Elektri küssad 1. Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile? Hea spetsialist peaks oma kitsa ala kõrvalt tundma ka teiste teaduste põhiolemust. Kuna tänapäeval ei saa elektrita hakkama ühelgi elualal, siis peaksid insenerid kindlasti tundma elektrotehnika põhimõisteid, terminoloogiat ja elektrienergia ning elektriseadmete rakendamise võimalusi, et siis neid teadmisi kasutades oma erialal edukam olla. 2. Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile?
Teooria annab kontrolltöös ainult 20% punktidest. Ülesandeid peab igal juhul ka oskama. Vastamata on teise osa küsimused nr 35 ja 40, otsige ise ja andke teistele kaa teada.Ülejäänud vastused on väga pealiskaudsed, vaja on siiski tutvuda materjaliga et teada millest jutt. Materjale õppimiseks saab http://www.mh.ttu.ee/priitp/Tugevusopetus/Tugevusanaluusi_alused/ 1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA PÕHIPRINTSIIBID 1. Miks on tugevusanalüüs insenerile oluline? Kasuta fantaasiat ja keskkooli lõpukirjandi kirjutamise tuhinat. 2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad detaili töövõimet? Geomeetria (Kas detailide kuju ja mõõtmed on optimaalsed?), koormused(Milliseid koormusi konstruktsioon talub?) ja materjal(Kas konstruktsiooni materjalid on piisavalt tugevad?). 3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus? Staatika - füüsika haru, kus kehad ja nende süsteemid on tasakaalus ja absoluutselt jäigad. 4
mugava ja turvalise kontoritööga, kuid majanduslik turvatunne on siinkohal kindlasti aktuaalne. Tõin selle välja juba eelmisel hierarhia astmel- insener kardab võtta riske ja eksida, sest negatiivse soorituse korral võiks tema väärtus ülemuste silmis väheneda ja seetõttu võiks ehk ka töö kaotada ning sellega koos kõik hüved, mis antud tööga ja sealt saadava palgaga kaasnevad (turvaline kodu, söök laual jne). Seega esimene samm võiks olla ülemuste poolt avalik tunnustus insenerile tema töö kohta, eelkõige eskiiside kohta, et süstida insenerile turvatunnet et ta on väärtuslik töötaja, tema panust ettevõttesse on märgatud ja hinnatakse ning tema töö ja disainid meeldivad ülemustele. Kolmandal kohal Maslow vajaduste hierarhias on sotsiaalne kuuluvus, sh sõprus ja ühtsustunne. (ibid., lk 49) Siinkohal saab ettevõtte juht motiveerida inseneri kollektiivi ühisürituste kaudu. Selliste ürituste korraldamisel on ülioluline see, et ühtki
lisandi tootja kasutusjuhendist. Parafiinsetel vahadel põhinevaid töödeldavust parandavaid lisandeid kasutada ei tohi. Asfalditehase automaatjuhtimissüsteem peab võimaldama tooteraporti väljastamist paberkandjal või digitaalselt ning peab sisaldama andmeid kõikide kasutatud täitematerjalide, sideaine ja lisandite koguste, temperatuurireziimide ja segamisaegade kohta. Objektile tarnitava asfaltsegu tootmisraportid tuleb esitada asfalditehase tootmisjuhi poolt allkirjastatuna insenerile kaetud tööde akti lisana. Täitematerjal tuleb valida selliselt, et peale sideainekile mahakulumist on tagatud objekti ulatuses katte ühtlane värvitoon, kui Tellija ei ole määranud teisiti. Asfaltsegudes kasutatav jämetäitematerjal tarnitakse, ladustatakse ja doseeritakse valmistusprotsessis fraktsioonide kaupa. Asfaltsegudesse või bituumenitesse doseeritavate lisandite käitlemisel, hoiustamisel ja doseerimisel tuleb lähtuda lisandi tootjapoolsetest nõuetest
