19 jaanuar 1839 , Prantsusmaa 22 oktoober 1906 , Prantsusmaa Prantsuse Postmoderne ja Impressionistlik kunstnik P.C. ema oli elav ja romantilise meelega , aga kerge solvuma. Temalt sai Paul elunägemuse ja elu mõtte. Isalt sai materiaalse kindlustatuse kogu eluks Ema: Anne Elisabeth Honorine Aubert Isa: Louis-Auguste Cézanne Õed: Marie ja Rose Varased tööd käsitlevad sageli inimesi maastikul raskete inimfiguuride rühmad maastikul hiljem huvitus otsenatuurist maalimine ARENDAS VÄLJA KERGE, ÕHULISE MAALIMISSTIILI, MIS MÕJUTAS IMPRESSIONISTE TOHUTULT soovis ühendada looduse vaatlemist klassikalise maali kompositsiooni kestvusega Cezanne “ Moodne Olympia” 1873-1874 Looming Variatsioonid sugupoolte vahelises võitluses: langus agrsiivsus erootika hirm naiste ees Maastikumaalid: õhustik täis pinevat viha naine kui ahvatleja
Ta oli kaasaegne impressionist kes uuendas impressionismi oma maalidega. Ta ristiti kuu aja vanusena 22. veebruaril külakirikus ning ristivanemateks olid tema vanaema ja onu Louis Cezanne'il hakkas juba varajases nooruses arenema huvi kunsti vastu ja 1861. aastal peale pikki vaidlusi oma isaga läks Cezanne Pariisi elama, kus pühendas ta ennast maalimisele. Cézanne'i varased tööd käsitlevad sageli inimesi maastikul. Tal on palju kujutlusvõime abil maalitud pilte suurte, raskete inimfiguuride rühmadest maastikul. Hiljem hakkas teda rohkem huvitama otse natuurist maalimine ja ta arendas pikkamööda välja kerge, õhulise maalimisstiili, mis mõjutas impressioniste tohutult. Sellegipoolest on Cézanne'i küpsetes töödes märgata areng kindla, peaaegu arhitektuurilise maalimisstiili suunas. Kogu elu jooksul püüdis ta välja töötada maailma kõige täpsema kujutamise meetodit maalikunstis. Lõpuks
Lisaks ka tähtis sümbolismi esindaja. Tema loomingu hulka kuulub maale, seinamaale, skitse kui ka muul kujul loodud kunstiteoseid. Tema piltidel näeme palju kuldset või ülivärvilist mustrit, olgu see siis maali taustal, rõivastel või eraldi dekoorina. Rohke kuldse värvi ja isegi ehtsa lehtkulla kasutamise pärast nimetatakse tema edukaimat perioodi "kuldseks perioodiks", mida teatakse kui kunstniku suure edu ning positiivse kriitika ajastut. Usutavalt mõjuvate inimfiguuride põimimise abil rohke mustripinnaga soovis Klimt traditsioonilist modernsega ühendada. Klimti lemmikteemaks oli naine. Tolleaegses ühiskonnas hakkas naise roll muutuma. Ta ei olnud enam mehest sõltuv koduperenaine, vaid iseseisvalt mõtlev ja enda seksuaalsusest teadlik olev isiksus. Siiski ei maalinud Klimt naist töötavana, vaid viis selle teema allegooriasse. Klimti maalide sügavam sisu on hirm seniste soorollide kaotamise ees. Klimt näitab naist,
kujutamise oskus plastilises ümaruses. Alles romaani ajastul, XI sajandil tärkab skulptuur selle sõna otseses mõttes; selle ülesandeks saab jälle inimfiguuri kujutamine monumentaalses plastilises laadis. Skulptuuri uuestisünd saab teoks Prantsusmaal. Romaani skulptuuri laad on dekoratiivne-selle peamiseks ülesandeks on kaunistada fassaade, portaale, kapiteele jm. Prantsusmaalt võib nimetada näiteks Notre-Dame-la-Grande´i kiriku Poitiers´s, mille fassaad on kaunistatud inimfiguuride ja ülevoolavalt rikkaliku ornamentigaga. Saksamaal on aga väga tuntud pronksikunsti teos nn Kristuse sammas Hildesheimi toomkirikus-tohutu küünlajalg, mille tüvest ümbritsevad spiraalina 28 kujutist Kristuse elust. Gooti ajastul saavutab võrratu täiuslikkuse prantsuse plastika. Prantsuse katedraalides on skulptuuride paigutus allutatud teoloogilisele programmile, mis on seotud kiriku osade sümboolikaga: idaosas asetsev altar oli
Reljeefid olid tihti eredalt värvitud. Inimese- ja looma figuuride vahele lükiti hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Sellised Reljeefid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, isegi skulptuure ja tarbeesemeid. Maal ja maalikunsti omapära Maalis valitseb samasugune üldistamine ja stiliseerimine. Kasutatakse taas egiptuse poosi. Värvid ei väljenda täpselt loodust, kuid on kaunid. Arvestati peamiselt teose dekoratiivset kogumuljet. Inimfiguuride ümbrust märgiti mõne üksiku taimemotiiviga ja tagapool asuvad tegelased paigutati lihtsalt eespoolsete peade kohale.
