Leidsid 19 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Isetehtud KT Bioloogias". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hepatiit, bakter, nakkus, viirushaigus, sureb, sarlakid, marutõbi, botulism, süüfilis, põletik, nakkusohtlik, ravita, bakteriga, nakkushaigus, vaktsiin, geeniteraapia, zika, viruse, sümptomiks, veresuhkur, liigesepõletik, vaktsineerida, paiguta, lahtrisse, tuulerõuged, mumps, herpes, teetanus, difteeria, borrelioos, kahjustav, luustik, tekitajaksvõi põhjustada haigusnähtude kordumist kuni kuue kuu jooksul. A-viirushepatiiti haigestumine on viimastel aastatel olnud Eestis madal ning enamik haigusjuhtudest on sisse toodud. A-hepatiit võib põhjustada laiaulatuslikke haiguse puhanguid. 6 Difteeria Difteeria korral tekib hingamisteedes, peamiselt neelus ja kõris kattudega põletik. Paksud katud kõris võivad põhjustada hingamistakistuse ja lämbumise. Kui haigustekitaja toksiin kahjustab südant või närvisüsteemi, võib haigus lõppeda surmaga ligikaudu iga kümnes difteeriasse haigestunu sureb. Eestis ei ole viimastel aastatel difteeriat esinenud, küll on aga jätkuvalt esinenud difteeria haigusjuhtusid Lätis ja Venemaal. Teetanus Teetanus ehk kangestuskramptõbi on väga raske kuluga ja sageli surmaga lõppev haigus.
puudumisel vaktsineerida kõik soovijad. Enamik gripiviirusi allub ka viirusevastastele ravimitele. Kuna ravimid on retseptiravimid, siis määrab vajaliku ravimi arst. Antibiootikumid gripi puhul ei aita. (Gripi info) 4.2. TUULERÕUGED Tuulerõuged on laialt levinud iseloomuliku nahalööbega kulgev nakkushaigus. Haiguse tekitajaks on varicella-zoster-viirus (VZV), mis kuulub herpesviiruste perekonda. Tüsistustena võivad tekkida naha sekundaarne bakteriaalne nakkus, kopsupõletik või raskete vormide korral entsefaliit. Haigestumise tõusuperioodid on kevadel ja talvel. Peiteperiood kestab 7-21 päeva. (Tuulerõuged) Sümptomiteks on kehatemperatuuri tõus ja sõlmelis-villiline lööve. Lööbeelementide arv on lastel ja täiskasvanutel erinev (nt lastel võib olla kuni paar täpikest, täiskasvanutel aga üle 500). Lööve puudub peopesadel ja jalataldadel ning on äärmiselt sügelev. (Tuulerõuged)
SIIRUTAJATE VAHENDUSEL LEVIVAD HAIGUSED EESTIS · Siirutajate tähendus. · Must surm 200 miljonit surnut. · Puugid: puukentsefaliit, puukentsefaliit, erlihhioos, anaplasmoos, powassan · Sääsed: Tulareemia ehk jänesetõbi, malaaria · Marutõbi ehk raabies · Haiguste tõrje loodusest. · siirutajatega levivad haigused loomadel · Kuidas vältida siirutajate kaudu levivaid haigusi näpunäited SIIRUTAJAD Siirutaja ehk vektor on haigusetekitajate (viiruse, bakteri) edasiandja inimesele (sh ka taimedele või loomadele). siirutaja on haigustekitajat ülekandev organism (tavaliselt peetakse silmas selgrootut, enamasti lülijalgset, kes siirutab haigustekitaja selgroogsele peremehele)
................................................................................4 Sümptomid..............................................................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1..................................................................................................................6 Sümptomid..............................................................................................................................7 NIPAH VIIRUSHAIGUS...........................................................................................................8 SIBERI KATK............................................................................................................................9 Levik.......................................................................................................................................9 Haigusnähud...............................................................................................
· Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ühe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku! 3. Eesnääre ( 1 ) asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 2025 grammi, koosneb 3040 iseseisvast näärmest. Eesnääre on vastu pärasoolt ja seepärast palpeerib arst selle suurust läbi päraku ava. Vanematel meestel esineb eesnäärme suurenemist, millega kaasneb urineerimise takistus ja valulikkus. Eesnäärme põletik on prostatiit. · Ülesanne : toodab nõret, mis kuulub seemnevedeliku e. sperma koostisesse ja muudab seemnerakud aktiivselt liikuvaks. 4. Seemnepõiekesed ( 2 ) paiknevad eesnäärme kohal · Ülesanne : toodavad nõret, mis vedeldab spermat 5. Seemnejuhad ( 2 ) juhivad sperma mehe organismist välja 6. Sugutisibulanäärmed ( 2 ) hernesuurused · Ülesanne: toodavad limajat nõret, mis lisandub spermale II. Välimised: 1. Munandikott ( 1 ) kaitseb munandeid 2
Sagedaseim! Inkubatsioon 4h, kiire kuluga: oksendamine, kõhulahtisus, palavikuta. Ab ravi ei vaja. Enterokoliit on SA poolt väga harv. • TSS. Tampoone kasutatavatel naistel. Lokaalsele kasvule järgneb bakterieemia, lööve, hulgiorganpuudulikkus, šokk. Suremus 5%. 90% täiskasvanutest TSST-1 vastased antikehad. • Lokaalsed nahainfektsioonid (võib kahjustada kõiki naha kihte): impetiigo (epidermise kahjustus), follikuliit, furunkel (karvafolliikli põletik koos ümbritseva koe kahjustusega), karbunklid (mitmed karvafolliiklid + subkutaanne kude), haavainfektsioonid, hidradeniit (higinäärmete kahjustus), mastiit. • Bakterieemia, endokardiit. • Pneumoonia, empüeem. Hematogeenne pneumoonia endokardiidile kaasuvana; KOKi, tsüstilise fibroosi pt-del aspiratsioonipneumoonia sage tekitaja, esineb ka imikutel. • Osteomüeliidile eelneb trauma/nahainf. Sümptomid: valu, palavik, 50% (+) verekülv, abstsess. Septilise artriidi
• Farüngokonjunktivaalne palavik – lastel ja täiskasvanutel. Puhangutena. • Äge respiratoorne haigus – sõjaväkke värvatutel • Läkaköha-laadne sündroom – imikud, väikelapsed • Pneumoonia – imikud, väikelapsed, nekrutid, immuunkompromiteeritud Teised haigused: • Äge hemorraagiline tsüstiit – lapsed, luuüditransplantaadi saanud • Epideemiline keratokonjunktiviit – kõigis vanustes; neerusiirdamine • Gastroenteriit – imikud, väikelapsed • Hepatiit – maksasiirdamine ja teised immuunkompromiteeritud • Meningoentsefaliit – lapsed, immuunkompromiteeritud Diagnostika. Kliinilistes materjalides ja koekultuurides viiruse määramiseks, tüpeerimiseks, grupeerimiseks immuunmeetodid (fluorestsents, ELISA), PCR ja DNA sondid. Seroloogiat kasutatakse harva, ainult epidemioloogilistel kaalutlustel. Isoleerimiseks rakukultuurid. Histoloogiliselt rakkudes iseloomulikud tuumasisesed inklusioonid (esinevad harva, vaja eristada CMV-st).