töökõlblikuks. Firma tingimuseks oli, et Smithile makstakse kinni kõik jooksvad kulutused (kommunikatsioon, elamis- ja transpordikulud) võimendi kallal töötamise ajal, kuid Smith saab töötasu / lisatasu alles siis ja ainult sellisel juhul, kui võimendi valmib tähtajaks ning vastab firma ja selle klientide ootustele. See tähendab, et Smithile makstaks tasu võimendite müügiedu järgi. Tähtis on märkida, et ettepaneku seda liiki 'komisjonitasu' eest tööks tegi ettevõte insenerile, mitte vastupidi. Probleemi olemus Milles seisneb antud olukorra dilemma ning probleem insener Smithi jaoks? Võhikule tundub esialgu, et probleemi ei olegi. Inseneril tuleb lihtsalt otsustada, kas tema võimete ning kogemuste juures on võimendist kolme kuu jooksul võimalik teha müügikõlbulik toode, hinnata oma riske ning seejärel teha otsus.. 'jah' või 'ei'. Olles tuttav inseneride eetikakoodeksite põhimõtetega, selgub, et olukorda
Kohmetu. Piibeleht oli lihtsameelne. Suhtus kõikidesse hästi, temasse ka suhtuti algul hästi, lõpus mõned tegelased muutsid tema kohta arvamuse. Amet: Kirjanik. Töötas kooliõpetajana ja oli hea luuletaja. Elufilosoofia, ütlused: Sõnakoomika väljendub hästi Tiit Piibelehe kõnes, kus ta kõne on natukene mitte arusaadav. Nt:(Siid neh. Üitskõrd olli rohkemb raha, kaesi poodiaknal, meeldisivä - ostsi ärä. Ent siid om kurri kuluma.) Ludvig Sander Välimus: Insenerile omased riided, vuntsid ja prillid. Taskukell oli tunnuseks, see oli tal alati kaasas. Tänu rikkale äiale sai kanda ka kallimaid riideid. Kõne, käitumine: Ta on ebakindel ja kergestimõjutatav õnneotsija. Mingilmääral kavalavõitu. Hädaldas päris palju ja kukub igas oma ettevõtmises läbi. Elab oma naise Matilde kulul ja suitsetab paberossi. Silmakirjalik. Püüab meeldida Vana Vestmanile, sest tal on palju raha. Ei suutnud asju saladuses hoida.
Jacobil on need motiveerivad tegurid tegelikult kõik olemas aga kuna ta ei julge riskeerida ja otsustus võimet ka ei ole, siis need tegurid jäävad täitmata.Ta ei suutnud neid kuidagi omaks võtta, võib olla oma range lapsepõlve tõttu. Soovitused juhile: · Juht peaks pakkuma uusi väljakutseid keerulisemate ülesannete näol · Pakkuma suurema vastutusega tööd · Näidata karjääri võimalusi · Juht peaks pakkuma insenerile töid, mis pakuvad arengu võimalust Skinneri tagajärje reegel: Selle järgi püüab alluv korrata soodsate tagajärgedega tegevust ja vältida ebasoodsat- seda teeb ka Jacob, ta käib pidevalt juhi juures oma mustanditele heakskiitu saamas ja ta teab siis, et teeb kõik õigesti. Võimalik, et Jacob lapsepõlves ei saanud väga kiita ja nüüd ta üritab seda tasa teha Soovitused juhile: · Julgustama inseneri iseseisvaks tööks ja mitte võtta jutule, enne kui töö on
