osas
edaspidi saadud informatsiooni ja arvamust kasutada. Iseseisvas töös on kasutatud erinevaid meetodeid võimalikku informatsiooni koguseks nagu ajurünnak, materjalide tõlkimine võõrkeelest, küsimustikke ja ankeetide abi, raamatuid ning erinevaid interneti allikaid. 3 1. MIS ON TAGASISIDE? Tagasiside - (ingl. Feedback) laiemas mõttes tähendab reaktsioon vastastikku tegevusele [1]. Selle eesmärgiks on mõjutada isikuse arengut, olenemata õppija vanusest ja õppevormist. Hindamisel ja tagasisidel on sarnased, kuid mitte täiesti kattuvad funktsioonid. Neil on oluline roll õppija, õppejõu ja õppeasutuse jaoks. Tagasisidet võib eristada positiivseks ja negatiivseks tagasisideks. Positiivse tagasiside korral vastastik isik annab aruanne, mis talle täpselt meeldis, millega oli rahul ning ei taha, et see edaspidi muutuks
uurimisest ja vaadeldakse neid nähtusi, mida on võimalik mõõta. RAKENDUS PSÜHHOLOOGIAHARUD 1.meditsiinipsühholoogia *kliinilineps.*psühhoteraapia*farmakopsups*neurops*psühhoanalüüs. 2.Töö ja oranisatsioonipsühholoogia *tööpsühholoogia* oranisatsioonipsh. *personali *juhtumis*inseneri*kiiberi*interneti. TEOREETILISED SUUNAD. 1)Psühhodünaamiline psühhol- *esindajad rõhutavad eelkõige varajaste eluaastate mõju isikuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele *lähenemissuuna algatas Sigmund Freud *Freud kasutas võtet-vabade assotsiatsioonide meetodit-st patsient ütles,mis tal pähe tuli(ka mõttetusi),Freud aga keelas teda ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone *teiseks olulised alateadvuse uurimise võimaluseks pidas ta unenägusid,sp arendas ta välja unenägude analüüsi *ta on loonud ka isiksuseteooria *Freud rõhutas inimese esimeste elua. Tähtsust
kindlasti toime tuleb Lunimine, vingumine, palumine lapselik käitumine millegi saamiseks Alkoholi jt uimastite tarbimise õigustamine Enese alavääristamine Identifikatsioon on peamiselt seotud mehenaise käitumisrollidega, aga ka tähtsa teise inimese käitumise, välimuse jms matkimine K.G.Jung Arhetüübid ema arhetüüp Taassünni arhetüüp Meesnaine Rahvuse arhetüüp Eysencki isiksusemudel H.J. Eysencki isiksusemudel Kaks isikuse dimensiooni: E ekstravertsus ja N neurootilisus (Dimensions of Personality, 1947). Ekstravertsus (E) ja neurootilisus (N) kirjeldavad käitumise individuaalseid erinevusi ning on asetatud 2dimensioonilisele skaalale. Eysenck tõi esile, et need kaks dimensiooni sarnanevad nelja isiksusetüübiga, mille tõi välja juba Hippokrates. Kõrge N ja kõrge E = koleeriline tüüp Kõrge N ja madal E = melanhoolne tüüp Madal N ja kõrge E = sangviiniline tüüp
- inimestevahelise erinevused tulenevad sisemistest omadustest. Praeguseks ajaks on erinevad uue plvkonnad isiksuseteooriad judnud ühisele arusaamisele järgnevates seisukohtades: 1. Isiksus ja tema omadused on reaalselt olemas. Kuigi neid ei ole vimalik otseselt jälgida, avalduvad need omadused inimese tegudes, hoiakutes, tunnetes ja mtetes. 2. Isiksuse omadused varieeruvad inimeseti -s.t. inimesed juba sünnipäraselt erinevad oma isikuse omadustelt ja need omadused on väga püsivad inimese elu jooksul, avaldudes inimese käitumises, suhtumistes ja hoiakutes. Ei ole olemas ühetaolist universaalset inimloomust, vaid on isiksuse omaduste komplektide erinevad variandid. 3. Isikuse omadused ei ole "peidus", inimesed hindavad küllalt täpselt enda ja teiste isiksusejooni. Kohtupsühholoogia kontekstis tuleb selgelt eristada mõisteid - isiksuseomadused - isiksusehäire - käitumishäire - psühhopaatia Isiksuseomadused:
Intervjuu Etapp: planeerimine, küsimuste koostamine, kokkuleppimine, intervjueerimine ise. Intervjuu planeerimine - oma ülesande analüüs ja intervjueeritava inimese tausta uurimine. Ülesande analüüs Analüüsi võib jagada eesmärgi nimel: faktid, arvamused, isikuse omadused/elustiil. Ehk kas intervjuu on uudis, arvamus või isikuintervjuu. Intervjuul on palju eesmärke. Intervjuul peab alati olema ainult üks põhieesmärk. Teine analüüsiobjekt on kavandatava loo teema. Enne intervjuud tuleb välja selgitada vastused sündmuse põhiküsimustele – kes, mis, kus, millal, kuidas. Kolmas asi, mida tuleb selgeks teha on loo tuum: uudise juhtlõiku minev fakt, arvamusloo põhiväide, isikuloo põhiseisukoht. Tuum on see, mille ümber uudis keerleb.
