1. Keemiline vastastoime. Definitsioon: Üldjuhul tähendab keemiline vastastoime vesinksidemete teket ja hüdraatumist 1. Näited: + alkohol + - ketorühm aminorühm seda kõike loetakse keemiliseks interaktsiooniks Tänu vesinioksideme tekkele süsteemi energia väheneb tänu sellele lahustuvad vees polaarsed ühendid - toimub hüdraatumine. Seetõttu nim. vees lahustuvaid polaarseid ühendeid hüdrofiilseteks. Vees lahustuvad ka paljud orgaanilised ühendid (valgud kaasaarvatud), kus ülekaalus on polaarsed e. hüdrofiilsed omadused. 2. Füüsikaline vastastoime. Füüsikaline vastastoime on tekitatud van der Waalsi jõududega.
enesejuhtimisest ning individuaalse elustiili kujundamisest. Enesearengu subjektile on omane adekvaatne situatsioonitunnetus, olukorrale vastav käitumine ning teadlike otsuste langetamine. Selline indiviid naudib ühistegevust; tal on kõrge tolerantsus sotsiaalse stressi suhtes. Enesearengu subjekt on sotsiaalselt terve ning suudab adekvaatselt tunnetada ja toimida, sh. otsustada ning vastutada nii isiklikus kui ka ühiskondlikus elusfääris. Ta on võimeline ja valmis sotsiaalseks interaktsiooniks, säilitades sealjuures sõltumatuse ning iseseisva mõtlemisvõime. Enesehinnang - kujuneb kogu elu vältel, võrreldes pidevalt oma tegelikku tegevust ja käitumist vastavate ideaalidega. Kaasaegses komplitseeritud ühiskonnas tagab inimese väärika toimetuleku eelkõige tema adekvaatne ning positiivne enesehinnang, mis väljendab austavat suhtumist iseendasse. Arenenud enesehinnang on tähtis aktiivsuse moraalne stiimul,
Tekib vee radiolüüs ja vabad radikaalid kahjustavad valgumolekule. Suure doosi tagajärjeks on kiiritushaigus ja surm. Väikse doosi mõju on esmapilgul väga raske märgata. Kahjustus võib olla ühes rakus ja toime võib hilineda. Üheks kiirituse tagajärjeks on vähk. Et kaitsta inimesi või seadmeid röntgenkiirte eest, kasutatakse tihti tinast varjestust, sest see on ühtaegu tihe ja kättesaadav. Mida tihedam on aine, seda suurem on tõenäosus interaktsiooniks footoni ja aatomi vahel ja seda paremat varjestust see pakub. 2.1.3 Gammakiirgus Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagneetiline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gamma kvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides, mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel.
RISC kompleksi. Argonaut on RISC kompleksi katalütiline komponent. Väikesed RNAd juhivad argonaudi märklauani tundes ära neil ekomplementaarse järjestuse. Argonaut sisaldab PIWI domeeni, mis viib läbi kaheahelalise RNA lõikamist. Argonaut sisaldab PAZ ja PIWI domeene – PAZ seondub küpse miRNA üheahelalise 3’otsaga, PIWI domeen interakteerub juhtahela 5’otsaga. Nad seovad küpse miRNA ja orienteerivad seda interaktsiooniks märklaud mRNAga. • • siRNAd (omadused, funktsioonid) • siRNAd võivad olla eksogeensed kui endogeenset päritolu. Võõras RNA tuntakse ära, sünteeritakse komplementaarne ahel, Dicer seondub dupleksiga ja lõikab selle lühikesteks juppideks. Need fragmendid on sobilikud argonaut valkudele adaptoriteks. Endogeensete siRNAde tekkimine – vajalik 2ahelalise RNA olemasolu, et dicer saaks ära tunda selle. • siRNAd pakitakse RISC kompleksi
Terminoloogia! Kvalitatiivse vaatluse (aga ka teiste kval. meetodite) ajal andmeid ei koguta, vaid genereeritakse või produtseeritakse või luuakse (Mason 2001) Vihje uurija aktiivsele osalemisele andmete kogumisel Samas on arvesse võetud nö faktiliste objektide olemasolu Mis vahet on kvant. (standardiseeritud) ja kval. (mittestandardiseeritud) vaatluse vahel? Vt http://samm.ut.ee/vaatlus Vaatluse ettevalmistamine Vaatlusobjekti valik Vaatlustehnikad Valmistumine interaktsiooniks vaatluskohas – sisenemine eeldab teatud käitumismaneeri, keeležanri kasutamist, tuleb valmis olla seletuste andmiseks Suhtlemine vaatluskohas on teistele osalejatele nende päriselu Lahkumine vaatluskeskkonnas on samuti raske Osalus vs vaatlus Rõhuasetus võib olla kas vaatlusel või osalusel olenevalt uurija aktiivsusest Passiivne osalus – aktiivne vaatlus Passiivne vaatlus – aktiivne osalus Tasakaalustatud osalus ja vaatlus Vaatluse varjamine ei tähenda mitteosalemist!