maailmanäitusel Roomas. Gustav Klimt suri 1918. aastal Viinis. LOOMING Gustav Klimti väga isikupärase siili tõttu on tema tööd kergesti äratuntavad. Tema piltidel näeme palju kuldset või ülivärvilist mustrit , olgu see siis maali taustal, rõivastel või eraldi dekoorina. Rohke kuldse värvi ja isegi ehtsa lehtkulla kasutamise pärast nim. tema edukaimat perioodi "kuldseks perioodiks". Usutavalt mõjuvate inimfiguuride põimimise abil rohke mustripinnaga soovis Klimt traditsioonilist modernsega ühendada. Kunstiajaloolased on leidnud Klimti töödes nii Egiptuse, VanaKreeka kui Bütsantsi kunsti mõjutusi. Klimti lemmikteemaks oli naine. Klimti maalide sügavam sisu on hirm seniste soorollide kaotamise ees. Klimt näitab naist kui piiramatu erootilise võimuga mehe üle valitsejat. Selline saatuslik naine ehk femme fatale vaatab vastu maalilt "Juudit". ,,JUUDIT"
Billi-nimeline nukk Baird vallandati finantseerinud elektriaparaatide firmast. Olles rahva naerualune ja jälle vaene, hakkas Baird omakatseid jätkama. Ta ei usaldanud enam üle kanda liikuvate inimete kujutisi, vaid peatus nukul nimega Bill, kes oli kõhurääkija. Bill asub praegu reliikviana Lõuna-Kensingtoni Teaduse Muuseumis. Mida rohkem aeg edasi, seda rohkem õnnestus Bairdil üle kanda Billi-nimelist nuku kujutist. Tänu sellele hakkas ta uuesti proovima inimfiguuride ülekandmist. 1926.aastal demonstreeris teaduslikule komisjonile suhteliselt rahuldavat ekspeimenti. Et tegeleda tõsiselt selle maagilise ,,televisiooni-kettaga" kulus veel 3 aastat. 1926.aastal, kui oli esitanud oma töö teaduslikule komisjonile, sai Baird üleöö kuulsaks. Demonstreerides oma seadet rikastele sponsoritele, sai ta abi, et jätkata oma katseid. 1929.aastal kasutas Bairdi süsteemi BBC, kus tehti esimene teleülekanne. Baird kogus
nägu, jalad, alumine kehaosa ja käed profiilis, õlad ja silm otsevaates. See polnud tingitud oskamatusst, vaid hoopis soovist rõhutada kujutatava väärtust. Orje, sõjavange jne kujutati anatoomiliselt õigemini, sest nemad ei pidanud kuuluma igavikku. Perspektiivi ei tunne egiptuse kunst üldse. Egiptuse kunstnikud kujutasid ruumilist illusiooni pinnal teisiti kui uusaegses Euroopas ja neid ei huvitanud looduse terviklik kujutamine. Inimfiguuride ümbrust märgiti mõne üksiku taimemotiiviga ja tagapool asuvad tegelased paigutati lihtsalt eespoolsete peade kohale. Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi- need on eriti ranged, suursugused; pooside valik on piiratud. Teostatud on nad eestvaates vaatamiseks: pea sirgelt püsti, istuval figuuril jalad teineteise kõrval, käed põlvedel, harva üks käsi rinnal.; seisval figuuril ripuvad käed piki keha alla, vasak jalg on ettepoole
konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim. Kreeka ühiskond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati laialdaselt. Paljud uskusidki, et võõramaalased e.barbarid ongi orjuseks loodud. Aristoteles ütles, et orju on vaja nii kaua kuni masinaid hakatakse looma, sest orjad teevad kõik füüsilise töö Tumedal ajajärgul ja arhailise perioodi algul maaliti Kreekas vaase geomeetria stiilist, kuid juba siis ilmusid inimfiguurid. Varsti asendus geomeetriline realistlike looma ja inimfiguuride kujutamisega. Mustafiguuriline stiil- kus figuurid värviti tumedalt, taust aga jäeti värvimata. Varsti asendus mustafiguuriline stiil punasefiguurilisega. Kreeka ühiskond oli patriharhaalne. Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe eestkoste all. Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi, millele aristkoraatlikes ringkondades lisandus sageli poliitiliste sidemete sõlmimine. Abielu lepiti tavaliselt kokku tulevase äia ja peigmehe vahel
Valgus ja vari, tumeda ja heleda vaheldumine on ta tähtsaimad väljendusvahendid. Just sellega kujundab ta kõige naturalistlikumad ja proosalisemad nähtused ümber nii, et need tunduvad ilmutusena muinasjutumaailmast. Realistlik ja romantiline, maine ja visionaarne element sulavad loomingus kokku ühtseks, ülimalt usutavaks tervikuks. Paljud maalikunstnikud ja kirjanikud ning lugematud muuseumikülastajad on leidnud Rembrandtis väga moodsa vaatleja, lavastaja ja piiblitõlgendaja. Tema inimfiguuride teod ja mõtted tunduvad veel tänapäeva vaatajalegi vahetult mõistetavad ja omased. 2. Elulugu Rembrandti kunstnikutee, mis suundus varaste aastate teatraalsusest viimaste tööde keskendumisele ja intiimsusele, võib jaotada neljaks põhiperioodiks. Neist üks möödus vabakutselise kuntsnikuna Leidenis ja kolm Amsterdamist, vastavalt tema tõusule, muutumisele ja küpsusele. 2.1. Nooruspõlv (1606-1624) 1606 15
Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Lossidel polnud paraadlikke sissekäike, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumidele andsid toredust vormide mäng ja värviküllus. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomutruult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Inimfiguuride loomisel domineerib elav, mänglev ja maaililine laad. Populaarne motiiv on viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Selle arengus võib eraldada mitut etappi, kus kõigile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi ja neid vaase on võrreldud akvaariumiga. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev
· Ornamentika iseloom merovingidest erinev o Elutu paelornamentikaga liituvad antiikse ornamentika elemendid Taimemotiivid Kaovad fantastilised loomafiguurid · Vaid siin-seal loomapead tähelõpuna Loodus- ning inimfiguuride puhul lähtutakse antiigist ruumi kujutamisel üritatakse välja tuua sügavust ning figuuride liikumist Miniatuurmaali õitseng IX sajandi keskel · Harrastati eriti keisrilosside kõrval kirjutustubades ning kloostrites · Tähtsamates keskustes e-v iseseisev laad · Mõnel pool tekkisid koolkonnad o Prantsusmaa
Tema maalid ja kollaazid sündisid juhusest ja kujutlusvõimest. Dada teine laine e. Neodada sündis USAs 1950. aastatel Robert Rauschenberg (1925) ja Jasper Johns (1930) järgisid dadaistlikke põhimõtteid 9. METAFÜÜSILINE MAAL TAUST: Levis Itaalias 19171921. Unenäolised, arhitektuurielemendid, fantaasia, kirjandus TUNNUSJOONED: 1. akadeemiline maalilaad ja teravad valgusevarju kontrastid 2. kasutatakse ohtralt arhitektuurielemente ja viirastuslikke mannekeene inimfiguuride asemel 3. matemaatilise täpsusega lineaarkompositsioon rõhutab ruumilisust 4. kunstnikud pidasid oluliseks tihedust ja ruumilisust 5. värvid on tuhmid ja ühtlaselt üle pildi jaotatud KUNSTNIKUD: Carlo Carra (18811966) eemaldudes futurismist otsustas 1917. a lihtsustatud kujutamise kasuks, mis järgis kõrgrenessanssi rangust ja peenust. Maalides on müstikat ja poeesiat. Giorgio de Chirico (18881978) maalis interjööre ja hüljatud linnu