Need on anaeroobsed spiroheedid, parim on neid vaadelda tumeväljamikroskoobis. Patogeenseid treponeeme reeglina ei õnnestu in vitro kasvatada. Mittepatogeenseid treponeeme leidub suuõõnes, soolestikus jm. Mittepatogeenne on näiteks T. denticola, T. oralis ja T. pectinovorum. Esimesed kaks on suuõõnes leiduvad liigid. Suuõõne spiroheete seostatakse paradontoosiga. Treponema pallidum - patogeensetest treponeemidest on olulisim; süüfilisetekitaja. Juba 15. sajandil tehti kindlaks, et süüfilis levib sugulisel teel. Tema genoom on ka sekveneeritud. T. pallidum ei talu kõrget temperatuuri ja kuivamist. Süüfilis. Treponema ei läbi tervet nahka ja seega on vaja nakatumiseks nahavigastust. Bakter paljuneb selle koha lähedal, kust ta sisenes ja 2 nädala kuni 2 kuu möödudes moodustub haavand. Kui sealt materjali võtta, saab tumeväljas spiroheete vaadelda. Enamasti haavand paraneb ise ja bakterid kaovad algsest nakkuskoldest
tähistatakse tähtedega A-D. Mõned streptokokid pole Lancefield’i meetodil grupeeritavad – Streptococcus pneumoniae. ß-HEMOLÜÜTILISED STREPTOKOKID. Siia kuuluvad grupid A, B, C, D ja G. Osa B ja D grupi streptokokke ei põhjusta hemolüüsi , osa D grupi streptokokke on aga α-hemolüütilised. • Grupp A Streptococcus pyogenes, mis on enamuse ägedate streptokokiliste nakkuste põhjustaja inimestel. Umbes 5- 20% lastest on asümptomaatilised kandjad. Sagedasem nakkus on streptokokiline farüngiit e ülemiste hingamisteede limaskestade ja lümfiteede põletik. Baktereemia puhul võib tekitada sepsist, endokardiiti, septilist artriiti, osteomüeliiti, meningiiti jne. Kahjustatud naha kaudu organismi sisenemine põhjustab tselluliiti, flegmooni, nekrotiseerivat fastsiiti, haavainfektsiooni. Kui nakatumine toimub erütrogeenset toksiini produtseeriva tüvega (faagikonversioon), on tulemuseks sarlakid. A grupi streptokokknakkuse
Valmistavad raskusi steriliseerimisel, sest väga resistentsed kemikaalidele, temperatuurile. § Eosed ei ole mitte paljunemiseks, vaid aitavad säi-luda ebasoodsates keskkonnatingimustes. Haigustekitajatest esinevad Bacillus spp. ja Clostridium spp. § Eosed ei sisalda peaaegu üldse vett, metaboolne aktiivsus puudub, sisaldavad Ca++ ja dipikoliinhapet. § Muutumine vegetatiivseteks vormideks toimub minutite jooksul. Bakterite kasv § Bakterite paljunemine üks bakter jaguneb kaheks. § Bakterite arv populatsioonis suureneb geomeetrilises progressioonis Nt=N0 × 2n § Generatsiooniaeg () on aeg, mis kulub bakterite arvu kahekordistumiseks. § Optimaalsetes tingimustes 20-60 minutit § Organismis enamusel patogeenidel 5- 10 tundi Temperatuuri toime bakterite kasvule Kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi reaktsioone - kiiruse kasv ca 2 korda 10°C kohta. Liiga kõrge tem- peratuur denatureerib valgud, metabolism häirub, kasv peatub, bakterid hukkuvad