formaalne grupp nt osakond tööl ja mitteformaalne, mik tekib vastavalt inimeste ühistele huvidele ja vajadustele, 4)Olulisuse järgi grupi liikme jaoks: primaargrupp ja sekundaargrupp, 5)Referentgrupp on grupp, kelle hulka indiviid sooviks kuuluda, aga see võib ka indiviidi ettekujutatav grupp nt "rikkad." Indiviidi käitumine grupis on suuresti mõjutatud teadmisest, et teised ,,näevad" teda. Inimesed mõjutavad üksteist suhtlemise käigus ja seda vastastikust toimet nimetatakse interaktsiooniks. Interaktsiooni on haaratud mõtlemine ja emotsioonid, verbaalne ja mitteverbaalne käitumine. Selle tõttu toimuvad grupis pidevad muutused e ,,protsessid", seda saab vaadelda kui tegevuste jada. Protsesse gruppis saab liigendada fundamentaalseteks (interaktsioon), strukturaalseteks (grupi arenemine kui protsess, rollide ja staatuste kujunemine, alagruppide teke), operatsionaalseteks (grupi juhtimine, otsustamine) ja reguleerivateks (väärtuste ja noormide kujunemine). JUHTIMISPROTSESS
Suhetekonflikti teema süvendatumask käsitlemiseks soovitame kasutada T.Lehtsaare raamatut „Suhtlemiskonflikti psühholoogia“. Sotsiaalsed grupid Inimkooslused pole lihtsalt indiviidide mehhaaniliselt kokku liidetud kogumid.Grupp on kogum kahest või enamast inimesest, kes mõjutavad üksteist vastasikku suhtlemise kaudu. Grupp on suhteliselt püsiva koosseisuga, mingite omaduste alusel moodustunud. Suhtlemisel toel aset leidvat koostegevust grupis nimetatakse interaktsiooniks. Juba lihtsaimas sotsiaalses interaktsioonis kahe inimese vahel – diaadis – pole need inimesed oma sotsiaalselt määratluselt täiesti sransed, vaid neil on erinevaid ülesandeid, nad osaleva kommunikatsioonis eri määral vüi moel, omavad erinevusi vastutuses. Roll on teatud selline ootus inimese käitumisest grupis, mida grupi liikmed jagavadx. Seega defineeritakse rolle rolliootuste kaudu. Lapse rollis eeldatakse sõnakuulelikkust, õppimist, eluliste otsuste tegemist vanemate kaudu.
