Raha vastu vahetatud inimtunded Tänapäeval mängib suurt rolli inimese elus raha. Tähtsaks peetakse materiaalseid väärtusi ning seisust, kus keegi asetseb. Nii on olnud see juba ammustest aegadest alates. Inimesed töötavad, et ellu jääda, et oma lapsi ülesse kasvatada ning võimaldada neile kõlblikke elamistingimusi. Kõige selle taustal jääb aga tähelepanuta inimeste vahelised tunded ja suhted. Õpetliku ja elulise näite saab tuua teosest ,,Isa Goriot", kus peategelasest rikas
Nad olid väsinud oma ülemaid teenima. Kõik uuendused, mis soodustaksid positiivseid muutusi olid teretulnud. Kõige paremini vastas nende ootustele liberalism. Samuti ei sallinud talupojad vaimulikke, kes oma võimu säilitamiseks kuningaid teenisid. Vaimulikud pooldasid romantismi. Kindlasti oli romantismil tähtsaim tegur kellegi kõrgema kummardamine, kuid vähe tähtsamateks ei jäänud ka kõikvõimsa loodud ,,asjad" loodus, maad, inimtunded. Samuti ei jätnud romantism välja minevikku täpsemalt keskaega. Oli vaja läbi saada vanameelsete valitsejatega. Teiste kuhugi püüdlejate seas moodustasid eraldi grupi ultrarojalismi pooldajad. Nemad üritasid läbisaamisi hoida kõigi teiste liikumiste pooldajatega. Arvasid nemad, et kuningas peaks olema endiselt kõikvõimas ning teised peavad neile alluma isegi Jumala saadikud maa peal. Samuti polnud nad uuenduste vastu.
· Kammerteosed. · Laule umbes 400 (nende hulgas ka laulud koorile ja ansamblile). · Muusikalis-dramaatilised teosed. Schumanni looming on auga vastu pidanud aja katsumustele, selle paremik kuulub peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: · Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. · Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. · Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. · Loodus esineb Schumanni loomingus alati seotult inimese tunnetega, seotud autori enda üleelamustega. · Schumann oli eelkõige lüürik, seepärast ta loomingu paremik kuulub klaverimuusika ja laulu valdkonda.
,,Noore Wertheri kannatused". · Jaguneb vara-, kõrg- ja hilisromantismiks. Uuendused: · Kammermuusikas kujunesid välja klaverisaatega soololaulud. · Väikevormid klaverile. · Populaarseks muutus programmiline muusika (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks). · Läbivaks muusikazanriks oli ooper (ajalugu, müstika, salapärane loodus, inimtunded). · Richard Wagneri ooperiuuendused. · Eriline tähelepanu oli dünaamikal. · Virtuoosikultus (legendiks kujunes viiuldaja Niolo Paganini). Kammerlaul ehk Lied · Tunnusjooneks soolohääle ja saatepartii ühtsus ja terviklikkus. · Instrumendiks klaver. Instrumentaalkontsert ehk kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile · Kolmeosaline (kiire-aeglane-kiire). Sonaadivorm, repriis, kadents. Orkestrimuusika · Vaskpillidele lisati ventiilid.
