valida aspekt (kas ametist, erialast, eraelust või poliitilisest aspektist lähtuv, võib ka kõik aspekte korraga kasutada); sõnastada küsimused võimalikult lühidalt ja selgelt; küsida üks küsimus korraga; vältida kas-küsimusi; vältida liiga üldsõnalisi küsimusi; vältida vastaja jaoks ebamugavaid küsimusi (v.a aktuaalsel teemal tõe väljaselgitamise eesmärgil); leida küsimused, mis avaksid intervjueeritavat kõige paremini; intervjuu käigus võib tekkida lisaküsimusi või vaja minna täpsustavaid küsimusi (kui vastus on ebaselge) ja kokkuvõtvaid küsimusi (kui selgitus olnud pikk ja põhjalik). Intervjuu kokkukirjutamisel ei tohi erinevate küsimuste vastuseid liita ega küsimusi ja vastuseid ära vahetada. Enne materjali avaldamist tuleks intervjuu tekst anda intervjueeritule lugemiseks. NÄIDE Harjutame Valmistu intervjuuks 1. Mõtle, kellega sa tahaksid intervjuud teha
Kahekõne 1.Tegemist on saatega Kahekõne, milles osalisteks on Priit Kuusk (saatejuht) ning Jaak Aaviksoo ja Heiki Nabi. 2.Jaak Aaviksoo intervjuu teemaks on haridus. Üldiselt on raske seda teemat kindlalt määratleda, kuna tegemist on saatega, mille kategooria on elu arvamussaade elust. Heiki Nabi räägib intervjuus oma muljetest pärast olümpiahõbeda võitmist. 3.Intervjueeritavat tutvustatakse ja seda tema ametinimetuse ning täisnimega, ehk Jaak Aaviksoo näitel, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Heiki Nabit tutvustatakse kui meest, kes kuu aega tagasi pani meid rõõmust võpatama, võites olümpiahõbeda. 4.Intervjueerija suhtub vestluskaaslasesse aupaklikult, viisakalt. Ta ei sega ise niivõrd palju vahele, vaid laseb intervjueeritavalt ise rääkida, küsides temalt mõne küsimuse, mis ei anna võimalust vastata lühidalt. 5
eraettevõttega ja tööpäev on suhteliselt tihe ning ajamahukas; Sissejuhatavad küsimused: vanus, ametinimetus, tööstaaz; Küsime eelnevalt koostatud küsimusi ja vajadusel selgituseks ka lisaküsimusi; 5 Lõpetuseks esitame lõpetava küsimuse ja täname intervjueeritavat; · Analüüsisime vastuseid ja koostasime kirjaliku kokkuvõtva uuringu; 2.1 Üldandmed intervjueeritavate kohta Oma uuringus võtsime vaatluse alla ainult kontoritöötajaid, jättes välja lihttöölised. Küsitletute hulgas oli kaks meest ja neli naist. Mehed olid vanuses 29 ja 48, naised vanuses 30-49 eluaastat. Valisime intervjueeritavateks välja pearaamatupidaja, tehnikadirektor,
analüüs. Saab uurida, seletada individuaalseid juhtumeid. (Õunapuu, 2014, 53) Kvalitatiivset uurimist saab läbi viia vestluse kujul kui ka kirjalikult. Küsimused tuleb sõnastada nii, et need oleksid avatud lõpuga (Õunapuu, 2014, 53). Minu uurimusetöös on oluline roll küsimuste koostamise täpsuses ja sõnastamises. Intervjueeritav peab mõistma küsimuse sisu ning minu ülesanne on hoidja intervjueeritavat fookuses ning tuua ta tagasi põhiküsimuse juurde, kui vastus hakkab nö laiali valguma ning intervjueeritav püüab vestlust viia muule teemale. Kvalitatiivses uurimistöös ei saa mõõta tulemusi nagu loodusteadustes. Kvalitatiivses lähenemises ei testita hüpoteese, vaid avastatakse uusi vaatenurki uuritavates olukordades ja arendatakse uusi hüpoteese ja teooriaid. Uurimisviis on võimalikult avatud ja andmete analüüsi esitatakse loovalt (Õunapuu, 2014, 53).
