negatiivsed ioonid aga jõujoonte vastupidises suunas. Voolu suunaks elektrolüütides loetakse positiivsete ioonide liikumissuunda. 3. Kirjelda elektrivoolu gaasides. Gaasid on üldjuhul dielektrikus st neis ei leidu vabu laengukandjaid. Selleks, et gaasis saaks tekkida elektrivool, tuleb sinna vabad lanegukandjad tekitada - gaas tuleb ioniseerida 4. Mida nimetatakse sõltuvaks gaaslahenduseks? Mida sõltumatuks gaaslahenduseks? Sõltuvaks gaaslahenduseks nimetatakse olukorda kus gaas ioniseerub välismõju toimel. Sõltumatuks gaaslahenduseks nimetatakse olukords kus gaas ioniseerub ilma välise mõjutuseta. 5. Kirjelda pooljuhtmaterjali siseehitust Pooljuht on aine või element, milles on vabu laenguid vähem kui elektrijuhis, aga ja vähem kui dielektrikus. Pooljuhid on enamasti kristallstruktuuriga ained, s.t nende aatomid või molekulid paiknevad kindla korra kohaselt, moodustades kristallivõre. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes
gaaslahendus- nim. elektrivoolu gaasides,kaasneb valguse eraldumine,Laengukandjad:elektronid ja ioonid.ioniseerimine-ioonide tek. gaasis,tekib kui gaasides tekitada elektriväli ja tavaliselt tekitatakse see elektroodidele rakendatava pinge abil, mille tulemusena gaas ioniseerub, gaas hakkab elektrit juhtima sõltuv-sõltub ionisaatori olemasolust sõltumatu-ioonid tekivad ise säde-kõrge pinge,normaalrõhk (välk,bensiinimootori süütesüsteem)põrkeionisatsioon-nähtus, mille korral laengukandjad omandavad elektriväljas kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. pooljuht-aine,puuduvad vabad laengukandjad,on kerge tekitada(jäävad kahe vahele), (räni,germaanium)tavaolekus-elektronid on seotud paaridesse,vabu
Elektrood(katood, anood) - nt söepulgad, mis asetatakse vette/lahusesse. See on elektrijuht, mis võimaldab luua mittemetallilises keskkonnas elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega. • Elektrolüüsi kasutusvaldkondi: esemete katmine kulla või hõbedaga (nt pannes vette, osakesed tõmuvad eseme külge vms) • Elektrivool gaasides – ionisatsioon, põrkeionisatsioon: Ionisatsioon - protsess, kus molekul või aatom saab mingi laengu ehk ioniseerub. Põrkeionisatsioon - elektron(miinuslaeng) põrkub aatomi või molekuliga, kust põrkub veel elektrone välja, nüüd on aatomi ioon positiivse laenguga ja protsess kordub jälle (ehk ioniseerub põrkumise tulemusena) • Pooljuht: Andes rõhku või muutes temperatuuri, saame kontrollida, kas ta juhib või ei juhi elektrit. Ta võib olla nii juht, kui ka mittejuht. • Transistori mõiste ja kasutusvaldkonnad:
konstantne. A/n - keemiline ekvivalent (A - aine aatommass, n - valents). Kaks seadust saab ühendada seaduseks: M=A/Fn*It ; M=AIt/Fn Elektrivool gaasides Mehhanism sarnaneb elektrolüütide omaga. Toatemp. halvad juhid. Kuumutamine, radioaktiivsete- ja röntgenikiirguse mõjul võivad õhu ja teiste gaaside juhtivust suurendada. Õhu kuumutamisel tekivad laengud. Kuumenemisel või muude eelmainitud tegurite toimel osa gaasi aatomeid ioniseerub - aatomid lagunevad positiivseteks ioonideks ja elektronideks. Seda lahendust nim. Sõltuvaks gaasilahenduseks (temp. tõuseb, tõuseb ka elektrijuhtivus). Tegurite lõppemisel, lakkab ka elektrivool. Elektrivoolu kandjateks gaasis ongi positiivselt laetud ioonid ja elektronid. Elektrivool pooljuhtides Elektrijuhtivuselt jäävad pooljuhid isolaatorite ja juhtide vahele. Pooljuhi elektrijuhtivus tõuseb temp. tõusuga