Vaeva teistel, häbi endale" 2. loodusluule Mahuliselt kõige suurem osa loomingust, kuulub eesti loodusluule paremikku. Lemmikaastaaeg sügis, kuid kirjutab kõigist neljast. Tihti nukratoonilised, pessimistlikud, valulikud. Oskab märgata detaile ja teeb nende põhjal üldistusi. Läbi looduse meeleolude annab edasi inimtundeid. Looduspildid ilustamata, kirjeldab lihtsat ilu, motiivikordused, toob siis ka inimtunded, need tihedalt omavahel seotud. Palju kirjeldab kodukoha maastikke. Kasutab palju sõna- või fraasikordusi "Lumehelbeke tasa, tasa liugleb aknale tasa... tasa..." "Mai hommik" I trükis ilmunud. Paralleelid inimtunnetega, purunenud armastus. "Puude all" lehtede langemisest, sügise ootusest
Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Epiteet on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Haiku on jaapani klassikaline väike luulevorm. See koosneb kolmest reast, 17 silbist. Teemaks loodus ja inimtunded. Isikustamine ehk personifikatsioon on elututele objektidele või loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine. Luule ehk poeesia on värss-ehk seotud kõne. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdus. Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja
1. Mida väärtustasid heliloojad romantikud võrreldes klassitsismiperioodi heliloojatega ning millised teemad neid köitsid ? Romantikud olid võrreldes klassitsismiperioodi heliloojatega vabameelsemad. Romantismi aja heliloojaid köitis ajalugu, salapärane loodus ning inimtunded ja inimest ümbritsev olustik. 2.Millised täiesti uued muusikazanrid tekkisid romantismiperioodil ? Täiesti uuteks zanriteks oli klaverisaatega soololaulud, väikevormid klaverile, sümfooniline poeen, operett ja kujunes välja klassikalise balleti traditsioon. 3.Kirjelda muusikazanrit, mis kannab nime kammerlaul ehk Lied ? Kammerlaul ehk Lied on klaverisaatega soololaul. Leid`i oluline tunnusjoon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikus. Kammerlaulu
Värsid jagunevad 4+4+3+3. Sonett kulmineerub 14. värsi vaimuka puäntiga- üllatav, kuid loogiline lõpplahendus. ● ballad- Ballad on pikem, jutustava sisuga luuletus, mille aineks on mingi erakordne sündmus. Balladi sisu iseloomustab teatud salapärasus, seletamatus ja dramaatilisus. Sageli kasutatakse balladis kahekõnet. ● haiku- Haiku on Jaapani klassikaline väike luulevorm. Koosneb kolmest reast ja seitsmeteistkümnest silbist. Teemaks on loodus ja inimtunded. ● poeem- Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kirjutamine vaimsete otsingute ja elumõtestuse teemaga. Luulekujundid: ● epiteet- omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist (kottpime reede õhtu) ● võrdlus- nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel (vahetunni ajal oli klassituba kihinat-kahinat täis nagu sipelgapesa) ● metafoor- ülekanne kus nähtus kantakse üle sarnasuse alusel (munamägi on
Ühiskond ja üksikisik. Ühiskond ning üksikisik on kaks põhiasja, mille ümber tiirleb kogu teema ülesehitus Alber Camuse raamatus ,,Katk". Teoses on märgata inimtundeid, vägivalda ja lootust kohesele pääsemisele. Nagu eelnevalt sai juba märgitud, on inimtunded väga hästi märgata. Seda seetõttu, et tundeid saab väga hästi kirjeldada. Inimese tuumaks loetakse kohusetunnet, seega on enamus inimesi valmis ka appi tõttama temale tundmatule inimesele. Suureks ühiskonna heategijaks kujunes välja doktor Rieux, kes hakkas ravima epideemia patsiente juba katku algusest peale ning püüdis aidata mingisuguselgi korral linnas säilima jääda. Muidugi mõsta oli peale Rieuxi veel paljusid inimesi, kes tegelesid katku ning tema loodud kaosega
väljendasid hetkemeeleolusi. Tähtsus muusikaajaloos: tänu temale soololaulust kontsertžanr. 6. Schumanni muusikuteed ja loomingut on mõjutanud tema ema, kes tahtis, et Schumann läheks juurat õppima. F. Wieck, kelle käe all õppis ta meisterlikku klaverimängu. N. Paganini, kes innustas noort muusikut virtuooslikkusele. 7. Robert Schumann (1810-1856) Looming: peamiselt kaks valdkonda: klaverimuusika ja laulud. Inimtunded, psühholoogia. Uuendused: Novaatorlike ideede pooldaja. Tähtsus muusikaajaloos: hakkas avaldama muusika ajakirja. Schuberti senitundmatute käsikirjade esitamine. 8. N. Paganini (1782-1840) oli 19.saj viiuli- ja klaverivirtuoos. Ta mõjutas oma virtuossuusega paljuid romantismi heliloojaid, nt. Chopin ja Liszt. 9. Fryderyk Chopin (1810-1849) Looming: rikastas klaverimuusikat uue sisu, uue poeetilise ja meloodilise väljenduslaadi ja mängutehnikaga.
