tugevasti kokku.Liimide põhiaineks on kõrgmolekulaarne ühend. · Tärklis on tselluloosi töötlemissaadus, kummiliimi saadakse kautsuki lahustamisel bensiinis. · Lahusti aurumisel jääb alles õhuke polümeerkile, mis liidab liimitavad osad kokku.Samal põhimõttel toimib ka lakkimine. · Liimina kasutatakse ka naatriumsilikaadi lahust ehk vesiklaasi.Seda saadakse puhta liiva sulatamisel leelistega: 4NaOH + SiO2=Na4SiO4 + 2H2O · Et hape ei söövitaks metalli, siis lisatakse happele inhibiitorit või kasutatakse rooste eemaldamiseks orgaanilisi happeid. · Katlakivi peamine koostisosa on CaCO3 ,pruuni värvusega katlakivi sisaldab raudoksiidi. · Riietelt eemaldatakse roosteplekke sidrunhappe, oksaalhappe v äädikhappega. · Rasvaplekkide kõrvaldamiseks töödeldakse materjali orgaaniliste lahustega (puhastatud bensiin), mis lahustab hästi rasvu ja õlisid. · Olmes kasutatakse desinfitseerija ja pleegitina vesinkiperoksiidi H2O2. See laguneb kergesti: H2O2=H2O + O
tõus tõrjub Inhibiitor seostub seostunud väljaspool inhibiitorit välja. substraadiga aktiivtsentrit aktiivtsentriga molekuliga. seostumisel. Substraadi Substraadi kontsentratsioon ei
korrosiooni eest. Zn + H2SO4 → ZnSO4 + H2 Zn + 2H⁺ → Zn2+ + H2 Oksüdeerija:H⁺ Redutseerija:Zn anood:Zn – 2e⁻ = Zn²⁺ katood:2H⁺(v) + 2e⁻ = H2 Fe + H2SO4 → FeSO4 + H2 Oksüdeerija:H⁺ Redutseerija:Fe Fe²⁺ +2e⁻ → Fe 2H⁺ -2e⁻ → H2 3.5 Inhibiitori toime Valasin kahte katseklaasi ∼5 cm3 väävelhappelahust ja lisasin kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Teise katseklaasi lisasin spaatliga tahket korrosiooni- inhibiitorit — urotropiini ning loksutasin. Korraga asetasin esimesse ja teise katseklaasi puhta kirjaklambri. Inhibiitorita katseklaasis oli sinist värvust märgata juba varakult. Inhibiitoriga katseklaasis oli sinust värvust märgata hiljem ja värvi muutus ei olnud eriti intensiivne võrreldes esimese katseklaasiga. Inhibiitoriga katseklaasis hakkas raud korrodeeruma hiljem ja aeglasemalt kui esimeses katseklaasis. Järelikult inhibiitor pidurdas reaktsiooni kiirust. Fe + H2SO4→ FeSO4 + H2
CO2 (metaani tekkimine). Prügilagaasi tekkimine Biogaasi tootmine BHT ja selle määramine standardmeetodil, KHT, biolagundatavuse indeks, püsivus ja poolestusaeg (poollagunemisaeg). BHT7 on hapniku hulk (mg), mis kulub 1 liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks mikroorganismide abil (biokeemiliselt) 7 päeva jooksul. BHT määramine: Veeproov, mis sisaldab mikroorganisme, hapniku, toiteelemente ja nitrifikatsiooni inhibiitorit, täidetakse ääreni anumasse, mis jäetakse 7-ks päevaks 20 kraadi juures pimedusse. Enne ja pärast 7 päeva seismist mõõdetakse proovis olev hapnikuhulk. KHT on hapniku hulk (mg), mis kulub 1 liitris proovis sisalduvate ainete keemiliseks oksüdeerumiseks tugeva oksüdeerija (K2Cr2O7) toimel, kulunud hulk arvutatakse ümber hapniku hulgaks. Biolagundatavuse indeks: BHT7 / KHT. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul laguneb pool algmomendil olemas olnud aine hulgast.
on kindlaks tehtud suurem risk: söe- ja põlevkivikaevurid, tsemenditolmuga kokkupuutuvad ehitustöölised, metallurgid, transporditöölised, teravilja ja puuvilla töötlejad ning paberitööstustöölised. Geneetiliseks riskifaktoriks loetakse alfa-1-antitrüpsiini puudulikkust. Alfa-1-antitrüpsiin (AAT) on ainuke teadaolev geneetiliselt determineeritud faktor, mille defitsiit võib põhjustada kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust. AAT tuntakse ka kui alfa-1- proteaasi inhibiitorit, ta on vereseerumi valk, mida toodetakse maksas ja mis normaalselt esineb kopsudes. AAT peamine ülesanne on neutrofiilse elastaasi inhibeerimine. (KOK 1997) 1.4. Patomorfoloogia Morfoloogilised muutused esinevad nii perifeersetes õhuteedes kui ka suurtes bronhides, avaldudes siiski rohkem bronhioolides ja kopsu parenhüümis. Esineda võivad bronhide seina mononukleaare põletik, submukoossete limanäärmete hüpertroofia, karikrakkude
· metalli-ioonid (Na ja K NA /K pumba puhul; Ca lipaasi, Cl amülaasi puhul). Aktiveeriv toime võib avalduda allosteeriliselt, koensüümi ja ensüümi valkosa sidujatena, substraadi ja ensüümi seostajatena. · Anorgaanilised ja orgaanilised ühendid: Hcl pepsinogeeni, cAMP proteiini kinaaside, sapphapped lipaaside puhul. Nad toimivad allosteerilise regulaatoritena. 2. Ensüümide inhibitsioon · Pöördumatu kovalentselt interakteeruvad ensüümidega. Inhibiitorit ei ole võimalik molekulist eemaldada. Molekul sureb koos inhibiitoriga. Kasutatakse sõjaväes, fosfororgaanilised ühendid. Meditsiinis vähe kasutusel. Nt. angiotensiini inhibiitor. ·Pöörduv ensüümi inhibiitor mingil viisil vabaneb, nende interaktsioon ei ole nii tugev.
on raskendatud või olenevalt olukorrast mittesoovitatav. Genotüübi määramine annab võimaluse ennustada ravi mõju. Esimesel kuuel kuul tehtud ravi on võrdlemisi efektiivsem, kui krooniliseks muutunud hepatiidi ravi.(3) Telaprevir ja boceprevir Uute ravimite kasutusele võtuga 2011 paranenes ravi efektiivsus ja vähenes kõrvaltoimete esinemine. Esimesed direct-acting antiviral agents (DAAs) olid kaks selektiivset inhibiitorit HCV proteaasile NS3/4A. Nad peaaegu, et kahekordistasid ravitulemuslikkust, kui neid lisati peginterferoon-ribaviriin ravile. Need ravimid boceprevir ja telaprevir inhibeerivad viiruse replikatsiooni ja on spetsiifilised genotüüp 1 jaoks.(8) SVR genotüüp 1 korral muutus 45% pealt 3 75% peale. Kuid see teraapia tugines ikka veel ribaviriin-INF teraapiale ja on seostaud rohkemate kõrvalnähtudega, kui kaksikkombinatsioon ise
suhtes. Siis see seos sobib, kui ühes potis kaks substraadi koos, sest siis vaba ensüümi konts on üks ja sama mõlema jaoks, taandub välja ja substraadiga 1 ja substraadiga 2 toimuvate reaktsioonide kiiruste suhe ongi ära määratud konstantide suhtega. Kui [S] 1=[S]2, siis Kõige suurem ks on looduslikul fumaraadil. Ki on inhibitsioonikonstant. Substraati kaks vaadeldakse kui inhibiitorit substraadi üks jaoks. Substraat 2 on pm inhibiitori rollis. Ks ka efektiivsuskonstant. Mida suurem kcat/KM, seda efektiivsem on katalüsaator. kcat/KM max ca 109 1/Ms ks näitab ensüümi eelistust mingi S osas. Pöörduv MM mehhanism ei pea teadma E+SESEPE+P Kui tuletame jne, siis saame võrrandi ks ja kp on spetsiifilisusekonstandid vastavalt substraadi ja produkti jaoks. Kui mõõdame algkiirusi, siis produkti konts on sisuliselt 0 [P]0 Kui võrrandisse asendada [P]=0, siis saame
· Zoospoorid on liikuvad ja ujuvad veepinnale, kus koloniseerivad substraadi (tolmutera, karv) mõne päevaga. Raske isoleerida ja kultiveerida. · Oluline tunnus määramisel on ka mütseeli värvus, mis varieerub sõltuvalt liigist suuresti. Põhiline värv on oranz, mis tõenäoliselt on karotinoidsest pigmendist. Pimedas kasvavad kultuurid pigmente ei tooda. · Toodavad antibiootilisi aineid ja alfa-glükosidaaside inhibiitorit akarboosi, mida kasutatakse teatud tüüpi diabeedi ravis. Sugukond Streptomycetacea Sisaldab 2 olulist perekonda Streptomyces ja Streptoverticillium · Perekond Streptomyces on populaarne uurimisobjekt, sest on laialt looduses levinud ja toodab AB. Eristatakse üle 500 Streptomycese liigi. Streptomycese · õhumütseel koosneb spiraalselt kõverdunud hüüfidest, mille tipuosa fragmenteerudes moodustuvad spoorid (nim. ka koniidid või artrospoorid).
Metalli-ioonid tihti on raske eristada, kas metall-ioon on aktivaator v ensüümi ehituskomponent. Anorgaanilised ja orgaanilised ühendid toimivad allostreiilsete aktivaatoritena Inhibiitorid on ensüümreaktsiooni spetsiifiliselt või mittespetsiifiliselt pidurvadad faktorid. Pöörduvad inhibiitorid moodustavad nõrga mittekovalentse sideme ja on võimelised kompleksist dissotseeruma. Ensüüm on aktiivne siis, kui lahusest inhibiitorit ei eemalda. Pöörduv inhibitsioon võib olla: Konkurentne kokureerib esüümi aktiivtsentri pärast substraadiga. Aiatb S konts tõstmine. Mittekonkurentne inhibiitor ühineb ensüümiga väljaspool aktiivtsentrit, võib blokeerida reaktsiooni osaliselt või täielikult. Ei aita S konts tõstmine. Ebakonkurentne inhibiitor reageerib eelnevalt tekkinud ES kompleksiga, mitte vaba ensüümiga.
ega leeliselisi lahuseid. ja sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid sademete, millist nimetatakse katlakiviks, tekkega: Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 19 20 Katlakivi teke Vee kareduse mõju · Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab
Dehüdrogenaasid, oksüdaasid, esteraasid, reduktaasid 15. Läbi milliste ensüümide esineb kõige enam ravimite koostoimeid? Mittespetsiifiliste ensüümide 16. Mida tähendab CYP450 polümorfism? Kui patsiendil on selle ensüümi defitsiit või täielik puudumine, ei saavutata piisavat valuvaigistavat toimet 17. Mis on substraat, indutseerija ja inhibiitor? Mis juhtub substraadi kontsentratsiooniga, kui manustada samaaegselt kindlat CYP450 ensüümsüsteemi inhibiitorit/indutseerijat? Substraat - ravim, mis metaboliseerub vastava isoensüümi kaudu Indutseerija - ravim, mis inhibeerib vastavat ensüümi Inhibiitor - ravim, mis indutseerib vastava ensüümi funktsiooni intensiivistumist Aeglustub selle metabolism, ravimi konsentratsioon tõuseb, tekivad kõrvaltoimed/toksilisus 18. Kuidas toimub organismist ravimite eritumine? Erinevad võimalused. Peamiselt neerude kaudu uriiniga ja soole kaudu roojaga. Mõned väljahingatava
- Nt: Fluor on Süsiniku isosteer, kuna neil on sarnased mõõtmed teised omadused o C-F side on stabiilsem kui C-H side. - Nt Amiidi asendamine pürrooliga, selektiivsem D3 suhtes, ja ei seondu D2- le (kõrvalefektid). Antipsühhootilise ravim. - - - Valgu (ensüümi substraadi või inhibiitori ning retseptori ligandi sidumistsentri) struktuurist lähtuv ravimidisain - Looduslike inhibiitorite najal. - ACE inhibiitorit vaja, blokkida angiotensiin II süntees, mis kutsub esile vererõhu tõusu. - Inhibiitor annab vajalikud sidemed aktiivtsentriga. Peptiidside aga puudub ja ensüüm jääb inhibeerituks, kuni inhibiitor asub aktiivtsentris. - Aktiivtsentris sisalduvad Zn2+ aatom ja arginiin; - Eeldati, et inhibiitoris peaks olema suktsiinhappe element; - Vastavalt ensümaatilisele reaktsioonile eeldati, et inhibiitor peaks sisaldama aminohapet;
