kirjutatud võivad rubiidium ja tseesium õhus ja hapnikus põlema süttida. Hapnikuga reageerimisel peaks leelismetall moodustama oksiidi üldvalemiga E2O, kuid reaalselt moodustub selline oksiid ainult liitiumi reageerimisel hapnikuga. 4Li + O2 _ 2Li2O Reageerimine teiste mittemetallidega Reageerimisel vesinikuga moodustavad leelismetallid soola tüüpi ühendeid ja neid nimetatakse hüdriidideks. Hüdriidides esineb vesinik erandlikult negatiivse ioonina ehk hüdriinina (H ). 2Li + H2 _ 2LiH (liitiumhüdriid) 2Rb + H2 _ 2RbH (rubiidiumhüdriid) Olenevalt tingimustest annavad leelismetallid reageerimisel lämmastikuga nitriide, fosforiga fosfiide,süsinikuga karbiide, väävliga sulfiide, halogeenidega halogeniide jne. 6Na + N2 _ 2 Na3N (naatriumnitriid) 3K + P _K3P (kaaliumfosfiid) 2Li + 2C _ Li2C2 (liitiumkarbiid) 2Rb + S _ Rb2S (rubiidiumsulfiid) 2Cs + Cl2 _ 2CsCl (tseesiumkloriid) Reageerimine veega
ml ehk 1 l). Hingamisel hemoglobiin oksüdeerub, kui raud hapniku seob, tekib nn oksühemoglobiin. See on pööruv protsess. Hemoglobiini hapnikuga küllastatus oleneb ka CO 2 osarõhust, temperatuurist, vere pH-st jm: CO2 osarõhu ja temperatuuri tõus ning pH langus viivad hemoglobiini väiksemale võimele hapnikku omastada. CO2 lahustub veres paremini kui hapnik. CO2 esineb veres kolmel kujul: a) vesinikkarbonaat-ioonina (HCO3-) vereplasmas ja punalibledes (ca 80%). CO2 üleminekut vesinik-karbonaatiooniks katalüüsib ensüüm (karboanhüdraas; CO2 + H2O H2CO3 H+ + HCO3-). b) lahustunult vereplasmas ja punalibledes, ca 10 % c) hemoglobiiniga seotult (ca 10%) 1 liitris arteriaalses veres on ca 520 ml CO2 (5 liitris seega ca 2600 ml ehk 2,6 l). Hingamise regulatsioon ...toimub nii närvisüsteemi vahendusel (neuraalselt) kui hormoonide vahendusel (humoraalselt).
suurem kui 100 kg/ha. Tuleks anda igal aastal. P-väetise liigid : a) superfosfaadid toodetakse looduslikest fosfaatidest, kas pulbrilised või kranuleeritud. Liht või liitväetised mõne teise toimeainega. Kõik superfosfaadid on värvuselt hallid ja nõrgalt happelised. b) fosfaadijahu toodetakse looduslikest fosfaatidest mehhaanilisel purustamisel. Vees lahustuvad, pruunikas-hallid. Sobivad happelistel muldadel. 3) K taimetoitelemendina ja K- väetiste liigid K kuulub taimedes ioonina rakuplasma koostisesse. Omab tähtsust taimede ainevahetuses süsivesikute moodustamisel. K suurendab taimede veeomastamise võimet ja vähendab H2O aurumist. K suurendab taimede põua ja külmakindlust. K puudujääk - lehetipud on kollased, varred nõrgad ja lamenduvad. K puudujääk esineb kõikidel liiva- ja soomuldadel. Ei esine savirikastel muldadel. Loomasöödas peaks K olema 1,5-2% kuivaines. K varu Eesti muldades 10-60 t/ha, suurem savimuldadel
