tunneb ja tajub ennast. Robert Sternberg: 1)seesmine komponent info hankimine, probleemi käsitluse planeerimine, teadmiste kohandamine. 2)kogemuslik komponent - korduvas situatsioonis kasutame teadmisi automaatselt. 3) seotus väliskeskkonnaga eri kultuurid seavad esiplaanile erinevad ülesanded ja oskused. IQ test 1904 (Alfred Binet & Theodore Simon) tegid laste vaimse arengu testi. William Stern võttis tarvitusele intelligentsuskvoodi IQ. David Wechsleri testid on maailmas väga popid. Jonn C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi.
· Üldine võimekus · Eriandekus(muusika, kunst, kirjandus jne) · Kohanemisvõime · Edukas toimetulek elus · Teadmiste hulk Def.1: intelligentsus on inimese üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas toime(Wechsler,1975) Def.2: intelligentsus on võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Intelligentsuse mõõtmine: Hindamisel kasutatakse intelligentsuskvoodi mõistet-IQ. Alla 70- vaimne mahajäämus 70-89- madal vaimne võimekus 90-109- keskmine vaimne võimekus 100- keskmine skoor 110-130 - hea vaimne võimekus Üle 130- väga hea vaimne võimekus(andekus). Mida on oluline teada testi tegemisel: · Tulemust võivad mõjutada kõrvalised aspektid(halb enesetunne, peaavalu, muud mõtted jne) · Head tulemused on usaldusväärsemad kui halvad tulemused · Testutulemust mõjutav testitegemise kogemus
o väsimus o tähelepanu hajutavad faktorid, nagu ümbritsev müra o motivatsioon o meeleolu o testi sooritamise kellaaeg - inimese ööpäevane rütm o möödunud aeg viimasest söögist o igapäevaste stressfaktorite olemasolu Inimesele endale annab testi tulemus ettekujutuse oma võimetest ja võimaldab tal sellega arvestades oma tulevikku plaanida. Intelligentsuskvoot Saksa psühholoog William Stern võttis kasutusele intelligentsuse mõõdu – intelligentsuskvoodi, lühidalt IQ. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema enda vanusega ja korrutada 100ga. N: saadi 10aastase lapse intelligentsusvanuseks 11,5. Tema IQ on 11,5:10x100=115. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, mille põhjal teisendatakse testis saadud punktid IQ väärtuseks. Kui testi tegijaid on piisavalt palju, siis langeb enamik vastuseid tavaliselt keskmisse vahemikku, võrdselt on esindatud nii vaimselt
õppimise efektiivsuse parandamiseks (IQ Test: Where Does..., s.a.). Seejuures hoiatas Binet skaala valesti kasutamise ja selle tulemi vääriti mõistmise eest. Binet´ kohaselt oli skaala loodud ainult ühe eesmärgiga leidmaks õpilasi, kes vajavad eriharidust. Skaala ei olnud mõeldud ,,õpilaste järjestamiseks vaimsete võimete järgi" (ibid.). Kuna intelligentsus ei ole kirjeldatav skoorina, oleks Binet arvates intelligentsuskvoodi (Intelligence Quotient IQ) kui määrava väite kasutamine näitamaks lapse intellektuaalset võimekust tõsine viga. Binet kartis lausa, et IQ mõõtmine võib lapse jaoks tähendada, et talle omistatakse igaveseks ,,diagnoos rumal", seejuures mõjutades negatiivselt tema haridust ja toimetulekut (ibid.). 1905. aastal välja antud skaala panigi aluse esimesele intelligentsustestile, mida algselt nimetati selle loojate järgi Binet-Simon'i intelligentsustestiks
