internetipangas), pangakaardid, deebetkaardid (võimaldavad kasutada raha kontolimiidi ulatuses), krediitkaardid (võimaldavad kasutada lisaks kontolimiidile ka panga poolt pakutud krediiti ehk laenu). Reaalse raha alla kuuluvad aga paberraha ehk kupüürid ja metallraha ehk mündid. Hind, mida ollakse nõus maksma ühe riigi rahaühiku eest teise riigi rahas nimetatakse rahakursiks. Raha kasutamise eest makstavat tasu nimetatakse intressiks ehk raha hinnaks. Intress näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine on inflatsioon ning kui hinnad aga langevad ja rahaühiku väärtus kasvab on tegemist deflatsiooniga. 1918. aastal kehtis Eestis Saksa mark, kuna Eesti Vabariigil puudus oma raha. Vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, seega võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele
klientidele ja püsiklientidele soodsamaid intressimakseid ja tavapärasest maksimumist (5000 krooni) suuremaid summasid. Üldjuhul saadakse peale taotlemist enda kontole laenusumma näiteks 1000 krooni, mille peab tagasi maksma näiteks 1 kuu jooksul. Lisaks 1000 kroonile peab klient tagasi maksma ka teenustasu, mis jääb üldjuhul 300 krooni lähedale. Seega on kuu aja pärast kokku vaja laenuvõtjal tagasi maksta 1300 krooni. Sellisel juhul kujuneb aastaseks intressiks 350%, mis on kordi rohkem, kui universaalpankade poolt krediitkaartidele pakutav ca 18% intressimäär. Tagatise olemasolu pole vajalik. Alaealistel ei ole võimalik laenu saada ja selline turvalisus tagatakse registreerumisel nõutava isikukoodi abil, mis tuleb ka kinnitada panga abil. Nagu juba mainisin on nimetuse kiirlaen hulka liigitatud Eestis pakutavad laenutooted nagu sms laen ja kiirlaen internetis. Soodsaim kiirlaen on internetis leiduva kokkuvõtte kohaselt
(2p) 2) Mis on sellise portfelli standardhälve, kus aktsia A osakaal on 1) 300=35,78*PVFA(x%,12) Siit PVFA=8,3845 ja sellele vastab 1/3, aktsia B osakaal 1/3 ja ülejäänud osa on investeeritud annuiteeditabelis 6%. riiklikesse lühiajalistesse võlakirjadesse (oletame, et need on 2) Aastasel baasil oleks intressiks 1,0612-1=1,012 ehk 101,2% riskivabad) (3p) 3) 300-0,04*300-4,12=35,78*PVFA(x%,12). Siit 1) Portfelli dispersiooni jaoks on vaja teada aktsiate PVFA=283,88/35,78=7,934 ja sellel vastab annuiteeditabelis omavahelist kovariatsiooni. Teades korrelatsiooni ja 7%. Aastane efektiivne intressimäär oleks sel juhul 125,2% standardhälvet, on cov=0,31*0,309*0,172=0,016476 Kui
Ilmapanga kontolt teenitav intressisumma samal ajal? b) Milline peaks olema Kullerkupu Investeeringute Ühingu poolt küsitav intressimäär selleks, et laenu kulutusi oleks täpselt võimalik finantseerida Ilmapanga deposiidiga? 3. Te kaalute oma raha paigutamist pangadeposiiti ning selleks on kaks võimalust. Kalameeste pank pakub intressimääraks 6,55% kuid seda arvutatakse iganädalaselt. Põllumeeste pank pakub seevastu intressiks 6,61% kuid seda arvutatakse (intress kapitaliseeritakse) kaks korda aastas. a) Millist raha paigutamise viisi Te eelistaksite? b) Leidke veel, millist intressi peaks küsima Swedbank, kes soovib pakkuda sama efektiivset tulu (EAR) mida osas a) leitud parim pank, kuid intressi arvutataks kord kvartalis. 4. Ettevõte võttis palkade väljamaksmiseks lühiajalist laenu 10. juunil 90 000 krooni. Laen tuleb koos intressidega tasuda 13. septembriks