5 hoia teda kinni isegi mitte metallseinad. Tahke vesinik on helesinine, heksagonaalse molekulvõrega (väga kõrgetel rõhkudeläheb üle metallvõreks).Vesinikul on kõrge sidemeenergia, molekul on vähepolariseeritav dissotsiatsioonaatomiteks algab t°-üle 2000 K.Elektronkonfiguratsioon 1s1 Moodustab ühe kovalentse sideme (H2, HCl) või on ioonina (H+) elektronpaari aktseptoriks (H3O+). Keemilised omadused 1. Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks: · 2H2+ O2 = 2H2O Vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel. Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. 2. Kõrgel temperatuuril redutseeruvad metallid nende oksiidideks vesiniku toimel vabaks metalliks: · CuO + H2= Cu + H2O 3
biomassi tootmiseks? `Redfield' suhe (iseloomustab mere fütoplankton organismides süsiniku, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja fosfori atomaarset suhet): C106 H263 O110 N16 P1 2.1 Lämmastik Lämmastik on kõige tähtsam factor primaarproduktsioonis. Miks? Lämmastik on oluline toiteaine kõikidele organismidele, incl. primaarprodutsendid (nukleiinhapped ja aminohapped) Vetikad omastavad mineraalset lämmastikku võimaluse korral ammoonium- ioonina, kuna see on kõige ökonoomsem. Nitraadid ja nitritid tuleb eelnevalt redutseerida ja selleks kulub energiat. Ookeanide pinnavetes on ammooniumi hulk väike ja vetikad kasutavad nitraate. Merevees on nitraatide sisaldus tavaliselt 0,2-0,4 mg/l. Mõned tsüanobakterid kasutavad molekulaarset lämmastikku. 2.2 Fosfor Vetikad kasutavad peamiselt fosfaate. Ookeanide pinnakihis fosfaatide kontsentratsioon 0,001- 0,01 mg/l. Põhjalähedastes kihtides sisaldus tõuseb
pehmed, et neid saab noaga lõigata. Tihedus: enamik metalle on veest raskemad. Erandiks on osa leelismetalle( Li, Na, K). Sulamistemperatuur: kõik metallid peale elavhõbeda on tavatingimustes tahked. Elavhõbeda sulamistemperatuur on -38,9°C, kõige kõrgema sulamistemperatuuriga metallil volframil aga 3410°C. 6. Aktiivsuse järgi jaotatakse metallid pingeritta. Pingeritta paigutatakse ka vesinik, sest vesinik on redutseerija ja võib esineda positiivselt laetud ioonina. Vesinik jaotab pingerea kaheks osaks: need elemendid, mis asuvad vesinikust vasakul ja need, mis asuvad vesinikust paremal. Metallide pingerida kasutatakse ainult nende reaktsioonide puhul, mis kulgevad vesilahustes. Hapnikuga reageerivad kõik metallid, peale hõbeda, kulla ja plaatina. Kõik metallid reageerivad halogeenidega. Kõige energilisemalt reageerivad leelismetallid, kõige aeglasemalt väärismetallid.
