Howard Gardner'i (1937) modulaarse intelligentsuse teooria, mis püstitab oletuse, et eksisteerib mitte üks vaid mitu mitmikintelligentsust ehk vaimsete võimete moodulit ja igaüks neist on teistest suhteliselt sõltumatu. 3) Võimete hierarhiline mudel. Selle rühma tuntuimaks on vaieldamatult Raimond Cattell'i poolt 1965. aastal välja pakutud intelligentsuse mudel, mille alusel jaguneb üldvõimekus kaheks suhteliselt sõltumatuks faktoriks: muutlikuks intelligentsuseks (fluid intelligence) (tõlgitud eesti keelde ka kui voolav, paindlik, liikuv intelligentsus) ja kristalliseerunud intelligentsuseks (crystallized intelligence). Muutliku intelligentsuse all mõistetakse võimet käsitleda uusi probleeme ja ootamatusi. Cattelli arvates on muutlik intelligentsus seotud neuroloogilise arenguga ning ei peaks seetõttu eriti sõltuma kultuurilistest ega kasvatuslikest mõjudest, see
Intelligentsus Intelligentsus on : -võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada -teiste hingeelu mõistmine -enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel), (Isiklik kompetentsus) igas olukorras toimetulev, hästi kohanev inimene Voolavaks intelligentsuseks loetakse võimet luua abstraktseid seoseid, lahendada uusi ülesandeid, leida mustreid ja teha järeldusi Selle mõiste alla kuuluvad näiteks enesekontroll, innukus, püsivus ja oskus ennast motiveerida, aga kindlasti ka oskus mõista teiste tundeid ja nendega toime tulla. Inimese intelligentsus peegeldub tema lugemis-, vaatamis- ja kuulamismaterjalis. mida kõrgem on inimese emotsionaalne intelligentsus, seda tulemuslikum ta on Emotsionaalne intelligentsus aitab: parandada suhteid;
oskused kaasaaitamiseks. Tihti ei oska me andekaid ära tunda ka seetõttu, et andekus võib olla maskeeritud kas soovist sarnaneda teistega või olla peidetud mõne spetsiifilise probleemi taha. Stevens Jobs, maailmakuulsa firma Apple inc looja, langes samuti koolist välja, kuna teda ei peetud piisavalt andekaks, kuid mees on loonud mitmeid revolutsioonilisi tooteid. Tänapäeval on andekuse mõõtmiseks koolisüsteemis lisatud IQ-le EQ. Emotsionaalseks andekuseks ehk emotsionaalseks intelligentsuseks peetakse omaduste kogumit, mis on seotud elu emotsionaalse küljega, see on võime tajuda ja juhtida omaenda kui ka teiste emotsioone - võime arvestada oma emotsioone ja efektiivselt korraldada suhteid teistega. Emotsionaalse andekuse teooriaid on mitu, teadlased on lähenenud küsimusele erinevalt, kuid põhiväited on jäänud samaks. See, et inimene oskab juhtida oma emotsioone tuleks siiski jätta plusspunktiks intelligentsile, mitte kasutada inimeste andekuse mõõtmisel
2. Enesejuhtimine(enesekontroll, sihikindlus, saavutusorientatsioon, initsiatiiv, kohanemisvõime) 3. Sotsiaalne teadlikkus(arusaamine teistest inimestest ja organisatsioonidest, hooliv suhtumine) 4. Suhtlemisoskused(teiste mõjutamine, veenmine, arendamine, meeskonnatöö ja suhete arendamise võime, konfliktide vältimise ja lahendamise oskus) Kõiki neid omadusi kokku nimetatakse emotsionaalseks intelligentsuseks. Igal edukal juhil on enam arenenud mõni liidrikäitumise tüüp, mõni aga jätab soovida või puudub hoopis. (Arro, 2001) 2.3 Käitumuslikud liidrid · Positiivne liider Positiivses eestvedamises keskendutakse hüvitustele majanduslikele ja muudele ja toetavale lähenemisviisile. Mida parem on töötaja haridus ja suuremad nõudmised iseseisvusele, seda enam on töötaja motivatsioon sõltuvuses positiivsest