Eesti kaotab oma maksumaksjaid. Samuti on väljakutsetele vaja arste. 3.Google investeerib Soome 450 miljonit eurot IT-hiid Google investeerib soomlaste Hamina andmekeskusse lähiaastatel 450 miljonit eurot lisaks varem teatatud 350 miljonile eurole. Soome peaministri Jyrki Kataise sõnul on see üks suurimaid välisinvesteeringuid riiki. Google ostis andmekeskuse jaoks 2009. aastal Stora Enso endise paberitehase. Andmekeskuse ehitustööd peaks tööd andma 800 insenerile ja ehitajale, kellest suurem osa on soomlased. Keskuses töötab praegu ligi 125 inimest. Soome kaguosas asuva Hamina andmekeskuse seadmed kasutavad jahutuseks vett Soome lahest ja enamjaolt kasutatakse tuuleenergiat. Asutuse juhi Dieter Kerni sõnul sündis otsus keskust laiendada ka tänu riigi jahedale kliimale ja heale taristule. 4.Neste tõstis diislikütuse hinda ja langetas bensiini hinda
KARISTAMINE POSITIIVNE TOETUS Karistama peaks töötajaid ainult Juht peaks Jacobit positiivselt erandjuhul, erilise käitumise pärast. Kui motiveerima. Positiivseteks ülemus tahakski Jacob Arnoldit karistada, motivaatoriteks võivad olla kiitused siis ta võiks mehe mingisugusest suurest (kirjalik, suuline), igasugused preemiad projektist ilma jätta See oleks insenerile ( jõulupreemia, väga hea projekti kui külm duss ja ehk mõjutaks see meest koostamise preemia jne) kuidagi. Samuti mõjub karistavalt palga alandamine ja kabinetist ilma jätmine. Kui mees saab tänu oma töökohale mingisuguseid soodustusi, siis ka nendest ilma jätmine. NEGATIINVE TOETUS KUSTUTAMINE, JAHENEMINE Juht tahab teha kõike, et Jacobit Kui juht tahaks, et Jacob muutuks
NB ! KOODEKSI GARANTIIKS ON PROFESSIONAALNE VASTUTUS! 16 Professionaalse vastutuse seos kutsetegevuse normidega 1. 2. 3. Allikad Internet: Eesti Inseneride Liidu liikme eetikakoodeks. htpp://www.insener.ee/kutse.htmpl//eetikakoodeks Internet: Eesti Inseneride Liidu eksperdi käitumiskoodeks. htpp://www.insener.ee/kutse.htmpl.eetikakoodeks Internet:http://www.neti.ee/inseneriliit SOOVITUSED VÄRSKELE INSENERILE: TEGUTSE NAGU PROFESSIONAAL. RIIETU HOOLIKALT JA SOBIVALT. OLE VALVAS, KUID MITTE PINGUL. OLE KÜLMAVERELINE, KUID MITTE ÄRAKÜLMUNUD. ÄRA ESITA LÕPETAMATA TÖÖD. OLE HOOLAS. KONTROLLI OMA TÖÖD. ÄRA LÖÖ KARTMA KEERULISI ÜLESANDEID. ÕPI LIHTSALT KIRJELDAMA, MIDA TEED JA VÄLJENDU LIHTSALT. OSTA ÕIGEKEELSUSE SÕNARAAMAT JA ÄRA PEA PALJUKS SEDA KASUTADA ENDA KIRJATÖÖDE KONTROLLIMISEL. VALI ENDALE EESKUJUKS EDUKAID JA KOMPETENTSEID INSENERE.
1.1. Miks on tugevusanalüüs insenerile oluline? * projekteeritud ja valmistatud 1.35. Nimetage aspekte, mis mõjutavad varuteguri valikut!: *koormusolukorra tooted (masinad, seadmed, aparaadid jm. konstruktsioonid) peavad töötama määramatuse hinnang- kui koormusi saab hinnata vaid ligikaudselt, tuleb võtta ohutult ja tõrgeteta (purunemine, deformatsioonid, kulumine, jne.) suurem varutegur *materjali tugevuse määramatuse hinnang - kui kasutatavate 1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad detaili töövõimet? * Geomeetria, materjalide omadused on teada ligikaudselt *arvutusskeemi täpsus ja materjal, koormused metoodika lihtsustused * konstruktsiooni vastutusrikkus ohutuse ja võimalike 1.3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus?* Staatika = füüsika haru, kus majanduslike kahjude suhtes *materjali struktuuri ühtlus *piirpinge ohtlikkus...