Intressimaksete iseloomu alusel on võlakirjad jaotatavad kupong- ja diskontovõlakirjadeks ning muutuva intressimääraga võlakirjadeks. Kupongvõlakirja puhul toimuvad intressimaksed perioodiliste maksetena, diskontovõlakirja puhul tagatakse tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Kupongvõlakirjade puhul on väljalaskehinnaks ja lunastamishinnaks enamasti võlakirjade nimiväärtus. Diskontovõlakirjade puhul perioodilisi intressimakseid emitendi poolt ei tehta ning intressiks on nominaalhinna ja müügihinna vahe. Muutuva intressimaksetega võlakirjade puhul pole intress fikseeritud, vaid sõltuv teatavatest teguritest (näiteks baasintressimäär). 4.1.4. Tagatis Tagatise iseloomu järgi saab võlakirju liigitada vastavalt tagatisega ja tagatiseta võlakirjadeks. Tagatiseta võlakirjade alla kuuluvad eelnevalt mainitud kommertspaberid ja muud lühiajalised kohustused, mida saavad emiteerida eelkõige tugeva krediidireitinguga ettevõtted, kellel pole
kaks näidet maksuintressiga seonduvatest probleemidest kohtulahendite näitel. Referaadi seome kokkuvõttega. Samuti toome välja ka oma viidatud allikate loetelu. 1. MIS ON INTRESS? Intress on maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus, tsiviilõiguses nimetatud, kui viivis. Maksumaksja jaoks on makstud intress ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt juriidiline isik peab ka täiendavalt tulumaksu maksma.1 Intress jaguneb kaheks, maksukohuslase poolt makstavaks intressiks ja maksukohuslasele makstav intress. 1.1 MAKSUKOHUSLASE POOLT MAKSTAV INTRESS MKS § 115 kirjeldab, et maksukohuslane on kohutatud tasuma intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt, või kui talle on tasutud alusetu enammakse. Intressi 1 L. Lehis “Maksuõigus” Juura 2009, lk 193 arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maks pidi olema makstud, kuni päevani, mil makse sooritati, kaasaarvatud viimane päev. Intress laekub koguulatuses riigile.2
emitent võlakirja omanikule mingi kindla aja tagant kokkulepitud intressi ehk kupongi. Nimetus kupongvõlakiru tulebki sellest, et vanasti koosnes võlakiri kahest osast esimese osas olid võlakirja tingimused ja teises osas kaks kupongi. Tavaliselt makstakse intressi või kupongi kaks korda aastas. Diskontovõlakirja puhul intressi ei maksta, võlakiri müüakse lihtsalt nimiväärtusest odavama hinnaga. Tagasi ostetakse aga kallimalt. Võib ka öelda, et intressiks on nominaalhinna ja müügihinna vahe. Muutuva intressimaksetega võlakirjade puhul pole intress fikseeritud, vaid sõltuv teatavatest teguritest, milleks enamasti on baasintressimäär, näiteks eurotsoonis seotakse intress Euroboriga (näiteks: 6 kuu Euribor + 2,5%). Selliseid võlakirju nimetatakse ka ujuva intressimääraga võlakirjadeks ehk floater ´iteks. Lisaks ettevõtetele võivad võlakirju välja lasta ka riik ja linna või omavalitsus. Neid
Maailmapanga missiooniks on arengumaade majanduse edendamine. Sellise eesmärgi läbi annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ja aitab neil välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte. 12 7.INTRESSID Raha kasutamise eest tuleb maksta tasu nagu muudegi hüviste kasutamisel. Raha kasutamise eest makstavat tasu nimetatakse intressiks e. raha hinnaks. Intressi protsent näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Lihtintress- Säästu investeerimisest saadava tulu(näiteks intressid või dividendid) võtab inimene jooksvalt välja ja kulutab ära. Valem: | = A x i Liitintress- See tähendab vastupidist- inimene ei võta teenitud tulu välja, vaid jätab selle koos esialgse summaga tulu teenima. Valem: | = [ A x (1 + i)n ] – A | on investeeringule juurde teenitud summa;
