tajutud diskrimineerimine ja isolatsioon Millised on sotsiaalse tõrjutuse sotsiaal-demograafilised riskitegurid? Haridus, vanus, kodakonsus, emakeel ja sotsiaalmajanduslik staatus. Suurem tõrjutuse risk on mittekodanikel, madala haridusega inimestel ja töötutel Missugused on kolm olulist mõtet Sinu jaoks, millega võtta kokku loetud artikkel? 1. Majanduskasv parandab inimeste üldist materiaalset heaolu, kuid kasvatab ebavõrdsust ning pärsib inimeste vahelist ja institutsioonilist usaldust ja solidaarsust; suureneb diskrimineerimisoht. 2. Püsivalt on suuremas sotsiaalse tõrjutuse riskis pigem vanemaealised, madalama haridustasemega, mittetöötavad ja vene keelt peamise suhtluskeelena kasutavad elanikud. 3. Olukord, kus veerand Eesti elanikest on sotsiaalse tõrjutuse riskis (peaaegu samapalju kui 2004. aastal), annab tunnistust sellest, et kümne aasta jooksul ei ole püstitatud eesmärgile kuigipalju lähemale jõutud.
keskkonna olukord. See tähendab ka haiguste tõrjet ja odavate ravimite kättesaadavust, et võidelda ohtudega nagu HIV/AIDS, samuti meetmeid vähendada laenukoormust, mis viib oluliste riiklike investeeringute jaoks ette nähtud napid ressursid tagasi tööstuslikult arenenud riikide rikaste laenuandjate taskusse. EL edendab ka eneseabi ja vaesuse kõrvaldamise strateegiaid, mis aitavad arengumaadel tugevdada demokratiseerimisprotsessi, laiendada sotsiaalprogramme, tugevdada institutsioonilist raamistikku, era- ja avaliku sektori suutlikkust ning inimõiguste järgimist, sealhulgas meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtete järgimist.
2 .Millised olid lepingu eesmärgid. Euroopa Ülemkogu Helsingi kohtumise (10. ja 11. detsembril 1999. aastal) järeldustes, mida kinnitati Nice'is 2000. aasta detsembris, nõuti, et EL oleks 2002. aasta lõpuks suuteline võtma vastu uued, ühinemiseks valmisolevad liikmesriigid. Nii avas Euroopa Liit 1. mail 2004. aastal uksed kümnele uuele liikmesriigile. Nice'i lepingu eesmärk on seega: muuta ühenduse institutsioonid tõhusamaks ja õiguspärasemaks; Reformida Euroopa Liidu institutsioonilist struktuuri, et see vastaks liidu uue laienemise vajadustele. valmistada EL ette suureks idasuunaliseks laienemiseks. Nice'i lepinguga suurendati Euroopa Parlamendi õigusloome- ja järelevalvepädevust ning laiendati nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamist uutele valdkondadele. 3. Millised olulised muudatused tehti Nice'i lepinguga Euroopa Liidu lepingus. Euroopa Liidu laienemist silmas pidades tehti Maastrichti ja Nice'i lepingutega vajalikud
1. EP loomine 1951. aastal allkirjastati esimene leping, millega loodi parlamentaarne assamblee, hiljem nimetati see ümber Euroopa Parlamendiks. Lepingu eesmärk oli koostöö tegemine ühiste eesmärkide nimel. Järgmiste lepingutega lepiti kokku uutes koostöövaldkondades ning parandati ELi institutsioonide tööd. Liikmesriikide arv on kasvanud esialgsest kuuest 27-ni. Näiteks Euroopa Majandusühenduse asutamislepingusse lisati põllumajanduspoliitika ning Nice´i lepinguga reformiti ELi institutsioonilist struktuuri. 1.2. EP struktuur Euroopa Parlamendi struktuur jaguneb juhtorganiteks, komisjonideks ja delegatsioonideks, fraktsioonideks ning Euroopa tasandi erakondadeks. 1.2.1. Juhtorganid Juhtorganiteks on juhatus, mis koosneb presidendist ja 14-st asepresidendist. Esimeeste konverents, kuhu kuulub president ja fraktsioonide esimehed. Viis kvestorit, kes vastutavad saadikuid puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest, komisjonide esimeeste konverents ja
ühenduste nimi Euroopa Liiduks, tihendati koostööd ja laiendati seda veel uutesse valdkondadesse ja tugevdati ka institutsioonide rolle. Selle lepinguga suurendati oluliselt Euroopa Parlamendi õigusi, mis puudutavad otseselt ka Euroopa Komisjoni, kuna parlamendi ülesandeks sai Euroopa Komisjoni koosseisu kinnitamine ja õigus taotleda komisjonilt uute seadusandlike aktide väljatöötamist. Kuna Euroopa Liidu liikmesriikide arv tõusis, tuli hakata muutma EL institutsioonilist süsteemi, mis oli algselt mõeldud kuuele riigile. Muudatused pidid tagama selle, et laienemise tõttu ei kannataks liidu efektiivsus ega demokraatlikkus. Muudatuste hulgas vähendati volinike arvu, et teha komisjoni tegevust tõhusamaks. Muudatuste jõustumiseks kirjutati 1997. aastal alla Amsterdami lepingule. 2000. aastal võeti konkreetsemalt arutlemiseks ette komisjoni suuruse ja koosseisu muutmine, kuid nendes