draamatekstiks Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjalnduse 3 põhiliigist Draama on dramaatika põhizanr, teda iseloomustavad dialoodivorm, olevikulusus, tegevuse keskendatus ja pingeline arendus ning tegelasvahelised vastuolud. Epiteet on omadussõna, kirjeldavpoeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Elulood on elukäigu kirjeldused, omamoodi minevikumälestused Haiku on jaapani klassikaalne väike luulevorm. Haiku koosneb 3 reast ja 17 silbist Teemaks on loodus ja inimtunded. Ilukirjandusliku teksti puhul on mõjureiks kunstilised väljendusvahendid ning ilukirjandus käsitleb inimeste elu kirjaniku loodud maailmas Isikustamine e prersonifikatsioon on elututele objektidele v loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine Kõnekäänd on rahvapärane piltlik väljend. Kõnekäänu lõplik tähendus selgub alles lausest. Jutustus on proosazanr, mida iseloomustavad kindlapiiriline süzeeliin, rahulik kulg ja vaba vorm. Tegelasi ja sündmusi võib olla palju.
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM GEORGE ORWELLI "LOOMADE FARM" KUI TOTALITAARSE NÕUKOGUDE LIIDU MUDEL ESSEE ANNIKA VALDMETS Prima sotsiaal November 2003 SISSEJUHATUS XX sajandi ühe kuulsaima inglise kirjaniku George Orwelli teost "Loomade farm" loetakse kui totalitaarse ühiskonnamudeli kirjeldust. Orwell kirjeldab "Loomade farmis" sotsialistliku korra läbikukkumist ja diktatuuriliseks muutumist. Ilmselgelt on märgata, et kirjanik on kasutanud oma farmi loomisel Nõukogude Liidus samal ajal toimunud protsesse. Eelkõige on Orwell Nõukogude Liidu liidritest raamatus kujutanud Stalinit ja ka kogu sündmustik on võetud Stalini-aegses Nõukogude Liidus toimunust. Nõukogude diktaatorit Jossif Stalinit kujutatakse raamatus siga Napoleoni tegelaskujuna. Algselt oli sigadel kavas komm...
Vanaema oli rikas daam. Lermontov harjunud heaolu ja hüvedega. Teda sallitakse vaid vanaema pärast. Lermontov saab sõjaväelise hariduse, ta on sõjaväeteenistuses. Sunnitud mitu korda paguluses olema. Peterburist saadetakse ära loomingi pärast. Kõige suuremat pahandust toob ,,Poeedi surm". Sureb duellil Looming algab luulega, temaatiliselt jaguneb kolmeks: armastusluule, filosoofilised värsid, ühiskonnakriitiline luule. Armastusluule: siiras, otsekohene, inimtunded seotud loodusega. Filosoofiline: toimub inimeksistensi üle arutamine, hea ja kurja vastandamine. Lermontovi huvitab surmateema. Ühiskonnakriitiline: eetikaprobleemid, inimkriitika, väga kriitiline oma põlvkonna suhtes. Loomingu läbivaks teemaks on armastus, au ja vabadus. Lermontov räägib elust nii nagu see tegelikult on. Lermontovi poeemid Põhiteemad on au ja vabadus. ,,Jooksik" ,,Kaukaasia vang" - tserkesside suguvõsa, tüdruk hukatakse reetmise eest isa ja venna poolt
Ooper "Genoveva" (1848) Oratoorium "Paradiis ja Peri" (1843) Muusika Byroni "Manfredile" (1849) Muusika Goethe "Faustile" (1844-1853) jt. Schumanni looming on auga vastu pidanud aja katsumustele, selle paremik kuulub peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: a) Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. b) Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides me otsime asendust tegelikkuse illusioonidele". Selline endassesüvenemine paneb aluse psühholoogilisele momendile Schumanni loomingus. Sellest tulenebki Schumanni loomingu keskne teema: inimene ja tema sisemaailm. c) Fantastika
Seal kohtus rahvaluule teadlase Herderiga, kes jubatab Goethe rahvaluule juurde, kust Goethe saab hiljem inspiratsiooni. Herberilt on ilmunud kogumik ,,Maailma hääled lauludes" Tihedad sidemed ka Schilleriga. Nemad kolmekesi panevad Saksamaal aluse liikumisele Sturm und Drang (Tormi ja tuule liikumine). Goethe alustab oma loomingut luuletajana. Algusaastail kerged, rõõmsad värsid, peateemadeks loodus ja armastus. N: ,,Ränduri öö laul", ,,Mai laul" . Goethe loodusluules on loodus- ja inimtunded alati kokku viidud. Tuntust hakkab koguma eelkõige draamateostega. Üks esimesi tuntumaid näidendeid oli ,,Götz von Berlichingen" - aluseks võetud 16. sajandi talurahvasõja sündmused. Toob vaatajani/lugejani palju erinevaid tegevuspaiku (al. Rüütlilossidega, lõp. Mustlaslaagritega) samuti tegelaskujud (keisrist kerjuseni). See aeg oli sama, mis Shakespeare ajalookroonikate vahel. (puudus ühtne keskvõim, iga vürstiriik tahtis ise olla kõige tähtsam)