poolt formuleeritud ja lahenduseks kõik vajalik antud, kuid praktilise intelligentsuse puhul pole lahenduseks vajalik alati antud ja need puuduvad osad tuleb ise reaalselt leida. Kuna praktiline ja akadeemiline intelligentsus on niivõrd erinevad, siis pole ime, et ühed on andekamad akadeemiliselt ja teised praktiliselt või vastupidi. See tõestab, et akadeemilised eadmised ei pruugi alati praktikasse üle kanduda.(Sternberg 2003: 32-33) Seepärast ei peeta vaimseks intelligentsuseks vaid akadeemilisi teadmisi, vaid oluliseks peetakse ka praktilisi teadmisi. Snydermani ja Rothmani 1987. aastal tehtud uurimuse põhjal kajastub intelligentsus võimena toetuda arutluses abstraktsioonidele (ideedele, seostele, mõistetele ja printsiipidele) vastandatult konkreetsete esemete või objektide keeles mõtlemisele (mehhaanilised tööriistad, esemed jne); lahendada probleeme, tulla toime uutes situatsioonides vastandatuna harjumuslikele reageeringutele tuntud situatsioonides ning
Spearman). Spearmani (1927) jaotab võimekuse üldine vaimne võimekus (general intelligence e g-faktor) vaimsed erivõimed ehk spetsiifilised faktorid (s-faktorid) b) esmaste e primaarsete võimete mudelid. Louis L. Thurstone (1938) Howard Gardneri (1937) multiintelligentsuse teooria c) võimete hierarhilisteks mudeliteks. Raimond Cattell (1965) jaotas üldvõimekuse 2 suhteliselt sõltumatuks faktoriks: muutlikuks intelligentsuseks (fluid intelligence) kristalliseerunud intelligentsuseks (crystallized intelligence) Informatsioonitöötluslikud lähenemised käsitlevad intelligentse käitumise aluseks olevaid protsesse. Robert Sternbergi (1985) intelligentsuse triaadiline teooria, mille järgi on intelligentsusel 3 peamist aspekti: (a) komponendiline aspekt (b) kogemuslik aspekt (c) kontekstiline aspekt Intelligentsuse tüübid Gardneri järgi Lingvistiline/verbaalne päevikud, blogid visuaalne/ruumiline loogilis-matemaatiline
Teatud ametid on omased meestele, teised naistele. Usk sugude ebavõrdsusesse. Noored mehed tahavad (peavad) tegema karjääri. Kes seda ei tee, tunneb ennast ebaõnnestujana. Organisatsiooni huvid on õigustatud põhjuseks sekkumaks inimese eraellu. Vähem naisi kvalifitseeritud ja paremini tasustatud töökohtadel. Kõrge tööstress MADAL MASKULIINSUS - Rootsi, Norra, Taani 35. Mida nimetatakse emotsionaalseks intelligentsuseks? Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus on võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada. Emotsionaalselt intelligentne inimene mõistab hästi teiste hingeelu ja seab endale elus selgeid sihte. Ta on võimeline ennast vastavalt olukordadele muutma ja tundeid kontrollima. See kui inimene on intellektuaalselt intelligentne ei tähenda veel, et ta ka emotsionaalselt intelligentne oleks. 36. Millised on org
Need testid on kasutusel seal, kus toimetulek sõltub üldisest kohanemis- ja õppimisvõimest nagu näiteks personaliõpe ja akadeemiline õpe. Spetsiifilise võimekuse testid mõõdavad oskuste omandamise potensiaali, mis on vajalik teatud elukutse juures tööülesannete edukaks täitmiseks. Teadmiste ja sooritustestide eesmärgiks on mõõta omandatud teadmisi ja oskusi. Need on näiteks õpingute järgsed ainetööd või eksamid. Liikuvaks intelligentsuseks nimetatakse närvisüsteemi arengut, mis väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaud seoseid. Sellele vastandub ladestunud intelligentsus, mis areneb elu jooksul koos teadmiste omandamisega. Selle mõõtmiseks on kastutatud sõnavara ja matemaatilist arvutusoskust hindavaid teste. Tänapäeval on kõige rohkem kasutusel üldise vaimse võimekuse mõõtvad skaalad, mida on võimalik teha korraga paljude inimeste testimiseks näiteks ülikooli vastuvõtmisel