immunofluorestsentsimeetodiga. Antikehade määramiseks ELISA, HAPR. EKP – epizootoloogiline uuring (kuidas loomad liikusid), kliiniline pilt, patoloogiline uuring (lahang). Parvoviridae -> Perekond – Parvovirus -> Liik - Kasside parvoviirus (FPLV) -> Kasside parvoviirusinfektsioon ehk panleukopeenia ehk kasside katk Kasside panleukopeenia on ägedalt kulgev kaslaste viroos. Kasside parvoviirus on väga vastupidav väliskeskkonnas, kus säilitab eluvõime kuni aasta. Seose sellega on nakkus väga ulatusliku levikuga. Etiopatogenees: Nakkusallikaks on haiged ja viiruskandjad loomad, kes eritavad viirust rooja, uriini ja süljega. Haigusele on vastuvõtlikud kõik kaslased ja pesukarud. Nakatumine toimub oronasaalselt, viiruse esmane replikatsioon toimub farünksi lümfoidkoes, kust viirus levib vireemiaga teistesse organitesse ja kudedesse. Täiskasvanud kassidel paljuneb viirus luuüdi, lümfisõlmede, tüümuse ja põrna lümfoid- ning müeloid prekursorrakkudes ja soolekrüpti
Kui roheline taim satub pimedusse. Bakterirakk ehk eeltuumsed Bakterid on üherakulised prokariootsed organismid, mis paljunevad pooldumise teel. Bakteritel puudub membraaniga piiritletud rakutuum ja st moodustavad nad omaette eeltuumste ehk prokarüootide rühma. Üherakulised organismid. Mõned bakterid on ohtlikud- põhjustavadtervisehäireid. Selliseid baktereid nimetatakse patogeensteks. Eritavad väliskeskkonda mürkaineid- bakteritoksiine. Nt botulism, teetanus, difteeria, koolera, düsenteeria jne. Bakteri avastamine. A.Leeuwenhoek nägi liikuvaid osi mikroskoobis, millest järeldas, et tegu on elusorganismidega. Robert Koch avastas siberi katku põhjustava bakteri ja tõestas, et paljusid haigusi põhjustavad bakterid. Avastas ka tuberkuloosi põhjustavad bakteri. Ehitus. Enamik on ümbritsetud ühe rakumembraaniga. Koosneb lipiididest ja valkudest.
Viirustes on 3 tüüpi geene: 1) Geenid, mis kontrollivad peremees raku ainevahetust. Kasutatakse ka tänapäeval laialdaselt biotehnoloogias. 2) Viiruse nukleiinhape sünteesi tagavad geenid. 3) Geenid, mis sünteesivad valke. Viiruste elutsüklid rakkudes: 1. Lüütiline · Massiline viirusasakeste tootmine, millele järgneb raku surm. Jaguneb: a)ÄGE surtevate rakkude arv suur. b)KROONILINE rakud surevad, lüüsuvad. Näiteks AIDS, hepatiit C 2. Lüsogeene · Viiruslik nukleiinhape on DNA-kujul peremees rakus. Iga raku jagunemisega laseb ta end paljundada. Välisteguritest: stress/haigus, valgus ja see läheb lüütilisse tsüklisse, milles viiruslik DNA säilub elu lõpuni. Näiteks herpes, papiloom. Nakatumise viisid viirushaigustesse: 1. Aerosoolne ehk piisnakkus. Näiteks gripp, mumps. 2. Kontaktnakkus: Näiteks tuulerõuged, leetrid, punetised. a) otse (teretatud) b) vahendatult
lehed seetõttu närbuvad. Kidurad kolletunud lehtedega taimed annavad kehva saagi, see võib väheneda kuni 80 %. Kiduussid ei suuda ise aktiivselt liikuda, nad levivad uude kasvukohta koos mulla, seemnekartuli või põllutööriistadega. Kiduussid on lahksugulised. Isased elavad juurte sees, on umbes 1 mm pikkused piklikud ussid, poole väiksemad emased on ümara kujuga ja elavad peamiselt juurte peal. Pärast viljastamist hakkavad emaste sees munad arenema, ja kui need on küpsed, uss sureb ning munadekogumik jääb tema kõvaks muutunud naha sisse, st moodustuvad mooniseemnesuurused tsüstid. Ühes tsüstis on ligi 500 muna. Tsüstid pudenevad taime küljest mulda ja talvituvad. Kui järgmisel aastal kasvatatakse samas kohas taas kartulit, väljuvad kartuli juureeritiste mõjul ussid tsüstidest ja nakatavad taimi. Kui tsüstist väljunud uss ei leia uut katrulijuurt, siis ta hukkub. Tsüstina võib kiduuss soodsat arenemisvõimalust oodata mitu aastat.