o Suulised arvutusülesanded; o Arvumälu; o Üldinformatsioon, faktiteadmised; o Üldinformatsioon, arusaamine;[9] 2. Sooritustestid o Piltide lõpetamine; o "Sifreerimine" o Kuupidest kujundite tegemine o Piltidest "koomiksi" koostamine o Mustri lõpetamine[9] 9 3.6 Intelligentsuskvoot Saksa psühholoog William Stern võttis tarvitusele intelligentsuse mõõdu intelligentsuskvoodi, lühendatult IQ. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100ga. N: saadi 10aastase lapse intelligentsusvanuseks 11,5. Tema IQ on 11,5:10x100=115. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, mille põhjal teisendatakse testis saadud punktid IQ väärtuseks. Kui testi tegijaid on piisavalt palju, siis langeb enamik vastuseid tavaliselt keskmisse vahemikku, võrdselt on esindatud nii vaimselt
tegelikule vanusele, alustati lapse eale vastavast testist, kui ta tegi selles vigu, liiguti aasta noorematele mõeldud testi juurde. Kui ta läbis ilma vigadeta, siis mindi aasta vanemate testi juurde. Seda testi on mitmel korral uuendatud ja tänu ülesannete mitmekülgsusele kasutati veel isegi 1960. aastatel. · See meetod oli aga küllaltki kohmakas ja aeganõudev, seega võttis William Stern kasutusele intelligentsuskvoodi- IQ. Selleks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada sajaga. · Tänapäeval on maailmas väga populaarsed David Wechsleri intelligentsusetestid. 22. Intelligentsuse testid- näited testidest ja autoritest
võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Need võivad põhjustada palju stressi normatiivsete sündmustega võrreldes, sest isikud ei ole selleks valmis ja nad võivad vajada erilist abi kohanemiseks. Vaimse arengu tasemed Kerge vaimne alaareng • Intelligentsusiga 9-12 aastat, IQ 52-67 • Intelligentsusea (psüühilise vanuse) ja intelligentsuskvoodi IQ • Võimelised enamikes eluvaldkondades iseseisvalt toime alusel saab vaimse alaarengu jagada eri tasemeteks. tulema • Isiku sotsiaalne toimetulek on keskse tähtsusega. • Kergesti mõjutatavad ja altid ühinema asotsiaalse tegevusega • Vaimsed võimed ja sotsiaalne kohanemine võivad aja jooksul • Igapäevaste toimingutega saavad iseseisvalt hakkama muutuda
testi, mille lahenduse edukus pidi näitama inimese vaimseid võimeid tervikuna. Sellist üldist võimet hakkas ta nim. Intelligentsuseks. TEMA INTELLIGENTSUSKONTSEPTSIOON SISALDAB 3 MÕTLEMISPROTSESSI KARAKTERISTIKUT: 1. tendents vastu võtta ja täita korraldusi 2. ingimuste ümberkujundamisvõime soovitud lõppeesmärgi suunas 3. enesekriitikavõime STERN, William (1871 1938) oli juudi päritolu Saksa psühholoog, intelligentsuskvoodi (IQ) kasutuselevõtja. Pakkus 1912 aastal välja võrrandi, mis arvestab objektiivselt vaimse ja kronoloogilise vanuse vahekorda. Vaimne vanus = Kronoloogiline vanus × 100 Sellel meetodil aga üks puudus. Nimelt pärast 20.eluaastat vaimne vanus enam ei kasva. Nii peaks 40-aastase inimese IQ olema poole võrra väiksem kui 20-aastasel. Seega täiskasvanute jaoks see meetod ei sobi.
