IP-multimeedia edastus - sarnased materjalid

7 allalaadimist

pdf

IP multimeedia edastus

Side labor 2 IP-multimeedia edastus Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: 2015 1. Veebikaamera eraldusvõime hindamine Suurim eraldusvõime Arvutada pakkimata video eraldusvõime kaadrisagedus sisu bitikiirus võimalik hinnang edastuskiirus LISA SIIA SUURIMA pilt on selge ja terav 2592x1944 10 612000 kb/s VÕIMALIKU ARVUTUSED

20 allalaadimist

Side- spikker eksamiks

Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema.Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: S/N dB Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob S mW marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud viide(latentsus), paketi kadu,

416 allalaadimist

Side eksami jaoks küsimused

Kokku 6*550=3300m. Seega telefon on tugijaamast 3300m kaugusel. Nüüd siis tuleb leida kui palju on sumbuvus selle maa peale. Meil on 30dB/km. Kokku 99 dB on sumbuvus selle maa peale. Nüüd kui võimendused olid 10 ja 6dB, siis 99-10-6 = 83dB on siis sumbuvus. 91.Leida mürapinge effektiivväärtus kui sidekanalis mille riba laius on 100Hz tagatakse signaali ülekandekiirus 1000bit/s. Infosignaali amplituut on 44.5V(0+-10%). On olemas sidekanal, millel on kasutada 100Hz. Seda kanalid püütakse kasutada kui musta kasti kuhu antakse infovoog kiirusega 1000bit/s. Kui palju võiks olla mürapinge effektiivväärtus tahetakse teada. Tuleb teada, et dB-st midagi ja Shannonist. Shannonist-kanali mahtuvus=ribalaius*ld(S/N+1). Signaali ja müra suhe on võimsuste suhe. võimsus P=U²jne..Niisiis, küsitakse müra pinge effektiivväärtust. meil W=100Hz ja C=1000bit/s. S/N=1024=2’10 . Kui siinuse amplituut on 44

58 allalaadimist

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Serial port Andmeedastus toimub seadmete vahel 1 biti kaupa. Enamike arvutite serial pordid toetavad kas RS-232C või RS-422 standardit. RS-232 standardi puhul on tegu asünkroonse andmeedastusega. See tähendab seda, et andmeid saadetakse ainult siis, kui vastuvõttev seade selleks valmis on. Serial pordi andmeedastuskiirus on piiratud, ulatudes 115 200 bp/s (bits per second). Juhtme pikkus ei tohiks ületada 20 m, vastasel juhul hakkab andmeedastuskiirus vähenema. Serial porti ühendatakse nt: · Hiir · Modem · ISDN adapter · Printer · Digitaalne kaamera · .... Seadmed ühendatakse kas DB-9 (väiksem) või DB-25 (suurem) pistikusse. DOS toetab nelja serial porti COM1, COM2, COM3 ja COM4. Serial portidele on eraldatud vaid 2 IRQ-d. Seega ei saa korraga töötada seadmed, mis on ühendatud portidesse 1 ja 3.(vaata tabelit)

Arvutiõpetus

147 allalaadimist

Arvuti võrgu referaat

· impulsside kestust (impulss-kestusmodulatsioon) · seda, kas impulss on või ei ole (impulss-koodmodulatsioon) Keerulisemad modulatsioonimeetodid on faasimanipulatsioon (PSK) ja kvadratuur-amplituudmodulatsioon (QAM). Optilistes sidesüsteemides moduleeritakse elektromagnetiliselt laserkiire intensiivsust Pakettkommutatsioon - Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema. Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi). Erinevalt ahelkommutatsioonist mingeid ressursse ei reserveerita. Piirangud viide(latentsus), paketi kadu, pakettide läbilaskevõime, värelemine(jitter, viide muutub), ühiskasutusega võrk. Jadaedastus - Märki esitava rühma elementide järjestikku edastamine ühe edastuskanali kaudu.