tulemuse saavutamise tugevuse väärtus tõuseb. Skinneri käitumise muutmise põhimõtete järgi oleneb inimese käitumine võimalikest tagajärgedest. Inimene püüab korrata positiivsete tagajärgedega tulemusi ja vältida negatiivsete tagajärgedega tegevusi. Kuna Jacob on iseenesest võimekas ja intelligentne, peaks ülemus tema puhul kasutama eelkõige käitumist soodustavat, positiivset toetust, millel on soodsad tagajärjed. See näitaks insenerile, et julgedes võtta vastutust ja õigeid otsuseid tehes on tema käitumise tagajärg positiivne ning see julgustab teda ka edaspidi nii toimima. Praegu arvab Jacob, et küsides oma tööle pidevat heakskiitu, on kõik korras ja ta ei saa eksida. Ei tasuks kasutada negatiivset toetust ega karistamist kuna need põhjustaksid inseneris hirmu valede otsuste langetamise ees ja selle tagajärjel kardaks ta veel rohkem ise mõelda, peljates ülemuse pahameelt samuti nagu ta noorena kartis oma
mängivad olulist rolli ehituses. Suur tihedus viitab sellele, et suure rõhu korral on materjal kokkusurutav, mis võib olla ohtlik näiteks kandvate konstruktsioonide korral ehitistes. Sama kehtib ka suure poorsuse korral. Mida suurem on poorsus, seda suurem on keha võime endasse tõtta vedelikke ning gaase (poore täitma) ning ehitusliku poole pealt on poorsus hädavajalik teave insenerile, selle järgi on võimalik otsustada, kas materjal on sobilik teatud konteksti või mitte (kas poorsus tuleb kasuks või kahjuks). 2. Poorsus - läbilaskvus. Lahtise poorsuse korral on materjal läbilaskev ning soojusmaterjalide korral on vaja kasutada isoleerivaid materjale, et takistada läbilaskvust. Tihedus - Annab aimu, kui raske või kerge on materjal, ning kas see sobib teatud
mingi seminar, millal mingi referaadi või arvestuse tähtaeg; eksami tähtaegu saab sageli valida). 17.12.15 2 Tööl on aga tihti fikseeritud vaid töö esitamise lõpptähtaeg. Kõik vahepealsed etapid ja nende tähtajad peab insener ise omale määrama. Projekt võib kesta aasta või isegi mitu ja mõnes firmas keegi sind vahepeal ei kontrolli. Paljudes firmades uuele insenerile määratakse nn treeningprogramm, mille käigus temal on mingi juhendaja. Kuid paljudes firmades talle antakse kohe iseseisev töölõik ja vaadatakse, kuidas ta sellega tuleb toime. 17.12.15 3 Seoses sellega siin on toodud mõned soovitused värskele lõpetanule kuidas toimida uuel kohal esimeste nädalate jooksul ja need oleks järgmised: • Tegutse nagu professionaal. • Riietu hoolikalt ja sobivalt.
Elektrotehnika kordamisküsimused: 1. Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile? See annab oskusi muundada looduslikku energiat ning oskusi saada ja edastada elektrilist informatsiooni. Elektrotehnilised seadmed annavad võimaluse tootmist kompleksselt automatiseerida ning võtta kasutusele tehnoloogiaid, mille rakendamine näiteks kõrge temperatuuri, rõhu või ohtliku kiirguse tõttu oleks muidu võimatu. Elektronarvutite abil saab töödelda ning salvestada informatsiooni. Elekter on meie igapäevaelu vältimatu osa. 2