(loomad) + väike energia ja eelühendite kulu (-15%) - sõltuvus kättesaadavast toidust. Peptiidid Peptiidid - kni 100st omavahel seotud aminohappejäägist koosnevad väikse massiga molekulid. Enamikel peptiitidel on organismile väga võimas mõju : N : peptiidhormoonid - kasvuhormoon. N2 : paljud peptiidid on mürgised (Amanitiin) N3 : Bakterite mürgid : a) Kooleratoksiin (takistab vee imendumist soolestikku ja inimene sureb veepuudusesse. b) Botulismitekitaja toksiin - kahjustab närviülekandeid. (kõige mürgisem looduslik ühend (leidub konservides)). N4 : Neuropeptiidid. Aju sünteesitud peptiidid. (mõjutavad tundeid ja emotsioone. Valgumolekulide määratlus : Valgud on suure molekulmassiga ühendid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. AH jäägid on omavahel seotud PEPTIIDSIDEMETEGA. Valgu molekulid jagunevad : a) Lihtvalgud - Koosnevad vaid AH jääkidest (munavalge)
Tserebraalparalüüs võib olla põhjustatud juba sünnieelsetest teguritest, näiteks hüpoksiast ehk hapnikunälgusest tingitud verejooksust ajju, ema alkoholitarbimisest, mõnedest nakkushaigustest (tsütomegaloviirus, punetised, HIV). Riskifaktoriteks on ka sünnitrauma, sünnituse ajal tekkinud loote hapnikunälgus näiteks sünnitusjõudude nõrkuse tõttu, meningoentsefaliit ehk ajukelmete ja aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Millised on PCI-ga kaasuvad probleemid? 1. neuroloogilise kontrolli häired; 2. sensoorika ja taju häired; 3. gastrointestinaalsed probleemid (nt oksendamine, kõhukinnisus); 4. nägemus – ja kuulmishäired; 5. oraalmotoorika probleemid; 6. märgatavalt vähenenud luumass; 7. vaimse tervise häired; 8. krambid; 9
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
seinal. Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ûhe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku! 3. Eesnääre ( 1 ) asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 20-25 grammi, koosneb 30-40 iseseisvast näärmest. Eesnääre on vastu pärasoolt ja seepärast palpeerib arst selle suurust läbi päraku ava. Vanematel meestel esineb eesnäärme suurenemist, millega kaasneb urineerimise takistus ja valulikkus. Eesnäärme põletik on prostatiit. Ülesanne : toodab nõret, mis kuulub seemnevedeliku e. sperma koostisesse ja muudab seemnerakud aktiivselt liikuvaks. 4. Seemnepõiekesed ( 2 ) paiknevad eesnäärme kohal Ülesanne : toodavad nõret, mis vedeldab spermat 5. Seemnejuhad ( 2 ) juhivad sperma mehe organismist välja 6. Sugutisibulanäärmed ( 2 ) hernesuurused Ülesanne: toodavad limajat nõret, mis lisandub spermale II. Välimised: 1. Munandikott ( 1 ) kaitseb munandeid 2
uni- üks unilateraalne (ühepoolne) vaso- veresoonte- vasokontraktsioon (veresoonte ahenemine) -algia valu neuralgia (närvivalud) -eemia veri aneemia (kehvveresus) -ektoomia eemaldamine tonsillektoomia (kurgumandlite eemaldamine) -foobia hirm klaustrofoobia (hirm suletud ruumide ees) -iit põletik bursiit (limapauna põletik) -lüüs lahustamine trombolüüs (trombi lahustamine) -meeter mõõteriist kapnomeeter (süsihappegaasi mõõtja) -meetria mõõtmine oksümeetria (hapnikusisalduse mõõtmine) -oos haigus psühhoos (vaimuhaigus) -paatia haigestumine nefropaatia (neerude haigestumine) -rütmia reeglipärasus arütmia (südame- või ajutegevuse
annaabi.ee 