See teema on oluline kuna nii endistele õpilastele kui ka praegustele oleks oluline teada kuidas on tekkinud see kool milles nad on õppinud või õpivad. Andmeid koguti kirjandusest ja ka intervjuu põhja . Uurimistöö eesmärgiks on kirja panna, kuidas õppisid õpilased sellel ajal . Materjali kogunes väga palju seega võiks seda teemat veel edasi uurida. Tänan veel juhendajat, kes aitas uurimistööd läbi viia ja intervjueeritavat . 1. 50 aastat Kilingi-Nõmme keskkoolis Pärast sõda hakkasid maainimesed linnadesse elama kolima ja sellega kasvas nii elanikkond kui ka koolilaste arv. Aastal 1945 muudeti Kilingi-Nõmme 6-klassiline Algkool keskkooliks, direktoriks määrati Ado Almers. Õppetöö algas 1944.a. 23. Oktoobril, igal järgneval aastal aga 1. Septembril. Tundide algus oli kell 8.00 , vahetunnid kestsid 10 minutit aga suur vahetund 15 minutit, tunde kokku oli 8
ehk ,,OP!", ,,Tegelikkuse KesKus", ,,Ajalik ja ajatu" ja ,,Terevisioon" püüdleb ka selles suunas. Ta on tundnud professionaalset kadedust kõige enam oma kolleegi Marko Reikopi suhtes. See pole halb kadedus, sest ta on ikka oma tööd tehes väga hea! Ja siis Anu proovib teha ka nii nagu tema ning see kukub hale välja, aga see paneb otsima, 5 kuidas Anu siis võiks ekraanil vaatajat köita ja intervjueeritavat üllatada. Ühesõnaga, sellist liiki kadedus teeb rahutuks ja paneb siblima. Seda, et Anut keegi kadestab, pole ta tähele pannud, või kui, siis ainult üks kord -- kui ühte 2. klassi juntsude ekskursiooni läbi telemaja vedas, ei andnud neile rahu, kuidas ta ikka ,,Buratino" tegelastega ühte majja tööle sai, nad tahavad ka. Kui Anu kriitikast räägib, siis on ta öelnud, et netikommentaaride kriitika on lootusetu värk, aga kriitika, mis tuleb inimestelt, keda ta austab, on hea
63. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueerija?Täpsusta, mida sa tahad; Kogu taustinformatsiooni; Otsusta, keda sa intervjueerid; Määra oma konkreetne eesmärk; Otsusta, millist informatsiooni soovid Edastada; Pane kirja küsimused; Sea küsimused esitamise järjekorda; Mõtle, milliseid küsimusi võib intervjueeritav sulle esitada; Otsusta, kui kaua intervjuu kestab; Lepi intervjuu asjus kokku; Tervita intervjueeritavat, korda intervjuu eesmärki ja kestvust ning loo meeldiv õhkkond; Vaheta eesmärgi täitmiseks informatsiooni; Lõpetuseks täna intervjueeritavat ning tee kokkuvõte; Korda intervjuu mõttes üle ning pane kõige olulisem kirja. 64. Mis määrab ära inimeste grupi?Inimeste grupi määrab ühine eesmärk ... ülesandele orienteeritud grupid... vastastikune mõju, rahuldus, eesmärk, erinevad rollid, vastastikune sõltuvus, kommunikatsioon jne 65
üle, mis tõi mitmeid seisukohti eri rühmadelt, mis said kajastust ajakirjanduses. Intervjuu toimub vastavalt 2011.a märtsis, mille saadejuhiks on Indrek Treufeldt. Selle saade analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade Jaapani toimuvate sündmuste kohta ja kummardada jaapani rahvale selles vanas kultuuris kummardamine on terve teadus alates formaalsest tervitustest kuni surma pattu eest. Jaapanit on tabanud õnnetus, mille on omandanud meid kõiki omandavate mõõtme. Intervjueeritavat tutvustatakse ja seda tema ametinimetuse ning täisnimega, ehk Silver Hage, kes on siis vastavalt noor ettevõtja. Silverit tutvustatakse kui meest, kes kaks nädalat aega tagasi Jaapanisse käinud ning nägi maailma sündmusi lähemalt. Intervjueeritava olukord on hea – teda ei piinata küsimustega, vaid küsitakse küsimusi, mis on seoses. Intervjueeritav ei ole kidakeelne ega lobamokk, vaid vastab hästi läbimõeldult ja kõigile arusaadavalt, rääkides aeglaselt ja olles
