mittekontaktkultuurid, emotsionaalselt neutraalsed, otsene vestlusstiil, napisõnaline, ootab oma järjekorda. Sakslased, sveitslased, hollandlased, rootslased ja eestlased. Inimestele orienteeritud jutukad suhtlejad ehk multi aktiivsed Tunnused: puudutuslembesed, emotsionaalselt ekspressiivsed, kaudne vestlusstiil, paljusõnaline, segab vahele. Sellist tüüpi esindavad venelased, itaallased ja lõuna-ameeriklased Introvertsed, väärikusele orienteeritud kuulajad ehk reaktiivsed; Tunnused: mittekontaktkultuur, emotsionaalselt neutraalne, kaudne stiil, joondub teiste järgi, ei sega kunagi vahele, napisõnaline Selle tüübi esindajad: vietnamlased, hiinlased, korealased, jaapanlased Näide Sakiko kiri : Ma tunnen ennast natuke
käsitseb või keerutab mõnd objekti, tal on omapärased liigutused Aspergeri sündroom normaalsete või väga andekate laste hulgas esinev autism; sümptomid ei avaldu sageli enne isiku nelja-aastaseks saamist; enamikul lastel on intellekt normaalne, kuid nad on kohmakad ja saamatud ; vähene kontakteerumisvõime; vaene miimika, nad ei zestikuleeri; eneseteadvuse kujunemine pole eakohane; tõsised ja introvertsed; mäng on ühetaoline ja stereotüüpne; erihuvid; hirmutada ei tohi, muidu hakkabki see laps konkreetset isikut kartma; täiskasvanulikud lapsed ANDEKAS LAPS kingitus (GIFT), mis väljendub kõrgemates vaimsetes või eri-võimetes, loomingulisuses ja tugevas motivatsioonis; võib avalduda erinevates valdkondades. Renzulli kolme ringi mudel Andekuse kujunemise komponendid pärilikkus keskkond
„Vanamees ja meri“ (Nobeli kirjandusauhind 1954) Erich Maria Remarque (1898-1970) Saksa kirjanik, kooliõpetaja, kaupmees, ajakirjannik Läks 1916. Aastak väga noore mehena sõtta 1917aastal ilmus „Läänerindel muutusteta“ (30 milj eksemplari) Teos täiesti apoliitiline, mõte inimlik 1938 aastal võeti Saksa kodakondsus, emigreerus USAsse Kõikide romaanide kangelased selgepiirilised, iseteadvad, positiivsed, introvertsed Illusioonide hävimine Looming „Arc de Triomphe“ (1946)- pidustused ja armastus sõja ajal Francis Scott Fitzgerald (1886-1940) Ameerika kirjanik, alustas kirjutamist noorelt Psühhoanalüüs, džäss, kino, kadunud põlvkond Tegelased noored pidutsejad (noor mees) Looming „Suur Gatsby“- vaene noormees ei saa rikka tüdrukuga abielluda Karl Ristikivi (1912-1977) Pagulaskirjanik Lasteraamatud, romaanid
stabiilsem, harmoonilisem ka TK-na • Hilisküpsed: • Lapsepõlv kestab kauem • Muusika, akadeemilised saavutused • Pole sotsiaalset survet, ebareaalseid ootusi MIINUSED: • Varaküpsed: • Ebareaalsed ootused - vastuolu füüsilise ja psüühilise arengu vahel • Vähe aega valmistuda muutusteks • Hilisküpsed: • Spordis kehvemad • Väiksem, nõrgem • Sotsiaalselt teised huvid • Küündimatuse tunne • Kaaslased ei tunnusta • Introvertsed, suhtlemisraskused • Emotsionaalne ebakindlus TÜDRUKUD: PLUSSID: • Varaküpsed: • Imetletakse atraktiivsust • Liidriroll • Sotsiaalselt kompetentsemad • Hilisküpsed: • Pole sotsiaalset survet • Väiksem konfliktivõimalus vanematega MIINUSED: • Varaküpsed: • Erinevad eakaaslastest • Kinnisem, häbelikum • Enesehinnang madalam • Rahulolematus välimusega • Eemaldumine eakaaslastest •
