Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ekraniseeringu tutvustus: „Videvik“ (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Ekraniseeringu tutvustus: „Videvik“
Peaosas mängib Isabella Swan , kes on alati olnud eriline ning eelistab olla omapead . Bella kolib päikeselisest Phoenixist süngesse Forksi linnakesse isa juurde. Forksi keskkoolis kohtub ta huvitava ning köitva noormehega, kelle nimi on Edward Cullen. Edward on heleda nahaga, peaaegu et lumivalge, lummava hääle ja ülivõimsate võimetega noorhärra. Bella tundis tema vastu huvi alates sellest hetkest, kui ta teda esimest korda nägi. Bella teadis, et Edwardil on tema eest midagi varjata ning ta võttis nõuks tõde välja

Ekraniseeringu tutvustus- Videvik #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triiiin123 Õppematerjali autor
Peaosas mängib Isabella Swan, kes on alati olnud eriline ning eelistab olla omapead. Bella kolib päikeselisest Phoenixist süngesse Forksi linnakesse isa juurde. Forksi keskkoolis kohtub ta huvitava ning köitva noormehega, kelle nimi on Edward Cullen. Edward on heleda nahaga, peaaegu et lumivalge, lummava hääle ja ülivõimsate võimetega noorhärra. Bella tundis tema vastu huvi alates sellest hetkest, kui ta teda esimest korda nägi. Bella teadis, et Edwardil on tema eest midagi varjata ning ta võttis nõuks tõde välja uurida, kuid õige pea nad olid teineteisesse kõrvuni armunud.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Videvik (Twilight)

Videvik Twilight Stephenie Meyer on kirjutanud 5 raaamatut Videvikust- ,,Videvik" (,,Twilight"), ,,Videviku saaga: Noorkuu (,,The Twilight saga: New moon"), ,,Videviku saaga: Päikesevarjutus" (The Twilight saga: Eclipse"), ,,Videviku saaga: Koidukuma" (,,The Twilight saga: Breaking Down") ja 3. Osa lühi romaan ,,Bree Tanneri lühike teine elu" (,,The Short Second Life of Bree Tanner") Meyeril oli ka plaanis teha raamat ,,Keskööpäike" (,,Midnight sun"), mis räägib videvikust Edwardi versioonist, kuid keegi laadis pooleldi valmis raamatu internetti üles ja autor jättis selle raamatu poolikuks. Raamatud on tõlgitud 38 keelde, ja on valminud 4 filmi ja tulemas on ka viies- ,,Twilight" (2008), ,,The Twilight saga: New Moon" (2009), ,,The Twilight saga: Eclipse" (2010), ,,The Twilight saga: Breaking Down part 1" (2011) ja tulemas on ,,The Twilight saga: Breaking Down part 2" (2012). Stephenie Meyer ütleb, et idee Twilighti raamat t

Kirjandus
thumbnail
21
ppt

"Noorkuu" slaidiesitlus

"Noorkuu" Stephenie Meyeri Stephenie Meyeri Stephenie Meyeri esimene teos oli vampiiriromaan "Videvik", mis ilmus 2005. aastal ja tegi autori kohe tuntuks. Järgnevatel aastatel kujunes selle põhjal välja romaanisari "Videvik". Autorist Meyer kasvas üles Arizonas kuuelapselises perekonnas. Ta lõpetas seal keskkooli ja astus Brigham Youngi ülikooli Utah's, mille lõpetas bakalaureusena inglise kirjanduses. Tegevusaeg Romaani tegevustik toimub peamiselt tänapäeval Washingtoni osariigi väikses Forksi linnas. Inimeste käitumine ja riietus on omane tänapäevasele. Kuid romaani tekst viib ka tagasi minevikku, lausa aastasse 1918. Kõrval- ja peategelastest Tegelaste hulk on selles raamatus suur, seepärast toon välja vaid pea- ja mõned kõrvaltegelased: Bella, Charlie, Edward, Alice, Carlisle, Esme, Jasper, Emmett, Rosalie, Jacob, Sam, Embry, Paul, Jared, James, Victoria, Laurent, Jane, Alec, Aro, Marcus, Caius, Alex, Jessica, Mike, Angela.

Kirjandus
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
thumbnail
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
thumbnail
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" ­ Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin

Kirjandus
thumbnail
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida ­ Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

Kirjandus
thumbnail
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun