Keskenduti firmast administreerimine *pakkimine *tagastused väljuvale poolele ja pöörati tähelepanu turundusele ja jaotusele. 2. Logistika definitsioon vabal valikul. Hakati tähelepanu pöörama ka klienditeenindusele, hankeaja On materjalivoo (tooraine, pool-, valmistoote) ning sellega seotud pikkusele ning ladudevõrgu arendamisele. Elati lattu tootmise aega infovoo lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumise ja 11. Lükkamismeetodi põhi märksõnad. ladustamise planeerimise, juhtimise, realiseerimise ja kontrolli *jaotuse eri staadiumites on palju ladusid *iga eelnev aste lükkab protsess, et rahuldada tarbija vajadusi. järgmise astme laod kaupa täis; sunnib müüma *Ladudes rikneb ja 3. Mis on logistilise strateegia põhieesmärk
Õigeaegsus % x terviklikkuse % x vigadeta % 34. Mis on EDI? Electronical DataInteraction- elektrooniline andmeside- annab parema kontrolli tegevuse ja laovarude üle 35. Nimetage olulisim tegur kliendi teenindamisel. Aja usaldusväärsus 36. Mida tähendab aja kasulikkuse reegel: 1/4- 2- 20? Vähendades läbimisaega 1/4 võrra, suurendame tootlikkust 2 korda ja vähendame kulusid 20% 37. Mis on info? On töödeldud andmed, teave 38. Millised kriteeriumid on olulised infovoo suhtes? *Ülekande ja vastuvõtu kiirus *kvaliteet kättesaadavuse ja usaldusväärtuse alusel *intensiivsus ***Kiirus ja sage/pidev side 39. Mis on QR? Quick response- kiirreageerimine- arvestab tellimistsükli ajaga, tellimuse täitmise määra, teenuse taset. ECR- QR-i edasiarendus jaemüügis 40. Mis on VMI? Vendor Managed Inventory-tarnija ohjatud laovarud: Tarnijad on vastutavad oma klientide laovarude eest: organiseerivad jaotust ja kõiki muid laovarude juhtimise aspekte. 41
Operatsiooniriskid on seotud üldjuhul kaupade kadumise, hävimise, vigastuste jms juhtumitega. Finantsriskid on seotud enamasti ostetud kaupade eest tasumisega ja on seetõttu oma iseloomult rohkem äritegevuse kui logistika riskid. Tarneahelas esineb kolm riskirühma: kahjuriskid on riskid, millega kaasneb kaubavoo katkemine, kaupade kadumine ja kahjustumine on finantsriskid ehk häired finantsvoos on teenuste kvaliteedist tulenevad riskid ajariskid on infovoo katkemisest, moondumisest või info puudulikkusest tulenevad riskid on tagasiside puudulikkusest tulenevad riskid inforiskid on ajafaktorist tulenevad riskid on tehnoloogiast põhjustatud riskid Tarneahela riske uurides on vaja määrata kõigepealt kindlaks, kes konkreetselt riskib. Seejärel on vaja teha kindlaks, millises vormis risk avaldub ja milline on selle olemus. Riskide kindlaksmääramisel on vaja selgitada välja kõik selle kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed
muutuvatele vajadustele. Ettevõte peab mõistma kliendi kõiki vajadusi. Väljastpoolt ostetavate ja enda poolt tehtavate teenuste ning pooltoodete suhe tuleb võimalikult õiges proportsioonis kindlaks määrata. Operatiivjuhtimisel saavad tähtsaks mittefüüsilised tegurid, nagu näiteks klienditeenindus ja sellega liituvad lisaväärtused, toodete tellimisprotsess ja turuprognoos. Ka infovoo tähtsus ettevõtte logistilises süsteemis on tõusnud. Läbivoolupõhimõte on tähtsam kui ladustamine. Informatsiooni siirdamine reaalajas kogu logistilises ketis loob aluse uuele vähese vahendajate arvuga organisatsioonile ja juhtimisele. Strateegilised alliansid ja partnerlus võimaldavad moodustada keskselt juhitava teenindusvõrgu, millel on ühised eesmärgid Logistilise ahela juhtimine põhineb nõudmisel. Niimoodi välditakse järjestikused
Hanna Kuldsaar TARNEAHELA JUHTIMINE Ainetöö Õppejõud: Tiit Piirimäe Mõdriku 2011 1. Tarneketi Juhtimise Spetsialistide Halduskogu määratleb logistika ja tarneahela juhtimist ja nende tegevuspiire järgmiselt: · Logistika juhtimine tarneketi juhtimise see osa, mis planeerib, realiseerib ja kontrollib kaupade, teenuste ja nendega seotud infovoo edasi- ja tagasisuunalise liikumise ning ladustamise tasuvust ja tõhusust lähte- ja tarbimiskoha vahel klientide vajaduste rahuldamiseks. · Tarneketi juhtimine hõlmab kõiki tarnimises ja hankimises sisalduvate tegevuste planeerimist ja juhtimist, muudatusi ning kõiki logistilise juhtimise tegevusi. Väga tähtis on seejuures koostöö osapooltega ja tegevuste koordineerimine. Tarneketi osapoolteks võivad olla tarnijad,
tarbimisele, liiga kergesti visatakse ära kasutuskõlblikud, kuid moest läinud asjad) 23. Kuidas on võimalik saavutada kuludes säästu rohelise ja tagastuslogistika kaudu? 1. Toote eluea pikendamine 2. Ühekordsest kasutuskultuurist loobumine 3. Jäätmekäitluse vajaduse vähendamine 4. Veovajaduse vähendamine 5. Uuendatud tooraine kasutus 24. Millised kriteeriumid on olulised infovoo suhtes? Tekkekoht ja liikumise suund Ülekande ja vastuvõtu kiirus Kvaliteet, mõõdetuna kättesaadavuse, usaldusväärsuse ja värskuse alusel Intensiivsus jne. 25. Milline aeg on tähtis ostjale ja milline müüjale? Ostja peab silmas varude täiendamiseks kuluvat aega, läbimisaega. See on summaarne aeg, mis kulub toote liikumisele logistilises ketis lähteallikast lõpptarbijani. Müüja peab silmas tellimuse esitamisest kuni tellimuse täitmiseni/ostjale toimetamiseni. 26
Erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korratakse suurema sagedusega. ruumiline summatsioon: olukord, kus samaaegne kahe või enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallandab erutuse. 25. Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? Nähtus, kus keskusesse saabunud ja sealt väljunud erutusimpulsside arv ei ole üks ja sama. See on üheks edastava infovoo muutmise võimaluseks, kus erutusilmpulsside sagedus võib nii suureneda kui ka väheneda. 26. Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes? Erutuse irradiatsioon närvikeskuses - erutuse levik aktiveerunud närvikeskusest teistesse piirkondadesse. Irradiatsiooni põhjustab ärritavate mõjude tugevnemine.
Jaguneb: AJALINE SUMMATSIOON: ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu erutust esile.Erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korratakse suurema sagedusega. RUUMILINE SUMMATSIOON: olukord, kus samaaegne kahe või enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallandab erutuse. 47. ERUTUSE RÜTMI TRANSFORMEERIMINE NÄRVIKESKUSES: Nähtus, kus keskusesse saabunud ja sealt väljunud erutusimpulsside arv ei ole üks ja sama. See on üheks edastava infovoo muutmise võimaluseks, kus erutusilmpulsside sagedus võib suureneda kui väheneda. 48. ERUTUSE IRRADIATSIOON NÄRVIKESKUSES: Erutuse irradiatsioon närvikeskuses- erutuse levik aktiveerunud närvikeskusest teistesse piirkondadesse. Irradiatsiooni põhjustab ärritavate mõjude tugevnemine.