Nad defineerivad uudse probleemi oma eelnevate mõistete struktuurist lähtuvalt. Mida täpsemalt probleemi määratletakse ja esitatakse, seda lihtsam on seda ka lahendada. · Seetõttu kulub ekspertidel suhteliselt lihtsamate probleemide korral, kui probleem on esitatud selgelt, plaaneerimisele ja otsustamisele vähe aega, sest lahendused meenuvad kohe. Intelligentsuse pärilikkus · Tähtsaim kriteerium intelligentsuse ennustamisel on vanemate intelligentsuskvoodi teadmine · Burt, Eysenck (1960) Sotsiaalne taju · Hoiak on suhtumine inimesse, käitumisse või sündmusesse: · tunded · mõtted · käitumine · Hoiakud kujunevad seoses tundega, kinnistamisega, vaatlusõppimise teel. Kognitiivne dissonants L. Festinger 1956 · Tekib kui meil on kaks vastastikku kokkusobimatut kognitsiooni (tunded, mõtted, käitumine). · Inimesed otsivad informatsiooni, mis vähendaks
Robert Sternberg: kolmene intelligentsus: komponentne (metakognitsioon), kogemuslik ja kontekstuaalne (igapäevane). Howard Gardner: lingvistiline, loogiline/matemaatiline, visuaalne. muusikaline, kehaline, interpersonaalne, intrapersonaalne. NB! Relevantsem aja ja keskkonna nõuetele. Kiirus, mälu ei ole enam nii oluline. 87. IQ defineerimise muutumine ajaloo jooksul. Saksa psühholoog William Stern sõnastas 1912. aastal IQ põhidefinitsiooni, kui ta defineeris intelligentsuskvoodi hinnangulise "vaimse vanuse" ja tegeliku "kronoloogilise vanuse" suhtena. 88. Stereotüüpide olemus. Stereotüüp on psühholoogia mõistes kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises. Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus. Stereotüüp on hindava
Vajadusel mindi astmekaupa veel allapoole, kuni tasemeni, kus ta enam ühtegi viga ei teinud. Nii saadi teada, millisele eale vastas lapse vaimne areng. Samal meetodil ülespoole liikudes võis kindlaks teha oma tegeliku ea ületanud laste vaimse vanuse. Seda testi on korduvalt uuendatud. Tänu ülesannete mitmekülgsusele kasutati seda veel 1960. aastatel. INTELLIGENTSUSKVOOT Saksa psühholoog William Stern võttis tarvitusele intelligentsuse mõõdu intelligentsuskvoodi, lühendatult IQ. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100ga. N: saadi 10aastase lapse intelligentsusvanuseks 11,5. Tema IQ on 11,5:10x100=115. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, mille põhjal teisendatakse testis saadud punktid IQ väärtuseks. Kui testi tegijaid on piisavalt palju, siis langeb enamik vastuseid tavaliselt keskmisse vahemikku, võrdselt on esindatud nii vaimselt mahajäänud
Vajadusel mindi astmekaupa veel allapoole, kuni tasemeni, kus ta enam ühtegi viga ei teinud. Nii saadi teada, millisele eale vastas lapse vaimne areng. Samal meetodil ülespoole liikudes võis kindlaks teha oma tegeliku ea ületanud laste vaimse vanuse. Seda testi on korduvalt uuendatud. Tänu ülesannete mitmekülgsusele kasutati seda veel 1960. aastatel. Intelligentsuskvoot Saksa psühholoog William Stern võttis tarvitusele intelligentsuse mõõdu intelligentsuskvoodi, lühendatult IQ. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100ga. N: saadi 10aastase lapse intelligentsusvanuseks 11,5. Tema IQ on 11,5:10x100=115. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, mille põhjal teisendatakse testis saadud punktid IQ väärtuseks. Kui testi tegijaid on piisavalt palju, siis langeb enamik vastuseid tavaliselt keskmisse vahemikku, võrdselt on esindatud nii vaimselt mahajäänud
Vajadusel mindi astmekaupa veel allapoole, kuni tasemeni, kus ta enam ühtegi viga ei teinud. Nii saadi teada, millisele eale vastas lapse vaimne areng. Samal meetodil ülespoole liikudes võis kindlaks teha oma tegeliku ea ületanud laste vaimse vanuse. Seda testi on korduvalt uuendatud. Tänu ülesannete mitmekülgsusele kasutati seda veel 1960. aastatel. INTELLIGENTSUSKVOOT Saksa psühholoog William Stern võttis tarvitusele intelligentsuse mõõdu intelligentsuskvoodi, lühendatult IQ. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100ga. N: saadi 10aastase lapse intelligentsusvanuseks 11,5. Tema IQ on 11,5:10x100=115. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, mille põhjal teisendatakse testis saadud punktid IQ väärtuseks. Kui testi tegijaid on piisavalt palju, siis langeb enamik vastuseid tavaliselt keskmisse vahemikku, võrdselt on