· Vees käituvad nad nii, et nende hüdrofoobsed sabad kogunevad kokku nii, et hüdrofiilsed pooled on suunatud vee poole. Nagu on näidatud joonisel: 3. Hape-alus tasakaal: pH mõiste, pH skaala; vee ionisatsioon; tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon mis on Ka, mis pKa ? Puhverlahused. Henderson-Hasselbalchi võrrand ja selle rakendused. · pH skaala on defineeritud H-ioonide kontsentratsiooni negatiivse logaritmina. · Vesi ioniseerub, kuna suurem ja tugevam elektronegatiivne hapniku aatom tõmbab ära elektroni ühelt vesiniku aatomilt, mille tulemusena proton dissotsieerub. · Tugevateks elektrolüütideks nimetatakse aineid, mis vees peaaegu täielikult dissotsieeruvad ioonideks. · Nõrkadeks elektrolüütideks nimetatakse aineid, mis vees dissotseeruvad ioonideks ainult vähesel määral. · Ka on dissotsatsioonikonstant. Ka= [H+][A-]/[HA]
on väike. Väga suur voolutugevus saavutatakse küllalt väikesel pingel. Kaar on väga ere ning tema tempeatuur on väga kõrge. Seetõttu kasutatakse kaarlahendust võimsates valgustites (näiteks kinolampides) ning metallide sulatamiseks elektrikeevitusel. Kaarlahenduses tekib Maal plasma. Elektrilahendus Kui vooluahel katkestada, tekib lüliti või kaitseaparaadi teineteisest eemalduvate kontaktide vahel elektrilahendus. Kontaktivahemikus õhk ioniseerub ja muutub mõneks ajaks voolujuhtivaks, seal tekib elektrikaar. Selleks, et vooluahel katkeks, tuleb õhk kontaktivahemikus taas muuta dielektriliseks deioniseerida. Elektrilahendus igapäevaelus Mida kaugemal materjalid triboelektrilises reas üksteisest paiknevad, seda suuremad on nende omavahelistel kontaktidel tekkivad staatilise elektrilaengu väärtused. Kui staatilise elektrilaenguga keha puutub kokku laenguta või teise laetud kehaga, kandub laeng ühelt
laagrid valmistatakse teemandist. Teemantfiljeerist, mille läbimõõt on 0,3 mm, võib tõmmata 13 tonni traati, ilma e ava suureneks; kõvasulamist filjeerist saab tõmmata 60 kg traati. Teemantifiljeerist tõmmatakse ka langevarjusiidi. Mõnede teemandiliikide radioaktiivne kiiritamine annab neile väärtuslikke pooljuhiomadusi. Teemantpooljuht võib töötada suurtel mehaanilistel koormustel ja korrodeeruvas keskkonnas. Teemantkristalli saab kasutada täpse termomeetrina. Teemant ioniseerub radioaktiivse kiirguse toimel. Seda omadust kasutatakse ära radiatsiooniindikaatorite ning kiirgusmõõturite konstrueerimisel. Kui radioola helipeas asendada korundnõel teemandikristalliga, saadakse igavene nõel, mis tagab väga hea heli kvaliteedi. Jaapanis töötati välja originaalne kalapüügi viis: söödana kasutatakse väikesi tehisteemante. Mõned kalaliigid pidava eelistama seda sööta kõigele muule. Akadeemik A. Fersman väitis poole sajandi eest, et teemandest on kirjutatud
Äädikhappe happe dissotsiatsioonikonstant Ka (tuntud ka kui happelisuse konstant) on 1.75 × 10-5. [https://et.wikipedia.org/wiki/Etaanhape] 1.3 Õunamahl Õunamahl sisaldab maloonhapet ehk propaandihapet (õunhapet) HOOC-(CH2)-COOH. See kuulub dihapete rühma. Dihape ehk dikarboksüülhape on orgaaniline hape, millel on kaks karboksüülrühma. Üldiselt käituvad dihapped keemilistes reaktsioonides samamoodi kui ühe karboksüülrühmaga monohapped. Teine karboksüülrühm ioniseerub mõnevõrra raskemalt kui esimene, kuna anioonide deprotoniseerimine nõuab rohkem energiat kui neutraalsete molekulide puhul. [https://et.wikipedia.org/wiki/Dihape] Esmakordselt eraldas õunhappe õunamahlast Carl Wilhelm Scheele aastal 1785. [https://en.wikipedia.org/wiki/Malic_acid] 1.4 Coca-Cola Coca-Cola ehk kokakoola on karboniseeritud karastusjook, maailma populaarseim karastusjook ning esimene ja tuntuim koolajook. [https://et.wikipedia.org/wiki/Coca-Cola]
