5 5,82 0,523 0,4009 6 6,77 0,392 0,3005 7 10,29 0,210 0,1610 8 11,31 0,160 0,1226 9 11,93 0,129 0,0989 Iga rühma dissotsiatsioon sltub keskkonna pH-st ja lahuse ioontugevusest. Polüamfolüütidele on iseloomulik olek, mille juures ioniseerunud happeliste rühmade arv vrdub ioniseerunud aluseliste rühmade arvuga. Selles olekus makromolekuli summaarne laeng on null. Elektriline neutraalsus ilmneb kindlale vesinikioonide kontsentratsioonile vastavas isoelektrilises olekus.Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kige tihedamaks keraks ja lahusel on minimaalne viskoossus, maksimaalne valguse hajutamine, maksimaalne osmootne rhk ja minimaalne pundumine.Isoelektrilisele punktile on ka
06 0.05 0.04 Lahuse hägusus 0.03 0.02 0.01 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Lahuse pH Iga rühma dissotsiatsioon sōltub keskkonna pH-st ja lahuse ioontugevusest. Polüamfolüütidele on iseloomulik olek, mille juures ioniseerunud happeliste rühmade arv vōrdub ioniseerunud aluseliste rühmade arvuga. Selles olekus makromolekuli summaarne laeng on null. Elektriline neutraalsus ilmneb kindlale vesinikioonide kontsentratsioonile vastavas isoelektrilises olekus.Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kōige tihedamaks keraks ja lahusel on minimaalne viskoossus, maksimaalne valguse hajutamine, maksimaalne osmootne rōhk ja minimaalne pundumine
füüsikalisteomadustega osade kogumit, mis on süsteemi teistest osadest eraldatud piipinnaga. Näiteks vesi(ka udupiiskadena) ja veeaur moodustavad kaks eri faasi. Faasisiire on aine üleminek ühelt faasilt teisele. Näiteks vesi jääaur või jää aur(jäätunud pesu kuivamine) või aurjää(õhuniiskusest tekkinud jäälilled aknal) Mõnikord loetakse omaette agregaatolekusk plasma olekut. Plasma Plasma on osaliselt või täielikult ioniseerunud gaas.. Plasma koosneb ioonidest , neutraalsetest aatomitest, elektonidest jafootonitest.Ta tekib väga kõrgel temperatuuril ja ioniseeriva kiirguse mõjul.Laboratooriumis tekitatakse plasmat harilikult gaaslahenduse abil (huumlambis ja gaaslaseris jmt.)Päike ja teised kuumad tähed koosnevad täielikult ioniseerunud plasmast (aatomitest on lahkunud kõik molekulid. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Gaas http://et.wikipedia.org/wiki/Vedelik http://et.wikipedia
zelatiinil amfoteersete polüelektrolüütide (amfolüütide) omadused, st. toimub happeliste ja aluseliste rühmade dissotsiatsioon: -COOH = - COO- + H+ -NH2 + H+ = -NH+3 Ionogeensed rühmad ei asu ainult ahela lõpus, vaid lühikeste külgahelatena, mis on jaoutnud kogu ahela pikkuses. Makromolekuli võib tema neutraalses olekus kujutada tinglikult Iga rühma dissotsiatsioon sltub keskkonna pH-st ja lahuse ioontugevusest. Polüamfolüütidele on iseloomulik olek, mille juures ioniseerunud happeliste rühmade arv vrdub ioniseerunud aluseliste rühmade arvuga. Selles olekus makromolekuli summaarne laeng on null. Elektriline neutraalsus ilmneb kindlale vesinikioonide kontsentratsioonile vastavas isoelektrilises olekus.Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kige tihedamaks keraks ja lahusel on minimaalne viskoossus, maksimaalne valguse hajutamine, maksimaalne osmootne rhk ja minimaalne pundumine.Isoelektrilisele punktile on ka