puutumata looduslapsi eksootilise looduse keskel. Tahitil maalitud teosed on kunstniku äge protest Prantsuse kolonialismi vastu Okeaanias. Paul Gauguin on peale maalide teinud ka mitmesuguseid skulptuuritöid ja puunikerdusi. "Kollane Kristus" (1889) P.Cezanne (1839-1906) Prantsuse impressionistlik ja postimpressionistlik kunstnik. Cézanne'i varased tööd käsitlevad sageli inimesi maastikul. Tal on palju kujutlusvõime abil maalitud pilte suurte, raskete inimfiguuride rühmadest maastikul. Hiljem hakkas teda rohkem huvitama otse natuurist maalimine ja ta arendas pikkamööda välja kerge, õhulise maalimisstiili, mis mõjutas impressioniste tohutult. Kogu elu jooksul püüdis ta välja töötada maailma kõige täpsema kujutamise meetodit maalikunstis. Lõpuks korraldas ta oma ajus kõik, mida ta tajus, ümber lihtsateks vormideks ja värvilisteks laikudeks. Ta soovis ühendada looduse vaatlemist klassikalise maalikunsti kompositsiooni kestvusega
ka Vermeeri tehnika. Kord maalib ta tihedate sõmerjate pintslilöökidega, mis suurepäraselt annavad edasi tekstiili või ornamenteeritud metallnõude veidi krobelist faktuuri; teisal kannab ta pigmendi lõuendile tasaste sulavate pintslitõmmetega, nii et maalikiht meenutab Delfti fajansi glasuuritud pinda. See võte on iseloomulik eriti kunstniku hilisematele töödele. Tänu maalitehnika täiuslikule valdamisele oskab Vermeer eriti meisterlikult edasi anda esemete materjaliomadust. Inimfiguuride kõrval, kes küll kesksena vaataja tähelepanu köidavad, paeluvad tõsiselt ka maali need osad, kuhu on koondunud mitmesuguseid ilu- ja tarbeasju, voltidena langevaid draperiisid, muusikainstrumente ning teisi esemeid, mis omavahel kauni grupina natüürmordiks koonduvad. Omalaadse valguse- ja värvikäsitluse kõrval on Vermeeri tööde eripäraks ka äärmiselt selge ülesehitus, mis kohati läheneb geomeetrilisele täpsusele ning korrapärasusele. Pindade
(Inglismaa, Saksamaa) kunst. Puhkeb võitlus klassitsismi ning romantismi vahel, nn romantismi lahing 1820.datel aastatel. Jaguneb kaheks. Ametlik - esialgu jäägitult klassitsislik. Akademism kujutavas kunstis, kunstiakadeemiates õpetatav. Zanrite hierarhia, vaid kõrgeid zanre viljelevad kunstnikud said akadeemiasse, nende töid osteti samuti said nad ka toetust. Seotud eelkõige joonistusega: iseloomulik inimfiguuride rohkus, antiik, . Tõrjuti olustikumaali, kuna teema oli igapäevane. Sõltumatu: Esialgu romantism. Maastik, olustik, natüürmort. Värvierksus. Salongikunst: Klassitsism põhiliselt, romantism ka. Prantsuse kunsti ülevaatusnäitus, umbes 1737.aastatest Louvre'is paari aasta tagant, 500-600 kunstnikku. T.Gericault iseõppinud kunstnik, ametilt ratsaohvitser. ,,Meduse'i parv" 1819. Ülidramaatiline teos, alustab romantismiaega. Vastandub surijaid ja surnuid, emotsionaalne.