- Thurstone: Thurstone pakkus omalt poolt välja hoopis seitse primaarset võimet: 1) verbaalne arukus (verbal comprehension); 2) sõnaline voolavus (word fl uency); 3) numbriline võimekus (number facility); 4) ruumilise ettekujutuse võime (spatial visualization); 5) töömälu (associative memory); 6) tajukiirus (perceptual speed); 7) arutlusoskus (reasoning). - b Raymond Cattellilt (1905–1998), kes jaotas vaimsed võimed fl uiidseks ehk voolavaks intelligentsuseks (Gf) ning kristalliseerunud ehk ladestunud intelligentsuseks (Gc) (Cattell, 1971).Voolav võimekus on inimese loomuomane võime õppida, näha asjade vahel seoseid ning lahendada probleeme. Tüüpiliseks voolava intelligentsuse näiteks on loogikaülesanded, mille lahend ei sõltu teadmistest ja varasematest kogemustest. kristalliseerunud intelligentsus on seotud inimese võimega elu jooksul kogutud teadmiste, oskuste ja kogemustega ümber käia. Osaliselt
(4) IQ alla 25 sügav alaareng (1%). Vajavad täielikku hooldust, motoorika kontroll on nõrk, keelelised võimed puuduvad. Howard Gardner 1983 raamat Hüvastijätt IQ-ga. · Ühe üldise vaimse võimekuse asemel on hulk suhteliselt sõltumatuid vaimseid võimeid. Kolmas intelligentsuse struktuuri mudelite alaliik · Võimete hierarhiline mudel Raimond Cattell'i poolt 1965. · Üldvõimekus jaguneb kaheks suhteliselt sõltumatuks faktoriks: muutlikuks intelligentsuseks ja kristalliseerunud intelligentsuseks. Intelligentsuse triaadiline mudel R. Sternberg 1985 · (a) komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed; (b) kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ja (c) kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides. Probleemide lahendamine · Intelligentsemad kulutavad rohkem aega probleemi kodeerimise
Kasutatakse tihti firmades personali valikul. · Spetsiifilise võimekuse testid mõõdavad kitsamat võimekust (nt reaktsiooniaeg, mehhaaniline võimekus) või spetsiifiliste oskuste omandamise potentsiaali. · Teadmiste ja sooritustestid mõõdavad omandatud oskusi või konkreetseid teadmisi. Kõige levinum intelligentsuse teooria on Raymond B. Cattelli väljatöötad, kus jagatakse intelligentsus kaheks: liikuvaks intelligentsuseks, mis näitab üldist vaimset potentsiaali, ja ladestunud ehk kristalliseerunud intelligentsuseks, mis areneb elu jooksul koos teadmiste omandamisega ja koostoimes ümbritseva keskkonnaga. IQ tähendab intelligence quotient ehk intelligentsuskvoot. Selle mõiste võttis kasutusele Wilhelm Stern, kes defineeris IQ valmiga: IQ=(vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100 Viimastel aastatel on palju uusi intelligentsusteooriaid: · Howard Gardner 7 eri i