1) Valiidsus millisel määral mõõdab test just nimelt seda (neid omadusi), mida tahetakse mõõta (mõõtmisvahend peab olema sobiv) 2) Reliaablus test garanteerib sama testi stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused Kõrgelt andekaks loetakse inimest, kelle IQ testi tulemus on üle 130%, kõige rohkem on inimesi IG-ga vahemikus 85-115. Alla 70 punkti arvestatakse vaimset alaarengut. Üldandekuse kõrgema taseme eelduseks on aju hallolluse tugevam areng paljudes ajupiirkondades. Isikuse seadumuste uurmise meetoditena kasutatakse kõige rohkem samuti teste ning seadumusi mõjutavad pärilikud ja keskkonnategurid. See, kuidas geenid väljenduvad, sõltub väga palju olukordadest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest. Objektiivsed isikusetestid võimaldavad teada saad isiku elu seiku ja teda iseloomustavaid omadusi meetoditel, mis võimaldavad sõltumatutel kolmandatel isikutel kinntada vastuse paikapidavust või paikapidamatust
Autor kutseline retoorikaõpetaja. Loomulikle otsesõnalisusele eelistati leidlikku kaudeütlemist, sõnaohtrust. Autor on oma teosegi kohta öelnud, et ebaselguse tõttu on see teos talle endalegi vaevu arusaadav. 18. Renesanssi üldiseloomustus ( ajaline piiritus, uue inimese kontseptsioon) Itaaliast alguse saanud, 14- 17 saj, toimus ilmalikustamine, inimese osatähtsus suureneb; eelrenesanss- 13- 14 saj, ideaal vabast ja haritud inimesest, humanistlik mõtlemine, isikuse vaba areng, suured maadeavastused ja trükikunsti leiutamine; vararenesanss- 15 saj, uus klass: pankurid ja jõukad kaupmehed, hakati koguma antiiki, kultuuri ja kunstielu keskuseks Firenze; kõrgrenesanss- 16 saj, tuntumad kunstnikud L. Da Vinci, Raffael, Michelangelo, inimene teadlikum oma vastutusest 19. Renesanstliku individualismi avaldamiskujusid (protestantlus, trükikunst, maadeavastamine) · Maadeavastamine- 1492 Kolumbus avastas Ameerika
Alaliigid: - Hinnangtestid: ütle mulle, mida valid või soovid, ja ma ütlen, kes sa oled - Konstruktiivtestid: joonistamise testid, hinnatakse pildi detale, objektide paigutus jne - Tõlgendamistestid: kaks pilti ühes, tindiplekkide-test, mida inimene näeb. - Assotsiatsioonimetoodika: Jungi test, välja toomaks inimese alateadvuses esile toomiseks. Öedakse sõna, esimesena pähe tulev öeldakse Suure viisiku teooria: viie tunnusjoone alusel kirjeldatud isikuse omadused. Isiksusepsühholoogi uurijate Costa ja McCrae kirja pandud, inimese isiksus on suhtes keskkonnaga. - Neurootilisus: kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone, heas halba (emotsionaalne stabiilsus) - Ekstravertsus: kalduvus kogeda positiiveid emotsioone, suhelda - Avatus: avatus uuete kogemustele, suurem huvi iseenda ja teiste vastu (intellekt) - Sotsiaalsus: uued suhted, usaldus, lepikkus, suhtlemine
(4) karistamine vähendab lähedaste turvalisust. (5) karistuse all kannatav laps jääb haigeks, tal ilmnevad psühhomotoorsed haigused (peavalu, kõhuvalu). Karistusele tuleks leida alternatiive, leida mõni muu sekkumisviis. Kiitmata jätmine on ka karistus, privileegide ära võtmine. Samuti külm ja ükskõikne suhtumisviis. Kokkuvõte Teoreetiline alus: klassikaline ja operantne tingitus Isikuse mudel: käitumine on eelkõige õpitav Kindlaksmääramise alus: vaadeldav, väline, mõõdetav käitumine Kindlaksmääramise protseduur: vaatlus, intervjuu, hinnnanguskaalad, käitumisprofiilid, käitumise ABC mudel Formuleerimise alus: probleemse käitumise säilime tänu väärkäitumise kinnitamisele Sekkumise alus: vaadeldava ja mõõdetava käitumise muutmine Sekkumisstrateegiad: kinnitamine, aja mahavõtmine, lepingud, märgimajandus, küllastumine, kustutamine, karistamine