6. Segu siseneb massianalüsaatorisse (tegemist on tugeva ionisatsiooniga- molekulaarioon laguneb praktiliselt täielikult tütarioonideks) Enamasti kombineeritakse GC-ga (HPLC-ga ei saa kombineerida) Ühend peab olema lenduv Määrata saab ainult madalmolekulaarseid ühendeid (< 1000 amü) Ei tohi laguneda kõrgel temp Molaarmassi identifitseerimine on raskendatud tugeva fragmenteerimise tõttu Väheefektiivne (umbes 0,1% ioniseerub) Ei sobi kokku vedeliku kromatograafiaga Eelised: Laialdaselt kasutatav Molekulide fragmentatsioonide andmebaasi olemasolu Saab analüüsida lahustumatuid proove (nt pinnase maatriksis) Sobib ideaalselt kokku gaaskromatograafiaga Saab analüüsida mittepolaarseid komponente Keemiline ionisatsioon massispektromeetrias. Mis põhimõttel töötab? Kuidas toimub molekuli ionisatsioon? Mis seadmetega kombineeritakse? 1
+¿ Cl¿ Vesi, kuhu on lisatud elektolüüdid. Kõige tuntum . Kui elektron Na¿ antakse ära, siis NaCl laguneb. Kloor läheb +ile ja Naatrium – ele. Elektrivool gaasides Väga halvad juhid, aga erinevad põhjused (kuumutamine, radioaktiivsete- või röntgenkiirte mõju) võivad gaaside juhtivust suurendada. Kuumenemisel või kiirguse toimel osa gaasi aatomeid ioniseerub (aatomid lagunevad positiivselt laetud ioonideks ja elektronideks). Mida kõrgem temp. seda rohkem tekib ioone, seda paremini juhib gaas elektrit. (sõltuv gaaslahendus). Fotoionisatsioon Elektron saab energia väljalendamiseks footonilt. Sõltumatu gaaslahendus Vool gaasis tekib väliste ionisaatorite tõttu. Põhjuseks tugev elektriväli. Sädelahendus Kui vooluallikas pole võimeline pikema aja jooksul sõltumatut elektrilahendust säilitama. (tekib läbilöök)
vahustub. Eelis: muudetav efektiivsus, talub niisket gaasi, kõrget temperatuuri, suurt tolmusisaldust, kõrvaldab gaasilisi aineid. Märgpuhastuse oluline puudus on omakorda puhastamist vajava heitvee (muda) teke. 5. Sadestamine elektrostaatiliste jõudude mõjul (elektropuhastus): Elektrofiltri töö põhineb gaasi ioniseerumisel, st selle molekulide laguneminel pos. ja neg. ioonodeks. Kahe elektroodi vahelises elektriväljas gaas ioniseerub. Tekkinud ioonide ja vabade elektronide tõttu muutub gaas elektrijuhiks. Kui pinget tõsta kuni paari tuhande voldini, suureneb ioonide ja elektronide kineetiline energia sel määral, et kokkupuutel uute molekulidega lagunevad need samuti ioonideks. Gaas ioniseerub täielikult, ilmneb sädelus ja gaasi nõrk helendus negatiivselt laetud (koroneer-) elektroodi ümber. Tekkinud ioonid ja elektronid liiguvad positiivselt laetud (sadestus-) elektroodi poole. Kohates oma teel
filterkangad. Käisfilter (puhastusaste 90%)-Ventilaator imeb tolmuse gaasi läbi tolmukottide (käiste), mille alumised lahtised otsad on kinnitatud gaasijaotusresti avade külge ning ülemised suletud otsad raputusmehhanismiga ühendatud raami külge. Tolmukotid hiljem puhastatakse. Elektrofiltri töö põhineb gaasi ioniseerumisel, st. tema molekulide lagunemisel positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks. Kahe elektroodi vahelises elektriväljas gaas ioniseerub. Aerosooli osakesed ioniseeritud gaasis omandavad gaasiosakeste (-) laengu ja liiguvad elektroodide- vahelises ruumis sadestuselektroodi (+) suunas. Elektrofiltrid jagunevad kaheks: Kuiva tolmu eraldamine. Gaasi pesemine märgpuhastusseadmes tekib gaasi ja vedeliku kontakt ning tekib heitvesi, mida peab omakorda puhastama. Lihtsaimad märgpuhastusseadmed on õõnes- või täidistolmupesurid, kus tolmune gaas liigub alt üles vastu ülalt pihustitest allavoolavale veele.