lõhkumise entalpiast Hv ja temaga suuruselt ligilähedasest kuid vastasmärgiga solvatatsioonientalpiast Hs. (HL=Hv+Hs). Kuna spontaanse protsessi korral peab Gibbsi vabaenergia muut G (G=H L-T*S) olema negatiivne, siis peab endotermilise lahustumise korral kasvama süsteemi entroopia (S > 0) st. (T*S > HL). Elektrolüüdid happed, alused ja soolad. Dissotsiatsioonimäär () ioonideks jagunenud molekulide arvu suhe üldisesse lahuses olevate molekulide arvusse. =ioniseerunud molekulide arv/kogu molekulide arv lahuses. Tugevad elektrolüüdid enamus sooladest, happed: Hci, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4; mõned hüdroksiidid: NaOH, KOH, Ba(OH)2. Nõrgad elektrolüüdid H2O, NH3(NH4OH); üksikud soolad: HgCl2, HgBr2; enamus orgaanilisi happeid: HCOOH, CH3COOH, (COOH)2; happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, HClO, H3PO4; amiinid: CH3NH2 (metüülamiin), C6H5NH2 (fenüülamiin, aniliin). DISSOTSIATSIOONIKONST. Khape=[H+]*[A-]/[HA]
Metallide kristallides on kristallivõreks seostunud positiivsed ioonid, mille vahel liiguvad peaaegu vabalt kristalliseerumisel vabanenud elektronid. See muudab metallid ka headeks elektrijuhtideks Dielektrikutes, nagu teemant, kvarts ja teflon, jäävad elektronid seotuiks oma aatomitega ja seetõttu pole seal vabu voolukandjaid Pooljuhtide elektrijuhtivus on metallide ja dielektrikute vahepealne, ainult osa aatomeid on ioniseerunud ja loovutanud elektronid kristalli ühisesse leiulainesse Aatom 5 saj e.kr. Demokritos 1907.a. lord Kelvin: aatom on igavesti monoliitne osakene 1672.a. Newton: päikese dispersioonispekter(spekter-viirastus) 19.saj.II pool hõrendatud gaaside joonspektrid 1859.a. Gustav Kirchoff ja Robert Bunsen: spektraalanalüüs-sidusid spektri aatomiga 1897.a. Joseph Thomson: elektron, esimene arvestatav aatomi mudel- rosinakukkel
Lahuse aururõhk. dissotsiatsiooniks. Dissotsiatsiooni ulatust iseloomustab dissotsiatsiooniaste () - ioonideks Eksperimendid näitavad, et kui lahustunud aine on mittelenduv (näit. suhkur), siis on lagunenud (e. ioniseerunud) molekulide (valemühikute) arvu suhe üldisesse lahuses lahuses oleva lahusti aururõhk alati väiksem puhta lahusti aururõhust. olevate molekulide (valemühikute) arvusse 5.5 5.6
Päikeselt jõuab valgus Maale 8 minuti ja 20 sekundiga, järgmiselt lähimalt tähelt jõuab valgus Maale 4,3 aastaga. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu. Päikese pinna arvutuslik temperatuur on 6000 K. Sügavamal tõuseb temperatuur 15 miljoni Kelvinini ja sellepärast on Päikesel aine plasmana (tugevasti ioniseerunud gaas (aine neljas olek). Slide2 Nagu ka teistel tähtede, toimub ka päikese tuumas tuumareaktsioonid, millest vabaneb energia. Selle käigus tekkivate suure energiaga gammakvantide kujul vabanev energia jõuab peale kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid, miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ning kiirgumisprotsesse, Päikese fotosfääri ning edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale.