omadused Näide: tuul ulub korstnad. Võrdlus- kõrvutatakse midagi või kedagi mingi ühistunnuse alusel. Kasutatakse(kui, nagu) Näide: kaunis kui roos. Võrdlust aitavad väljendada sidesõnad: kui, nagu, otsekui. Metafoor- peidetud võrdlus, ülekanne sarnasuse alusel Näide: Sinitaeva silm päike. Haiku Haiku- on jaapani klassikaline väike luulevorm. Haiku koosneb kolmest reast ja 17 silbist. Teemaks on loodus ja inimtunded. silpide skeem on järgmine: 5+7+5. Öine kuuvalgus (5 silpi) naeratab mulle vastu (7 silpi) tähtede säras. (5 silpi) Ood Ood Pidulik luuletus, ülistuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele või ideele. Palju oode on kirjutanud Kristjan Jaaks Peterson, kes sündis Riias 14.03.1810 a Viljandimaalt pärit kirikuteenri perest. Pastorad
Loominguline tee oli lõppenud. Schumann suri Endenichis 29. juulil 1856. a. LOOMING Schumanni looming on auga vastu pidanud aja katsumustele, selle paremik kuulub peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: a) Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. b) Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides otsime me asendust tegelikkuse illusioonidele". Selline endassesüvenemine paneb aluse psühholoogilisele momendile Schumanni loomingus. Sellest tulenebki Schumanni loomingu keskne teema: inimene ja tema sisemaailm. c) Fantastika
pallil''(1905). Habras, pinges, ja painutatud balansseeriva tütarlapse, keha moodustab terava kontrasti paigalseisva ja tugeva atleedi kujuga. Kuid vaatamata kahe figuuri äärmisele kontrastsusele, mis peaks välistama kõik ühise nende vahel, puudub pildi üksinduse meeleolu, mis Picasso varasematele töödele üpris iseloomulik oli. Koloriit pildil ''Tütarlaps pallil on lihtne- põhiliselt helesinine ja roosa, mis on üleminekutes lausa tabamatult nüansirikkad nagu sügavamad inimtunded. Need kaks värvi domineerivad nii tugevates toonides maalitud mehe figuuri juures kui ka tütarlapse õrnades toonides ning sulavad kokku siniroosaks uduks. Pehme koloriit loob väga lüürilise meeleolu, mis ühendab figuure ja loob vaatajale mulje nende lahutamatust saatusest. Tundub, et akrobaadid on pöördunud sel pildil teineteise poole tajudes hingelise läheduse illusiooni haprust, on saavutanud mõneks viivuks sisemise tasakaalu.
Ooper "Genoveva" (1848) Oratoorium "Paradiis ja Peri" (1843) Muusika Byroni "Manfredile" (1849) Muusika Goethe "Faustile" (1844-1853) jt. Schumanni looming on auga vastu pidanud aja katsumustele, selle paremik kuulub peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: a) Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. b) Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides me otsime asendust tegelikkuse illusioonidele". Selline endassesüvenemine paneb aluse psühholoogilisele momendile Schumanni loomingus. Sellest tulenebki Schumanni loomingu keskne teema: inimene ja tema sisemaailm. c) Fantastika
Loomamuinasjutud kuuluvad rahvajuttude vanemasse aega ning see näitab, kuidas on inimeste suhtumine loomadesse aja jooksul muutunud. Eestis näiteks pole säilinud loomajutte, mis näitaksid metsloomade kartmist või austamist. Reeglina domineerib koduloomade metsloomadest üleolek. (Mälk et al., 1967) 6 Erinevad autorid on välja toonud loomamuinasjuttudele iseloomulikud jooned: 1. Loomad on isikustatud - loomadele on omistatud inimtunded, nad kõnelevad ja tegutsevad nagu inimesed (Mihkla & Tedre, 1980). 2. Loomade iseloom on läbi erinevate loomamuinasjuttude sarnane (Mihkla & Tedre, 1980). 3. Jutud on tavaliselt lühikesed, ühe stseeniga (Mälk et al., 1967). 4. Tegelaste vahel on rohkelt dialoogi (Mälk et al., 1967). 5. Traditsioonilist sissejuhatust ja lõppu esineb harva (Mälk et al., 1967). 6. Reeglina lõpetatakse jutt vanasõna või kõnekäänuga (Mälk et al., 1967).