Miks näib et vanemad ei mõjuta noorukite vaba aega (eakaaslaste mudelid?)? *noorukid teevad läbi hedonistliku faasi, kus on tähtis vahetu, sensuaalne nauding vahetust kontakstist vastandina vanematepoolsele kõlbelisele tööeetikale (pingutus) ja edasilükatud hüvitisega *vaba aja tegevused domineerivad, et saavutada vahetut naudingut Vaba aja tähtsus noorukieas – primaarne eneseväljenduseks ja sotsiaalseks interaktsiooniks (uued suhted, kohtamaskäimine, intiimsed suhted) Noorukiea jooksul toimub drastiline vanematega koos planeeritud tegevuste vähenemine- toimub üleminek koos veedetud ajale samast soost eakaaslastega →üleminek koos veedetud ajale vastassoost eakaaslas(t)ega→vaba aja tegevused on alus personaalsetele suhetele täiskasvanueas Vaba aja tegevused annavad noorukieas võimaluse testida võimeid ja oskusi
milles toimub pH taseme langus. pH langusega endosoomis kaasneb reoviiruse virioni valkude proteolüüs raku happeliste proteaaside poolt: 1) 3 valgu degradeerumine; 2) valk 1 eraldub partiklist; 3) µ1C valgu protsessing -produktiks. Proteolüüsi tulemusena moodustuvad virionist partiklid, mis on väga sarnased ISVP-dele. Proteolüüs on vajalik (selle puudumisel on infektsioon blokeeritud), kuna selle käigus toimub virionide aktiveerumine, mis on omakorda tarvilik interaktsiooniks endosoomi membraanidega ja viiruse sisenemiseks tsütoplasmasse. Mõningatel juhtudel võib vastav proteolüüs toimuda ka väljaspool rakku (selle võib kunstlikult läbi viia ka in vitro). Selliselt töödeldud viirus suudab tungida rakku ilma endotsütoosita (otse 10 LIISI KINK
Polüpeptiidid, millel selline signaal puudub, suunatakse tsütosooli. 4. Valkude suunamine ER-I, SRP ja translokoon, energeetilised aspektid sekretoorsete valkude signaaljärjestus suunab need ERi, seejärel lõigatakse selline järjestus kui funktsionaalselt mittevajalik. Sekretoorsed valgud sisenevad ER luumenisse vahetult pärast sünteesi algust kotranslatoorselt. SRP on signaali äratundmise partikkel. Signaaljärjestuse interaktsiooniks ER membraaniga on vaja kahte valku: SRP ja SRP retseptor. Translokalisatsiooni põhjustab ribosoomi liikumine mRNA-l ja sellest tulenev polüpeptiidahela liikumine ribosoomist välja. Polüpeptiid liigub ER luumenisse läbi translokoni. GTP hüdrolüüsi tulemusena tekkiv konformatsioonimuutus vabastab SRP ja rSRP kompleksi. 5. Millal ja kus toimub signaaljärjestuse lõikamine ja valkude pakkimine ER valkudel
Loomadel on kindlasti olemas. Selle väljakujunemise aluseks kontrolli uskumus. - Tajutud elukvaliteet – tähtis muutuja terviseuuringutes Sotsiaalne kompetentsus- see teeb meist sotsiaalsed olendid! (Buhrmester, et al 1988):interaktsioonide ja suhete algatamine; isiklike õiguste eest seismine; eneseavamine; teiste emotsionaalne toetamine; interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Sotsiaalsed oskused • Sotsiaalsed oskused on igasugused võtted, mida me kasutame suhtlemiseks või interaktsiooniks teiste inimestega – nii verbaalsed, mitteverbaalsed, žestid, kehakeel ning meie individuaalne välimus. • On leitud, et sotsiaalsete oskuste piiratus on seotud teatud probleemidega: sõltuvushäired (sh. arvutisõltuvus), ADHD, autismi spektri häired, depressioon. Sotsiaalsed oskused • Kontakti loomine • Eneseavamine • Kuulamine • Delegeerimine • Tagasiside andmine Psühholoogiline kontakt - on inimeste positiivne suhtumine üksteisesse suhtlemisprotsessis