Vesilahuste keemiline koostis-(elektrolüüdid, alused, happed) Elektrolüüdid:ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone AaBb aAb+ + bBa- põhjustavad lahuste elektrijuhtivust Tugevad elektrolüüdid:Ioniseeruvad täielikult lahustudes vees Näiteks:HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4 leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid: NaOH, KOH, Ca(OH)2 tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad Nõrgad elektrolüüdid:Lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerunud. Põhjustab vähest juhtivust H3PO4 H3O+ + H2PO4- AgCl Ag+ + Cl- Näited: vesi H2O ; ammoniaak NH3 ; üksikud soolad: HgCl2, HgBr2 ; enamus orgaanilisi happeid: HCOOH, CH3COOH, (COOH)2 ; happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 ; amiinid: CH3NH2 (metüülamiin), C6H5NH2 (fenüülamiin, aniliin) ; mitmealuselised happed II ja eriti III dissotsiatsiooni- järgus Mitteelektrolüüdid:Ained, mis lahustuvad vees kuid ei dissotsieeru;Juhtivuse muutust ei esine;
atmosfääri. Planeetide orbiidid on aga nii püsivad, et planeedid jäävad tiirlema ka ümber kustunud Päikese. 5 Päike Päike on Päikesesüsteemi kõige massiivsem komponent, tema arvele langeb umbes 99% kogu Päikesesüsteemi massist. Päikese peamine koostiselement on vesinik, mõningal määral leidub temas ka heeliumi, süsinikku, lämmastikku, hapnikku, kaltsiumi, rauda. Päikese keskosa, mida nimetatakse tuumaks, koosneb ioniseerunud gaasidest ehk plasmast, mille temperatuur on Celsiuse skaala järgi 18 milj. kraadi. Päikese suure massi (332 990 Maa massi) tõttu on tema tuumas väga kõrge temperatuur ja rõhk, mille tulemusena toimuvad Päikese tuumas termotuumareaktsioonid. Arvatakse, et ligikaudu 85% tähtedest on Päikesest väiksemad. Joonis 1. Päike 6 Maa-tüüpi planeedid
Et Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke", mis on jahedamad ja tumedamad kohad päikesel. Päikeseplekkide arv näitab päikese aktiivsust. [8] Tähed Täht on astronoomias valgust kiirgav taevakeha, mis koosneb plasmast. Plasma on ioniseerunud gaas. Tähtede kiirgusenergia tuleneb nende sees toimuvast tuumasünteesist. Tähti saab väga edukalt maalt vaadelda. Enamus tähti on meist väga kaugel ning nad paistavad ka läbi teleskoobi vaid väikeste täppidena. Tähed vilguvad näiliselt maa atmosfääri tõttu. Meile lähim täht on päike, mis paistab meile kettana, kuna ta meile nii lähedal on. Samuti kiirgab ta maale piisavalt soojust ja valgust elutegevuseks oma läheduse tõttu. Paljude tähtede vanuseks pakutakse miljard
maht. Kujutades graafiliselt lahuse pH sõltuvust lisatava standartlahuse mahust saame nn. tiitrimiskõvera. Tiitrides tugevat hapet nõrga alusega või nõrka hapet tugeva alusega saame tiitrimiskõverail lameda piirkonna, kus pH muutub suhteliselt vähe. Vastavaid lahuseid nimetatakse puhverlahuseiks. Puhverdamisvõime, mis põhineb happe-aluse tasakaalu nihkumisele vastavalt Le Chatelieri printsiibile, on maksimaalne kui lahuses sisaldub võrdseis koguseis ioniseerumata ja ioniseerunud alust (või vastavalt hapet). Näit. atsetaatpuhvris, mis on tugeva aluse (NaOH) ja nõrga happe (äädikhape) sool: HOAc(aq) + H2O(l) H3O+(aq) + OAc-(aq) Ka = [H3O+][OAc–]/[HOAc] pH = pKa + lg [sool]/[hape], kus [sool] = [OAc-]. Puhvrina toimib siin nõrk vähedissotsieerunud hape: lisades näit. hapet suureneb selle happe ioniseerumata vormi osa kuna prooton seostub soola aniooniga, lisades alust