finantsiliselt ekvivalentsed ehk samaväärsed. Vaatleme selle printsiibi selgitamiseks ühte väga olulist finantstehingut, nimelt laenu. 2 Laen (loan) ehk krediit on võlgu võetud raha (või ka muu vara), mille laenu saaja (ehk võlgnik) peab kokkulepitud tingimustel ja tähtajal laenu andjale (ehk võlausaldajale) koos teatava lisasummaga tagasi maksma. Nimetatud lisasummat nimetatakse intressiks. Intress (interest) ehk kasvik on tasu laenatud raha või muu vara kasutamise eest laenuperioodi jooksul. Intressi suurust väljendatakse protsentides laenatud rahasummast teatava ajavahemiku kohta. Tavaliselt on ajavahemikuks ehk intresside arvestamise perioodiks üks aasta. Laenu intressi suurust määravat protsenti nimetatakse laenu intressimääraks (internest rate) ehk laenuprotsendiks. Antud juhul laenu summa (võlgnikule antud raha) laenu saamise
a) suureneb, sest hind on järgmisel nädalal madalam b) väheneb, sest hind on järgmisel nädalal kõrgem c) suureneb, sest hind on järgmisel nädalal kõrgem d) väheneb, sest hind on järgmisel nädalal madalam 51. Elatusmiinimumi lähedal elamine on kõige sagedasem a) tavamajandusega riikides b) turumajandusega riikides c) käsumajandusega riikides d) üleminekul käsumajandusest turumajandusse 52. Firma kasumist aktsionäridele tehtavaid makseid nimetatakse a) palgaks b) rendiks c) intressiks d) dividendiks 53. Kohalik omavalitsus a) saab ülalpidamiskuludeks riigilt raha vastavalt vajadusele b) saab riigilt igal aastal kindla summa ülalpidamiskuludeks c) saab ülalpidamiskuludeks subsiidiume d) omab oma eelarvet 54. Bartertehing on a) tehing võrdväärsete partnerite vahel b) kaupade ja teenuste vahetamine ilma rahata c) tehing, mida kasutatakse ainult tavamajanduses d) kaupade ostmine interneti vahendusel 55. Milline väide on õige?
Ostukulutustele lisatakse kaupade veoga seotud kulud. Tavaliselt lepivad koostööpartnerid kokku, kes maksab transpordi eest, sest transport on tänapäeval väga kõrge hinnaga. Võimalik, et soetusmaksumusele lisatakse veel tollimaks ehk transportimisel või eksportimisel kaupadelt võetav maks [17: 370]. Samuti on vajalikud muud kulud, et varud saaks viia nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Muud kulud on laenu kasutuse kulutused (näiteks laenuintressid) [21]. Intressiks loetakse lisamakset, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjale ja mille võrra tagasimakstav summa on suurem esialgsest laenusummast. Intressi suuruse määrab nominaalne intressimäär, mida väljendatakse protsentides [12: 111]. Järelikult võetakse varud arvele soetusmaksumuses, mis on varude ostuhind kokku liidetuna selliste lisanduvate kuludega, mis on tehtud varude viimiseks sellisesse seisu, milles nad hetkel on. Sellest võib järeldada, et alati kui ettevõte soetab vara,
28. Intress Intress on rahasumma, mida tasutakse raha kasutamise eest või teenitakse raha kasutada andmise eest. Tavakeeles kasutatakse intressi nimetusena sageli „protsent“, mis pole aga õige, sest tuleb eristada intressi (mida mõõdetakse rahasummas) ja intressimäära (mida mõõdetakse protsentides). Intressimäär on (laenu) põhisummalt tasutav intress, väljendatuna protsentides perioodi (tavaliselt aasta) kohta. *Raha kasutamise eest makstavat tasu nimetatakse intressiks ehk raha hinnaks. Intress (%) näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Nt. Kui pank annab ettevõttele laenu 100 000 krooni intressiga 5% aastas, peab ettevõtte selle 100 000-kroonise rahasumma kasutamise eest maksma pangale 5000 krooni intresse. 29. Kapital Terminiga rikkus tähistatakse kapitali ehk vara, mida mõõdetakse kroonides (eurodes) teatud kindlal ajahetkel ja see jaotub kahte gruppi: 1) füüsiline vara – maa, hooned, tarbekaubad jne.