Arvutivõrgud

100 allalaadimist

Side konspekt 2020 / eksami kordamisküsimused

Erlangi B valem Tipptunni kanalite mahu arvutus GSM Kus: B=Erlang B blokeerimise tõenäosus, N=kanalite arv, A=liikluse kogu maht Erlang-ides, Summeerimine toimub üle kõikide kanalite i = 0-st N-ni. Online kalkulaator selleks: https://www.erlang.com/calculator/erlb/ 15. Hajaspekter, selgita põhimõtet 3G WCDMA näitel Hajaspekter-sidesüsteemid – infosignaal hajutatakse laia sagedusribasse. On olemas kahte tüüpi: – Sagedushüplusega (FHSS) – edastus näivalt juhuslikult muutuvatel sagedustel, kus vastuvõtja järgib saatesageduse hüppeid. Siin infosignaai ribalaius on võrdeline kanali ribalaiusega, kuid igal kanalil toimub edastus teatud aja kestel. Sageduste kasutamise järjekord on määratud pseudojuhusliku hajutatava koodiga. On olemas kiire ja aeglane, vastavalt sellest, kui kiirelt muutub sagedus bitti ülekandmis aja suhtes.

79 allalaadimist

Side teooria

Nagu pildil naha ,siis teenuse kvaliteet soltub OFDM modulatsiooni kasutatakse eelkoige paljudest teguritest. Alates siis signaaliallika - andmeedastus kiiruse (susteem) ja lopetades teenuse loppseadme suurendamiseks (bit rate). kvaliteediga. Signaal jaotatakse osadeks ,ning edastatakse eri Pohimotteliselt tahendab see seda ,et ei ole motet. sagedustel Digitaal-ja analoogsignaali edastus eri signaali osad ,seetottu kasvab bit-rate. Digitaalsignaali eeliseks on tema binaarsus ,ehk OFDM võimaldab tänu digitaalside võimalustele tal on kaks olekut (loogiline ,,1" ja loogiline ,,0") paigutada seega on vastuvotjal isegi suurte hairete korral kanalid üksteisele ,,selga". ,,arvata" signaali vaartus. Analoogsignaalil aga on Ortogonaalsus tahendab et sa korrutad kaks signaliseerimisel) edastatakse iga sumboliga uks

242 allalaadimist

Eksami küsimuste põhjalikud vastused

mis on serveri pool genereeritud ja salvestatud. Klient peab iga päringu alguses selle ID serverile edastama. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vahemällu, et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist. Proxy serveri kasutamisel tõmmatakse kõik leheküljed proxyst. Cache ja proxy vähendavad ajakulu ja võrgu koormust. )) ==>PILT: Kasutaja sisestab URL-i. => 1a) VASAK: Brauser saadab serverile TCP ühenduse soovi porti 80; 1b) PAREM: server nõustub ühenduseg ja teatab kliendile; 2) VASAK: saadeb URLi loodud TCP ühendusse; 3) PAREM: saab päringu, formuleerib vastuse, mis sisaldab oblekti ja saadab vastuse TCP kanalisse; 4) PAREM: sulgeb ühenduse; 5) VASAK: saab vastuse ja näitab seda; 6) VASAK: järgmise klikiga hakkab kõik otsast peale. (NOOLED: 1a > 1b > 2 > 3 & 4 >5) 14. FTP File transfer protocol. Transpordikiht, port nr 21.

Arvutivõrgud

410 allalaadimist

Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused

pool genereeritud ja salvestatud. Klient peab iga päringu alguses selle ID serverile edastama. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vahemällu, et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist. Proxy serveri kasutamisel tõmmatakse kõik leheküljed proxyst. Cache ja proxy vähendavad ajakulu ja võrgu koormust. )) ==>PILT: Kasutaja sisestab URL-i. => 1a) VASAK: Brauser saadab serverile TCP ühenduse soovi porti 80; 1b) PAREM: server nõustub ühenduseg ja teatab kliendile; 2) VASAK: saadeb URLi loodud TCP ühendusse; 3) PAREM: saab päringu, formuleerib vastuse, mis sisaldab oblekti ja saadab vastuse TCP kanalisse; 4) PAREM: sulgeb ühenduse; 5) VASAK: saab vastuse ja näitab seda; 6) VASAK: järgmise klikiga hakkab kõik otsast peale. (NOOLED: 1a > 1b > 2 > 3 & 4 >5) 14. FTP File transfer protocol. Transpordikiht, port nr 21.