rasvhape. RASVAD - Rasvad on glütserooli (propaantriooli) ja rasvhapete triestrid - triatsüülglütseriidid. Lihtsad triatsüüglütseriidid (looduses esinevad harva) sisaldavad kolme ühesugust rasvhappe radikaali. Looduses esinevad vaidavalt segatud triatsüüIglütseriidid, mis sisaldavad kahe või kolme erineva rasvhappe radikaale. TRIATSÜÜLGLÜTSERIIDIDE TEKE - Glütserooli polaarsed hüdroksüülrühmad reageerivad üksteise järel kolme rasvhappe polaarsete (ioniseerunud) karboksüülrühmadega, moodustades neutraalsed estersidemed. Seetõttu on rasva molekulid apolaarsed, hüdrofoobsed. RASVADE REAKTIIVSUS - Rasvade keemilised omadused on tingitud a) estersidemete, b) küllastumata rasvhapete kaksiksidemete reaktiivsusest. Viimased võivad siduda halogeene ja vesinikku või alluda hapniku toimele. HÜDROLÜÜS estersidemete katkemine, füsioloogilistes tingimustes toimub seedetraktis ja rasvarakkudes ensüümide lipaaside toimel
Et lahuses on liikuvad laenguga osakesed, juhivad sellised lahused elektrit, mistõttu tekib elektrivool. Seda ioonideks jagunemise protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustunud aine ja polaarse lahusti vastastiktoime tulemus. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni ulatust iseloomustab dissotsiatsiooniaste ehk ioonideks lagunenud (ioniseerunud) molekulide (valemühikute) arvu suhe lahuses olevate molekulide (valemühikute) üldarvusse. Nõrgad happed jagunevad ainult osaliselt ioonideks elektrlüütilises dissotsiatsiooni lahuses. Vähelahustuvate ainete puhul laguneb aine osaliselt ioonideks. 2. Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid. Tugevad elektrolüüdid lahustuvad hästi, dissotsieeruvad täielikult ioonideks (KOH, KCl, NaNO³).Nõrgad elektrolüüdid lahustuvad halvasti, dissotsieeruvad
karestatud pinna vastu ning sidestuvad põhiliselt mehaaniliselt detailiga ja omavahel,protsessi eeliseks on suur jõudlus võimalus tekitada katet 0,1-10mm paksusena, detaili vähene kuumenemine (120-180c) ja võimalus katta igasuguste metallide ja sulamitega tänapäevaseks pealepihustamis meetodiks. Nüüdisaegseks pealepihustamis meetodiks on metalli pihustamine plasma joas. Plasma on aine agrekaatoleku neljas vorm peale tahke, vedela ja gaasi oleku. Plasmaks nimetatakse ioniseerunud gaasi. Plasma tekitamiseks kasutatakse tavaliselt argooni või lämmastikku. Lämmastiku plasma on suhteliselt madala temperatuuriga kuni 15000kraadi, kuid oma odavuse kättesaadavuse ja suure soojusenergia sisalduse tõttu. Materjalide käepärasus. Saab taastada detaile alates 8mm läbimõõdust. Detaili vähene kuumenemine ja detaili vähene deformatsioon. Võimalus saada ilma termotöötluseta suure kõvadusega pinda. Protsess on suure jõudlusega ja ei vaja kvalifitseeritud tööjõudu
- OH ja Ph-OH - vesiniksidemed - Benseeniring - van der Waals - = - van der Waals, väiksemamõõtmeline kui aromaatne ring. - RCOR ja RCOH - vesiniksidemed, karbonüüli hapnik on H-aktseptor - NH2 - vesiniksideme aktseptor H, doonor N. Tertsiaarse amiini ioniseerumine - RCONH2 - amiidid, vesinikside, peptiidsideme analoogia, amiini analoog. - NR4+ soolad - ioniseerunud sideme teke karboksülaatgrupi või indutseeritud dipoolinteraktsioon kvat. ammooniumi soola ja aromaatse ringiga. - COOH - H-doonor/aktseptor, võib esineda karboksülaatioonina - COOR - karbonüülrühma hapnik H-doonor, esteraasid hüdrolüüsivad, eelravimite oluline komponent, karboksüülhappe analoogid. - Heterotsüklid - N, van der Waals, H-sidemed -
füüsikaliste omadustega osade kogumit, mis on süsteemi teistest osadest eraldatud piirpinnaga. Näiteks vesi (ka udupiiskadena) ja veeaur moodustavad kaks eri faasi. Faasisiire on aine üleminek ühest faasist teise. Näiteks jää vesi aur või jää aur (jäätanud pesu kuivamine ) või aur jää (õhuniiskusest tekkinud jäälilled aknal) Mõnikord loetakse omaette agregaatolekuks plasma olekut. Plasma on osaliselt või täielikult ioniseerunud gaas. Plasma koosneb ioonidest, neutraalsetest aatomitest, elektronidest ja footonitest (kiirguste üliväiksed osakesed). Ta tekib väga kõrgel temperatuuril ja ioniseeruva kiirguse mõjul. Laboratooriumis tekitatakse plasmat harilikult gaaslahenduse abil (huumlambis ja gaaslaseris jmt.). Päike ja teised kuumad tähed koosnevad täielikult ioniseerumud plasmast (aatomitest on lahkunud kõik elektronid). Plasma uurimine on tänapäeval väga oluline, sest just
st. ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone AaBb ⇄ aAb+ + bBa- ja põhjustavad lahuste elektrijuhtivust Tugevad elektrolüüdid- ioniseeruvad täielikult lahustudes vees. Näiteks: happed HCl, HNO3, H2SO4, hüdroksiidid NaOH, KOH, Ca(OH)2, tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad NaCl. Nõrgad elektrolüüdid - Lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerunud (α<< 1). Põhjustavad vähest juhtivust HPO 3 ⇄H 4 O++ H2PO4- 3 + AgCl ⇄ Ag + Cl- Ioonideks lagunemise ulatust kirjeldab dissotsiatsioonimäär (a). Vastavalt dissotsiatsiooni ulatusele (a väärtusele) jagunevad elektrolüüdid tugevateks ja nõrkadeks elektrolüütideks. Tugevad elektrolüüdid on vesilahuses ioonidena, nõrgad elektrolüüdid aga nii ioonidena kui
(elektronide arv redoksreaktsioonis on jääv) Oksüdeerija – aine (ioon), mis liidab elektrone Redutseerija – aine (ioon), mis loovutab elektrone Katalüsaator – aine, mis suurendab reaktsiooni kiirust Elektrolüüt – esineb (vesi)lahuses ja sulas olekus ioonidena nt NaCl või H2SO4 Mittelektrolüüt – ei anna lahusesse ioone, nt glükoos või atsetoon vesilahuses Tugev elektrolüüt – lahuses täielikult ioonidena nt NaCl Nõrk elektrolüüt – pole lahuses täielikult ioniseerunud nt CH3COOH (äädikhape) Sade – tekib kahe elektrolüüdi lahuse segamisel, kui reaktsiooni produkt on vähe- või mittelahustuv Klassifikatsioon protoneerumise määra järgi: tugev hape on lahuses täielikult deprotoneerunud (HCl). Nõrk hape pole lahuses täielikult deprotoneerunud (CH3COOH). Tugev alus on lahuses täielikult protoneerunud (OH-, NaOH). Nõrk alus pole lahuses täielikult protoneerunud (NH3). Arrheniuse definitsioon (1884) – hape sisaldab vesinikku ja annab
(varasem ja tavakeelne nimi: Andromeeda udukogu) on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika, 2,9 miljoni valgusaasta ehk 920 kiloparseki kaugusel asuv spiraalgalaktika tähistusega M31 või NGC 224. Ta asub Andromeeda tähtkujus. 29. Tähtede uurimine Spektraalanalüüs, Spektraalanalüüs · Pidev spekter näitab et tähe kiirgusspekter sõltub temperatuurist, ioniseerunud plasma · Neeludmisjooned tekivad tähe atmosfääris · Joonte intensiivsus ja lainepikkus näitab tähe keemilist koostist · Doppleri efekt spektrijooned nihkuvad · Joonte laienemine väljendab pöörlemist · Saab kindlaks teha veel atmosfääri paksust, magnetvälja tugevust ja kas aine voolab välja. Spektraaluuringud näitavad et tähed on väga mitmekesised. Samas on ka stabiilseid näitajaid nagu keemiline koostis.
poolläbilaskva membraani puhtasse lahustisse. 71. Elektrolüüdi mõiste, näited, nõrgad ja tugevad elektrolüüdid, mitteelektrolüüdid. Ühendid mis lahustudes vees moodustavad ioone, põhjustades elektrijuhtivust Tugevad elektrolüüdid - ioniseeruvad täielikult lahustudes vees. Näiteks: - HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4 - leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid:NaOH, KOH, Ca(OH)2 - tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad. Nõrgad: Lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerunud, Põhjustavad vähest juhtivust Näited: vesi H2O; ammoniaak NH3; soolad: HgCl2, HgBr2; enamus orgaanilisi happeid: metaanhape (HCOOH), etaanhape (CH3COOH), oblikhape - (COOH)2; happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 Mitteelektrolüüdid - molekulaarne aine, mis lahustumisel ei moodusta ioone. Näiteks lihtained (hapnik, jood), oksiidid (CO, NO, Al2O3) ning paljud orgaanilised ained (suhkur ehk sahharoos, etanool). 72. Vee ioonkorrutis.