(Hommik- Mrabte 2011:11-12) 2. INTRESSI MÕISTE JA INTRESSIVABA PANGADUS Intress ehk kasvik on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest. Eristada tuleks intressi ja intressimäära. Intress on rahasumma ning intressimäära väljendatakse protsentides. (Intress... 22.04.2013) Raha kasutamise eest tuleb maksta tasu nagu muudegi hüviste kasutamisel. Raha kasutamise eest makstavat tasu nimetatakse intressiks e. raha hinnaks. Intress (%) näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Termini intress definitsioon on majanduskirjanduses juba kaheks osaks jaotatud. Tehakse vahet kapitali kasumil ja riskipreemial, et see kannaks hoolt riski ja ebakindluste eest. See eristamine annab kaudselt mõista, et kontseptuaalses mõttes on intress ja kasum mõnevõrra sarnased; selles mõttes, et
investeerimispankadel, kelle kliendi ja hoiuse baas on suhteliselt piiratud.) 719194/123777=5,8104 =581% suhteliselt kõrge näitajatase kinnitab, et pank finantseerib suurema osa oma laenutegevusest omaenda kliendihoiuste baasil. INTRESSIRISKI JUHTIMINE Panga tegevuse eripäraks on see, et ta ostab ja müüb erinevaid finantsinstrumente, millest üks on raha. Nagu iga teisegi kauba hind, muutub ka raha hind aja jooksul pidevalt ja raha hinda nimetatakse intressiks, seega pangatehingute käsitlemisel tuleb meil hinnamuutuste asemel käsitleda intressi või intressimäära muutusi. Intressimäär on aritmeetiline näitaja, mille alusel toimub intressi väljaarvestamine. Intress kujuneb finantsturul nõudmise ja pakkumise koondtulemusena. Intressirisk võib tuleneda väga erinevatest asjaoludest, ta võib olla seotud hoiuste intressimääradega, võib tuleneda laenuintressimääradest ning kindlasti ei saa
Ta keelas OÜ tegevdirektoril kõikide lepingute sõlmimise. Vaatamata sellele sõlmis tegevdirektor OÜ X nimel laenulepingu AS-iga Y. Kas leping on kehtiv? 1) OÜ X, tegevdirektor, AS Y, Ain 2) Raha (Laen) 3) OK 4) Tegevdirektor sõlmis laenulepingu AS Y, kuigi ainuosanik Ain oli tal keelanud lepingute sõlmimise. 5) Ei tea, kas registris on tegevdirektor. B. Kui tegevdirektor on registris, siis leping on kehtiv. AS X laenas OÜ Y raha. Lepingus oli märgitud intressiks 20% laenusummast. Laenu tagastamise tähtpäeval tagastas OÜ Y ainult põhisumma ja jättis intressi maksmata. OÜ väitis, et leping on kehtetu, kuna lepingu sõlmis üks juhatuse liige, kuid põhikirja järgi võis lepingu sõlmida kaks juhatuse liiget koos. Samuti keelas üldkoosolek laenu andmise. Kas leping on kehtiv? 1)Subjektid – AS X ja OÜ Y 2) Objekt – Raha 3) OK 4) AS X andis OÜ Y-le 20% intressiga laenu, sõlmitud on leping. OÜ Y on kohustatud lepingu järgi
00% = 90.0% Efektiivne intressimäär (EAR) on seega: (1+90.0%/6)^6 1 = 131.31% Intress on küll suur, kuid veelgi kosmilisemad numbrid tuleksid juhul kui vaadata lühema tähtajaga SMS-laene, siis on võimalikud ka 1 000%-lised efektiivsed intressimäärad. 7. Meremeeste Pank pakub investoritele deposiidiintressiks 8,25% aastas kuid pooleaastase intressi kapitalisatsiooni perioodiga. Metsameeste Pank seevastu pakub intressiks 8,15% kuid intresse arvutatakse igakuiselt. a) Leidke millisesse panka oleks kasulikum investeerida b) Leidke, millist lepingulist intressi peaks ebasoodsamaid tingimusi pakkuv pank küsima et sellesse panka tehtav investeering oleks täpselt sama tulus kui konkurendil. Lahendus: a) Investeerime näiteks 100 eurot 25 FVmere = 100 x (1+8.25%/2)^2 = 108
vägagi madal ning kohalikkude võlakirjade järelturg on õhuke. Intressimaksete iseloom Kupongvõlakirja puhul toimuvad intressimaksed perioodiliste maksetena, diskontovõlakirja puhul tagatakse tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena (ehk sisuliselt intress tasutakse perioodi lõpus). Kupongvõlakirjade puhul on väljalaskehinnaks ja lunastamishinnaks enamasti võlakirjade nimiväärtus. Diskontovõlakirjade puhul perioodilisi intressimakseid emitendi poolt ei tehta ning intressiks on nominaalhinna ja müügihinna vahe. Muutuva intressimaksetega võlakirjade puhul pole intress fikseeritud, vaid sõltuv teatavatest teguritest. Enamasti on ,,teguriks" baasintressimäär, näiteks eurotsoonis seotakse intress Euriboriga (näiteks: 6 kuu Euribor + 2,5%). Selliseid võlakirju nimetatakse ka ujuva intressimääraga võlakirjadeks ehk floater'iteks. Tagatis Tagatiseta võlakirjade alla kuuluvad eelnevalt mainitud kommertspaberid ja muud lühiajalised kohustused,
202. Millal õigusvõime lõppeb? Füüsilise isiku õigusvõime lõppeb surmaga. Avalik õiguslikul juriidilise isiku õigusvõime lõppeb seadusega ja eraõiguslikul juriidilisel registrist kustutamisega. 203. Milline isik on füüsilisest isikust ettevõtja? füüsiline isik 204. Millal algab füüsilisest isikust ettevõtja õigusvõime? Elusalt sündimisega Lahenda Kaasus:AS x laenabOÜ y raha. Lepingus oli märgitud 205. intressiks 20% laenusummast. Laenu tagastamise tähtpäeval tagastas OÜ y ainult põhisumma ja jättis intressi maksmata. OÜ väitis, et leping on kehtetu ku leping sõlm ü juhatus liig kui põhiki jär võ lepin na u is ks e e, d rja gi sõlmida kaks juhatuse liiget koos. Samuti keelas üldkoosolek laenu is andmise. gu Kas leping on kehtiv?