Selgitage erinevate ionisatsioonimeetodite otstarvet massispektroskoopias (MALDI, ESI, keemiline ionisatsioon, elektronlöök) Võrrelge elektronlöögi ja MALDI teel saadud massispektreid. MS- meetod, millega on võimalik mõõta osakeste massi ja elektrilaengu suhet;produtseerib ioone ja ioniseeritud fragmente molekulidest. MS ehitus- Ionisatsioonimeetodid- 1)elektron-löök: proovi gaasi läbib elektronide voog ning proov ioniseerub; tekib palju fragmente 2)keemiline ionisatsioon- proov reageerib ioniseeritud reagentgaadiga (metaan, argoon); tekib vähe fragmente; prevalveerib molekulaarne ioon. 3)MALDI- tekitab analüüdi protoniseeritud/deprotoniseeritud molekulaarioone 4)ESI-tekitab analüüdi mitmekordselt laetud molekulaarioone Võrdlus- 18. Massianalüsaatorite ehitus (magnetanalüsaator, kvadrupool-analüsaator, lennuaja analüsaator). Selekteerivad ja eraldavad erinevaid masse
liikuvad detailid puuduvad 21 2. Tasapinnalise võrega spektromeetrid koosnevad ICP (vms) allikast, monokromaatorist ja PMT detektorist 3. Echelle spektromeetrid: prismaga lahutatakse spekter komponentideka ja madala lahutusvõimega võre lahutab spektrid horisontaalsuunas järkudeks (Joonis) ICP-MS induktiivselt seotud plasma on ioonide allikaks massispektromeetris üle 50 elemendi ioniseerub plasmas kuni 90% ühendus ICP ja massianalüsaatori vahel realiseeritakse veega jahutatavate kahe koonuse abil, mis on asetatud plasmaleeki ja milledes on 1 mm ava AES rakendused : sulamite analüüs metallurgias metallijälgede analüüs geoloogilistes- ja keskkonnaproovides, lahustitas ja biomaterjalides vee analüüs Aatomspektroskoopia meetodite omavaheline võrdlus Parameeter FAAS GFAAS ICP AFS ICP-MS
Mida nimetatakse K ja L seeriaks röntgenspektris? 44. · K-kihist väljalöödud elektron asendatakse L-kihi elektroniga, siis tekivad nn. K seeriaspektrijooned · vakants täidetakse M-kihi elektroniga, siis saadakse K seeria spektrijooned. · Spektrijoonte asukohad energia teljel on unikaalsed ja iseloomustavad aatomit üheselt. 45. Mida nimetatakse karakteristlikuks kiirguseks? Aatomis sisekattest lüüakse välja elektron. Tekib vakants. Aatom ioniseerub. Relaksatsioon toimub vakantsi täitmisega kõrgema energiaga nivoolt. Erinevatel elektronkatetel olevatel elektronidel on erinev potentsiaalne energia. Energiate vahe kiiratakse välja röntgenkvandina, mis on iseloomulik selle aine aatomile - karakteristlik kiirgus. 46. Mida nimetatakse kontiinumiks? Kontiinum- pidev hulk/üleminek; polükromaatne kiirgus??? (GOOGLEST!) 47. Mida tähendavad K ja L seeria jooned röntgenspektris?
Vesikeskkonas organiseerub molekul nii, et hüdrofiilsed osad orienteeruksid mitselli pinnale ja interakteeruvad polaarsete vee molekulidega; hüdrofoobsed osad orienteeruvad stsentrisse ja neile toimivad hüdrofoobsed vastasmõjud. Negatiivse pinnalaengu tõttu mitsellid tõukuvad üksteisest ning tulemusek on suhteliselt stabiilne lahus. 3. pH vesinikekponent, on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist. Vee ionisatsioon. Vesi ioniseerub, kuna suurem ja tugevam elektronegatiivne hapniku aatom tõmbab ära elektroni ühelt + - vesiniku aatomilt, mille tulemusena prooton dissotseerub: H2O H + OH . Vabanenud prooton hüdraaditakse ning + - moodustub hüdrooniumioon, seega H2O + H2O H3O + OH . Tugevate elektrolüütide dissotsiatsioon
külgetõmme väheneb. Liikudes rühmas alt üles suurenevad mittemetallide keemilised aktiivsused. See on tingitud sellest, et elektronkihtide vähenedes on seda tugevam side aatomituumaga. 8. Ionisatsioonienergia. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt). Mida väiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (või molekul) elektroni ja ioniseerub. 9. Keemiline side. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud. Keemilise sideme liigi üle otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse x abil: A) kui x = 0, siis mittepolaarne kovalentne side (nt H2) B) kui x = 0...1,7, siis polaarne kovalentne side (nt HCl) C) kui x > 1,7, siis iooniline side (nt NaCl). Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. Mittemetalli ja
