Elektrooniline muusika. Kuni 1940. aastate lõpuni nimetati elektroonilist muusikat ka elektrimuusikaks, kuna selle loomiseks või esitamiseks olid vajalikud muusikainstrumendid, mille kõla tekkis või edastati tänu elektrile Elektroonilise muusika arengus on ühinenud inimloomingu füüsika ja elektrotehnika külg. Seetõttu võib elektroonilise muusika arengut vaadelda nii ideeajaloolisest kui ka tehnilisest aspektist. Elektroonilise muusika areng mängib otsustavat rolli nendes drastilistes muudatustes, mis leidsid muusikas aset 20. sajandi alguses Kaasaegse elektroonilise muusika tehnilise poole alusepanjaiks olid seitsmekümnendate Ameerika minimalism ja industriaal- ning avangardmuusika. Ära ei tohiks unustada ka
Mõiste "teadmine" seostub mõistega "tõde" 3) uskumus sest kui keegi väidab, et ta teab midagi, siis peab ta seda ise uskuma. Kui inimene ei usu oma teadmist on ta vaid info kandja. Popper ütles, et saavad. Tema arvates on vaimne looming omaette maailm. nn kolmas maailm valemid, teooriad, raamatud, kunst jne. Kui hävitada asjad ja teha nii, et inimesed unustavad oma teadmised, siis säilinud inimloomingu abil võime me midagi taastada. 4. Teadmiste liigitamise kaks võimalust. o 1)teaduslikud teadmised teooriad, valemid, definitsioonid 2) argiteadmised elutarkus, nt vanasõnad kõnekäänud, käibetõed Teaduslikud erinevad argiteadmistest selle poolest, et nad moodustavad süsteemi, st töötatakse välja teooriad ja nendest lähtuvalt kirjeldatakse teatud valdkonna nähtusi ja sõnastatakse täpselt.
mõistega tõde. Miks uskumus? Kui keegi väidab, et ta midagi teab, siis peab ta seda ka uskuma. Kui inimene ei usu teadmist, siis on ta vaid infokandja. K.Popper väitis, et teadmised võivad esineda ka ilma nendeta , kes teavad, sest tema arvates on vaimne looming omaette maailm nii-öelda ,,kolmas maailm" Sinna kuuluvad valemid, faktid, teooria, kunst. Kui hävitada asjad ja teha nii, et inimesed unustavad oma teadmised, siis on säilinud inimloomingu abil võimalik midagi taastada. 4. Teadmiste liigitamise kaks võimalust. Teadmisi võib liigitada kahte moodi: a) teaduslikud teadmised- väljatöötatud teooriad, definitsioonid, valemid jms. b) argiteadmised- elutarkus, mida väljendavad kõnekäänud ja vanasõnad ( Jänes põues, vesi ahjus, tal non pikad näpud, targem annab järele, Kus suitsu seal tuld, valel on lühikesed jalad)
mõningaid elektroonilisi elemente. Ajalugu Elektroonilise muusika tekkepõhjuseks võib pidada muusikute huvi uudsete väljendusvahendite vastu. Elektroonilised seadmed andsid muusikutele esmakordselt võimaluse jäljendada näiteks loodushääli – kõuekõminat ja tuule ulgumist, aga ka tekitada täiesti ennekuulmatuid kosmilisi helisid. Elektroonilise muusika arengus on ühinenud inimloomingu kunstilis-esteetiline ja loodusteaduslik (füüsika ja elektrotehnika) külg. Seetõttu võib elektroonilise muusika arengut vaadelda nii ideeajaloolisest kui ka tehnilisest aspektist. Elektroonilise muusika areng mängib otsustavat rolli nendes drastilistes muudatustes, mis leidsid muusikas aset 20. sajandi alguses, kui tekkis tänapäevases mõttes nüüdismuusika kontseptsioon. Eelajalugu kuni aastani 1945
kultusega olid muisted eestlased jõudnud monoteismini. Ta seostas Taara nime Tartuga. Kreitzwaldi jaoks oli Tartu vana õnnistatud Taara paik, kus Taaramäel oli Taara tammik. Eeposes ''Kalevipoeg'' oli Taara mainitud ligi 50 korda.1920-ndaks aastaks oli juba koolides raamatud Taarast.Ilmusid laulukogud Taara nimega. Tekkis ka terve laeva armaada nimega Taara. 13. Mis on zanr? Kuidas avaldub zanrilisus folklooris? Zanr on teatud maailmanägemine. Tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks. Folklooris on omane zanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vorimid, mis väljendavad erinevaid hoiakuid. 14. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Folkloori zanrid muutuvad ja on omavahel suhetes. Analüütiline- rahvapärane.Tekstipõhine-esituspõhine. Müüdi ja muinasjutu ühisjooned:On ühiseid tegelasi,Erioloogilised motiivid, Mõlemad seostuvad sotsiaalse tegelikkusega,Mõlemad