de Rastignac. Kuna realistid kujutasid elu nii nagu see on, hr Goriot tegelaskuju oli aga täiesti pime tõe ja reaalsuse suhtes. Mulle meeldisid huvitavad ja mitmekülgsed tegelased, kelle kurva mineviku vastu kohe tekkis huvi, kuid igasugustele tegelastele tasakaaluks ning isegi miinuseks oli see maailm, see keskkond, kus tegevus toimus, ei meeldinud mulle. See ühetimõistetav maailm maailm, kus raha on kõige tähtsam ning inimtunded ja väärtused nagu polekski tähtsad. Maailm kus rikkad on enesekesksed ning neid peetakse tähtsateks. Maailm kus minu arvates on väärtused paigast ära. Maailm mis on kahjuks küllaltki sarnane sellele maailmale, kus me praegu elame. 9. Aita õpetajat Kuidas hr Goriot puutus kokku oma tütardega, kuidas ta sai nende kohta informatsiooni, kui ta tütardel külas ei tohtinud käia?
arvates ikkagi tähtsam Eugene de Rastignac. Kuna realistid kujutasid elu nii nagu see on, hr Goriot tegelaskuju oli aga täiesti pime tõe ja reaalsuse suhtes. Mulle meeldisid huvitavad ja mitmekülgsed tegelased, kelle kurva mineviku vastu kohe tekkis huvi, kuid igasugustele tegelastele tasakaaluks ning isegi miinuseks oli see maailm, see keskkond, kus tegevus toimus, ei meeldinud mulle. See ühetimõistetav maailm maailm, kus raha on kõige tähtsam ning inimtunded ja väärtused nagu polekski tähtsad. Maailm kus rikkad on enesekesksed ning neid peetakse tähtsateks. Maailm kus minu arvates on väärtused paigast ära. Maailm mis on kahjuks küllaltki sarnane sellele maailmale, kus me praegu elame. 9. Aita õpetajat Kuidas hr Goriot puutus kokku oma tütardega, kuidas ta sai nende kohta informatsiooni, kui ta tütardel külas ei tohtinud käia? Vastus: Hr Goriot sai informatsiooni oma tütarde käikude kohta nende toatüdrukute
Kuna realistid kujutasid elu nii nagu see on, hr Goriot tegelaskuju oli aga täiesti pime tõe ja reaalsuse suhtes. Mulle meeldisid huvitavad ja mitmekülgsed tegelased, kelle kurva mineviku vastu kohe tekkis huvi, kuid igasugustele tegelastele tasakaaluks ning isegi miinuseks oli see maailm, see keskkond, kus tegevus toimus, ei meeldinud mulle. See ühetimõistetav maailm – maailm, kus raha on kõige tähtsam ning inimtunded ja –väärtused nagu polekski tähtsad. Maailm kus rikkad on enesekesksed ning neid peetakse tähtsateks. Maailm kus minu arvates on väärtused paigast ära. Maailm mis on kahjuks küllaltki sarnane sellele maailmale, kus me praegu elame. 9. Aita õpetajat Kuidas hr Goriot puutus kokku oma tütardega, kuidas ta sai nende kohta informatsiooni, kui ta tütardel külas ei tohtinud käia? Vastus: Hr Goriot sai informatsiooni oma tütarde käikude kohta nende toatüdrukute (Therese
(armastatu oli Cassandra), Joachim Du Bellay. Ronsard elegantse iroonia ja mänglevusega sonetid; maise armastuse eelistamine jumalikule; maise ilu kaduvus ja vaimu püsivus. · Shakespearegi eemaldub petrarkistide platoonilisest õhkamisest südamlikkus, siirus, isiklikkus. Usub ilu püsivust kui mitte maisel kujul siis luulesse ja kunsti jääb see ideaalina ikka püsima. Maise elu mööduvuse nukrusele vastandab õilsad inimtunded truu sõprus need jäädvustavat tema meelest kunsti kui igavikuväärtusi. · Hispaania kirjanduses müstilise suuna teke inimese ja jumala sisemine ühendus siira usu ja ja armastuse kaudu (Luis de Leon, Juan de la Cruz, Teresa Avilast) sümbolid, meelelisus. 9. Renessansi eepiline luule (XV-XVI saj.) (RA, MKL) Saigi alguse Dante ja Boccaccioga, eriti viljelduks muutus 15. sajandi lõpupoole Itaalias kui