Et elektronide võimalikud orbitaalid aatomis on kvanditud, siis vastab igale orbitaalile ka kindel energia. Seda saab kujutada energiadiagrammina. Normaalselt asub elektron madalaimal võimalikul energianivool (valentskihis). Kui elektron saab väljast energiakvandi, mille suurus võrdub kahe võimaliku energianivoo vahega, siirdub ta sellele teisele energianivoole, st ergastub. Kui energiakvant võimaldab elektronil siirduda nivoole W=0, siis ta vabaneb aatomist, st ioniseerub. Vastav energia on ionisatsioonienergia Wi Vesiniku aatomi energeetiline spekter n P id e v l Wi – ionisatsioonienergia 0 s p e k te r n = 5 n = 4 2 31 0 Selle kõrval on noolega näidatud elektroni ergastamiseks 2 n = 3 0 1 W i
"tõmbab" samaaegselt nii polaarsesse kui apolaarsesse keskkonda. (molekulil on polaarne pea ja apolaarne saba) 6. Hape-alus tasakaal: pH mõiste, pH skaala; vee ionisatsioon; tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon mis on Ka, mis pKa? Puhverlahused. Henderson- Hasselbalchi võrrand ja selle rakendused. pH vesinikioonide kontsentratsioon vesilahustes pH skaala- 7=neutraalne, <7=happeline, >7=aluseline Vee ionisatsioon- vesi ioniseerub vähesel määral, kui ioniseerudes moodustab hüdrooniumiooni H3O+ ja hüdroksüüliooni OH- , mille mõlema konts on 10 ^-7M. Tugevate elektrolüütide dissotsiatsioonil dissotseerub aine peaaegu täielikult ioonideks. Nõrkade elektrolüütide puhul dissotseerub aine väga vähesel määral. Puhverlahusteks nimetatakse vesilahuseid, mille koostise muutudes tema mingi parameeter säilitab püsiva väärtuse, näiteks puhvri pH väärtus ei muutu väikese koguse happe või aluse lisamisel
Uusimad kermised taluvad juba temperatuuri kuni 1100oC-ni ning tagavad gaasi puhastusastme 99,99 %. Peab meeles pidama, et orgaaniliste tolmude eraldamisega käisfiltrites kaasneb alati plahvatus- ja tuleoht. Gaasi tolmutustamiseks ja vedelikupiiskadest vabastamiseks on elektropuhastus moodsamaid puhastusviise. Elektrofiltri töö põhineb gaasi ioniseerumisel, st. tema molekulide lagunemisel positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks. Kahe elektroodi vahelises elektriväljas gaas ioniseerub. Tekkinud ioonide ja vabade elektronide tõttu muutub gaas elektrijuhiks. Kui pinget tõsta kuni paari tuhande voldini, suureneb ioonide ja elektronide kineetiline energia sel määral, et kokkupuutel uute molekulidega lagunevad need samuti ioonideks. Gaas ioniseerub täielikult, ilmneb sädelus ja gaasi nõrk helendus (koroona) negatiivselt laetud (koroneer-) elektroodi ümber. Tekkinud ioonid ja elektronid liiguvad positiivselt laetud (sadestus-) elektroodi poole
Perioodi number = elektronkihtide arv A-rühma number = elektronide arv väliskihil B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite + neutronite arv 8. Ionisatsioonienergia Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt). Mida väiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (või molekul) elektroni ja ioniseerub. 9. Keemiline side Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud. Keemilise sideme liigi üle otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse ∆x abil: a) Kui ∆x = 0 - mittepolaarne kovalentne side (nt H2) b) Kui ∆x = 0-1,7 – polaarne kovalentne side (nt HCl) c) Kui ∆x > 1,7 – iooniline side (nt NaCl) Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side
elektronegatiivsusega elementide aatomid. · Erandiks on vesinik, mis taiendab elektronide arvu kuni kaheni. Ionisatsioonienergia · Ionisatsioonienergia ehk ionisatsioonipotentsiaal on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks uksikult aatomilt (voi molekulilt). Teisiti oeldes on tegemist elektroni seoseenergiaga aatomis (voi molekulis). Mida vaiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (voi molekul) elektroni ja ioniseerub. · N-taseme ionisatsioonienergiaon energia, mis kulub aatomilt voi molekulilt n-inda elektroni eemaldamiseks, kui n - 1 elektroni enne seda on juba ara voetud. Reeglina on iga jargmise taseme ionisatsioonienergia eelmisest suurem, kuna elektron on aatomituumale lahemal. Elektronkonfiguratsioon · Samasse ruhma kuuluvate elementide aatomis on valiskiht uhesuguse elektronkonfiguratsiooniga (elektronanaloogia).
apolaasesse keskkonda. 6. Hape-alus tasakaal: pH mõiste, pH skaala; vee ionisatsioon; tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon mis on Ka, mis pKa? Puhverlahused. Henderson- Hasselbalchi võrrand ja selle rakendused. pH vesinikioonide kontsentratsioon vesilahuses. pH muutused muudavad organismis elektrostaatilisi omadusi => biomolekulide struktuuri ja toimemehhanisme. Õige pH tagab teiste nõrkade jõudude toimimise. Vesi ioniseerub vähesel määral. Dissotsieerudes moodustuvad H3O+ ja OH-. H2O = OH- + H+ Tugevad elektrolüüdid = ained mis vees peaaegu täielikult dissotsieeruvad ioonideks (nt KCl, HCl, NaOH, KOH) HCl dissotsiatsioon vees: HCl + H2O = H3O++ Cl Nõrgad elektrolüüdid = ained mis vees dissotsieeruvad ioonideks ainult vähesel määral (nt äädikhape, süsihape) Ka happe dissotsiatsioonikonstant, tasakaalukonstant. HA = H+ + A- >= Ka = H+*A-/HA
esineda kitsas kontsentratsioonivahemikus. Lisaks on muutuvate parameetrite arv küllalt suur, mistõttu tasub kaliibrimisgraafikut sageli teha. AAS segavad mõjud Spektraalsed häired muud leegis olevad osakesed neelduvad Spektraaljooned võivad kattuda või on neeldumisjooned liiga laiad Keemilised leegis esinevad tasakaalud, mõni aatom võib leegis minna muusse vormi (nt ioniseerub või mood. oksiidi) Vastu aitab: tööparameetrite varieerimine, spektrokeemilised puhvrid : vabastavad agendid kaitsvad agendid ionisatsioonisupressorid AAS rakendusi · Tavaline metallianalüüs · Mineraalide analüüs · Suurte sisaldustega bioloogilised proovid · Elementide jälgede analüüs elektrotermiline AAS, kus lahust kuumutatakse
Käisfilter (puhastusaste 90%)-Ventilaator imeb tolmuse gaasi läbi tolmukottide (käiste), mille alumised lahtised otsad on kinnitatud gaasijaotusresti avade külge ning ülemised suletud otsad raputusmehhanismiga ühendatud raami külge. Tolmukotid hiljem puhastatakse. Elektrofiltri töö põhineb gaasi ioniseerumisel, st. tema molekulide lagunemisel positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks. Kahe elektroodi vahelises elektriväljas gaas ioniseerub. Aerosooli osakesed ioniseeritud gaasis omandavad gaasiosakeste (-) laengu ja liiguvad elektroodide-vahelises ruumis sadestuselektroodi (+) suunas. Gaasi pesemine märgpuhastusseadmes tekib gaasi ja vedeliku kontakt ning tekib heitvesi, mida peab omakorda puhastama. Lihtsaimad märgpuhastusseadmed on õõnes- või täidistolmupesurid, kus tolmune gaas liigub alt üles vastu ülalt pihustitest allavoolavale veele.
mittetoksilised. kaudu. Pikendab ravimi viibimisaega organismis. Ulatuslikum mõju bakterite vastu. Puudused: tundlikud penitsillaasidele, inaktiivsed resistentsete P.aeruginosa tüvedele, tekitavad kõhulahtisust halva imendumisega. Aktiivsus G-neg bakteriste vastu tuleneb hüdrofiilsest -asendi rühmast mis ioniseerub pH7 Põhjus, miks enamik PEN väikest aktiivsust gram(-)bakterite vastu ilmutab on nende seina ehituses. Nad on kaetud peptidoglükaani 6 asemel rasvade, valkude ja suhkrutega ning neil on oluliselt kõrgem transpeptidaasi konts, kusjuures see modifitseerub. Samuti laktamaaside olemasolu ja neid kodeeriva info vahetamine bakterite vahel. 1948 Sardiinia kanalisatsioonist tsefalosporiinid. Omadused: raske eraldada ja puhastada,
elemendid üksteise alla, väites, et “elementide omadused on aatommassidest perioodilises sõltuvuses”. 8. Ionisatsioonienergia. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt). Teisiti öeldes on tegemist elektroni seoseenergiaga aatomis (või molekulis). Mida väiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (või molekul) elektroni ja ioniseerub (Vikipeedia). 9. Keemiline side. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud, moodustades uue keemilise ühendi. Sideme tekke põhjuseks võib olla erilaenguliste aatomite omavaheline külgetõmme või elektronide jagamise teel. Keemiliste sidemete tugevused on väga erinevad – „tugevateks sidemeteks“ võib pidada kovaletseid ja ioonilisi sidemeid, vesinikside on aga näide „nõrgast“ keemilisest sidemest. 10. Kovalentse sideme omadused