rahulikkus (stabiilsus)-närvilisus (neurootilisus) 2. introvertsus-ekstravertsus Introvertne inimene on sisemaailma poole pööratud, tagasihoidlik ja kinnine. Psüühika suunatus rohkem oma mõtetele ja tundmustele kui välismaailmale. Ekstravertne inimene on rohkem pööratud välismaailma poole, hea suhtleja ja seltsiv. Psüühika suundus rohkem välismaailmale kui enesele. Introvertsete ja ekstravertsete inimeste erinevused töises tegevuses: Informatsiooniprotsessid- Introvertsed inimesed ei pea tähtsaks niivõrd info hulka kuivõrd selle sisu. Head informatsiooni kasutajad. Tööga rahulolu - Introverdid tööga rahulolevamad Enesekontroll ja risk - Introverdid suurema enesekontrolliga ja armastavad vähemvastutusrikkamaid ülesandeid Motivatsioon -Introverdid tahavad rohkem näha seost töö ja saadava tasu vahel. Nad loodavad, et head tulemused toovad kaasa ka hea tasu. Kontrollivad paremini oma aega.
Isiksusteomadustes väljendub inimese kordumatus, mis avaldub tema mõtetes, tunnetes ja tegutsemises. Kord välja kujunenud, on need üpris püsivad ja raskesti muudetavad. Isiksuseomadustel on ka oluline mõju sellele, kuidas keegi pingeid üle elab ja kuidas stressiolukorras käitub (Elenurm jt 1997: 57). Järgnevalt on välja toodud need isiksuseomadused, millel on leitud seos pingetaluvusega. Ekstravertsed inimesed – Vähem tundlikud välismõjude suhtes. Introvertsed inimesed – Stressi korral mõeldakse positiivselt ja tegutsetakse koheselt. Optimistid – Inimesed, kes ootavad positiivseid tulemusi kõigis eluvaldkondades. Avatus uuele – Isikuomadus, mida soodustavad rikas kujutlusvõime, uudishimu ja lai huvidering. Stressiga toimetulekut soodustavad ka: leplikus – puudub harjumus viriseda, kohusetundlikus – sisemine vajadus ülesanded korralikult täita,
Edasipüüdlik Edasipüüdlikkus organisatsioonis taandub tööalane suhtlemine ainult tööasjadele. Töö on tähtsam kui eraelu. Toimib konkurents ja tulemuste arvestamine. Lojaalsuson madal ja parema pakkumise korral ei mõelda pikalt. Killustatus Killustatud organisatsiooni liiikmed töötavad iseseisvalt ja iseenda jaoks. Seotust tuntakse pigem ametiala esindajate kui organisatsiooniga. Suhtlemine on minimaalne. Inimesed on introvertsed, sõltumatud ja analüütilise mõistusega. Nad tegelevad enesearendamisega. Kogukondlik Kogukondlikus organisatsioonis pööratakse suurt tähelepanu seltsielule, ühisüritustele. Õiglus ja õigsus on väga hinnatud. Eesmärgid ja väärtused on selgelt teadvustatud. Tüüp sobib enam poliitilistele ning kodanikuühendustele. Äriühingutel on raske seda tüüpi pikemalt hoida. Otstarbekas on sellele keskenduda organisatsiooni loomise alguses. Uuringud Eestis
Meeskonnaliikmete suurem koormatusmeeskonnaistungite tõttu. jutukad, suhtlejad. Multiaktiivsed kultuurid on paindlikud, mitu tegevust samaaegselt. Pole huvitatud aja täpsest planeerimisest. Multiaktiivsed inimesed koosolekutel ignoreerivad päevakorda ja räägivad väljaspool järjekorda. Lineaaraktiivse kultuuritaustaga inimeste koostöö multiaktiivsete inimestega tulemuseks ärritus. Kui ei kohanduta, tekivad kriisid. Reaktiivsed kuulajad. Jälgivad vaikides olukorda, introvertsed, väärtustele orienteerunud kuulajad. Harva tegevuse või arutelu algatajad. Kuulavad ära, selgitavad teise seisukoha välja, reageerivad sellele, formuleerivad oma seisukoha. Nt. Jaapan, Hiina, Euroopas soomlased. Kuulavad, segavad harva jutule vahele; kui jutt lõpeb, ei vasta kohe. Kasutavad oma jutu alguses lisaküsimuste esitamise taktikat, et selgitada välja eelkõneleja soovid jne. Alles seejärel esitavad oma seisukoha. Introvertsus, napisõnalisus. On