Näiteks: - HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4 - leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid:NaOH, KOH, Ca(OH)2 81. Pulbrid, näited. - tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad. } Kuivedelik satub pulbritesse, siis sõltuvalt tahke Nõrgad: aine ja vedeliku pinna omadustest võivad tahke aine osakesed liituda. l Lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerunud } vee polaarsete molekulide toimel moodustuvad suhteliselt tugevad l Põhjustavad vähest juhtivust pulbrilised kehad. Näited: vesi H2O; ammoniaak NH3; } Seda protsessi nimetatakse granuleerimiseks. soolad: HgCl2, HgBr2; Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit);
tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad. 60. Kolloidlahused. Nõrgad: Kolloidlahused lahused, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad l Lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerunud (dosake ~2200 nm). l Põhjustavad vähest juhtivust Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad Näited: vesi H2O; ammoniaak NH3; on suhteliselt ebapüsivad soolad: HgCl2, HgBr2;
äärne tolm), tuleb tema kahjutustamiseks kasutada meetmeid. 80% päevasest pliikogusest satub inimese organismi toidu, mustuse ja tolmu kaudu. Kui pliiühendid paiskuvad õhku, võivad nad lennata kaugele. Nagu elavhõbe ja kaadmium, on ka plii keemiline element, mille bioloogilist kasutusotstarvet pole teada. Aine on mürgine ka väikestes kogustes. Keemispunkt on kõrge ja aururõhk väike, seega tekib keskkonnaprobleem (erinevalt elavhõbedast) alles ioniseerunud aine puhul. Pliisisalduse kasvu Läänemeres on jälgitud sete põhjal, kusjuures on täheldatud, et pliisisaldus on suurenenud vastavalt industrialiseerumise levikule Kesk-Euroopast põhja suunas. Aine kandumist veekogudesse ja selle kontsentratsiooni piirab pliiühendite vähene lahustuvus. Metalli kujul esinev plii oksüdeerub hapniku mõjul lahustuvaks iooniks happelistes oludes. Koos jõesetetega kandub vastuvõtvatesse veekogudesse pliid, kuid see element settib kiiresti näiteks
Näiteks: - HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4 - leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid:NaOH, KOH, Ca(OH)2 - tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad Nõrgad elektrolüüdid - Põhjustavad vähest juhtivust - Näited: vesi H2O; ammoniaak NH3; enamus orgaanilisi happeid: metaanhape (HCOOH), etaanhape (CH3COOH), 72. Vee ioonkorrutis Ka vesi ise on lahuses mõningal määral ioniseerunud: 2H 2O H 3O OH ehk H 2 O H OH seega on happe lahuses ka OH– ioone ja aluse lahuses H+ ioone, mis tekivad veedissotsiatsioonist. Kuid kõikides vesilahustes kehtib seos: C H COH const KV Seda korrutist tähistatakse Kv ning nimetatakse vee ioonkorrutiseks. Standardtingimustel on Kv väärtuseks 1,00× 10–14. CH*COH=1,00*10-14
Näiteks: - HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4 - leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid:NaOH, KOH, Ca(OH)2 - tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad Nõrgad elektrolüüdid Põhjustavad vähest juhtivust Näited: vesi H2O; ammoniaak NH3; enamus orgaanilisi happeid: metaanhape (HCOOH), etaanhape (CH3COOH), 68. Vee ioonkorrutis Ka vesi ise on lahuses mõningal määral ioniseerunud: 2 H 2 O H 3 O OH ehk H 2 O H OH *seega on happe lahuses ka OH– ioone ja aluse lahuses H+ ioone, mis tekivad veedissotsiatsioonist. Kuid kõikides vesilahustes kehtib seos: C H C OH const K V Seda korrutist tähistatakse Kv ning nimetatakse vee ioonkorrutiseks. *Standardtingimustel on Kv väärtuseks 1,00× 10 astmes –14. CH*COH=1.00*10 astmes -14