kõrgem (kuna pankadel ei ole otstarbekas laenata üksteiselt raha kallimalt, kui on võimalik laenata keskpangalt, siis määrab püsilaenamisvõimaluse intress rahaturu intressitaseme ülempiiri); · laen tagatud keskpanga poolt eelnevalt vastuvõetavaks tunnistatud väärtpaberitega. Laenuvõimaluse eesmärgid: · vähendada maksesüsteemi riske, · vahend rahaturu intresside stabiliseerimiseks (intressiks on Euroopa Keskpanga deposiidiintressimäär, mis 2004. a jooksul oli 1,0%), kõik laenaksid keskpangalt kui seal oleks odavam. AVATURUOPERATSIOONID Tavapärased väärtpaberite ostu-, müügi- või repotehingud (tagasiostu). Lühiajalist raha kokku ostes või turule paisates muudab keskpank rahaturu likviidsust juhtides sellega lühiajaliste intresside kujunemist. EP rahapoliitika teostub valuutaturul, avaturuoperatsioonid pole Eesti oludes eriti otstarbekad ega vajalikud.
arveldamiseks, va kui võlausaldaja on sellise kohustuse täitmise selgelt välistanud. Ülekandega rahalise kohustuse täitmise korral loetakse kohustus täidetuks alates raha laekumisest võlausaldaja arvele, posti teel maksmise korral aga raha võlausaldajale väljamaksmisest. Ülekandmisega seotud riski kannab võlgnik. (VÕS § 90 lg 3, 4) Intress Rahalised kohustised võivad olla intressiga või ilma. Intressiks nimetatakse rahasummast arvestatud tulu, mida võlgnik on kohustatud rahasumma kasutamise eest maksma kreeditorile. Intressi väljendatakse protsentides. VÕS § 94 on sätestatud intressi seaduslik määr, mida tuleb maksta kõikide kohustiste puhul, kui kokkuleppes või seaduses on intressi määr fikseerimata. Intressimäärade aritmeetilise keskmise peab Eesti Pank perioodiliselt avaldama väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlasuhte vormistamine täitmisel (VÕS §d 95, 96)
võib tasu olla väljendatud ka teatud rahasumma maksmise kohustusena. Sellisel juhul on tegemist nn varjatud intressikokkuleppega. Näiteks, kui laenuandja maksab laenusaajale välja 3000 krooni kokkuleppega, et laenusaaja maksab peale kokkulepitud tähtaja möödumist tagasi 3500 krooni, siis 500 krooni on tasu, mida tuleb maksta raha kasutamise eest. Kui pooled ei ole intressi suuruse arvestamises eraldi kokku leppinud, kuulub kohaldamisele VÕS § 397 lg 2, mille kohaselt eeldatakse, et intressiks on selle harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi. Hariliku määra puudumisel aga VÕS §-s 94 sätestatud määr. Intressi arvestatakse iga kalendiaasta lõpul. Seadusandja ei ole ette näinud maksimaalset intressi suurust, mille tulemusena on lepingupooltel õigus ise intressi suuruses kokku leppida. Näiteks riigikohus on oma 16.10.2002.a otsuses nr 3-2-1-80-02 leidnud, et laenulepingus sätestatavas intressimääras
annaabi.ee 