tähtsusega. Seesugust vestlust kasutab juht peamiselt probleemide aruteluks, (alluvate) tulemuste hindamisel, personali valikul, nõustamisel ja vallandamisel. Taolise vestluse korraldamiseks sobivad intervjuu põhimõtted. Majandustegevuses tuli võõrkeelne sõna intervjuu Eestis kasutusele siis, kui kaadritöö asendus personalitööga. Eristatakse: tavaintervjuud, milles intervjueerija püüab intervjueeritavat teatud üldistest asjadest rääkima panna, näiteks psühhiaatrias; struktuureeritud intervjuu, mille küsimused on hoolikalt valitud ja esitatakse kindlas järjekorras; fookusintervjuu, milles rakendatakse mõlema eelneva intervjuu printsiipe; intervjueerija võib olla direktiivne või mittedirektiivne. Kuigi vestluse läbiviimine näib lihtne olevat, osutub see paljudel juhtudel siiski väga keerukaks tegevuseks.
vastajad on ettevaatlikud; raske on suhelda inimesega telefoni teel võrreldes näost näkku; kõigil ei ole telefoni numbreid; ei teata tegelikult kellele helistatakse; intervjuu mõjud piirduvad esmase kontaktiga.( võimalikud vead valimis, telefoniomanike valim on piiratud; intervjueerija mõjud; visuaalseid abivahendeid ei saa kasutada; tehnilised probleemid vastuseprotsendi hindamisel. 3. Kuidas on võimalik intervjuu edukust tõsta? Oluline, et intervjueeritav hoiab intervjueeritavat motiveerituna. Sõbraliku atmosfääri loomine, kirjeldamine, küsimuste esitamise viis; oluline on esitata arusaadavaid ja selgeid küsimusi, sõnastuse ja küsimuste järjekord; korduse puhul vaadata üle eelnev vastus; Vastajaid innustab intervjueerija positiivne tagasiside ja tunnustus. 4. Mida peaks silmas pidama küsimustike koostamisel? Hästi koostatud küsimustik on selge sõnastusega, kergesti arusaadav ja kiiresti vastatav
Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi ning julgustab teda oma mõtteid põhjalikult lahti seletama ja põhjendama. Loomulikult võib ette kujutada ka vahepealset varianti, kus vastajale esitatakse kas kirjalikult või suuliselt vastamiseks avatud st ilma vastusevariantideta, kuid küllalt konkreetseid küsimusi, millele eeldatakse vastaja oma tõlgendusest lähtuvat, kuid siiski suhteliselt lühidat vastust. Sellisel juhul võiks rääkida
Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi ning julgustab teda oma mõtteid põhjalikult lahti seletama ja põhjendama. Loomulikult võib ette kujutada ka vahepealset varianti, kus vastajale esitatakse kas kirjalikult või suuliselt vastamiseks avatud st ilma vastusevariantideta, kuid küllalt konkreetseid küsimusi, millele eeldatakse vastaja oma tõlgendusest lähtuvat, kuid siiski suhteliselt lühidat vastust. Sellisel juhul võiks rääkida
Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi ning julgustab teda oma mõtteid põhjalikult lahti seletama ja põhjendama. Loomulikult võib ette kujutada ka vahepealset varianti, kus vastajale esitatakse kas kirjalikult või suuliselt vastamiseks avatud st ilma vastusevariantideta, kuid küllalt konkreetseid küsimusi, millele eeldatakse vastaja oma tõlgendusest lähtuvat, kuid siiski suhteliselt lühidat vastust
Teiseks intervjueeritavaks oli Carmen Seljamaa, kellel on vihmaussi foobia (ofidiofoobia). Intervjueeritavad räägivad oma kogemuste põhjal foobiast, mis on selle põhjustanud, millised tunded foobses situatsioonis valdavad ning elust foobiaga üleüldiselt. Intervjuu küsimusi näeb uurimistöö lõpus asuvas LISAs. Intervjuudest võib järeldada, et mõlema intervjueeritava foobia on alguse saanud sokist. Foobses situatsioonis valdavad mõlemat intervjueeritavat ärevus ja paanika. Lisaks tekivad Janetil foobses situatsioonis ka hinga- misraskused. Carmenil hakkab süda peksma ning ta ei suuda enam kontrollida oma käitumist. Carmen Seljamaa teadvustab, et tegelikult ei tee vihmaussid talle viga, kuid siiski ei suuda ta foobiast võitu saada. Mõlemad intervjueeritavad väldivad foobset situatsiooni ning see on ka üks põhilisi foobia tunnuseid. Nii Janet Vavilov kui ka Carmen
Curriculum vitae (CV) kirjeldus oskustest ja taustast. Ankeet töötab välja konkursi korraldaja. Optimaalne kahel leheküljel. Soovitused: Telefoni teel kasutada struktureeritud küsimusi: Mis ajast teie juures töötas? Mis oli töötasu? Mis oli vastutus? Kuidas toime tuli? Miks lahkus? Intervjuu: Vabas vormis vestlus, mille käigus selgitatakse sobivus ametikohale Valmistu intervjuuks (Hangi infot vakantse töökoha kohta, tutvu materjalidega mis iseloomustavad intervjueeritavat) Kohtumine taotlejaga (tutvusta, täna tulemise eest, tutvusta intervjueerimise protseduuri, esita küsimusi lihtsalt) Julgusta kandidaati vestlema (esita avatud-lõpetatud küsimusi, näita et kuulad tähelepanelikult, arenda teemasid, mida on tõstatanud kandidaat) Juhi intervjuud (ära kaldu kõrvale plaanitud skeemist, ära lase jutukast kandidaadist kaasa tõmmata, hoia kinni ajagraafikust) Varusta kandidaati infoga (vasta küsimustele, informeeri valikuprotsessist)
nõuetele mittevastavad kandidaadid. Kasutasin värbamise protsessis valikintervjuu ja struktuureeritud intervjuu. Valikintervjuu puhul küsimuste esitamise eesmärgiks on hinnata, kas kandidaadil on eeldusi tööga edukaks hakkamasaamiseks ning selgitada kandidaadi tegelik valmisolek ja huvi teha pakutavat tööd ning sobivus olemas olevasse meeskonda. Struktuureeritud intervjuu: varem ettevalmistatud küsimuste jada. Intervjueeritavat oli kaks. Küsimused olid järgmised; 1. Kus olete varem töötanud? Mis olid töökohustused? 2. Miks just see pakkumine tähelepanu äratas? 3. Kus olete oma head (inglise keele) oskust kasutada saanud? 4. Palun selgitage, miks just teie sellele ametikohale sobite? 5. Missugustes valdkondades olete end viimasel ajal täiendanud? 6. Mida uuelt ametikohalt/ tööandjalt ootate? (Mis peab olema tagatud, et oleksite valmis maksimaalselt pingutama?) 7