Eesmärk: reformida ELi institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks.Peamised muudatused: muudeti ELi lepingut ja EÜ asutamislepingut, nende lepingute artiklite numeratsiooni, lisati kahe kõnealuse lepingu konsolideeritud versioon. Läbipaistvam otsuste tegemine (rohkem hakatakse kasutamakaasotsustamisega hääletamismenetlust). g. Nice 2003 Nice'i lepingu eesmärk oli reformida Euroopa Liidu institutsioonilist struktuuri, et see vastaks liidu uue laienemise vajadustele. Eesmärk: institutsioonide reformimine, et Euroopa Liit saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga. Peamised muudatused: komisjoni koosseisu muutmise meetodid ning hääletamissüsteemi ümbermääratlemine nõukogus. h. Lissabon 2009 kaotab kolme astmelise struktuuri. Lissaboni lepinguga loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja (keda on nimetatud ka
Euroopa komisjoni presidendi José Manuel Barroso algatusel: suurendada investeeringuid teadusuuringutesse ja uuendustegevusse; anda Euroopa Komisjonile koordineerijana suuremad volitused, et toetada liikmesriike eelkõige „parimate tavade” levitamise kaudu; kiirendada finantsturgude ja sotsiaalkindlustussüsteemide reforme ning side- ja energiasektori liberaliseerimist. Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku, mille sätete eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus sidusamaks. Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlamendi (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjoni (liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, kes seisab Euroopa ühishuvide eest).
väiksemate ja nõrgemate poliitiliste üksuste sulatamisel suuremateks ja tugevamateks, tugevnenud suutlikkusel ühendatud maa-ala valitseda, tihenenud õiguskorra rakendamisel kogu alal, ühtsema, järjepidevama, arvestavama ja tõhusama valitsuse teostamisel üh(ts)e suverääni poolt ning suhteliselt väikese arvu riikide arengul lahtiste tulemustega, võistluslikus ja riskirohkes võimuvõitluses (Poggi 1978: 60-61) Absolutism ja suveräänsus Viis institutsioonilist innovatsiooni absolutismi tekkimi- sest (Anderson 1974): püsisõjavägi, tsentraliseeritud bürokraatia, süsteemne ja üleriigiline maksukorral-dus, formaliseeritud diplomaatiline teenistus püsisaatkondadega välismaal ning riigi poliitikad kaubanduse ja majandusarengu edendamiseks Suveräänsuse väline külg: westfaalilike lõpliku võimuga riikide võitlus, sõjavägede (ja kulutuste) kasv Suveräänsuse sisemine külg: westfaaliliku lõpliku
kuritegevusevastast võitlust (terrorism, organiseeritud kuritegevus, inimkaubandus, uimastid jms). 12 EL maailmas Euroopa Liit edendab oma väärtusi ja huve kõikjal maailmas. Tema kaubanduse maht on suurim maailmas ning ta on suurim arengumaadele abi andja. Lissaboni leping annab Euroopale välissuhetes selge väljundi. Lissaboni leping hõlmab kahte olulist institutsioonilist uuendust, millel on suur mõju ELi välissuhetele: loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht ametiajaga kaks ja pool aastat ning ühe korra tagasivalimise võimalusega, ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ametikoht, kelle ülesanne on tagada ühenduse välistegevuse järjepidevus. Lissaboni leping võimaldab ELil tegutseda maailmas tõhusamalt ja järjekindlamalt. ELi välispoliitika erinevate suundade, nagu diplomaatia,
suurim maailmas ning ta on suurim arengumaadele abi andja. Lissaboni leping annab Euroopale välissuhetes selge väljundi. Selleks, et Euroopas oleks jätkuvalt tagatud vabadus, turvalisus ja heaolu, peab EL kasutama ära oma võimalused maailmaareenil. Globaliseerunud maailmas ei suuda üks riik tegeleda probleemidega, nagu energiatarnete turvalisus, kliimamuutus, säästev areng, majanduskonkurents ja terrorism. Sellega tuleb toime ainult EL tervikuna. Lissaboni leping hõlmab kahte olulist institutsioonilist uuendust, millel on suur mõju ELi välissuhetele: loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht ametiajaga kaks ja pool aastat ning ühe korra tagasivalimise võimalusega, ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ametikoht, kelle ülesanne on tagada ühenduse välistegevuse järjepidevus. Lissaboni leping võimaldab ELil tegutseda maailmas tõhusamalt ja järjekindlamalt. ELi välispoliitika erinevate suundade, nagu diplomaatia, julgeolek,
Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt ELi institutsioonide määrused, direktiivid ja soovitused. Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku, mille sätete eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus sidusamaks. Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlamendi (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjoni (liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, kes seisab Euroopa ühishuvide eest). Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu
Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt EL-i institutsioonide määrused, direktiivid ja soovitused. Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku, mille sätete eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus sidusamaks. Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlamendi (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjoni (liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, kes seisab Euroopa ühishuvide eest). 4
Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt ELi institutsioonide määrused, direktiivid ja soovitused. Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku, mille sätete eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus sidusamaks. Euroopa Liidu ajalugu Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse
8b, sh kodanikualgatus, mis võimaldab vähemalt miljonil mitmest liikmesriigist pärineval Euroopa Liidu kodanikul teha komisjonile õigusakti kehtestamise ettepanek). • Euroopa Liidu lepingus sätestatakse liikmesriikide parlamentide roll (art 8c), sh riikide parlamentide õigus saada kõigilt Euroopa Liidu institutsioonidelt Euroopa Liidu õigusaktide eelnõusid ning hinnata nende kooskõla subsidiaarsuse põhimõttega. • Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku muutvate sätete eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus Euroopa Parlamendi rolli suurenemine. Kas need on edukad olnud? 40. Mis on Euroskeptitsism? Euroskeptitsism on kriitiline suhtumine ELi ja vastumeelsus Euroopa tiheda integratsiooni suhtes. Seda esineb nii parem- kui vasakpoolsete poliitiliste jõudude hulgas.
· Veel täpsem oleks öelda, et siin võisteldakse vahetuspartnerilt loodetava hüvitise nimel. Niiöelda käegakatsutav on see ettevõtete puhul, kes võistlevad tarbijate pärast. Sama skeemi leiab aga mujalgi. Turud · Turu prioriteetsus?: · Milles on turu nii erilised eelised, et kõik muu tuleb tema teenistusse seada? · Meie kontseptsioon: turud kujutavad endast väga tulemuslikku institutsioonilist korraldust koostöökasude loomiseks. · Iseärasuseks on omakasupüüdliku tegevuse detsentraliseeritud koordineerimine kõigi kasuks. · See saab võimalikuks tänu vahetuse ja saavutuskonkurentsi kombinatsioonile. · Mõlemad koostöö vormid pakuvad nad tugevaid stiimuleid koostöökasude realiseerimiseks (sest muidu teeksid seda teised). · Käsumajanduse idee:
(pensionikindlustus, Saksamaal ka tööstus-kaubanduskoda jms) vahel, 5) poliitika ja eraõiguslike gruppide nagu ametiühingud, tööandjate liidud, käsitöö ja kaubanduse liidud vahel. Üldiselt sunnibki poliitiline konkurents poliitikuid käituma avalikes huvides, või veidi täpsemini öeldes, sellest mitte väga kaugele hälbima. TURUD turud kujutavad endast äärmiselt tulemuslikku institutsioonilist korraldust koostöökasude loomiseks ja omandamiseks. Selle iseärasuseks on omakasupüüdliku tegevuse detsentraalne koordineerimine kõigi kasuks. See saab võimalikuks tänu vahetuse ja saavutuskonkurentsi spetsiifilisele kombinatsioonile. Mõlemad koostöö vormid jätavad asjaosalistele palju vabadust küsimuses, mida toota ja tarbida. Samaaegselt pakuvad nad osalt väga tugevaid stiimuleid koostöökasude realiseerimiseks (sest muidu teeksid seda teised).