põhjustab 50% isendite surma ppmpart permillion, miljondik (106) ppbpart perbillion, miljardik (109) ADME- Absorptsioon, jaotumine, metabolism, väljutamine (Absorption, Distribution, Metabolism, Excretion) See, kui efektiivselt aine biolooglisedbarjäärid läbib, nimetatakse biosaadavuseks.Aine biosaadavus sõltub mitmetest selle aine omadustest: ·Hüdrofiilsus, hüdrofoobsus, lipofiilsus ·Aine ioniseerumisvõime(kas aine esineb ioonina või mitte) ·Molekulkaal Lõpuks taandub aine liikumine organismis tema võimele läbida bioloogilisi membraane, mille ehitus on suhteliselt konserveerunud nii prokarüootseteskui eukarüootsetesorganismides Ainete liikumine läbi membraani võib toimuda kas: 1. Lihtsa difusiooni teel sellisel juhul peavad ained olema võimelised vabalt membraani läbima ning oluline on aine lipofiilsusehk rasvlahustuvus 2. Passiivse difusiooni teel selliselt liiguvad kontsentratsioonigradiendi
Kirjutada välja vastavate komplekside ebapüsivuskonstantide avaldised ja üldise ebapüsivuskonstandi suurus (vt. Lisa 1). Põhjendada üleminekut. [Fe(SCN)]2+ + F [FeF]2+ + SCN See on seletatav faktiga, et süsteemi energia liigub keemilistes reaktsioonides stabiilsema oleku saavutamise suunas. Mitmetel põhjustel on [FeF] 2+ kompleks palju tugevamalt koos, kui [Fe(SCN)]2+, mistõttu tõrjub üks ligand teise välja, kuna SCN on altim minema ioonina lahusesse, [Fe(SCN)] 2+ ebapüsivusnäitajad (ebapüsivuskonstant) ületab [FeF] 2+ oma. 8.3 Kloriidioone (NaCl) sisaldavale lahusele lisada AgNO 3 lahust. Tekkiv hõbekloriidi sade lahustada ammoniaagilahuse lisamise ja soojendamisega. Saadud selgele lahusele lisada KI lahust. Kas tekkiv sade on AgCl, AgI või AgOH? Põhjendada vastavate ebapüsivuskonstantide ja lahustuvuskorrutiste võrdlemisega. NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 (valge hõbekloriidi sade) Ag+ + Cl AgCl
toitudes ja lihasööjad omastavad fosforit, toitudes taimesööjatest. Taimesööjad ja lihasööjad eritavad fosforit jäätmenauriinis ja roojas. Fosfor vabaneb tagasi mulda taimse või loomse päritoluga ainena, mis laguneb, ja ringe kordub uuesti. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. Väävel esineb maakoores puhtal kujul või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina. Väävliringe on seotud hapnikuringega tekitates õhusaastet SO2 ja veesaastet SO4-2 ioonina. Tähtsamad ühendid on: H2S (gaas) Mineraalsed sulfiidid nt FeS2, jt Happevihma põhjustavad H2SO4 Proteiinides sisalduv seotud S Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas. Lagunemisel on tähtis osa aineringes kuna autotroofsed (produtsendid) organismid nagu bakterid ja taimed sünteesivad orgaanilist ainet anorgaanilistest ainetest, seejärel heterotroofid muundavad orgaanilise
Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad veeslahustuvad P-ühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. Väävel esineb maakoores puhtal kujul või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina. Väävliringe on seotud hapnikuringega, tekitades õhusaastet SO2 ja veesaastet SO42- ioonina. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas Laguahel on väga tähtis ökosüsteemi osa, sest taime- ja loomajäänuste orgaaniliste ainete mineraliseerumine, mis teeb toitained uuesti taimedele kättesaadavaks, tagab toitainete ringluse. Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänustega. - Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks
Sageli on fosfori ringe väga kiire ja enamus kättesaadavast fosfaadist on elusorganismide koosseisus. Korra vabanenult võetakse see kiiresti kasutusse taimede poolt. 4. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. Väävel on oluline komponent mitmetes aminohapetes (tsüsteiin, metioniin) Väävel esineb maakoores ehtsalt või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina. Väävliringe on seotud hapnikuringega tekitades õhusaastet SO2 ja veesaastet SO42--ioonina. Tähtsamad ühendid on H2S (gaas), mineraalsed sulfiidid PbS jt, happevihma põhjustav H2SO4, proteiinides sisalduv seotud S. Väävliühendid on enamuses keskkonnaohtlikud ja toksilised ained. Atmosfääriväävel SO2, H2S, H2SO4 (piiskne), CS2, (CH3)2S on seotud teiste keskkonna sfääridega sulfaatidena või ehtsalt, mikrobiaalse metabolismi, biodegradatsiooni, oksüdatsiooni ja reduktsiooni teel. Sünteesitud S-ühendid on nt insektitsiidid. 5
Sageli on fosfori ringe väga kiire ja enamus kättesaadavast fosfaadist on elusorganismide koosseisus. Korra vabanenult võetakse see kiiresti kasutusse taimede poolt. 7. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. Väävel on oluline komponent mitmetes aminohapetes (tsüsteiin, metioniin) Väävel esineb maakoores ehtsalt või vähelahustuvate mineraalidena ja lahustunud gaasina. Väävliringe on seotud hapnikuringega tekitades õhusaastet SO2 ja veesaastet SO42--ioonina. Tähtsamad ühendid on H2S (gaas), mineraalsed sulfiidid PbS jt, happevihma põhjustav H2SO4, proteiinides sisalduv seotud S. Väävliühendid on enamuses keskkonnaohtlikud ja toksilised ained. Atmosfääriväävel SO2, H2S, H2SO4 (piiskne), CS2, (CH3)2S on seotud teiste keskkonna sfääridega sulfaatidena või ehtsalt, mikrobiaalse metabolismi, biodegradatsiooni, oksüdatsiooni ja reduktsiooni teel. Sünteesitud S- ühendid on nt insektitsiidid. 8. 9. 10. 11. 12
Aminohappeid kui lihtbiomolekule kasutatakse inimorganismis : * Ehitusüksustena valkude, ensüümide, hormoonide, jne sünteesiks *Energeetiliste materjalidena (metaboolse kütusena) aminohapete süsinikskeleti lammutamisel saab salvestada metaboolset energiat. *Eelühenditena paljude signaalmolekulide (hormoonid, neurotransmitterid) ja lihtbiomolekulide (süsivesikud, sukleotiidid) sünteesil. Omadused: Amino- ja karboksüülrühma tõttu on aminohapped vesilahustes bipolaarse ioonina Sõltuvalt keskkonna pH-st käituvad aminohapped prootoni doonoritena (lahus on nõrk -hape) või prootoni aksteptoritena (lahus on nõrk -alus). Füsioloogilise pH (7-7,4) juures on aminorühm protoneeritud ja karboksüülrühm karboksülaataniooni vormis. (need on laenguga, st molekulid on bipolaarsed ioonid) Isoeletriline punkt - pH väärtus, mille juures ta on elektriliselt neutraalne, s.t. anioonsed ja katioonsete laengud on võrdsed. pI juures aminohape elektriväljas ei liigu.