Mida tõhusam on audiitori arvates kliendi sisekontrolli süsteem, seda suuremal määral võib ta oma tegevuses tugineda sisekontrolli tulemustele . Siiski tuleb sisekontrolli tegevusse alati suhtuda kriitiliselt Sisekontrolli tõhususe hindamiseks on mitmesuguseid meetodeid, nagu kontrolliprotseduuride kirjeldamine ja analüüs, tähtsamate infovoogude kaardistamine jms. Heaks meetodiks on infovoo kaardistamine. Kuid samas väga töö mahukas ,( mis tähendab majandustehingute kirjeldamist koos vastavate dokumentidega alates majandustehingu toimumisest kuni nende kandmiseni pearaamatusse). Kui audiitor avastab arvestuse või sisekontrolli süsteemis olulisi puudusi, peab ta sellest asjakohasel viisil informeerima kliendi juhtkonda, et too saaks astuda vajalikke samme puuduste kõrvaldamiseks. Eelistatav
valima selleks otstarbeks kõige sobilikumad transpordivahendid ja sõlmima vajalikke transpordilepinguid. Eskpedeerimise osategurid Kontrollimiskohustuse all mõeldakse ekspedeerija kohustust kontrollida transporditavat kaupa ja pakendi korrasolekut, kogust, markeeringuid, dokumentatsiooni jne terve transpordiahela erinevates faasides. Ekspedeerijal on raporteerimis ehk ettekandmiskohustus oma kliendi ees. Infovoo katkemine võib viia materjalivoogude katkemiseni. Ekspedeerija peab informeerima klienti ka sellest, millal on transporditav kaup kõige hiljemalt valmis, peale ja mahalaadimise ajast, kuhu kaup viiakse, millal peavad dokumendid olema ekspedeerijal/tollis. Eriolukordadest hilinemine, sellest tulenevad tagajärjed, erandlikud kulutused, kauba uuesti pakendamine, õnnetused transpordivahendiga Ekspedeerimise olemus Ekspedeerimine on kaubavedude
Koost (e.sõlm) on tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus), kuid ta ei pruugi tootes esialgu iseseisvat talitlusfunktsiooni kanda nt. reduktori võllile pressitud ülekandedetailid, laagrid jms. 3. Struktuuriskeemil kujutatakse toote põhilisi koostisosi, nende otstarvet ja vastastikuseid seoseid. Struktuuriskeemilt saame vastuse, millised skeemielemendid moodustavad masina või aparaadi sisendit ja väljundit ühendava energia või infovoo ahela, mis on nende otstarve, millised peaksid olema või on nende põhiparameetrid. Struktuuriskeemi skeemielemendile määratletakse toote toimimisahelas kindel ülesanne, mida ta peab täitma. Struktuuriskeemid koostatakse toote projekteerimise algstaadiumis ja neid kasutatakse teiste skeemiliikide väljatöötamisel ja hiljem ekspluatatsioonis seadmega tutvumiseks. Sel skeemil kasutatakse toote koostisosade kujutamiseks
saate sisust, võib öelda, et intervjueeritutele on iseloomulik läbimõeldud lähenemine pereelule tervikuna. Seda kinnitab ka alternatiivsete tegevuste väärtustamine. (Oja, 2011.) 10. KAS SAAME ÖELDA, ET TV MÕJU ON AINULT HALB? Televisiooni potentsiaalse hariva mõju üle on arutletud palju. Väidetavalt ei saa televisioon põhimõtteliselt õpetada, kuna telerivaatamine on meelelahutuslik tegevus. Vaataja on passiivne, erinevalt õppimiseks tarvilikust aktiivsest hoiakut. Infovoo üle puudub kontroll ning tagasiside. Levinud on ka arusaam, et kirjalik õppimine on tulemuslikum kui suuline. Siiski leiti, et telesaadetel võib olla ka arendav mõjul. Näitena tuuakse kuidas lapsed õppisid telerivaatamise käigus võõrkeelseid sõnu (Kruuse, 2011). Samuti on hariva sisuga lastesaate Sesame Street võrdlev uuring näidanud, et lapsed, kes vaatasid saadet rohkem, olid koolitulemustes edukamad.