· Temperament heaolu (fiksatsioonipunkti teooriad; reaktiivsus; käitumuslikud teooriad) · Kongruetsusemudel: parem sobitumine keskkonnaga tähendab paremat heaolu · Kognitiivsed mudelid: kriitiliseks teguriks on positiivsetele stiimulitele mõtlemine ja tähelepanu pööramine · Emotsioonide sotsialiseerimine: inimesed "õpivad", milliseid emotsioone on kohane tunda ja väljendada; sellest tulevad SHO erinevused 10: ISIKSUS JA VANANEMINE. ISIKUSE ARENG - Kenn Konstabel Sisukord · Lapse isiksus. Temperament · Isiksus ja vananemine · Isiksuseomaduste stabiilsus · Isiksus ja elusündmused · Isiksuse areng Kumulatiivse järjepidevuse mudel Temperament · Bates, 1987: bioloogiast tulenevad erinevused käitumiskalduvustes, mis avalduvad varases eas ning on üle erinevate situatsioonide ja aja jooksul suhteliselt stabiilsed
5. Identiteedi areng- vanuse kasvades 6. Rollide jätkuvus- aitab kaasa rollide stabiilsus 7. Sots investeeringud- normatiivsete sots rollide täitmine oluline isiksuse arengu tegur Stabiilsus- keskkond (järjepid), geenid, inimene+keskk (reaktiivne, evokatiivne) Muutus- käitumise sarrustumine, enesejälgimine, vaatlusõp, verb kom, sots normid neurootilisus- pos sünd väike mõju, neg sünd suurenda mõju bioloogilise küpsuse mudel- isikuse areng sõltub vanemaks saamisest ja kaasnevatest biol muutustest, sots keskk pole rolli sotsiol elukäiguteooria- isiksuse areng sõltuvuses sots rollidest, ootustest, biol arengu roll väike · http://www.psych.uiuc.edu/~broberts/ Roberts, B. W., & Caspi, A. (2003). The cumulative continuity model of personality development: Striking a balance between continuity and change in personality traits across the life course. R. M. Staudinger & U.
Kultuuri funktsioon: Materiaalsete eluvajaduste rahuldamine, kultuur on selleks, et katta ühiskonnaliikmete materiaalsed vajadused. Sotsiaalne funktsioon- ühiskonna vajaduste rahuldamine. Ühiskonnal tervikuna on vajadused, mida üksikisikul ei ole. Ideaalne määratlemine- indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine. Kultuur suudab inimese psüühilisi hirme tallutada, kollektiivselt menetleda. 53. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Rollide ja isikuse vaheline probleem ehk essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik seisukoht. Habituse- omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda kindlal viisil, mis käivitub teatavate väliste tingimuste/signaalmärkide esinemise puhul. Habitus on piiratud, sest on vaja täita mingit sotsiaalset rolli. Kas isiksus on teatud kogum ühiskondlikke rolle? Kas eesmärk peaks olema neis rollidest vabaneda, mis on kultuuriliselt mulle omased või pean ma nendega leppima ja rahul olema
Tal on isegi septsiaalne mõiste lootev inimene. Ta väidab, et inimsuhteid ja võõrandumist saab põhiliselt päästa läbi armastuse erinevate vormide, mida ta peab inimlikkuse mõõdupuuks (võimet armastada). See eristab meid teistest liikidest ja see on inimkonna suurim väärtus. Oma teoses "Armastuse kunst" räägibki ta viiest armastuse vormist: vanemlik armastus, vennalik/õelik armastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus. · Isikuse käsitlus tugeneb vajadustele: o Põhivajadused, millest igat üht saab rahuldada nii positiivselt kui ka negatiivselt: Suhtlemisvajadus · Postiivselt- läbi erinevate armastusliikide · Negatiivselt- läbi allutamise, valitsemise, türannia Arenguvajadus (vajadus ületada olemasolev) · Pos- läbi loomingu loomise · Neg- läbi agressiivsuse
annaabi.ee 