Keemias on kasutuses veel üks üldisem happe-aluse teooria (Lewise teooria) kuid kuna biokeemias on enamik happeid ja aluseid just Brønstedi happed ja alused, siis jääme me selle teooria raamesse. Tugev hape dissotsieerub peaaegu täielikult prootoniteks ja vastavateks anioonideks. Näiteks on HCl peaaegu täielikult dissotsieerunud H+ ja Cl- ioonideks ja seeläbi tekkinud H+ ioonide hulk vastab HCl hulgale. Sarnaselt on NaOH tugev alus, kuna ta ioniseerub täielikult Na+ ja OH- ioonideks, viimased on aga väga tugevad prootoni aktseptorid. Siiski on enamik biokeemias ette tulevatest hapetest ja alustest nõrgad happed ja nõrgad alused, mis dissotsieeruvad ainult osaliselt. Nõrga happe vesilahuses esineb alati tasakaal happe ja vastava konjugeeritud aluse vahel. Konjugeeritud alus on ühend, mis tekib vastavast happest prootoni loovutamise tagajärjel. Kui konjugeeritud alus liidab prootoni, siis tekib tagasi algne hape
tsentrisse ja neile toimivad hüdrofoobsed vastasmõjud. Negatiivse pinnalaengu tõttu mitsellid tõukuvad üksteisest ning tulemusek on suhteliselt stabiilne lahus. pH vesinikeksponent, negatiivne logarithm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist. Osmoos aine liikumine läbi poolläbilaskva membraani, mis eraldab kaht erineva kontsentratsiooniga lahust. Osmootne rõhk osmoosist tingitud rõhk kõrgema kontsentratsooniga lahuse poolel. Vesi ioniseerub, kuna suurem ja tugevalt elektronegatiivne hapniku aatom tõmbab ära elektroni ühelt vesiniku aatomilt, mille tulemusena prooton dissotsieerub. POAARSUS. ELEKTRONEGATIIVSUS. Polaarsus on laengute ebavõrdsest jaotumisest tingitud olek Polaarne kovalentne side - sideme elektronpaar on ebavõrdselt jaotunud, üks aatom kannab positiivset (d+), teine negatiivset osalaengut (d-), st esineb sideme dipool. Millest polaarsus tuleneb?
Vihmavee pH on kergelt happeline, sest vesi reageerib õhus oleva süsinikdioksiidiga, moodustades süsihappe. Normaalne vihmavee pH on umbes 5,5. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk happelisuseks (pH < 7). Soolade hüdrolüüs. Soolad Üks tüüpilisemaid hüdrolüüsireaktsioone on nõrga happe või nõrga aluse (või mõlema) soola lahustamine vees. Vesi ioniseerub vähesel määral iseeneslikult hüdroksiidiooniks ja vesinikiooniks. Samamoodi dissotsieerub ka sool anioonideks ja katioonideks. Näiteks naatriumetanoaat laguneb vees naatriumiooniks ja etanoaatiooniks. Naatriumioonid reageerivad hüdroksiidioonidega suhteliselt vähesel määral, samas kui etanoaatioonid seonduvad vesinikioonidega ja moodustavad etaanhappe. Selle näite puhul jääb lahusesse hüdroksiidioonide suhteline ülekaal ja lahus ise on aluseline.
Vees vaba prootoni ei ole, sest ta on mitu suurusjärku väiksem ka kõige väiksemast aatomist, seetõttu prooton seotakse kohe vee molekuli elektronegatiivse hapniku aatomiga ja nii esineb prooton alati vees seotuna vee molekulidega, näit H(H 2O)4+. Reeglina aga kujutatakse prootonit hüdrooniumioonina (H3O+) mis on mugavam. Alused annavad vesilahusesse hüdroksiidioone (OH–). Vesi ise on väga nõrk hape ja ta ioniseerub vähesel määral: 2H2O H3O+ + OH– , siit tasakaalukonstant Kc = [H3O+] [OH–] / [H2O]2; Kc [H20]2 = [H3O+] [OH–], sest [H20]2 on ca püsiv. 25 C juures hüdroonium- ja hüdroksiidiooni kontsentratsioonid vees on võrdsed , olles 10 –7 M , siit tuleneb vee nn. ioonkorrutis Kw = [H3O+] [OH-] = 10 –14 . Hapete tugevust vees väljendatakse nende ionisatsioonikonstandiga (K a):
3. Hape-alus tasakaal: pH mõiste, pH skaala; vee ionisatsioon; tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon mis on Ka, mis pKa ? Puhverlahused. Henderson- Hasselbalchi võrrand ja selle rakendused. pH on negatiivne logaritm hüdrooniumioonide (vesinikioonide) kontsentratsioonist pH = - log [H3O+] pH skaala ehk hape-alus tasakaal on mugav vahend madalate kontsentratsioonide väjendamiseks. Vesi ioniseerub kuna suurem ja tugevalt elektronegatiivne hapniku aatom tõmbab ära elektroni ühelt vesiniku aatomilt, mille tulemusena prooton dissotsieerub. Tugevateks elektrolüütideks nimetatakse aineid, mis vees peaaegu täielikult dissotsieeruvad ioonideks, nagu näiteks: mitmed soolad: Na2SO4, KCl; tugevad happed: HCl, HNO3; tugevad alused: NaOH, KOH.