Halastusorganisatsioonid jne. Raske ei öelda, tunneksid end süüdi. Enesetapu põhjuseks pilt vaenulikust, tõrjuvast, suuri nõudmisi esitavast lapsevanemast. Kui ema, siis emavihkamist ei luba. Samastumise tagajärjel lähevad endi huvid meelest, alluvad soovidele kergesti. Hoidub täiskasvanuks saamisest. Samas on tal empaatiavõime, kaastunne. Enesekaitseks kehalised vaegused, haigestuda. Ühes äärmused vaiksed, tagasihoidlikud, introvertsed. Teises otsas suitsiidsed, enesehävitajad. Maniakaal depressiivne psühhoos: vahelduv. Kõige rohkem usklike nende hulgas, sest usu juures paelub neid lunastusidee. Kõik usundid. Lapsevanemana: Püüavad sisseelada, mõista oma lapsi. Püüäb last endaga siduda, pole väga järjekindlad, ega karmid. Elukutseks valivad hoolitsevaid, teenivaid ameteid. 18. Sundustega inimene Muutused võetakse vastu hirmuga, ebameeldivusega. Hirm kaduvuse, ajalikkuse ees. Muudatused häirivad
Halastusorganisatsioonid jne. Raske ei öelda, tunneksid end süüdi. Enesetapu põhjuseks pilt vaenulikust, tõrjuvast, suuri nõudmisi esitavast lapsevanemast. Kui ema, siis emavihkamist ei luba. Samastumise tagajärjel lähevad endi huvid meelest, alluvad soovidele kergesti. Hoidub täiskasvanuks saamisest. Samas on tal empaatiavõime, kaastunne. Enesekaitseks kehalised vaegused, haigestuda. Ühes äärmused vaiksed, tagasihoidlikud, introvertsed. Teises otsas suitsiidsed, enesehävitajad. Maniakaal depressiivne psühhoos: vahelduv. Kõige rohkem usklike nende hulgas, sest usu juures paelub neid lunastusidee. Kõik usundid. Lapsevanemana: Püüavad sisseelada, mõista oma lapsi. Püüäb last endaga siduda, pole väga järjekindlad, ega karmid. Elukutseks valivad hoolitsevaid, teenivaid ameteid. 18. Sundustega inimene Muutused võetakse vastu hirmuga, ebameeldivusega. Hirm kaduvuse, ajalikkuse ees. Muudatused häirivad
tagasisidel. Projektijuhi töötasu suurusjärk oleneb projekti iseloomust. Tavaliselt mida suurem on projekti eelarve ning vastutus, seda suurem on ka projektijuhi töötasu. Projektijuhid võivad kasvada välja firma seest, aga neid võidakse palgata ka väljastpoolt. Hea variant on kui arendaja, kellel on piisavad teadmised ning oskused, mida läheb projektijuhil vaja, soovib saada projektijuhiks. Paraku on arendajad reeglina isiksuse tüübilt pigem introvertsed ning neil ei ole reeglina oma töö kõrvalt, mis on professionaalselt väljakutsuv ning mõnikord isegi paremini tasustatud, ambitsiooni saada projektijuhiks. Sellisel juhul tulebki otsida projektijuht väljastpoolt ettevõtet. Projektijuhi otsingu levinud viisiks on erinevate tööportaalide kasutamine (Lisa 7), sest projektijuhi puhul on väga tähtsad spetsiifilised kogemused ja teadmised ning tööportaalist saab otsida märksõnade abil. Näiteks
1. rahulikkus (stabiilsus)-närvilisus (neurootilisus) 2. introvertsus-ekstravertsus Introvertne inimene on sisemaailma poole pööratud, tagasihoidlik ja kinnine. Psüühika suunatus rohkem oma mõtetele ja tundmustele kui välismaailmale. Ekstravertne inimene on rohkem pööratud välismaailma poole, hea suhtleja ja seltsiv. Psüühika suundus rohkem välismaailmale kui enesele. Introvertsete ja ekstravertsete inimeste erinevused töises tegevuses: Informatsiooniprotsessid- Introvertsed inimesed ei pea tähtsaks niivõrd info hulka kuivõrd selle sisu. Head informatsiooni kasutajad. Tööga rahulolu- Introverdid tööga rahulolevamad Enesekontroll ja risk- Introverdid suurema enesekontrolliga ja armastavad vähemvastutusrikkamaid ülesandeid Motivatsioon -Introverdid tahavad rohkem näha seost töö ja saadava tasu vahel. Nad loodavad, et head tulemused toovad kaasa ka hea tasu. Kontrollivad paremini oma aega.