LOUIS VIVIN ka prantsusmaal toimus huvi tõus teiste harrastajate suhtes mis omakorda lõi harrastajaid juurde. Kubismi kaudsed mõjud objekti kujutamine mitmest küljest, detailid täpsed kuid inimesed kentsakad see on tihti naivismile omane arhitektuuri ja loodust kujutatakse täpsemalt kuid inimesed on kummalise anatoomiaga. Vivin'i puhul on nähtavaim ruumikujutuse naivism (ehitised ise on okeid, aga eri vaated ühel pildil) ja inimfiguuride abitus. Samuti on abitu ka looma anatoomia kujutamine ANDRÉ BAUCHANT . fantaasiapildid, mütoloogiad; püüe edasi anda ruumikujutust; eksootilised lilled maastik on justkui nende kohal, mitte taga realistlikus maalis oleks loomulik, et esiplaanil olev on täpsem ja taga udusem naivistid kas ei tunne või ei arvesta õhuperspektiivi (kas ei suuda või ei taha kumb on määrav, on
mis selgitasid kujutatut. Levis ka seinamaal, mis erines eelmisest vähe. Neid mõlemat nimetatakse vanaegiptuse pinnakunstiks. Pinnakunstis levis samasugune üldistamine ja stiliseerimine ja vabafiguurides. Tähelepanelikult jälgiti eri tahvuste rasiilisi tunnuseid ja eripära. Egiptuse poosi kasutamine polnud tingitud oskamatusest, vaid soovist rõhutada erinevaid väärtusi. Vähemtähtsaid inimesi kujutati õigemini. Värvid ei olnud täpsed, aga kaunid. Inimfiguuride ümbrust märgiti mõne üksiku taimemotiiviga ja tagapool asuvad tegelased paigutati lihtsalt eespoolsete peade kohale. Kunsti tehti nii, et inimesed selle ära tunneks. 5.Kreeta-Mükeene kunst. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peolpennesose poolsaare asulates, Mükeene linnas. Sellepärase räägitakse Kreeta-Mükeene kunstist. Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid. Knossos, Phaistos ja Hagia Triada! 20.sajandil kaevati need
Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Reljeefid kastsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. 11)Iseloomust egiptuse seinamaal. Milline oli nende värvikasutus, kui tõetruud nad olid, kuidas kujutati inimesi ja nende ümbrust? Levis üldistamine ja stiliseerimine. Kasutati "egiptuse poosi", sest sooviti rõhutada kujutatava väärtust ja ulatumist läbi aegade. Värvid ei jäljenda täpselt loodust, kuid on kaunid, arvestatakse teose dekoratiivset kogumuljet. Inimfiguuride ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga ja tagapool asuvad objektid paigutati kõrgemale. Ehnatoni-aegne kunst 1)Millisel sajandil elas vaarao Ehaton? Kuidas oli tema nimi algul? Ehnaton elas 14. saj eKr ja tema nimi oli algul Amenhotep IV. 2)Millise põhjapaneva ümberkorralduse tegi Ehnaton usuelus? Ta kehtestas uue riigiusundi, ainujumalaks kuulutai Aton. Teiste jumalate kummardamine keelati. 3)Mida tähendavad sõnad "polüteism" ja "monoteism"? Polüteism mitme jumalaga usk
mäeseina sisse ehitatud. Materjaliks olid päris-koobastest toodud stalaktiidid ja kõvad lubjakivimoodustised ning vulkaaniline, veekogudes või kuumades allikates moodustunud materjal. Kasutati veel merikarpe, koralle ja pärlmutrit, lihvitud kive, kristalle, vahel ka kunstlikke materjale: klaasi, keraamikat. Mööda koopaseinu tilkus-nirises vesi, mis langes nagu vihm koopas asetsevasse veesilma. Loomade, mütoloogiliste olendite ja inimfiguuride kujutised. Koopasuu oli taimedesse põimunud, et jätaks metsikuma mulje. Koopad olid metsiku looduse sümbolid. Ka sai seal demonstreerida maapõue rikkusi - kive. Koostanud: 50Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Linnumajad ja kalatiigid: kus võimalikult palju erinevaid liike linde ja kalu. Linnupuur oli suur,
annaabi.ee 