enamarenenud ühiskondades olevat saanud peamiseks rikkuse allikaks. 22. Infoliikumise tüpoloogia Informatsiooni liikumise uued mallid (avalik esinemine e kõne, vestlus, konsultatsioon, registreerimine) täiendavad üksteist, piirnevad ja kattuvad üksteisega. Kommunikatsioonisuhteid eristatakse nende võime järgi kontrollida sisu pakkumist ja valikut. Üldine suundumus on kõnemallist konsultatsiooni või vestlusmalli suunas. Infovoo mallid pole nii selgelt eristunud, kui paistab: nad kattuvad ja lähenevad vastastikku nii tehnoliigilistel kui ka sotsiaalsetel põhjustel. Kontroll infobaasi üle Tsentraalne Individuaalne Kontroll aja- ja teemavaliku üle Tsentraalne Kõne Registreerimine
Kuni 20. sajandani saab logistikast rääkida ainult militaartähenduses. 20. sajandi keskpaigast saadik on militaarlogistika põhimõtteid hakatud kasutama praktilises äritegevuses, mis pani aluse uue logistikaharu – ärilogistika - tekkimisele. Kuna logistikal pole kindlat definitsiooni, siis siin on mõned. Välja valida üks. a) Logistika on materjalivoo ning sellega seotud infovoo lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumine ja ladustamise planeerimise, juhtimise, realiseerimise ja kontrolli protsess, et rahuldada tarbija vajadusi. b) Logistika on tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. c) Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise plaanimine,
rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist. Materjalid ja valmistooted jõuavad kohale õigel ajal ja järjestuses just sinna kus neid vajatakse. Hea infovoo tagajärjeks on läbipaistvam tarneaeg. Tellimistsükkel: tellimuse esitamine tellimuse töötlemine saadetise ettevalmistamine lähetamine. Logistika osistegevused · Prognoosimine: nõudluse kvantitatiivne ja kvalitatiivsete trendide ettenägemine · Hankimine, ostmine: kaubavoogu algatav tegevus, leitakse sobilikud tarnijad, lepitakse kokku ostu- ja tarnetingimused, saadetakse tellimus, korraldatakse tarne, kindlustus, tasumine ...
Siutse saab jälgida ka kasutajaks registreerimata, minnes lihtsalt isiku või organisatsiooni Twitteri-lehele. Siutsuda võib ühel kindlal või paljudel erinevatel teemadel, väga oluline on ka suhtlemine teistega. Või nagu ütlevad Asur ja Huberman (2010): 13.07.2006 sündinud Twitter on ülipopulaarne mikroblogimiskeskkond internetis. Jaanuaris 2010 oli Twitteril 23 miljonit unikaalset kasutajat. Seda võib lugeda suunatud sotsiaalvõrgustikuks, kus igal kasutajal on infovoo tellijad, keda nimetatakse jälgijateks. Iga kasutaja sisestab perioodilisi uuendusi oma kontole, mida nimetatakse siutsudeks või säutsudeks (tweets), mis koosnevad lühikestest sõnumitest (max 140 tm). Tüüpiliselt sisaldavad need postitused isiklikku infot kasutaja kohta, uudiseid või linke fotodele, videoklippidele ja artiklitele. Kasutaja tehtud postitused on näha kasutaja profiili lehel ning tema jälgijate uudisvoos
sisendseadme vähemahuka mäluregistriga, lühimälu arvuti operatiivmäluga, milles olevat informatsiooni töötleb ja kujundab ümber arvuti protsessor ning püsimälu arvuti välismäluga, milleks tänapäeva mõistes sobib kõige täiuslikumalt kõvaketas. Kontrolli- ja juhtimisprotsessid: Stiimulite analüüsimine, sensoorsete kanalite häälestamine, kordamismehhanismide käivitamine, infovoo reguleerimine SR ja LM vahel, info kodeerimine ja saatmine LM-st PM-i, otsing Pm-s, heuristilised operatsioonid salvestatud info kallal, otsustuskriteeriumide määramine, reaktsioonide genereerimise mehhanismi käivitamine Sensoorne Lühimälu ehk Püsimälu ehk Reaktsioonide Signaal register kordamis- pikaajaline mälu genereerimise
nõuetekohast likvideerimist. Tagastuslogistika hõlmab kõiki pärisuunalogistika aspekte erinevuse- ga, et kaubavood on vastassuunalised, ehk kulgevad tarbija poolt tootja suunas. Tagastuslogistika on tõhus materjalivoo ja infovoo vastassuunalise liikumise, planeeri- mise, juhtimise, realiseerimise ja kontrolli protsess tarbimispunktist lähtepunktini, mille eesmär- giks on kas kauba väärtuse maksimaalne taastamine, uue väärtuse loomine või jäätmete lõplik kõrvaldamine
annaabi.ee 