Ainult juhus võib tühistada ahistava hierarhia. Teha tüdruk, koristaja, prostituut õnnelikuks, rikkaks. Juhus ei tühista edu müüti, ja selle hierarhilise saavutamise kanalit. Seda, et on olemas ainult üks viis edu saavutada, milleks on: võtta kehtiv hierarhia küsimusteta omaks. Ülespoole trügida ja rikastada võib ennast ennastsalgava tööga. · Oodatav asendab loova, reklaam asendab kunsti: inimtunded taandatakse, juhuslik romanss asendab armastuse. Pinget hoitakse üleval vägivalla, koomika abil. Samas kõik peab koguae muutuma, kuid olemuslikuks sama jääma. Soovime et skeemid uutes variatsioonides läbi korratakse. Kaasajas ühiskonnas on reklaam sissevõtnud propaganda koha. Reklaam on muutunud puhtaks, on muutunud kaupadeks ka kultuuri. Üheltpoolt on HorkHeimer/Theodor Adorno vaade valgustuse allakäigust väga pessimistlik. Nad näevad
Plejaadi kuulusid Ronsand, Joachim, du Bellay. Ronsard lõi elegantse iroonia ja mänglevusega sonette, eelistas maist armastust jumalikule ning kujutas maise ilu kaduvust ja vaimu püsivust luules. Ka Shakespeare eemaldub petrarkistide platoonilisest õhkamisest. Ta hakkab kirjutama südamlikult, siiralt ja isiklikult. Shakespeare usub ilu püsivusse, kui mitte maisel kujul, siis luules ja kunstis jääb ilu siiski ideaalina püsima. Maise elu mööduvuse nukrusele vastanduvad õilsad inimtunded, nagu truu sõprus, mis jäädvustavad tema meelest kunsti kui igavikuväärtusi. Hispaania kirjanduses tekib müstiline suund, mis väljendub inimese ja jumala sisemine ühendus siira usu ja armastuse kaudu, mida kujutatakse sümbolite ja meelelisusega. Seda viljelevad Leon, Cruz. 10) Renessansi eepiline luule. (15.16. saj) Eepiline luule sai alguse Dante ja Boccaccioga. Eriti viljelduks muutus 15.saj lõpus Itaalias, kui ilmusid Pulci ,,Morgante"
sarnanevad haikudele. Loodusluule Mahuliselt kõige rohkem. Olulised on neli aastaega, kus lemmikuks oli sügis. Toob luulesse kriitilise realismi. Osakab märgata detaile ja teeb nende põhjal üldistusi. Läbi looduse meeleolude annab edais inimtundeid. Kordab ühte ja sama sõna või fraasi. Näiteks: ,,Mai hommik"- ilmunud üphes trükis, parallelid inimtunnetega, purunenud armastus. ,,Puude all" lehtede langemiseest, sügise ootusest. ,,Lumehelbeke" rahulik, voolav, inimtunded, rahust ja vaiksusest, südamlik, hääliku ja sõna kordused. ,,Tali" talve rahulikust ilust. ,,Sügise" (,,Nõmm") ilus sügis, sügise värvidest ja tulekust nõmmel, oma meelekurbuse on sidunud närtsinud metsaga. ,,Tuisk" Eesti talvemaastik oma iseloomulike joontega. ,,Talvine tihane" akna taga oli talvel tihane, kellele tundis kaasa, aga siis tuli ka teine ja nad lendasid koos minema; igatsus, kõigile on keegi olemas. ,,Tühja pesa ees" sügisel on
annaabi.ee 