mobiili RAT-0,5 ja baasjaama RATZ-10. Üks tavaliini külge ühendatud baasjaam võimaldas ühendada kuni kuut mobiili. Rootsi visionäärist insener Östen Mäkitalo mõtteis mõlgub veidi kergemat sorti mobiilne telefoniside ning alustatud projekt saab aastaid hiljem tuntuks kui NMT. 1970. seniste mobiilsete süsteemide puhul pidi kogu kõne vältel olema telefonil side ühe baasjaamaga kui baasjaam vahetus, katkes ka kõne. Selle kitsaskoha lahendamise au kuulub Belli laborite insenerile Amos E. Joel Juniorile ning avas tee nn kärgsidevõrkude (cellular networks) loomisele. 1971. Rootsi MT edasiarendus D (MTD) oli juba piisavalt edukas, et kaasata teisigi seadmetootjad. Võis rääkida juba kommertsiaalsest mobiilsest süsteemist, olgugi et klientide arv oli tänases mõistes marginaalne u 300400. Samal ajal arendati ka aktiivselt tehnoloogiaid, mis panid aluse hilisematele mobiilsetele võrkudele. MT-süsteem pidas vastu
Reaalajasüsteemid on avatud. Sel on kaks liidest inimliidese kaudu liigub enamus infot hästi defineeritud kujul, läbi protsessiliidese liigub väga erinevatesse esinemisvormidesse kodeeritud informatsioon. Lisaks puudub arvutil valida info vastuvõtu hetke (infovahetus toimub tihti peale keskkonna initsiatiivil). 12. Erinevus paralleelsete ja sundparalleelsete programmide vahel Sundparalleelsus on paralleelsus, mis on tarkvara insenerile peale surutud ümbritseva keskkonna poolt. Vajalik reaalajasüsteemide nõuete täitmiseks. 13. Funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete erinevus Funktsionaalsete nõuete all mõistetakse inim-operaatori ja juhitava/jälgitava kobara poolt arvutikobarale esitatavaid nõudeid. Funktsionaalsed nõuded iseloomustavad kasutaja ootusi süsteemi poolt täidetavatele funktsioonidele. Mittefunktsionaalsed nõuded kujutavad endast
Tugevusõpetus I (ptk.-d 1...6) ja Tugevusõpetus II (ptk.-d 7...15) Teooriaküsimused 1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA 1.32. Mis on varutegur? PÕHIPRINTSIIBID 1.33. Määratlege tegelik varutegur! 1.34. Määratlege nõutav varutegur! 1.1. Miks on tugevusanalüüs insenerile 1.35. Nimetage aspekte, mis mõjutavad varuteguri oluline? valikut! 1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad 1.36. Miks peab varuteguri väärtus olema detaili töövõimet?
18. Millest tuleks lähtuda masinaelemendi materjali valikul, et tagada masinaelemendi jätkusuutlikkuse? Et oleks ohutu (tugevusvaru etc), tasuks ära (optimaalne talituslik omadus), maj.tasuvus (hea hinnaga, võiamlikult palju ühte sama materjali jne). 19. Millest lähtutakse nõutava varuteguri valikul? Nõutava varuteguri väärtus peab katma riskid, mis tulenevad: 1. Arvutusmetoodikate lihtsustustest ja analüüsitulemuste määramatustest 2. Insenerile teadmata võimalikest asjaoludest 20. Milles seisneb varuteguri väärtuse valiku Pugsley meetod? Materjalide, hoolduse, valmisprotsesside ja kontrolli kvaliteet; Katseandmete täpsus ja kogemus sarnaste komponentidega; Info ja teadmised koormuste kohta. Kui need 3 nõuet on väga heal tasemel seda väiksema varuteguri saab valida pugsley tabelist (kui mõnes teadmised väiksemad siis tuleb suurem varutegur etc). 21
aalsesse arengusse murrangut toov ning epohhi loov tähendus. Loodetavasti on Eesti jätkusuutlikk use eelduste kirjeldamise st abi meie riigile oluliste otsuste ettevalmista misel ja vastuvõtmis el nii Riigikogu kui ka inimese tasandil. 1.1. Küsimus säästvuses t algab küsija eetilise loodussuht e määratlem isega Küsimusele Eesti säästvuse eeldustest vastavad erinevalt (keskkonna) ökonomist, (keskkonna) jurist, (keskkonna) insener, (padu)roheli ne, (keskkonna) psühholoog jne. Insenerile on keskkonnapr obleem - säästev arendamine - tehniline, mistõttu lahendus peitub paremates, ökoefektiivs emates tehnoloogiat es või puhastussea dmetes. Ökonomist arvutab jällegi, mis üks või teine asi maksab. Kuna temale on väärtuse mõõdupuu raha, siis pole ju küsimust - parim lahendus on see, mis vähem maksab või kuhu säästud investeeritak se. Juristile on probleem ja lahendus seadusandlu se parandamise s - rohkem ja täpsemaid seadusi - ja asi vask. Äärmusrüh made