See panigi aluse esimesele intelligentsustestile, mida algselt nimetati selle loojate järgi Binet-Simon'i intelligentsustestiks ning, mis hiljem (1916) sai testi inglise keelde adapteerinud Ameerika psühholoogi Lewis Termani koduülikooli järgi nime Stanford-Binet skaala. See skaala leidis laialdast kasutust ning on sama nimetuse all tuntud ka tänapäeval, viimati revideeriti seda 1985. aastal (5). Testi loojate ülesandeks ei olnud uurida terviklikku nähtust, mida võiks kutsuda intelligentsuseks, vaid ennustada laste edasijõudmist koolis ja selleks see test kõlbas. Madalamad skoorid ennustasid halba edasijõudmist paremini, kui kõrged head. Algselt mõõtis see test laste vaimset iga ehk selle testiga sama tulemuse saanud laste keskmist vanust. Vaimne iga on küll väga hea kriteerium mõistmaks piltlikult lapse võimekust, sest on ilmselge, et 6-aastane laps, kelle vaimne iga on 8 on andekas ning tingimata on ta
et mõned üksikfunktsioonid on omavahel nii seotud, et pole võimalik koostada testi, mis mõõdaks ainult üht funktsiooni. N. mälutesti ei saa eraldada tähelepanutestist. Seepärast loobus üksikfunktsioonide uurimisest ja koostas testi, mille lahenduse edukus pidi näitama inimese vaimseid võimeid tervikuna. Sellist üldist võimet hakkas ta nim. Intelligentsuseks. TEMA INTELLIGENTSUSKONTSEPTSIOON SISALDAB 3 MÕTLEMISPROTSESSI KARAKTERISTIKUT: 1. tendents vastu võtta ja täita korraldusi 2. ingimuste ümberkujundamisvõime soovitud lõppeesmärgi suunas 3. enesekriitikavõime STERN, William (1871 1938) oli juudi päritolu Saksa psühholoog, intelligentsuskvoodi (IQ) kasutuselevõtja. Pakkus 1912 aastal välja võrrandi, mis arvestab objektiivselt vaimse ja kronoloogilise vanuse vahekorda. Vaimne vanus
eksiveendumused, mida ei õnnestu kummutada). Skisofreenia all kannatava inimese emotsioonid on sageli lamedad ja olukorraga sobimatud. Ta võib tunda energiapuudust ning muutuda täielikult ükskõikseks nii enese kui ka teiste vastu. Liigutused võivad muutuda rahutuks aga ka vastupidi, haige võib tarduda ühte asendisse, jääda liikumatuks. Skisofreeniahaige vaimsed võimed jäävad tavaliselt kahjustumata, häiritud on aju erinevate osade koostöö. 113. Mida nimetatakse psühholoogias intelligentsuseks? Meil kõigil on terve hulk erinevaid võimeid. Need võivad avalduda kas üldises vaimses tegevuses või musikaalsuses, füüsilistes, suhtlemis- või teistes spetsiifilistes võimetes. Vaimseid võimeid nimetatakse psühholoogias intelligentsuseks. 114. Milliseid ülesandeid tuleb lahendada intelligentsust mõõtvates testides? Intelligentsuse mõõtmine toimub testide abil, kus lahendada tuleb erinevaid analüüsioskust, loogilist mõtlemist ja arusaamist nõudvaid ülesandeid. 115
vaimsed erivõimed on spetsiifilised faktorid (s-faktorid) sõltuvad keskkonna võimalustest ja kasvatusest 2) Raimond Cattell (1905-1998) muutlik ehk fluiidne intelligentsus (fluid intelligence) - üldine vaimne potentsiaal, mille avaldumine on seotud närvisüsteemi arenguga; väljendab võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõraste olukordadega, koguda uusi teadmisi. Haripunkt 20.eluaasta paiku, hiljem mõningane langus. kristalliseerunud intelligentsuseks (crystallized intelligence) areneb koostoimes keskkonnaga; omandatud oskused ja teadmised, nende rakendamine spetsiifilistest asjades. Kasvab kogu elu jooksul kui inimene on terve ja aktiivne 3) Howard Gardner (snd 1943) mitmese intelligentsuse teooria 6 võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet: 1. Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus. 2. Loogilis-matemaatiline intelligentsus abstraktsete probleemide ning matemaatika ja loogikaülesannete lahendamisel.