esimest korda kuulama. Jutlus rääkis sellest, et vanemaid on vaja austada. Jutlus lõppes ära ja isa-ema tahavad pojaga kokku saada, poeg ütleb, et oodake köögis, et tal pole aega. Nad ootavad poega päev otsa. Aga nad ei näegi teda. Sõidavad sama targalt koju tagasi. Jutlus rääkis ju sellest, et vanemaid on vaja austada, üks asi on seda rääkida, hoopis teine asi on seda teha. See on ülim silmakirjalikkus. Vilde toob siin kiriku institutsioonilist nõrkust esile toob. Vilde on üsna kriitiline. Palvete lugemini kuni kriitilise piirini muudab inimese orjaks. Näitab, kuidas see maltsvekkus ühele või teisele mõjub: mõni on naeruväärne, mõni kohustatud. Vilde näitab tegelikult seda, et ega see suur usk kuskile ei vii, aga möönab seda, et muud pääsuvõimalust 19. sajandi keskpaiga talupoeg ei näe. Kergemat elu kuskilt ei paista ja ainus abinõu selleks on selle sama prohvet Maltsveti usk. 18
mitut kaitseklauslit, sealhulgas võimalust lükata ühinemine aasta võrra edasi. Seda klauslit kümne uue liikmesriigi puhul ei olnud. Kaks riiki ühinesid ELiga viimaks 1. jaanuaril 2007. D.Liidu kohandamine (institutsiooniline korraldus) Et tulla toime ühinemisest tingitud väljakutsetega, tagades samal ajal, et ühinemine ei ohusta juba saavutatud integratsiooni taset ning selle jätkumist, pidi EL ka oma institutsioonilist korraldust kohandama. Amsterdami lepingu protokollis institutsioonide kohta sätestati selliste kohanduste üldjooned ja kord. Nice'i lepingus (*1.1.4.) (alla kirjutatud 26. veebruaril 2001 ning jõustunud 1. veebruaril 2003), selle protokollis laienemise kohta ja deklaratsioonides sätestati Euroopa Parlamendi kohtade arvu ja jaotuse määramise põhimõtted ja meetodid, häälte arv nõukogus ning komisjoni kvalifitseeritud häälteenamuse künnis ja komisjoni koosseis
1997. aastal Amsterdami lepingu allakirjutamisega, mis andis otsustava tõuke mitmete spetsiifiliste EL-i institutsioonide väljavormumiseks tänapäevasele kujule (Europol, Euromil, Eurostat jne.) ning tõstis otsustavalt Europarlamendi tähtsust otsustusprotsessis. Kõik see tõstis ühtlasi eurointegratsiooniga tegelevate spetsialistide ja teadlaste huvi Euroopa Liidu institutsioonilise süsteemi klassifitseerimise vastu. Paraku tuli kõigil asjast huvitatuil kogeda tõsiasja, et EL-i institutsioonilist süsteemi on väga raske klassifitseerida. Pole ju Euroopa Liit pelgalt taandatav valitsustevaheliseks rahvusvaheliseks organisatsiooniks. Ta on sellest märksa tähelepanuväärsem juriidiline isik, kellel on riigiülene staatus ja omaenda ulatuslikud volitused. Samas pole Euroopa Liit ka tõeline föderatsioon, kellele tähtsates asjades alluksid vastuvaidlematult liikmesriikide parlamendid ja valitsused. Liikmesriigid on EL-ile vaid piiratud ulatuses oma suveräänsust delegeerinud
tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Mis on tsiviilõiguse ja eraõiguse vahe? Tsiviilõigus on eraõiguse haru. Eraõiguses puuduvad alluvussuhted. Tsiviilõiguses võivad varalised ja mittevaralised suhted olla korraga, eraõiguse muudes ei harudes ei pruugi olla. Poolte võrdsuse põhimõte on eraõiguse üks element. Karistusõigus reguleerib suhteid nt alluvussuhte alusel (vastand). Eristada saab kahte tuntumat tsiviilõiguse süsteemi: 1) institutsioonilist ja 2) pandektilist süsteemi. Institutsiooniline süsteem on saanud oma nimetuse ja sisu Rooma õigusest. Siit tulenevalt jagatakse tsiviilõigusnormid institutsioonilise süsteemi puhul kolme suurde gruppi: 1) isikutega seotud normid, 2) asjaõigused, 3) õiguste omandamise viisid. Kogu õigus, mida kasutati Roomas, käis kas isikute, asjade või haige kohta. Sellest ka eraõiguse instituutide järjestus: 1) isikutesse puutuv õigus, 2) asjadega seotud õigussuhted, 3) hagid.
täiesti erinev küsimus oodata ühtekuuluvuspoliitikat tuues uuesti institutsioonilised või isegi põhiseaduslikud liikme-riigid. Kuid nii võib mõista mõlema arengut multi-valitsemise suunas, jäävad need kaks siiski väga erinevatesse protsessidesse, mis arusaadavalt tähendab erinevat vastupanu keskvalitustse osale. Institutsionaalne mõjuvõim on keeruline protsess, mille kaudu piirkondades võib lõpuks tõlkida nende hea poliitika tulemuslikkuse, arvestades laiendatud institutsioonilist võimu. Et seda teha, peavad piirkonnad suutma ise ennast näidata kui usaldusväärset poliitika partnereid, edastades häid ideid programmi väljatöötamisel, peavad olema tõhusad järelvalve vahendid, läbirääkimiste oskus partnerite kasutamisel ja teravus tulemuste hindamiseks. Selline areng toimus Itaalias, vastu kõiki ootuste. Keskvalitused lõid foorumi, kus presidendid piirkondikutel
annaabi.ee 