Põhimõtteliselt ainult elektrolüüsiga (siiski ka teisi meetodeid). Kloor: avastas (lihtainena) C. Sch e el e 1774 ; kuid lihtainete (ele m e ntid e ) hulka arvas alles H. Davy 1810 (teatud ajal arvati, et kloor sisaldab hapnikku) . Ajaloo esim e n e gaa sirünnak 22. apr. 1915 Ypre s'is (Belgia) kasutasid saksla s e d Cl 2 . Cl väga tähtis, vajalik, levinud ele m e nt . Leidub loodu s e s ainult ühenditena (või ioonina) . Esineb nii taims et e s kui loom s et e s organis mid e s ; Kloriids e d mineraalid: NaCl (kivisool), KCl MgCl 2 6H 2 O (karnalliit), KCl (sülviin), NaCl KCl (sülviniit) jt., ka rask m etallide kloriidid ;Lihtainena : kollakasroh elin e terava lõhnag a ; läm m atav, mürgin e rask e gaa s . Kloori molekul on kahe a ato miline: Cl 2 . Kloor üks kõige aktiivse m aid ke e milisi ele m e nt e ; Rea g e e ri b
Naatriumi põhiliseks põlemissaaduseks on naatriumperoksiid. Kaaliumi, rubiidiumi ja tseesiumi põhilisteks põlemissaadusteks vastavad hüper- ehk superoksiidid. 2Na + O2 Na2O2 K + O2 KO2 2) Reageerimine teiste mittemetallidega Reageerimisel vesinikuga moodustavad leelismetallid soola tüüpi ühendeid ja neid nimetatakse hüdrii- - dideks. Hüdriidides esineb vesinik erandlikult negatiivse ioonina ehk hüdriinina (H ). 2Li + H2 2LiH (liitiumhüdriid) 2Rb + H2 2RbH (rubiidiumhüdriid) Olenevalt tingimustest annavad leelismetallid reageerimisel lämmastikuga nitriide, fosforiga fosfiide, süsinikuga karbiide, väävliga sulfiide, halogeenidega halogeniide jne. 6Na + N2 2 Na3N (naatriumnitriid) 3K + P K3P (kaaliumfosfiid) 2Li + 2C Li2C2 (liitiumkarbiid) 2Rb + S Rb2S (rubiidiumsulfiid) 2Cs + Cl2 2CsCl (tseesiumkloriid)
BHT analüüsi puuduste tõttu on orgaaniliste ainete hulga määramisel hakatud kasutama keemilist hapnikutarvet (KHT). Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik (N) ja fosfor (P), mis vette sattudes põhjustavad veekogu eutrofeerumist LÄMMASTIK: Reovees olev kogulämmastik moodustub: orgaanilistest lämmastikühenditest ammooniumisoolade lämmastikust nitrititest nitraatidest Lämmastik esineb reovees orgaaniliselt seotuna ja anorgaanilisel kujul NH4 +, NO2 - ja NO3 - ioonina. FOSFOR: Peamine osa reovees olevast fosforist on ortofosfaatide ehk fosforhappe (H3PO4) soolade kujul. Osa fosforit on polüfosfaatidena, mis kergesti hüdrolüüsuvad ortofosfaatideks. Fosfor esineb reovees orgaaniliselt seotud- ja anorgaanilise lahustunud fosforina polü- ja ortofosfaatidena. Reovee raskmetallide sisaldus oleneb reovee tekkeallikast, peamine allikas on tööstus. Tööstusreovete omadused : reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus;
keemilist hapnikutarvet (KHT). Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik (N) ja fosfor (P), mis vette sattudes põhjustavad veekogu eutrofeerumist LÄMMASTIK: Reovees olev kogulämmastik moodustub: orgaanilistest lämmastikühenditest ammooniumisoolade lämmastikust nitrititest nitraatidest Lämmastik esineb reovees orgaaniliselt seotuna ja anorgaanilisel kujul NH4 +, NO2 - ja NO3 - ioonina. FOSFOR: Peamine osa reovees olevast fosforist on ortofosfaatide ehk fosforhappe (H3PO4) soolade kujul. Osa fosforit on polüfosfaatidena, mis kergesti hüdrolüüsuvad ortofosfaatideks. Fosfor esineb reovees orgaaniliselt seotud- ja anorgaanilise lahustunud fosforina polü- ja ortofosfaatidena. Reovee raskmetallide sisaldus oleneb reovee tekkeallikast, peamine allikas on tööstus. Tööstusreovete omadused : reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus;