Kindlasti tuleb siinkohal abiks, kui nõustajal on isiklik välismaal kogemuste omandamise kogemus (õppe või töö eesmärgil). Lisaks isiklikule kogemusele, saab nõustaja noore toetamiseks kasutada teadmisi ka teistelt võrgustiku spetsialistidelt ning teadlikkust olemasolevatest väliskogemuse võimalustest, et neist sobivat noorele soovitada. T. Dibou artikkel "Kuidas ära tunda noore valmisolek astuda tuttavast keskkonnast välja?" Esmane analüüs: ekstravertsed vs introvertsed noored. karjääriplaani tugevuste ja nõrkuste analüüs ning kriitiline üle vaatamine, millised on noore võimalused ja mis võib saada takistusteks, motiveeritus ja eesmärgipärasus. Kui ekstraverdist noored on karjäärivestluste käigus hästi plaanipärased, oskavad oma mõtteid argumenteerida, teavad ise võimalikke eesootavaid raskusi välja tuua ja on valmis nendest õppima, siis introverdid väljendavad end vastupidiselt. Tavaliselt on peamisteks
ei pea lubadustest kinni. Inimestele orienteeritud, jutukad, suhtlejad. Multiaktiivsed kultuurid on paindlikud, mitu tegevust samaaegselt. Pole huvitatud aja täpsest planeerimisest. Multiaktiivsed inimesed koosolekutel ignoreerivad päevakorda ja räägivad väljaspool järjekorda. Lineaaraktiivse kultuuritaustaga inimeste koostöö multiaktiivsete inimestega tulemuseks ärritus. Kui ei kohanduta, tekivad kriisid. Reaktiivsed kuulajad. Jälgivad vaikides olukorda, introvertsed, väärtustele orienteerunud kuulajad. Harva tegevuse või arutelu algatajad. Kuulavad ära, selgitavad teise seisukoha välja, reageerivad sellele, formuleerivad oma seisukoha. Nt. Jaapan, Hiina, Euroopas soomlased. Kuulavad, segavad harva jutule vahele; kui jutt lõpeb, ei vasta kohe. Kasutavad oma jutu alguses lisaküsimuste esitamise taktikat, et selgitada välja eelkõneleja soovid jne. Alles seejärel esitavad oma seisukoha. Introvertsus, napisõnalisus. On
· positsioonimine 36. Enamlevinud segmentimise parameetrid ja demograafiline lõks Enamlevinud tarbijaturgude segmentimise parameetrid ja vastavad tunnused on järgmised: · GEOGRAAFILISED: piirkonnad, linnad (suur- ja väikelinnad), elanike tihedus, kliima · DEMOGRAAFILISED: vanus, perekonna suurus, perekonna arengufaas, sugu, sissetulek, haridus, usk, rass, generatsioon, ühiskondlik klass · PSÜHHOGRAAFILISED: isiksus (seltsivad, pealetükkivad, võitluslikud, ekstravertsed, introvertsed, ambitsioonikad, agressiivsed), elustiil (määratletakse sageli järgmiste karakteristikute alusel: tegevus, huvid, väärtushinnangud, demograafia) · KÄITUMUSLIKUD: ostu liik (tavaost, eriost), kasud, tarbija staatus (mittetarbija, potentsiaalne tarbija, esmatarbija, pidev tarbija, äraläinud tarbija), kasutamissagedus (harv, keskmine, intensiivne), lojaalsus (mittelojaalne, keskmine lojaalsus, tugev lojaalsus, täielik lojaalsus), ostuvalmidus (mitteteadlikud, teadlikud,