teha teatud tüüpsituatsioonides. Peataolekus järgitakse kergemini teiste soovitusi ja toiminguid. Kui keegi näitab oma allumatusega eeskuju , suureneb tõenäosus , et teisedki ei kuuletu nii kergesti. Konflikti soodustav on ebapiisav või ebaadekvaatne kommunikatsioon, eriti aga teabeedastuse moonutused. Sotsiaalsed grupid Grupp on kogum kahest või enamast inimesest , kes mõjutavad üksteist vastastikku suhtlemise kaudu. Suhtlemise toel aset leidvat koostegevust grupis nimetatakse interaktsiooniks. Roll on teatud selline ootus inimene käitumisest grupis , mida grupi liikmed jagavad. Seega defineeritakse rolle rolliootuste kaudu. (nt lapse rollis eeldatakse sõnakuulelikust, õppimist, eluliste otsuste tegemist vanemate kaudu) Enesehinnangu kujundamisel ning arengu suunamisel on võtmepositsioonil nn tähtsad teised, s.o need inimesed, kelle sarnased tahetakse olla, kelle väärtusi jagatakse ning kelle hinnangut repekteeritakse. Grupid jagunevad (1):
Peataolekus järgitakse kergemini teiste soovitusi ja toiminguid. Kui keegi näitab oma allumatusega eeskuju , suureneb tõenäosus , et teisedki ei kuuletu nii kergesti. Konflikti soodustav on ebapiisav või ebaadekvaatne kommunikatsioon, eriti aga teabeedastuse moonutused. Sotsiaalsed grupid Grupp on kogum kahest või enamast inimesest , kes mõjutavad üksteist vastastikku suhtlemise kaudu. Suhtlemise toel aset leidvat koostegevust grupis nimetatakse interaktsiooniks. Roll on teatud selline ootus inimene käitumisest grupis , mida grupi liikmed jagavad. Seega defineeritakse rolle rolliootuste kaudu. (nt lapse rollis eeldatakse sõnakuulelikust, õppimist, eluliste otsuste tegemist vanemate kaudu) Enesehinnangu kujundamisel ning arengu suunamisel on võtmepositsioonil nn tähtsad teised, s.o need inimesed, kelle sarnased tahetakse olla, kelle väärtusi jagatakse ning kelle hinnangut repekteeritakse. Grupid jagunevad (1):
Sotsiaalne distants, mida näeme kolleegide vahel, on neutraalne interpersonaalne ruum see on sama tantsuklassides (distants tantsijate vahel treeningsaalides). SPATIAL POSITIONING seismine "face a face" vastandab selles seisus olevaid inimesi, luues dominantse või domineeritava eelduse; külg külje kõrval seismine loob võrdsustunde ja muudab suhtlemise 2 inimese vahel veidi imelikuks; Diagonaalis vastakuti seismine loob positsiooni interaktsiooniks, ilma olulise vastanduseta. Üks teise taga, kõrgemal kui teine, madalamal kui teine, üleval või allpool ja samal tasandil teise inimesega kõik asendid loovad "domineerimise mängu" eeldused - need ei ole lihtsalt asendid ruumis, vaid kommunikeerivad inimeste motivatsiooni - tuleta meelde SPACE SPEAKS! GESTURE and POSTURE zhestid isoleeritud kehaosade tähenduslikud liigutused asend (posture)- kehaasend tervikuna
Tundlikud happele, lahustitele, detergentidele, kuivamisele. Replikatsiooni algatab viiruse glükoproteiinide ja rakupinnaretseptorite interaktsioon, nukleokapsiid vabaneb ümbrise sulandumisel plasmamembraani; nukleokapsiid kohtub tuumamembraaniga, transkriptsioon ja replikatsioon toimuvad tuumas. HSV-1 ja 2 jagavad koetropismi, homoloogset DNA-d, haigussümptomeid, aga teatavad erinevused on ka. Virulentsus. Genoom kodeerib 80 valku, pooled replikatsiooniks, ülejäänud interaktsiooniks rakkude, immuunvastusega. Võib infitseerida enamikku inimese keharakkudest, põhjustab reeglina fibroblastide ja epiteelirakkude lüütilisi infektsioone, neuronite latentseid infektsioone. Mõlemad infitseerivad esmalt mukoepiteliaalseid rakke, põhj. seal haigust ja siis tekitavad latentse infektsiooni seda kohta innerveerivas neuronis. HSV-1 reeglina vööst ülespoole, HSV-2 allapoole. HSV-2 on suurema potentsiaaliga vireemia ja süsteemsete gripilaadsete nähtude põhjustamiseks