orgaanilistest lämmastikühenditest, ammooniumisoolade lämmastikust, nitrititest ja nitraatidest. Värskes reovees on palju orgaanilisi lämmastikühendeid (valgud, aminohapped), mis lagunevad kergesti ammooniumi- lämmastikuks (NH4-N). Olenevalt vee pH-st on lämmastik kas ammoniaagi või ammooniumiooni kujul. Ammooniumlämmastik hapendub nitrititeks ja seejärel nitraatideks. Lämmastik esineb reovees orgaaniliselt seotuna ja anorgaanilisel kujul NH4+, NO2- ja NO3- ioonina. Lämmastik on planktoni toitaine ning NH4+ -ioonhapniku tarbija mis, muundub bakteriaalselt nitrifikatsiooniprotsessi käigus NO3--ks. NH4+ + 2O2 = NO3- + 2H+ + H2O Nitrifikatsiooni hapnikutarve on 4,5 kordne NH4+ hulk ja on samas suurusjärgus reovees orgaanilise aine hapniku tarvidusega. Hapnikku kulutavate ainete eraldamine reoveest toimub nitrifikatsiooniga. Peamine osa reovees olevast fosforist on ortofosfaatide ehk fosforhappe (H3PO4) soolade kujul
hapnikutarvet (KHT). Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik (N) ja fosfor (P), mis vette sattudes põhjustavad veekogu eutrofeerumist. LÄMMASTIK: Reovees olev kogulämmastik moodustub: orgaanilistest lämmastikühenditest ammooniumisoolade lämmastikust nitrititest nitraatidest Lämmastik esineb reovees orgaaniliselt seotuna ja anorgaanilisel kujul NH4 +, NO2 - ja NO3 - ioonina. FOSFOR: Peamine osa reovees olevast fosforist on ortofosfaatide ehk fosforhappe (H3PO4) soolade kujul. Osa fosforit on polüfosfaatidena, mis kergesti hüdrolüüsuvad ortofosfaatideks. Fosfor esineb reovees orgaaniliselt seotud- ja anorgaanilise lahustunud fosforina polü- ja ortofosfaatidena. Reovee raskmetallide sisaldus oleneb reovee tekkeallikast, peamine allikas on tööstus. Tööstusreovete omadused : reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus;
kasutama keemilist hapnikutarvet (KHT). Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik (N) ja fosfor (P), mis vette sattudes põhjustavad veekogu eutrofeerumist LÄMMASTIK: Reovees olev kogulämmastik moodustub: orgaanilistest lämmastikühenditest ammooniumisoolade lämmastikust nitrititest nitraatidest Lämmastik esineb reovees orgaaniliselt seotuna ja anorgaanilisel kujul NH4 +, NO2 - ja NO3 - ioonina. FOSFOR: Peamine osa reovees olevast fosforist on ortofosfaatide ehk fosforhappe (H3PO4) soolade kujul. Osa fosforit on polüfosfaatidena, mis kergesti hüdrolüüsuvad ortofosfaatideks. Fosfor esineb reovees orgaaniliselt seotud- ja anorgaanilise lahustunud fosforina polü- ja ortofosfaatidena. Reovee raskmetallide sisaldus oleneb reovee tekkeallikast, peamine allikas on tööstus. · Tööstusreovete omadused : - reoainete kõrge kontsentratsioon ja liigilisus;
) 3.26.5. Biotoime Väikestes kogustes elusorganismidele vajalik Teiselt poolt: F2 ja fluoriidid väga mürgised Vaba F2 ärritab, söövitab nahka, talutavuse piirkonts. 77 mg/m 3 3.27. Kloor lad. Chlorum Cl kr. χλωρόζ - “kollakas – roheline” avastas (lihtainena) C. Scheele 1774 kuid lihtainete (elementide) hulka arvas alles H. Davy 1810 (teatud ajal arvati, et kloor sisaldab hapnikku) Praeguse lühikese nime omistas Gay-Lyssac 1813 Ioonina ja ühendite koostises väga levinud (looduses, sh. elusorganismides), lihtainena “ajalugu” suhteliselt lühike Ajaloo esimene gaasirünnak 22. apr. 1915 Ypres’is (Belgia) kasutasid sakslased Cl 2 (koguses 180 t) inglise – prantsuse liitvägede vastu (rikkudes Haagi 1907.a.a konventsiooni) ca 5 tuhat inimest suri, 10 tuhat sai vigastada [12. juulil 1917 kasutati sama linnakese lähstel ipriiti: diklorodietüülsulfiid S(CH2CH2Cl)2] Cl – väga tähtis, vajalik, levinud element 3.27.1