Et meelte aktiveerimine ja sidumine õnnestuks, peab laps end esmalt turvaliselt tundma. Alles siis saab välja arendada meeltevahelist pimumist, et seejärel arendada arusaama oma kehast ja edasi seostumisvõimet inimestega (Ayres 1983). Varases lapsepõlves õpime tundma afekte ning arendama emotsioone ja tundeid, õppides neid taltsuama. Kokkupuutes loogilise mõtteaparaadiga areneb see tasapisi meie isiksuseks ja emotsionaalseks intelligentsuseks. Igapäevane loodus võibki olla oluliseks lüliks stabiilse ümbritseva maailmaga, mis harmoniseerib paljusid meie afekte ja meelte kaudu saadud muljeid. 3. Rõõm, igatsus ja eksistents Armastusega seotud mälestused järgivad mäluga samu reegleid, seda aga juhivad harjumuse üldisemad sedused. Ja samuti nagu harjumus nõrgestab kõike, pole midagi, mis meenutaks inimest paremini kui just see, mille oleme unustanud (kuna on puudunud huvi ja seetõttu on
reaktsiooniaeg, mehhaanilinevõimekus) või laiemalt võttes spetsiifiliste oskuste omandamise potentsiaali, mis teatud elukutse või valdkonna juures otseselt vajalik tööülesannete edukaks täitmiseks. Teadmiste ja sooritustestide eesmärgiks on mõõta omandatud oskusi või konkreetseid teadmisi. (nt. eksamid) Raymond B. Catelli arvates mõõdavad mitteverbaalsed küsimustikud üldist vaimset potentsiaali, mida nimetatakse liikuvaks intelligentsuseks. Liikuva intelligentsuse puhul on tegemist närvisüsteemi arenguga, mis väljendub võimes analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid. Ladestunud ehk kristalliseerunud intelligentsus areneb elu jooksul koos teadmiste omandamisega ja koostoimes ümbritseva keskkonnaga. Selle mõõtmiseks kasutatakse üldist informeeritust, sõnavara ja matemaatiliste arvutusoskust hindavad testid. IQ tähendab intelligentsuskvooti. 13.2. Vaimsete võimete jaotus 13.3
Kriminaalse käitumise puhul on aga nende testide ennustusvõime oluliselt madalam, andes korrelatsioonikoefitsiendiks keskmiselt vaid 0,07. Niisuguste erinevuste põhjuseks on fakt, et enamik intelligentsuse mõõtmise metoodikaid keskenduvad eelkõige intelligentsuse ühele, akadeemilisele komponendile.On ilmne, et intelligentsuse alla kuuluvad ka mitteakadeemilised, s.o komponendid, mis ei ole seotud kooliharidusega. Seda komponenti on nimetatud ,,praktiliseks intelligentsuseks", ,,emotsionaalseks intelligentsuseks" ja ,,sotsiaalseks intelligentsuseks". Niisugune intelligentsus (ehk nutikus, elutarkus) väljendub oskuses igapäevaprobleemidega hakkama saada, sealhulgas korraldada oma läbisaamist teiste inimestega emotsionaalsel ja sotsiaalsel tasandil.Praktilise intelligentsuse olulisust kõrvuti traditsioonilise IQ-ga demonstreeriti uuringus, kus jälgiti 73 poissi, kelle IQ varieerus 60-st kuni 86-ni. Niisugust intelligentsuse taset loetakse nn subnormaalsuseks,
1985. aastal. In 1916, Terman adopted William Stern's suggestion that the ratio between mental and chronological age be taken as a unitary measure of intelligence multiplied by 100 to get rid of the decimals. The resulting "intelligence quotient" became known as the "IQ" and is now known in the classic formula: IQ = Mental Age/Chronological Age X 100. Testi loojate ülesandeks ei olnud uurida terviklikku nähtust, mida võiks kutsuda intelligentsuseks, vaid ennustada laste edasijõudmist koolis ja selleks see test kõlbas. Madalamad skoorid ennustasid halba edasijõudmist paremini, kui kõrged head. Algselt mõõtis see test laste vaimset iga e. selle testiga sama tulemuse saanud laste keskmist vanust. Vaimne iga on küll väga hea kriteerium mõistmaks piltlikult lapse võimekust, sest on ilmselge, et 6-aastane laps, kelle
annaabi.ee 