8. Ionisatsioonienergia. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni (valentselektroni) eemaldamiseks üksikult aatomilt või molekulilt, et moodustada katioon. Tegu on elektroni seoseenergiaga aatomis (või molekulis) - mida lähemal on elektronid aatomituumale, seda suurem on aatomi ionisatsioonienergia… seega mida väiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (või molekul) elektroni ja ioniseerub. Valemi kujul oleks ionisatsioonienergiat võimalik kirjeldada X + energia → X+ + e−, kus X on ioniseerumisvõimeline aatom või molekul, X+ on eemaldatud elektroniga aatom ning e− on eemaldatud elektron. 9. Keemiline side. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud, moodustades uue keemilise ühendi. Sideme tekke põhjuseks võib olla erilaenguliste aatomite omavaheline külgetõmme või elektronide jagamise teel
o. ioniseeritud ja kuumendatud gaas. Gaasidena kasutatakse argooni, heeliumit, lõikamisel ka suruõhku. Plasma saamiseks on kaks skeemi: otsene ja kaudne. Otsese toimega plasmakaare korral keevitatav detail ühendatakse vooluvõrku. Gaas kuumeneb kuni 30 tuhande kraadini. Kaudse toime korral on pinge volframelektroodi ja suudmiku vahel. Gaas voolates suudmikust välja läbib kaarleegi samba, kuumeneb, suureneb mahult ja ioniseerub. Protsess sõltub gaasi kuumenemistemperatuurist. Kaudse toimega skeemi korral on võimalik lõigata ja keevitada ka elektrit mittejuhtivaid materjale. Plasmajuga kuumeneb kuni 16 tuhande kraadini. Plasmajoa ristlõige oleneb suudmiku kujust. Plasmakeevituse puuduseks loetakse suudmiku lühikest iga, mis laguneb kuumuse ja plasmajoa toimel. Võrreldes kaarkeevitusega on plasmakeevituse eelisteks: · suurem jõudlus · kaare pikkuse muutusele väike tundlikus
plaat; 4 Venturi; 5 suruõhukollektor; 6 sektorlukk; 7 solenoidklapp; 8 manomeeter. 10.3.4 Elektrifiltrid Elektrifiltris (vt Joonis 10 .91) liigub puhastatav gaas läbi elektrivälja ja tahked osakesed sadenevad seejuures elektroodidele. Elektroodidele antakse alaldatud kõrgepinge, kusjuures koroneeriv elektrood on tavaliselt negatiivne. Kõrgepinge tekitab elektroodide vahel koroona ning suurem osa gaasi elektroodide vahel ioniseerub negatiivselt. Negatiivsed ioonid liiguvad elektrivälja toimel sadestuselektroodidele. Tolmuses gaasis sadestuselektroodi poole liikuvad ioonid põrkuvad tahkete osakestega ja absorbeeruvad viimaste pinnal, mille tulemusel negatiivse potentsiaali saanud tolmuosakesed liiguvad sadestuselektroodidele. Elektroode puhastatakse kogunenud materjalist nende regulaarse raputamisega. Elektrifilter on efektiivne, kuid suhteliselt kallis gaasipuhastusseade. Viimane asjaolu piirab
Fosfori ainevahetust reguleerivad samad hormoonid, mis kaltsiumiainevahetust, sellepärast peab söödas olema Ca ja P suhe reguleeritud. Piimas on Ca ja P suhe 2:1, veres 1,3:1. Magneesium taimedes on Mg võtmeelement, ilma Mg-ta e toimu fotosünteesi. Taimedes on keskmiselt 10 x rohkem Mg, kui loomad vajavad. Mg moodustab ammoniaagiga seedetraktis Mg- soolasid. Mg on vaja kehas kontraktsioonide juures. Mg puudus põhjustab kõige sagedamini karjamaatetaaniat (ioniseerub halvasti proteiinirikastes söötades, nagu värske rohi ja silo). 21 KALAKASVATUSE ERIALA Tsink tsingi puudus põhjustab kõige sagedamini noorsigadel parakeratoosi, eriti kui sääta sigu Ca rikka söödaga. Tsingi tähtsus organismis avaldub A-vitamiini ainevahetuse kaudu. Tsink on oluline ensüümide aktivaator, selle kaudu osaleb glükolüüsili ja trikarboonhapete tsüklis.
annaabi.ee 