@ – 16, 0 ↵ ↵ N P K M L Joonestatud on suured nooled Aga nagu tavaliselt, võib ka siin mõelda – ehk oli teist noolt võimalik joonestada võimalik mõnel muul moel? Igatahes on selline mõttekäik INSENERILE omane. Kujundame parempoolse noole siis käsuga MIRROR ja kasutame peegeldusteljena joonte BC ja NP keskpunkte leitud punkti asukoha täppismääramise MID abil või püstise telgjoone otspunktide kaudu: Näide 4 14 Pärast objektivalikut (vasakpoolne nool) küsitakse peegeldustelje otspunkte: Kui telg paigas siis küsitakse soovi algobjekti kustutamise kohta ↵
segamised. Ühe töö katkestamine ja hiljem lõpetamine (Andmevood tükeldatakse kiiremaks töötluseks). See on paralleelsus, mis on peale sunnitud ümbritseva keskkonna poolt. Traditsiooniline paralleeltöötluses ei esine vahelesegamist ühe või mitme andmevoo määramatult kestvas töötlemises. On põhimõtteliselt vabatahtlik töörezhiim, mille kasutamine sõltub projekteeria tahtest. (Sundparalleelsus on paralleelsus, mis on tarkvara insenerile peale surutud ümbritseva keskkonna poolt. Vajalik reaalajasüsteemide nõuete täitmiseks.) 3.Tegum (protsess) ja seda iseloomustavad parameetrid. Protsess ehk tegum (Task) töötava/täidetava programmi abstraktsioon, op-süsteemi plaanuri (Scheduler) poolt juhitav loogiline ühik. Tüüpiliselt kujutatakse andmestruktuuriga, mis sisaldab: 1. täitmise seisundit (state of execution) 2. identiteedi-infot (identity) näiteks registrite sisu, aadressiruum jne. 3
GPS tagatakse: - toimimisvõime. Masin töötab korralikult kui on tagatud näiteks tööpinna sirgjoonelisus. - ohutus. Nõutud pinnasiledus väldib väntvõlli väsimuspraod. - koostöövõime. Sobivad tolerantsid tagavad kolb-silinderpaari pikajalise töö. - vahtatavus. Võimaldab osade asendamise remondi käigus. - majandusliku kasu. GPS kohta kehtivad rahvusvahelised ISO standardid. Sellega tegeleb ISO/TC 213 Dimensional and Geometrical Product Specifications and Verifications. Vajalik insenerile, et luua uut. Põhimõisted: Mõõtmestamine: toote ja selle osade suuruse ja kuju määramine. Objekt esitatakse tehnilisel joonisel koos mõõtmete, asendi ja kuju nõuetega. Tolerants (tolerance) on võtmeküsimuseks projekteerimisel, tootmisel ja kasutamisel. Ist (fit). ISO süsteem istudele. Geomeetriline hälve. Pinnakaredus. Vahetatavus. Mõõteahel. Lähted, baaspinnad. Seosed teiste aladega
seina kõrgusest). Tihedal liival piisab kaks korda väiksemast paigutusest. Passiivsurve mobiliseerimiseks on tarvis umbes 10 korda suuremat paigutist. Savipinnastel on aktiiv- ja passiivsurve tekkimiseks vajalik seina paigutis tunduvalt suurem. Pinnast toetavate (tugi- ja sulundseinad, keldriseinad kanalid, allmaaehitiste elemendid jne) või pinnasele toetuvate (sulundseinad, horisontaalkoormusega vundamendid) projekteerimiseks on insenerile vajalikud nii paigalseisu kui ka aktiiv- ja passiivsurve arvulised suurused. 102 10.3 Paigalseisusurve Pinnasemassiivis sügavusel z maapinnast on vertikaalpinge v=z ja sellele vastav horisontaalpinge h = K0v, kus K0 on külgsurvetegur. Kui asendada osa pinnasemassiivist liikumatu seinaga, ei muuda see pingeolukorda ja paigalseisusurve võrdub horisontaalpingega. Kuna v ja h on
annaabi.ee 