(Reede 2007) 20 ESIMESE TEGEVUSAASTA UURIMISE METOODIKA Intervjuu viidi läbi üpris vabas vormis, autori eesmärk intervjueerides oli koguda maksi- maalne hulk informatsiooni, isegi kui see tähendas küsimustest kõrvale kaldumist. Autor hindas antud lähenemise sobivaimaks ka intervjueeritavatele, sest vabas vormis intervjuu mõjub enam kui tavaline vestlus ning suunab intervjueeritavat hea meelega oma kogemusi jagama. Vastuse analüüsimise huvides on siiski teatud kinnipidamine küsimustest vajalik ning sellest lähtuvalt kasutas autor intervjuude raamistamiseks eelkoostatud küsimuste lehte. See tagas olukorra, kus ükski oluline küsimus ei jäänud küsimata, kuid mitmed teemad lisandusid jooksvalt intervjuule. Küsimused on nähtavad Lisas 1. Intervjuu organisatoorses pooles pidas autor enda kohustuseks enne intervjuu toimumist saada
kindlaks teha, kuidas reaalselt käib neile ametikohtadele töötajate otsimine ja milline peaks üldse olema inimene, kes täidab vastava ametikoha. Intervjuu viidi läbi üpris vabas vormis, autori eesmärk intervjueerides oli koguda maksimaalne hulk informatsiooni, isegi kui see tähendas küsimustest kõrvale kaldumist. Autor hindas antud lähenemise sobivaimaks ka intervjueeritavatele, sest vabas vormis intervjuu mõjub enam kui tavaline vestlus ning suunab intervjueeritavat hea meelega oma kogemusi jagama. Vastuse analüüsimise huvides on siiski teatud kinnipidamine küsimustest vajalik ning sellest lähtuvalt kasutas autor intervjuude raamistamiseks eelkoostatud küsimuste lehte (Lisa 6). See tagas olukorra, kus ükski oluline küsimus ei jäänud küsimata, kuid mitmed teemad lisandusid jooksvalt intervjuule. Intervjuu organisatoorses pooles pidas autor enda kohustuseks enne intervjuu toimumist saada intervjueeritava nõusolek intervjuu helisalvestamiseks
täpselt valitud ja esitatakse kindlas järjekorras, kuid struktureerimata intervjuus puuduvad küsimuste sisu ja järjekorra piirangud. Praktikas eelistatakse sageli struktureerimata intervjuud, kuid struktureeritud ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI 49 intervjuu tõekindlus on suurem. Põhjuseks on, et täpse plaaniga intervjuudes on vähem eksimusi ehk intervjuu vigu. Intervjuu viga on intervjueerija otsuse kõrvalekalle sellest, mis intervjueeritavat tegelikult iseloomustab. Intervjuu vigade allikateks on: · Intervjueerija käitumine ehk intervjuu juhtimise stiil viib ebaõige teabe domineerimisele. Näiteks, soorituse hindamise intervjuul kujuneb vilets hinnang tegelikult tööülesannetega hästi toime tulevale töötajale, sest intervjueerija rakendab ründavat suhtlemisstiili. · Isikutaju mehhanismidest tulenevad eksitused, mil teise
tüüpolukordades. Käitumisintervjuul intervjueerija: o küsib olukorra kohta, mis eeldab uuritava pädevuse avaldumist; o esitab avatud küsimusi, ei anna hinnanguid; o esitab eripärasele käitumisele suunatud küsimusi; o küsib negatiivsete tulemuste ja raskete olukordade kohta; o sõnastab sama küsimuse ümber, kasutades võtmemõisteid st. küsib sama asja mitu korda; o ei abista ega mõjuta intervjueeritavat suunavate küsimustega, ei küsi miks (seletuste vältimiseks), vaid kirjelda mis toimus? kes seda ütles? kuidas sina vastasid? mida sina tegid? kelle initsiatiiv see oli?kuidas olukord lahenes? NÄIDE: Koostöövalmiduse määratlemiseks võiks käitumisintervjuul paluda kirjeldada olukorraga toimetulekut. · Oskus teistega arvestada on meeskonnatöös otsustav näitaja. Kirjelda olukorda, mil sinu koostöövalmidus aitas lahendada meeskonnatöös ette tulnud raskusi
annaabi.ee 