17. Valkude suunamine ER-I, SRP ja translokoon, energeetilised aspektid Sekretoorsete valkude signaaljärjestus suunab need ER-i, seejärel lõigatakse selline järjestus kui funktsionaalselt mittevajalik 26 Sekretoorsed valgud sisenevad ER luumenisse Signaali äratundmise partikli (SRP) struktuur vahetult peale sünteesi algust- kotranslatoorselt Signaaljärjestuse interaktsiooniks ER membraaniga on vaja kahte valku: SRP ja SRP retseptor Polüpeptiid liigub ER luumenisse läbi translokoni TRAM Transport Associated Membrane kui seal on mutatsioon, ei suunata ER-i GTP hüdrolüüsil saadav energia tagab valkude liikumiseks ER-i vajaliku energia
nii oma minale kui ka ümbritsevale maailmale · Tulemusena näeb destruktiivselt mõtleja ennast ebaadekvaatsena ja ümbritsevat maailma ähvardavana · Need kaks on erinevad, kuid tugevasti seotud tendentsid ja nende ühiseks aluseks on enesestmõistetavad (isiksuse) teooriad oma võimete kohta maailmaga toime tulla · Igasugune käitumine on vastastikuste suhete loomine ennast ümbritseva keskkonnaga. Edukaks interaktsiooniks on vaja nii enda võimete kui ka keskkonna poolsete väljakutsete hindamist · Edukaks toimetulekuks on vaja uskuda, et suudame edu saavutada ja teiseks õppida oskusi, mis võimaldavad edu saavutada · Paljud inimesed ei tee kunagi jõupingutusi nende oskuste arendamiseks, sest nad ei usu, et edu saavutada võivad · Seega on edu saavutamise esimeseks sammuks positiivsema hoiaku loomine oma keskkonnaga toimetuleku võimete suhtes
gal promootori puhul on näidatud, et CRP ja RNA polümeraasi vahel toimub 2 erinevat interaktsiooni. RNA polümeraas seondub DNA-ga nii eespool kui ka tagapool CRP-d. Erinevad interaktsioonid mõjutavad transkriptsiooni aktivatsiooni erinevaid etappe: I CRP(AR1) - CTD kõrvaldab CTD inhibeeriva efekti, soodustades CTD seondumist ülespoole CRP sidumisala. Selle tulemusena tugevneb RNA polümeraasi ja promootori vaheline seondumine. CTD deleteerimisel kaob vajadus RNA polümeraasi interaktsiooniks CRP AR1-ga. CTD-ga seondub CRP monomeer, mis paikneb promootorist kaugemal. II CRP(AR2) - NTD kiirendab suletud kompleksist avatud kompleksi moodustumist. Interaktsioonil osaleb CRP monomeer, mis paikneb promootorile lähemal. Seega võib sama aktivaator interakteeruda RNA polümeraasi erinevate piirkondadega ja mõjutada seeläbi transkriptsiooni initsiatsiooni erinevaid etappe. Faag lambda CI promootori PRM aktivatsioonil on näidatud, et interaktsioon toimub aktivaatori ja
transkonjugandis ülekantud DNA kokku. Mobiliseeritavad plasmiidid kannavad konjugatsiooniks vajalikest geenidest ainult oriT-d, relaksaasi geeni ja veel mõnda abivalgu geeni. Konjugatiivsed plasmiidid sisaldavad nii relaksosoomiks vajalikke geene kui ka MPF geene (T4SS). 10.1.2. Tüüp IV sekretsioonisüsteem Konjugatsiooni toimumiseks on vajalik sugupiili ehk konjugatiivse piili teke. Sugupiili peab tekkima rakk-rakk interaktsiooniks ning DNA transpordiks retsipientrakku. Kui veel möödunud sajandi lõpus polnud täiesti selge, kuidas DNA transporditakse doonorrakust retsipientrakku, siis praeguseks on kindlaks tehtud, et DNA kantakse üle tüüp IV sekretsioonisüsteem (T4SS) abil. Seega, sugupiili on tüüp IV sekretsioonisüsteemi üks alamklass. T4SS abil ei kanta sihtmärkrakku mitte ainult DNA-d, vaid ka toksiine ja efektorvalke. Konjugatsiooni
annaabi.ee 