nimetatud toitainest osutuda limiteerivaks. Siseveekogudes on selleks tavaliselt fosfor, meres võib aga määravaks muutuda lämmastik. Värskes reovees on palju orgaanilisi lämmastikühendeid (valgud, aminohapped), mis lagunevad kergesti ammooniumi- lämmastikuks (NH4-N). Olenevalt vee pH-st on lämmastik kas ammoniaagi või ammooniumiooni kujul. Ammooniumlämmastik hapendub nitrititeks ja seejärel nitraatideks. Lämmastik esineb reovees orgaaniliselt seotuna ja anorgaanilisel kujul ja NO3- ioonina Peamine osa reovees olevast fosforist on ortofosfaatide ehk fosforhappe (H3PO4) soolade kujul. Osa fosforit on polüfosfaatidena, mis kergesti hüdrolüüsuvad ortofosfaatideks. Bioloogilises puhastusprotsessis hüdrolüüsub P (vee-)taimedele kergelt omastatavaks ortofosfaadiks. Suuremad P-saaste allikad on pesuainete fosfaadid ja fekaalid. Reovee raskmetallide sisaldus oleneb reovee tekkeallikast. Tavalises olmereovees ei ole raskmetalle. Peamiseks raskmetallide allikaks on tööstus
protsessi katalüsaatori funktsiooni. Mikroelemente jaotatakse veel omakorda mitmeks, näiteks ultraelementideks. Et taim hästi kasvaks, peab kõiki neid aineid olema mullas optimaalses koguses ja optimaalses vahekorras. Vastasel juhul avalduvad taimedel haigusnähud. Pikkust annab vask, tsitrusviljalised vajavad palju rauda. Normis toitereziimi tagamine: 1)taim saab ühte või teist toiteelementi kätte vees lahustunud kujul mingi ioonina. Näiteks NH4NO3 lahustub vees ära ja taim saab kätte nii ammooniumi kui NO3 iooni. See, kumba taim eelistab, sõltub taimest ja tema arengufaasist. NH4NO3 tekib ka laudasõnniku lagunemisel mullas. Taimel peab olema mulla spiisavalt toitaineid ja on vaja täpselt analüüsida muldade liikuvate toitainete varustatust. Vastavalt sellele koostatakse väetustarbekaardid- fosfori, kaaliumi, lubjatarbe ja mõne mikroelemendi kohta.
orgaanilistest lämmastikühenditest, ammooniumisoolade lämmastikust, nitrititest ja nitraatidest. Värskes reovees on palju orgaanilisi lämmastikühendeid (valgud, aminohapped), mis lagunevad kergesti ammooniumi- lämmastikuks (NH4-N). Olenevalt vee pH-st on lämmastik kas ammoniaagi või ammooniumiooni kujul. Ammooniumlämmastik hapendub nitrititeks ja seejärel nitraatideks. Lämmastik esineb reovees orgaaniliselt seotuna ja anorgaanilisel kujul NH4+, NO2- ja NO3- ioonina. Lämmastik on planktoni toitaine ning NH4+ -ioonhapniku tarbija mis, muundub bakteriaalselt nitrifikatsiooniprotsessi käigus NO3--ks. NH4+ + 2O2 = NO3- + 2H+ + H2O Nitrifikatsiooni hapnikutarve on 4,5 kordne NH4+ hulk ja on samas suurusjärgus reovees orgaanilise aine hapniku tarvidusega. Hapnikku kulutavate ainete eraldamine reoveest toimub nitrifikatsiooniga. Peamine osa reovees olevast fosforist on ortofosfaatide ehk fosforhappe (H3PO4) soolade kujul