laengu vahel on antud keskkonnas väiksemad kui vaakumis. Dielektrilisi konstante: Vesi 70...80; Sipelghape 58; Etanool 27; Kloroform 5,1; Bensool 2,3; 246 ja seda iseloomustab dissotsiatsiooniaste. Dissotsiatsiooni ulatust iseloomustab dissotsiatsiooniaste (a) ioonideks lagunenud (e. ioniseerunud) molekulide suhe üldisesse lahuses olevate molekulide arvusse Sageli väljendatakse dissotsiatsiooniastet ka protsentides (a× 100%) 247 Isotooniline tegur osmootse rõhu valemis osakeste reaalne arv lahuses - i p= iCM RT (van`t Hoff 1887) pV = inRT CM - lahustunud aine molaarne konts., mol/dm3 n - lahustunud aine moolide arv, mol
Mitteelektolüüdid - Ained, mis lahustuvad vees kuid ei dissotsieeru; Juhtivuse muutust ei esine; näiteks: etanool, sahharoos 16 72. Vee ioonkorrutis. 2 H 2 O H 3 O OH Ka vesi ise on lahuses mõningal määral ioniseerunud: H 2 O H OH ehk *seega on happe lahuses ka OH– ioone ja aluse lahuses H+ ioone, mis tekivad veedissotsiatsioonist. Kuid kõikides vesilahustes kehtib seos: C H C OH const K V Seda korrutist tähistatakse Kv ning nimetatakse vee ioonkorrutiseks. 73. pH mõiste, näited, määramine, indikaatorid.
Enamus orgaanilisi happeid: etaanhape, oblikhape, metaanhape Happed: HF, H2S, HCN, H2SiO3, H3PO4 Tugevad elektrolüüdid: ioniseeruvad täielikult lahustudes vees. Tugevateks elektrolüütideks on tugevad happed, tugevad alused ning soolad, mis on hästi lahustuvad. soolhape (HCl), väävelhape (H2SO4), lämmastikhape (HNO3), kaaliumhüdroksiid (KOH), kaaliumkloriid (KCl), naatriumkloriid (NaCl) 72. Vee ioonkorrutis. Ka vesi on lahuses mõningal määral ioniseerunud: 2H2O↔H3O +OH ehk H2O↔H + OH Seega on happe lahuses OH ioone ja aluse lahuses H ioone, mis tekivad vee dissonantsioonist, kuid kõikides vesilahustes kehtib seos CH+ - COH = const = Kv (vee ioonkorrutise tähis) tähistavad vesinik- ja hüdroksiidioonide molaarset kontsentratsiooni. Standardtingimusel: Kv = 1,00*10-14. 73. pH mõiste, näited, määramine. Happelises lahuses on ülekaalus vesinikioonid (CH+ > COH-) ja aluselises lahuses hüdroksiidioonid (CH+ < COH-)
ks – ioonideks. Et lahuses on liikuvad laenguga osakesed, juhivad sellised lahused elektrit, mistõttu tekib elektrivool. Seda ioonideks jagunemise protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustunud aine ja polaarse lahusti vastastiktoime tulemus. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni ulatust iseloomustab dissotsiatsiooniaste ehk ioonideks lagunenud (ioniseerunud) molekulide (valemühikute) arvu suhe lahuses olevate molekulide (valemühikute) üldarvusse. Nõrgad happed jagunevad ainult osaliselt ioonideks elektrlüütilises dissotsiatsiooni lahuses. Vähelahustuvate ainete puhul laguneb aine osaliselt ioonideks. Tugevad elektrolüüdid – lahustuvad hästi, dissotsieeruvad täielikult ioonideks (KOH, KCl, NaNO³). Nõrgad elektrolüüdid – lahustuvad halvasti, dissotsieeruvad vaid osaliselt ioonideks
annaabi.ee 