- Žanrite segunemine - Žanrite Koospüsimine folklooriprotsessis - Žanrite tööjaotus Erinevaid lähenemisi žanritele: - Tekstipõhine vs esituspõhine, - Analüütiline vs rahvpärane (etic vs emic) - Liigitav vs tunnetuslik Lauri Honko 3 postulaati ja järeldused: Teema allub žanri septsiifikale Mis on žanr? Pärimuspõhine verbaalne tegevus (ja ühtlasi selle tulemus) Tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik) Teatud maailmanägemine Žanrid ei ole olemulikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast) Folkloor on kommunikatiivne. Bengt af Klintberg (snd 1938) Rootsi folklorist, etnoloog ja kunstnik Viljakas rahvajuttude – nii traditsiooniliste muistendite kui linnalegendide – uurija; raadiosaate „Folkminnen“ saatejuht
Rituaalidega koos tulevad kasutusele sümbolid. Juba klasside-eelne inimene oskas suhelda ning ka ennast sootsiumis ja looduses kindlalt määratleda sümbolite abil. Mingi osa neist muutus salastatuks. Just maagilistest kujunditest ja märkidest hakkasid kujunema tähestikud. Inimene oli kaugetel muinasaegadel sääraste märkidega vahetumalt seotud: ta tunnetas neis peituvat väge, uskus ja kartis niisugust jõudu ning alistus sellele. Üks arhailisemaid inimloomingu vorme on ehtimine. See unikaalne nähtus on omane ainult inimkultuurile. Ehete, märkide, ornamentide ja värvide kaudu edastas inimene informatsiooni, mis oli õige vähe muutuv ja mida anti ühesuguselt edasi põlvest põlve. Ehe oli nagu sõnum, teadete kompleks, mida tuli osata lugeda. Suulise kultuuri inimeseks olemise kogemus kirjutati ehte varal üles ja anti edasi selle tõrje- ja kaitsemaagiline, ravi- ja värvimaagiline, aga ka nimemaagiline aspekt.
intellektuaalse inspiratsiooni valgustavaid hetkesähvatusi. Iga uurimus algas olemasolevat materjali, nii ainelist kui ka kirjapandut, ammendava kompilatsiooniga. Siis korrastas ta selle 4 materjali loogika põhimõtetel vastavaks ning alles seejärel esitas oma teooriad ja järeldused. Üht ja sedasama meetodit rakendas Aristoteles igasuguse uurimisainese puhul, olgu need siis looduslikud objektid ( näiteks kivi ja loomad), inimloomingu tulemused ( näiteks näitemängud ja valitsusvormid) või abstraktsioonid ( näiteks voorus ja õiglus). Aristoteles ei pidanud oma järeldusi kunagi ettekirjutuslikeks, normatiivseiks, pigem olid need seni käepärast oleva tõendusmaterjali kokkuvõtted koos neist tulenevate järeldustega. Tema arvates lisandub alati jätkuvalt uut materjali ning tõendeid, ja teooriaid tuleb seda arvestades ümber kujundada. Tema meieni jõudnud teosed umbes üks neljandik kõigest
Thoriga kuigi eesti mütoloogias on ta enamasti tuntud Tooru nime all. Faehlman ja Kreutzwald võtsid Taara omaks, Fahelman üritas isegi tõestada et Taaraga olid muistsed eestlased jõudnud monoteismini. Mõlemad seostasid Taarat Tartuga kui „vana õnnistatud Taara paik“. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 13. Mis on žanr? Kuidas avaldub žanrilisus folklooris? Žanr on tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks. Nad ei ole absoluutsed kategooriad vaid jagunevad vastavalt vaatenurgale. Seega saab ka folklooris luua erinevaid žanrisüsteeme mis on pidevalt muutuvad. Näiteks on folklooris eraldi žanriteks müüt, muistend ja muinasjutt. Ü.Valgu sõnul on elujõulised žanrid plastilised. 14. Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga.