Arvutite riistvara

Paraleelpordist toimub andmeedastus baidi kaupa, kasutades edastuseks 8 erinevat juhet. Seega on andmeedastus jadapordist kiirem, kuid kaabli pikkus on piiratud 5-10 meetriga ning kaabel on ebamugavalt paks (sisaldab 25 juhet). Algselt kasutati paraleelporte arvuti ja printeri ühendamiseks. Kuid uuema standardiga (EPP/ECP- Enhanced Parallel Port/Enhanced Capability Ports - bi-directional parallel port (half duplex)) leidsid seal oma koha ka mitmed teised seadmed. Paralleel porti ühendatakse nt:  ZIP - kettaseade  Väline CD-ROM seade  SCSI adapter  Digitaalne kaamera  Skanner  Printer  Seadmed ühendatakse DB-25 pistikusse. LPT1 15 Enamik printereid kasutavad pildil näha olevat ühenduskaablit: ühes otsas (vasakul) 25-

Arvutid

36 allalaadimist

pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

Seetõttu on kasulik neid kuidagi struktureerida. Mõistlik on tükeldada nullide ja ühtede (ehk bittide1 ) jada ühepik- kusteks juppideks ja anda igale jupile oma tähendus. 1970-ndatest aastatest alates on kasuta- tud 8 bitist koosnevaid ,,juppe" ehk baite (byte, B). Tekstifaili baitidele tähenduse andmine viiakse läbi kooditabeli abil. Ajaloos on palju eri- nevaid kooditabeleid kasutusel olnud; üks olulisemaid on ASCII2 . ASCII koodis3 tähendab näiteks arv 000100002 = 3210 = 2016 tühikut, arv 010000012 = 6510 = 4116 aga suurt ladi- na tähte A. Sümboleid saab ASCII koodide abil esile kutsuda, kui hoida all muuteklahvi ja valida numbriklahvistikust ASCII-kood; tippida langjoon ning seejärel ASCII-kood vmt. ASCII kooditabelis on niisiis 28 = 256 erinevat sümbolit. Kaasajal on erinevate keelte lülitumine arvutimaailma tinginud suuremate kooditabelite ka- sutuselevõtu. Kooditabel Unicode4 vaatleb sümboleid kahebaidistena, kus esimeses baidis

Informaatika

94 allalaadimist

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil

Arvutiõpetus

47 allalaadimist

Tehnoloogia eksamivastused

5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41. Sertifitseerimine 42. Turvaline elektronpost, PGP 43. E-kommerts, SSL, SET 44. Võrgukihi turtvalisus, Ipsec 45

Kommunikatsioonimudel

• Taastumine(vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru saama, mis on tehtd, mis tegemata) • Sõnumi formaadid(arvutite omavaheline suhtlemine->samad kodeerimise viisid) • Turvalisus • Võrgunduse haldamine 3. Mitmekihiline arhitektuur failiedastussüsteemi näite baasil faili edastus rakendus(failid ja faili edastuse käsud)->suhtlemise teenuse moodul(suhtlemisega seotud sõnumid, paketid)->võrgu juurdepääsu moodul(suhtlemise võrk) Igal osal on omad ülesanded, osa mingist suuremast protsessist. Näiteks kolmekihiline arhitektuur: Rakenduse kiht->transpordi kiht->võrgu juurdepääsu kiht; erinevad ühenduse pooled suhtlevad sama taseme kihtide tasemel protokollide alusel.Saadetava info sisust ei teata vahepealsetes etappide midagi. 4

Tehnoloogia

18 allalaadimist

pdf

Arvutivõrgud eksamimaterjalid

kontrollitakse ka nende järjekorda 5) Võrgukiht – sõnumite marsruutimine, IP aadresside tasemel tegutsemine. Tehakse andmed datagrammideks. võrkudevaheliste ü henduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. 6) Kanalikiht – vigade parandamine, sünkroniseerimine. Tehakse saabunud andmed datagrammideks ja väljaminevad andmed kaadriteks. 7) Füüsiline kiht – andmete füüsiline edastus punktist punkti (näiteks kaabel). 6. TCP/IP mudel koosneb 5-st kihist: 1)Füüsiline kiht – andmete füüsiline edastamine punktist punkti 2)Võrgupöörduskiht – Füüsiline adresseerimine, voo kontroll, vigade kontroll, kaadriteks jagamine 3)Võrgukiht – marsruutimine, pakettide edastamine sihtpunkti 4)Transpordikiht – Portide adresseerimine, andmete segmenteerimine, tagab sõnumite edastuse ühest punktist teise.

Arvutivõrgud

57 allalaadimist