Pt 2SO2 + O2 2SO3 Promootor on aine, mis ise ei ole katalüsaator, kuid ta toetab katalüsaatorit(suurendab katalüsaatori aktiivsust). Organismides toimuvaid biokeemilisi protsesse katalüüsivad biokatalüsaatorid, mida nimetatakse ensüümideks. Autokatalüüs: reaktsiooni käigus tekib aine, mis toimib katalüsaatorina. Tuntakse aineid, mis aeglustavad keemilisi reaktsioone. Neid aineid nim. negatiivseteks katalüsaatoriteks ehk inhibiitoriteks. Inhibiitorit kasutatakse ebasoovitavate protsesside, näiteks metallide korrosiooni, toidurasvade räästumise jm. aeglustamiseks. 31 17. TUUMAreaktsioon Tuumareaktsioonide või radioaktiivse muundumise puhul tekivad ühe elemendi aatomitest teise elemendi aatomid. 237 93 Np + 11H = 23492U + 42He 18. HÜDROLÜÜS: vee toimel kulgev ühendi lagunemisreaktsioon
Aiatb S konts tõstmine. Mittekonkurentne – inhibiitor ühineb ensüümiga väljaspool aktiivtsentrit, võib blokeerida reaktsiooni osaliselt või täielikult. Ei aita S konts tõstmine. Ebakonkurentne – inhibiitor reageerib eelnevalt tekkinud ES kompleksiga, mitte vaba ensüümiga. Oluline multisubstraatsete enüümreaktsioonide puhul. Pöördumatu inhibitsiooni korral ei taastu ensüüm, inhibiitorit pole võimalik eemaldada ensüümvalku lõhkumata Ensüümidel on peale aktiivtsentri ka allosteriilsed tsentrid, sinna seostub regulaator/efektor. Kui efektor seostub, siis ensüümi konformatsioon muutub => aktiivtsenter muutub => S sidumine ja katalüüs on oluliselt efektiivsem. Inhibitsioon vastupidi (on pöörduv). 19. Isoensüümid Isoensüümid on sama reaktsiooni katalüüsiv ensüümide perekond, mille esindajate
Ioonselektiivsed elektroodid (klaaselektrood)- ühendatakse pH- meetriga; saab pH mõõta täpsusega +/- 0,01 pH ühikut 1. Loodusliku vee koostis 2. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). NaOH või selle asemel Na2CO3 2% HCl lahus Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda (Na2CO3 ) lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toime 1. Karbonaatne karedus ja selle määramine (vt praktikumi töö). 2. Üldkaredus ja selle määramine (vt praktikumi töö) 3. Vee pehmendamine (vt praktikumi töö) Väljasadestusmeetod Ca2+ ja Mg2+ viiakse rasklahustuvatesse ühenditesse ning viimased eemaldatakse veest filtreerimise või setitamisega; lisatakse reaktiive leelismetallide karbonaadid (NaCO3), Ca(OH)2,
51. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (sade) + H2O + CO2 Mg(HCO3)2 -> Mg(OH)2 (sade) + 2CO2 Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 52. Karbonaatne karedus Põhjustavad vees lahustunud Ca- ja Mg vesinikkarbonaadid. Temperatuuril üle 80kraadi, need soolad lagunevad. Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab tehnoloogilistes seadmetes jahutusvee kanaleid. 53
) ja mikroorganismid. *Põhjavesi : Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO4 2-, HCO3-, H+, OH-, Fe 2+ 49. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (sade) + H2O + CO2 Mg(HCO3)2 -> Mg(OH)2 (sade) + 2CO2 Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 50. Karbonaatne karedus Põhjustavad vees lahustunud Ca- ja Mg vesinikkarbonaadid. Temperatuuril üle 80kraadi, need soolad lagunevad. Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab tehnoloogilistes seadmetes jahutusvee kanaleid. 51. Püsiv ehk mittekarbonaatne karedus