ise-eneses-küllaldasus pinge minaidentsus superego jõud Hans Eysenck leidis, et isiksus on kirjeldatav kahe põhidimensiooni abil • ekstravertsus - introvertsus • stabiilsus - ebastabiilsus (neurootilisus) Ekstravertsed - suhtlemisvalmid, impulsiivsed, hea sotsiaalse kohanemisvõimega, avatud, initsiatiivikad Introvertsed - suletud, väheseltsivad, sotsiaalselt passiivsed, eneseanalüüsile kalduvad Neurootilised - rabedad, närvilised, rahulolematud, kõikuva meeleoluga, muretsevad. Suur Viisik ehk Big Five Model mitmete isiksuseküsimustike faktoranalüüsil on esile tulnud viis faktorit, mida võib pidada isiksuse põhidimensioonideks 1.Ekstravertsus seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. 2
hoolde, ei pea lubadustest kinni. Inimestele orienteeritud, jutukad, suhtlejad. Multiaktiivsed kultuurid on paindlikud, mitu tegevust samaaegselt. Pole huvitatud aja täpsest planeerimisest. Multiaktiivsed inimesed koosolekutel ignoreerivad päevakorda ja räägivad väljaspool järjekorda. Lineaaraktiivse kultuuritaustaga inimeste koostöö multiaktiivsete inimestega tulemuseks ärritus. Kui ei kohanduta, tekivad kriisid. 3. Reaktiivsed kuulajad. Jälgivad vaikides olukorda, introvertsed, väärtustele orienteerunud kuulajad. Harva tegevuse või arutelu algatajad. Kuulavad ära, selgitavad teise seisukoha välja, reageerivad sellele, formuleerivad oma seisukoha. Nt. Jaapan, Hiina, Euroopas soomlased. Kuulavad, segavad harva jutule vahele; kui jutt lõpeb, ei vasta kohe. Kasutavad oma jutu alguses lisaküsimuste esitamise taktikat, et selgitada välja eelkõneleja soovid jne. Alles seejärel esitavad oma seisukoha. Introvertsus, napisõnalisus
uudishimu kõige vastu, mis nende ümber toimub. Selline ülim ja pidev entusiasm kogemuste omandamiseks on ka ilmselt põhjuseks, miks loo- vatele isikutele omistatakse sageli teatud lapselikkust või nähakse nende käitumist lapsemeelsena. Samuti on kirjeldatud loovatele inimestele omast komplekssust – neid ei saa iseloomustada mitte üksikute iseloomujoonte kaudu, vaid nende isikuomaduste spekter on lai ja sõltub faasist, millega nad parajasti on seotud. Nii võivad nad ühel ajal olla introvertsed, samas aga äärmiselt ekstravertsed, nad võivad olla suurepärased suhtlejad, kuid (loome)tööd alustades võivad sulguda endasse tundideks või päevadeks. Nad võivad olla ühtaegu tundlikud ja külmad, ülbed või alandlikud, evida nn mehelikke või naiselikke käitumisjooni. See, milline joon parajasti esile kerkib, sõltub suhtest isiksuse ja tema tegevusvaldkonna vahel. Loovisik- sused on üldiselt ka seesmiselt motiveeritud, nad “tasustavad” end ise, ja Haridussüsteemi
annaabi.ee 