suurem kui 100 kg/ha. Tuleks anda igal aastal. P-väetise liigid : a) superfosfaadid toodetakse looduslikest fosfaatidest, kas pulbrilised või kranuleeritud. Liht või liitväetised mõne teise toimeainega. Kõik superfosfaadid on värvuselt hallid ja nõrgalt happelised. b) fosfaadijahu toodetakse looduslikest fosfaatidest mehhaanilisel purustamisel. Vees lahustuvad, pruunikas-hallid. Sobivad happelistel muldadel. 21) K taimetoitelemendina ja K- väetiste liigid K kuulub taimedes ioonina rakuplasma koostisesse. Omab tähtsust taimede ainevahetuses süsivesikute moodustamisel. K suurendab taimede veeomastamise võimet ja vähendab H2O aurumist. K suurendab taimede põua ja külmakindlust. K puudujääk - lehetipud on kollased, varred nõrgad ja lamenduvad. K puudujääk esineb kõikidel liiva- ja soomuldadel. Ei esine savirikastel muldadel. Loomasöödas peaks K olema 1,5-2% kuivaines. K varu Eesti muldades 10-60 t/ha, suurem savimuldadel
Põhilised elektrokeemilised protsessid: 1) Metallide tootmine toodetakse sulatatud halogeenidest (nt NaCl) või vesilahustest (Fe, Zb, Mn, Cu), nt Al toodetakse sulaboksiidi ja krüoliidi segust; 2) Kemikaalide tootmine: Metalle on võimalik saada nende ühendite lahuste ja sulatiste elektrolüüsil. Ilmneb nähtus, kus aktiivsemate metallide ühendite vesilahuste elektrolüüsil redutseerub katood, eeskätt vesi, ning eraldub vesinik, metall aga jääb ioonina lahusesse. Seda võtet kasutatakse ka NaOH ja Cl2 tootmiseks, mis on keemiatõõstused ülivajalikud ained. NaOH tootmine: NaCl vesilahus 2NaCl + H2O =H2+ Cl2 +2NaOH; Cl2 tootmine: sulat NaCl 2NaCl (elektrolüüs) = 2Na + Cl2; 3) Metalli rafineerimine ehk metallide puhastamine - see meetod põhineb metalli ja lisandite elektrokeemilisse potentsiaali erinevusel. Võtame nt vase puhastamise: CuSO 4 = elektroIüüt,
(elektronide loovutamine). Metallide elektrokeemiline tootmine ja rafineerimine Elektrokeemiliselt tasub toota aktiivseid metalle, mille tootmine tavaliste metallurgiliste võtetega, näiteks redutseerimine süsinikuga on tülikas või võimatu. Metalle on võimalik saada nende ühendite lahuste ja sulatiste elektrolüüsil. Ilmneb omapärane nähtus- aktiivsemate metallide ühendite vesilahuste elektrolüüsil redutseerub katoodil eeskätt vesi ning eraldub vesinik, metall aga jääb ioonina lahusesse. Seda võtet kasutatakse NaOH ja Cl2 tootmiseks, mõlemad on keemiatööstuses ülivajalikud ained. Laialt on levinud metallide elektrolüütiline puhastamine ehk rafineerimine. See on lihtne ja mugav aga võrdlemisi kallis. Anoodiks on toormetall, mis on saadud tavaliste metallurgiliste võtetega ning sisaldab palju lisandeid, lahustub ning sadestub uuesti vaba metallina katoodile. Tingimusi on alati võimalik reguleerida nii, et lisandid kas sadestuvad anoodi alla
Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii element (nt joogivee kaaliumisisaldus), ioon (juurvilja nitraadisisaldus), molekul (askorbiinhape puuviljas, benseen bensiinis), ainete kogum (nt leiva kiudainesisaldus). Samas ka nt kroomi võib määrata erinevalt, kas kroomi üldsisaldust vees, kroom IV sisaldust vees või kromaatiooni CrO42- sisaldust vees. Cr(IV) esineb vees peamiselt kahe ioonina: kromaatioon CrO42- neutraalses ja aluselises keskkonnas, dikromaatioon Cr2O72- happelises keskkonnas. Võimalik on määrata ka nt ainult lahustunud analüüdiosa. Maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt. Seega proov = maatriks + analüüt. Eristatakse kvalitatiivset analüüsi (millised ained on uuritavas objektis) ja kvantitatiivset analüüsi (kui palju mingeid aineid sisaldab uuritav objekt).
annaabi.ee 