Nende motiiviks on ,,peaks midagi kuidagi tegema". ,,peaks" eetika. See teooria ütleb, et hea ja kuri asuvad mõlemad inimesest väljaspool. Hea ja kuri pole inimeste välja mõeldud, vaid need on neile antud. ,,Deon" tähendab ,,vaja", ,,peaks". Inimene ei saa määratleda ennast vaid eesmärgi kaudu, näiteks et eesmärk pole vaid õnn. Need on kogemused ja inimene on midagi palju enamat kui kogemuste kogum. Kuidas inimene avastab endas moraalsuse? Kas moraalsus on inimloomingu produkt? · Ühismoraal On olemas ühismoraal ehk aegade jooksul tekkinud kogemuste kogum, mis aitab meil jõuda tõeni. Inimkogemus on universaalne, sest sarnaseid olukordi elame me läbi iga päev ja ükskõik kus. Kõik kordub nagunii. Eri kultuuride vahel on ka sarnasusi need pole siiski drastiliselt erinevad. Kuigi tõde on muutlik. · Südametunnistus Inimene on jumala poolt varustatud kõlbelise võimega, mis tasakaalustab enesearmastust ja muid pahesid
aktsepteeriti Taara, kuigi eesti rahvapärimuses ei leidunud sellest mingeid kindlaid jälgi Taara päritolu seostati Thoriga, kuigi mõned tähtsad inimesed väitsid, et tegu on vana algupärase nimega Taara = Tharapitha meelevaldne tuletis - EESTLASTE ALAVÄÄRSUSKOMPLEKS 13. Mis on zanr? Kuidas avaldub zanrilisus folklooris? Zanr pärimuspõhine verbaalne tegevus (ja selle tulemus); tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik); teatud maailmanägemine; zanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast) Erinevaid zanrikäsitusi: tekstipõhine esituspõhine, analüütiline (teaduslik) rahvapärane, liigutav tunnetuslik Zanrid on omavahelistes suhetes ehk zanrisüsteemis, zanrid muutuvad. Folkloorile on omane zanrilisus, st et foklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis on eriomastes
Kuidas avaldub zanrilisus folklooris? · Folkloor traditsioonil põhinev rahvapärane looming(ulisus), mis avaldub esitustes, väljendab ja kujundab selle kandjate maailmapilti. Folklooril pole autorit. · Folkloorile on omane zanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis on eriomastes suhetes sotsiaalse tegelikkusega ja väljendavad erinevaid hoiakuid. Mis on zanr? · Pärimuspõhine verbaalne tegevus (ja selle tulemus) · Tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik) · Teatud maailmanägemine · Zanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast) 24. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Kindel algus Müüt, muistend puudub Muinasjutt tavaline Jutustamise aeg Müüt,muistend ei ole piiratud Muinasjutt piiratud
Thor avita! Sellele tõlgendusele lisandus veel teisigi ja 19.saj alguses toimunud estofiilide (Estofiil on eesti keelt ja/või kultuuri harrastav muulane) mõttevahetuse tulemusena aktsepteeriti muistse jumala nimekujuna Taara, kuigi eesti rahvapärimuses ei leidunud sellest mingeid kindlaid jälgi. 13. Mis on žanr? Kuidas avaldub žanrilisus folklooris? Žanr on: pärimuspõhine verbaalne tegevus ja selle tulemus, tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik) teatud maailmanägemine žanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast või lugejast. Esineb kolm žanri käsitlust: tekstipõhine või esitluspõhine, analüütiline (teaduslik) või rahvapärane ja liigitatav e tunnetuslik. žanrid on omavahelistes suhetes e žanrisüsteemis ja nad muutuvad pidevalt.
), Lyceau du Schönen Künsk(?) Fr. Schlegel on kirja pannud romantilise teooria. Teosed: ,,Kriitilised fragmendid", ,,Fragmendid" ja ,,Ideed". Tähendab ka hoiakulist murrangut. Oli oma teoste suhtes kriitiline, ka väljapoole oli kriitiline. Ta annab oma teostele kummalise kuju ja selle nimi ongi fragment. Ei kirjuta traktaatliku teost, mõlemad teosed kujutavad mõttekilde. Fragment on romantikute loodud vorm, mis on romantismile väga omane. Seda võiks kirjeldada kui inimloomingu parafraasi. Abstraktsionism, meelega mõistmine. Romantiline fragment on mõttesähvatus. Kord hüppab mõtte ühte kohta, kord teise kohta. Fragmentsus on väga silmatorkav nende puhul. Armastavad abstraktsioone ilma seletamata, kõik on enesestmõistetav. Schlegel seab kunsti tegelikkusest kõrgemale. Kõrgemalt võib tõsta iroonia. Kunstnik peab tegema pidevalt nalja, see nali peab olema transdentetaalne(?). Romantiline iroonia on pigem ambivalentne, ükski pool ei jää peale.