Inhibitsioon pöördumatu või pöörduv. Pöördumatu puhul seostub inhibiitor ensüümi aktiivtsentrisse või mujale väga tugevalt (kovalentselt või mittekovalentselt) ning inhibiitori dissassotsiatsioon ensüümilt on väga aeglane. Side moodustub aminohappega, mis osaleb normaalselt ensümaatilises reaktsioonides. Pöörduvad inhibiitorid on nõrga mittekovalentse sidemega ja on võimelised kompleksist dissotseeruma. Ensüüm on inaktiivne ainult siis, kui me lahusest inhibiitorit ei eemalda. Pöörduva inhibitsiooni variandid: · Ensüüm-substraadi kompleks · Konkurentne inhibitsioon o Inhibiitor konkureerib substraadiga ensüümi aktiivtsentrisse seostumisel o Substraadi kontsentratsiooni tõus tõrjub aktiivtsentris seostunud inhibiitori välja · Mittekonkurentne inhibitsioon o Inhibiitor seostub ensüümmolekuliga väljaspool aktiivtsentrit o Substraadi kontsentratsiooni tõus ei mõjuta
torud jm.). Juhul kui need on sees siis temperatuur kuni 50 oC (max 55 oC) või siis üle 100 oC. Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 52. Karbonaatne karedus ja selle määramine(vt praktikumi töö). Karedust, mida arvutatakse HCO3 ja CO3 kontsentratsioonide järgi; NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust! Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP
Jahutussüsteemi valatavale veele lisatakse seda lahust 53 ml ühe liitri vee kohta. Algab intensiivne süsihappegaasi eraldumine. Kui see lõpeb, lasta lahus süsteemist välja ning täita süsteem l tunniks 2% sooda lahusega. Pärast loputada süsteem läbi puhta veega. Mootoreis, kus jahutussüsteemi detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrosiivsust. Antifriisid Külmakindlad jahutusvedelikud, antifriisid, koosnevad kahest põhikomponendist: destilleeritud veest ja madala külmumistemperatuuriga vedelikust. Külmumiskindlate vedelikena on võimalik kasutada alkohole, glükoole või propaantriooli (glütseriini). Tänapäeval kasutatakse jahutusvedelikes külmumiskindla vedelikuna peamiselt 1,2-etaandiooli e. etüleenglükooli C2H4(OH2)
Jahutussüsteemi valatavale veele lisatakse seda lahust 53 ml ühe liitri vee kohta. Algab intensiivne süsihappegaasi eraldumine. Kui see lõpeb, lasta lahus süsteemist välja ning täita süsteem l tunniks 2% sooda lahusega. Pärast loputada süsteem läbi puhta veega. Mootoreis, kus jahutussüsteemi detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrosiivsust. Antifriisid Külmakindlad jahutusvedelikud, antifriisid, koosnevad kahest põhikomponendist: destilleeritud veest ja madala külmumistemperatuuriga vedelikust. Külmumiskindlate vedelikena on võimalik kasutada alkohole, glükoole või propaantriooli (glütseriini). Tänapäeval kasutatakse jahutusvedelikes külmumiskindla vedelikuna peamiselt 1,2-etaandiooli e. etüleenglükooli C2H4(OH2)
ja/või IgM tüüpi antikehad, mis in vitro inhibeerivad kämbu teket (pikendavad tekkimise aega) fosfolipiid-sõltuvates koagulatsioonitestides (nt APTT). Luupus-antikoagulandid võivad plasmas esineda ka isikutel, kes ei põe SLE-d. LA leiuga (eriti SLE) haigetel on kõrgenenud risk trombooside tekkeks. Määramisel on sisuliselt tegemist APTT-ga, kuid reaktsioonisegule on lisatud hepariini inhibiitorit (muudab reaktsiooni keskkonna tundetuks hepariinile kuni 1 IU/mL) ja normaalset inimplasmat (korrigeerib kämbu tekkimise aja pikenemise, mis võiks esineda hüübimisfaktorite defitsiidi korral uuritavas plasmas). Määratakse APTT kahes katsutis, millest ühte on lisatud ka heksagonaalse faasi lipiidi (fosfatidüületanoolamiini, HPE), mis seob spetsiifiliselt LA ja neutraliseerib selle efekti ning võrreldakse hüübimisaegade erinevust neis kahes katsutis
annaabi.ee 
