Intelligentsus on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Inglise psühholoog Charles Spearmani uurimuse alusel sisaldab intelligentsus nii üldist võimekust kui mitmesugust spetsiifilist võimekust. Raymond Cattel:l Fluiidne (voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi, haripunkt 20 eluaasta paiku. Kristalliseernunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades, see kasvab kogu elu jooksul. Howard Gardner: *Keelealane intel seondub keele kasutusega.*Loogilis-matemaatiline intel oluline mitmete abstraktsete probleemide ja ül. lahendamisel.*Ruumiline intel hea ruumitaju ja orjenteerumis võime.*Kehalis- kinesteetiline intel keha ja liigutuste tunnetamine ja taujumine.*Muusikaline intel muusika m...
· Üldine võimekus · Eriandekus(muusika, kunst, kirjandus jne) · Kohanemisvõime · Edukas toimetulek elus · Teadmiste hulk Def.1: intelligentsus on inimese üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas toime(Wechsler,1975) Def.2: intelligentsus on võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Intelligentsuse mõõtmine: Hindamisel kasutatakse intelligentsuskvoodi mõistet-IQ. Alla 70- vaimne mahajäämus 70-89- madal vaimne võimekus 90-109- keskmine vaimne võimekus 100- keskmine skoor 110-130 - hea vaimne võimekus Üle 130- väga hea vaimne võimekus(andekus). Mida on oluline teada testi tegemisel: · Tulemust võivad mõjutada kõrvalised aspektid(halb enesetunne, peaavalu, muud mõtted jne) · Head tulemused on usaldusväärsemad kui halvad tulemused · Testutulemust mõjutav testitegemise kogemus
Miina Härma Gümnaasium 11.A klass INTELLIGENTSUS psühhloogia referaat Juhendaja: Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 1 Intelligentsuse definitsioonid..............................................................................4 2 Intelligentsuse teooriad.......................................................................................5 2.1 Mitmese intelligentsuse teooria...........................................................5 2.2 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus..........................................6 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria....................................6 3 Intelligentsuse mõõtmine...................................................................................7 3.1 Binet'-Simoni test......
õppimise efektiivsuse parandamiseks (IQ Test: Where Does..., s.a.). Seejuures hoiatas Binet skaala valesti kasutamise ja selle tulemi vääriti mõistmise eest. Binet´ kohaselt oli skaala loodud ainult ühe eesmärgiga leidmaks õpilasi, kes vajavad eriharidust. Skaala ei olnud mõeldud ,,õpilaste järjestamiseks vaimsete võimete järgi" (ibid.). Kuna intelligentsus ei ole kirjeldatav skoorina, oleks Binet arvates intelligentsuskvoodi (Intelligence Quotient IQ) kui määrava väite kasutamine näitamaks lapse intellektuaalset võimekust tõsine viga. Binet kartis lausa, et IQ mõõtmine võib lapse jaoks tähendada, et talle omistatakse igaveseks ,,diagnoos rumal", seejuures mõjutades negatiivselt tema haridust ja toimetulekut (ibid.). 1905. aastal välja antud skaala panigi aluse esimesele intelligentsustestile, mida algselt nimetati selle loojate järgi Binet-Simon'i intelligentsustestiks
Rakvere Reaalgümnaasium Risto Toming 10.R klass INTELLIGENTSUS JA SELLE MÕÕTMINE psühhloogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID................................................................4 2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD............................................................................5 2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus...........................................................5 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria............................................................................5 2.3 Kolmeko...
1. Kirjelda psühhoanalüütilist paradigmat. (Looja, idee, kuidas uuritakse inimest, esindajad) Looja- Sigmund freud Idee- Inimese käitumine on ajendatud mitmete seesmiste jõudude poolt. Varajaste eluaastate mõju isiksusele ja alateadvuse mõju käitumisele. Inimeste teadvustatud kogemus moodustab vaid jäämäe veepealse osa, vee all toimuvad protsessid, mida inimene ei saa välja elada moraalinõuete tõttu, aga otsivad väljendusvõimalust. Uuritakse- alateadlikkust ei saa uurida otse, seega kasutas Freud kaudset võtet: vabade assotsiatsioonide meetodit. Patsient ütles, mis tal parajasti pähe tuli, ilma loogikata. Freud kuulas ja lõi seoseid. Teine uurimise võimalus oli läbi unenägude, seetõttu arendas Freud välja unenägude analüüsi. Esindajad- C.G Jung ? 2. Humanistlik paradigma Looja- Abraham Maslow Idee- Rõhutab inimlikkuse olulisust ja neid omadus, mis eristavad inimest loomast. Kriitikud ei olnud p...
võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Need võivad põhjustada palju stressi normatiivsete sündmustega võrreldes, sest isikud ei ole selleks valmis ja nad võivad vajada erilist abi kohanemiseks. Vaimse arengu tasemed Kerge vaimne alaareng • Intelligentsusiga 9-12 aastat, IQ 52-67 • Intelligentsusea (psüühilise vanuse) ja intelligentsuskvoodi IQ • Võimelised enamikes eluvaldkondades iseseisvalt toime alusel saab vaimse alaarengu jagada eri tasemeteks. tulema • Isiku sotsiaalne toimetulek on keskse tähtsusega. • Kergesti mõjutatavad ja altid ühinema asotsiaalse tegevusega • Vaimsed võimed ja sotsiaalne kohanemine võivad aja jooksul • Igapäevaste toimingutega saavad iseseisvalt hakkama muutuda
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid Varjatud tunded, suhtumised Mälestused Kompleksid Ihad ja kired Läbitud traumade ja kriiside jäljed) 2. Tungide teooria (Liikumapanevat...
Nad defineerivad uudse probleemi oma eelnevate mõistete struktuurist lähtuvalt. Mida täpsemalt probleemi määratletakse ja esitatakse, seda lihtsam on seda ka lahendada. · Seetõttu kulub ekspertidel suhteliselt lihtsamate probleemide korral, kui probleem on esitatud selgelt, plaaneerimisele ja otsustamisele vähe aega, sest lahendused meenuvad kohe. Intelligentsuse pärilikkus · Tähtsaim kriteerium intelligentsuse ennustamisel on vanemate intelligentsuskvoodi teadmine · Burt, Eysenck (1960) Sotsiaalne taju · Hoiak on suhtumine inimesse, käitumisse või sündmusesse: · tunded · mõtted · käitumine · Hoiakud kujunevad seoses tundega, kinnistamisega, vaatlusõppimise teel. Kognitiivne dissonants L. Festinger 1956 · Tekib kui meil on kaks vastastikku kokkusobimatut kognitsiooni (tunded, mõtted, käitumine). · Inimesed otsivad informatsiooni, mis vähendaks
Robert Sternberg: kolmene intelligentsus: komponentne (metakognitsioon), kogemuslik ja kontekstuaalne (igapäevane). Howard Gardner: lingvistiline, loogiline/matemaatiline, visuaalne. muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne. NB! Relevantsem aja ja keskkonna nõuetele. Kiirus, mälu ei ole enam nii oluline. 87. IQ defineerimise muutumine ajaloo jooksul. Saksa psühholoog William Stern sõnastas 1912. aastal IQ põhidefinitsiooni, kui ta defineeris intelligentsuskvoodi hinnangulise "vaimse vanuse" ja tegeliku "kronoloogilise vanuse" suhtena. 88. Stereotüüpide olemus. Stereotüüp on psühholoogia mõistes kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises. Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus. Stereotüüp on hindava
Vajadusel mindi astmekaupa veel allapoole, kuni tasemeni, kus ta enam ühtegi viga ei teinud. Nii saadi teada, millisele eale vastas lapse vaimne areng. Samal meetodil ülespoole liikudes võis kindlaks teha oma tegeliku ea ületanud laste vaimse vanuse. Seda testi on korduvalt uuendatud. Tänu ülesannete mitmekülgsusele kasutati seda veel 1960. aastatel. INTELLIGENTSUSKVOOT Saksa psühholoog William Stern võttis tarvitusele intelligentsuse mõõdu intelligentsuskvoodi, lühendatult IQ. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100ga. N: saadi 10aastase lapse intelligentsusvanuseks 11,5. Tema IQ on 11,5:10x100=115. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, mille põhjal teisendatakse testis saadud punktid IQ väärtuseks. Kui testi tegijaid on piisavalt palju, siis langeb enamik vastuseid tavaliselt keskmisse vahemikku, võrdselt on esindatud nii vaimselt mahajäänud
Vajadusel mindi astmekaupa veel allapoole, kuni tasemeni, kus ta enam ühtegi viga ei teinud. Nii saadi teada, millisele eale vastas lapse vaimne areng. Samal meetodil ülespoole liikudes võis kindlaks teha oma tegeliku ea ületanud laste vaimse vanuse. Seda testi on korduvalt uuendatud. Tänu ülesannete mitmekülgsusele kasutati seda veel 1960. aastatel. Intelligentsuskvoot Saksa psühholoog William Stern võttis tarvitusele intelligentsuse mõõdu intelligentsuskvoodi, lühendatult IQ. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100ga. N: saadi 10aastase lapse intelligentsusvanuseks 11,5. Tema IQ on 11,5:10x100=115. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, mille põhjal teisendatakse testis saadud punktid IQ väärtuseks. Kui testi tegijaid on piisavalt palju, siis langeb enamik vastuseid tavaliselt keskmisse vahemikku, võrdselt on esindatud nii vaimselt mahajäänud
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