Taara avitab! Taarausu kohaselt saab arenenud maailmavaade tunnistada vaid ühte jumalat. Eestlased nimetavad teda Taaraks: Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sügavaim aine – ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus. 23. Kuidas määratleda folkloori ja žanri? Kuidas avaldub žanrilisus folklooris? Žanr on tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks. Nad ei ole absoluutsed kategooriad vaid jagunevad vastavalt vaatenurgale. Seega saab ka folklooris luua erinevaid žanrisüsteeme mis on pidevalt muutuvad. Näiteks on folklooris eraldi žanriteks müüt, muistend ja muinasjutt. Ü.Valgu sõnul on elujõulised žanrid plastilised. 24. Rahvaluule ehk folkloor on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, uskumused ja kombed, mis on
" (ÕE, lk 141 142).16 Õguslik tõlgendamine. Käitumisreegel käsuna- õigusnorm on kehtestatud korras vastuvõetud õiguse üldaktis kirjapandud üldiseks täitmiseks kohustuslik ettekirjutus, mis on väljendatud konkreetse käsuna või keeluna või ka õigustusena. Käitumisreegel motiveeritud väärtusena- Tava - käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Positiivne õigus, kui inimloomingu resultaat, ei saa kunagi olla lõpetatud süsteem. Praktikas eeldatakse õigusteaduselt ka muud kui kitsast positiivset teaduslikkuse mõõtudele vastavat tegevust. Selline tegevus kujutab endast tõlgendamist. Õigusteadus ei pea silmas vaid üksikjuhtumeid, vaid selle huviobjektiks on tüüpolukorrad. Samuti kuulub õigusteadusele normide süstematiseerimise ülesanne. Kui õigusteadlane tahab ühiskonnas oma erialal edukalt
mitteformaalsed. Formaalseid juhib riigipea, teisij uhatab valitsuse juht. Ministritele alluvad ministeeriumid – keskhaldusaparaadi osa – ministeeriumikeskne keskorganite süsteem. Võib olla ka ametkondadekeskne – nt Rootsi. USAs on ka nn mänedzeri-tüüpi juhtimismall populaarne. 45. LÜNGAD ÕIGUSES Igas õiguskorras esineb lünkasid. Lünkade probleem tõusetub kõigis õiguskordades, sest elu on dünaamiline. Positiivne õigus kui inimloomingu resultaat ei saa kunagi olla lõpetatud süsteem. Kehtiva õiguse lünkade all mõistame neid juhutsid, kui seadusandlus küll reguleerib õigusnormidega vastavat elunähet või ühiskondliku suhet, kuid ebapiisavalt. Sellisel juhul on riigiorganid või kodanikud kohustatud või õigustatud vastava küsimuse mingil viisil siiski lahendama, kuigi nt kehtivast õigusest ei selgu millisel. Lünk õiguses tähendab, et seaduseandja ei ole suutnud realiseerida
Selleks aluseks on kujutlused, ideaalid, meelevaldselt konstrueeritud mõttepildid sotsiaalsest tegelikkusest. Õiguspositivistid leiavad, et puutuvalt inimkooslusesse, ühiskonda pole alust rääkida mingist loomulikust korrast. Kui üldse tekib mingi inimkooslus teadliku regulatiivse tegevuse tulemusel. See lähenemine tundub alguses üsna erinev loomuõiguslikust, aga tegelikult on üpris sarnane. Mõlemal juhul käsitatakse õigust subjektiivse inimloomingu produktina. Mõlemal juhul ollakse üksmeelel selles, et regulatsiooninormid nagu ka normatiivne süsteem tervikuna sünnib inimmõistuses. Erinevus on vaid selles, et kui loomuõiguslased väidavad objektiivse korra olemasolu, siis õiguspositivistid loobuvad sellest. Nad leiavad, et pole mõistlik siduda õigusloomet idealistlike eelarvamustega, alusega, mille olemasolu ei saa teaduslikult tõestada. Kord õigustab ja kontrollib enda
Selleks aluseks on kujutlused, ideaalid, meelevaldselt konstrueeritud mõttepildid sotsiaalsest tegelikkusest. Õiguspositivistid leiavad, et puutuvalt inimkooslusesse, ühiskonda pole alust rääkida mingist loomulikust korrast. Kui üldse tekib mingi inimkooslus teadliku regulatiivse tegevuse tulemusel. See lähenemine tundub alguses üsna erinev loomuõiguslikust, aga tegelikult on üpris sarnane. Mõlemal juhul käsitatakse õigust subjektiivse inimloomingu produktina. Mõlemal juhul ollakse üksmeelel selles, et regulatsiooninormid nagu ka normatiivne süsteem tervikuna sünnib inimmõistuses. Erinevus on vaid selles, et kui loomuõiguslased väidavad objektiivse korra olemasolu, siis õiguspositivistid loobuvad sellest. Nad leiavad, et pole mõistlik siduda õigusloomet idealistlike eelarvamustega, alusega, mille olemasolu ei saa teaduslikult tõestada. Kord õigustab ja kontrollib enda kvaliteeti ise ainuüksi enda olemasoluga
annaabi.ee 
