7.sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju- ning sõltuvussuhteid. Uurimisobjekt on keele variatiivsus. 8.psühholingvistika käsitleb keelt osana üksikisiku mõtlemisest ja käitumisest ning uurib, kuidas inimene õpib keelt ja modustab oma mõistesüsteemi. Keeleteaduse meetodid 1.Kõige tähtsam on keelekasutuse jälgimine ja sellest lähtuv lingvistilisi mõisteid kasutav analüüs. 2.Osalev jälgimine, nii et uurija ise räägib informandi ehk keelejuhiga. 3.Loomulik jälgimine. Lingvist märkab igapäevaelus hivipakkuvaid linvistilisi nähtusi, mida ta kuulma või lugema satub, ja märgib neid üles. 4.Introspektsiooni ehk sisevaatlus. Moodustab lingvist ise vajalikke näiteid, see on võimalik, kui ta oskab uuritavat keelt. 5.Test. Uurija küsib vastuseid küsimustele. Nostraatiline hüpotees Mille järgi on algselt sugulased olnud altai, indoeuroopa, semi-hami, uurali keelkond, draviidi keeled, eskimo-
Corbin, 1990). Ehkki enamik uurijaid rõhutab üht või teist, võib kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid kombineerida ning kasutada samas uurimuses. 5 Tabel 1. Rõhuasetuse erinevus kvalitatiivsetes vs kvantitatiivsetes meetodites. Kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivsed meetodid Rõhk arusaamisel Rõhk testimisel ja tõestamisel Fookus vastaja/informandi vaatenurgal Fookus sotsiaalsete sõndmuste faktidel ja/või põhjustel Interpretatsioon ja ratsionaalne lähenemine Loogiline ja kriitiline lähenemine Vaatlused ja mõõtmised loomulikus Kontrollitud mõõtmine ümbruses Subjektiivne asjaosalise vaatekoht ja Objektiivne kõrvalseisja vaatekoht lähedus andmetele distantsiga andmetest
(Raud 2013: 396) Teksti kaudu saadud kultuuritõlgendus võib erineda kultuuris elamisest ja igapäevaelu kohta tähelepanekute tegemisest. Loetud teksti pärast ei peaks oma tõekspidamisi muutma, vaid info küll vastu võtma, aga järeldusi tegema oma kogemuste põhjal. Postmodernse antropoloogiaga seostatakse nimesid Clifford, Marcus ja Fischer. Postmodernsest antropoloogiast lähtudes saab iga kultuuri seletada vaid ta enda tingimustel. Juhitakse tähelepanu ka sellele, et informandi, kellelt välitöödel oma kultuuri kohta infot küsitakse, teadmised ei pruugi olla ausad ja vahetud. Samuti võib juhtuda, et informant jutustab antropoloogile oma kultuuri traditsioonidest, aga tema allikaks ei ole elatud kogemus, vaid teise antropoloogi raamat. Kultuuritõlgendust võib mõjutada ka antropoloogi vaatepunkt. Kõik seletavad diskursused, mis on loodud väljaspool kultuurilist kogukonda, on kehtetud konstruktsioonid. (Raud 2013: 270-271) See
aastal õpiti selgeks lugemine, katekismus ja kirikulaulud. Seejärel õpiti selgeks kirjutamine ja veidi arvutamist. Teisel aastal õpiti aineid, mis laiendasi rohkem silmaringi ja teadmisi. Sinna kuulusid ka kirjutamine ja laulmine. Viimast õpetati nii palju, et kooli lõpetamisel oleks võinud tööle asuda kiriku eeslaulja ehk kantorina. Õpetamisel orienteeruti keskmisele õpilasele, edasijõudnumad abistasid mahajääjaid. Koolmeistreid õpetati välja J. Gezeliuse kirjutatud ,,Methodus informandi" järgi. Koolmeistri ülesannet kirjeldati järgnevalt: Ta pidi olema karske ja õpetama lapsi enam armastuse kui ähvarduste ja karistusega. Koolmeistri ülesandeks oli hoolitsemine, et lapsed ei ootaks liigselt tunni algamist, ei õpiks seetõttu vallatust, samuti peaks silmas, et lapsed lastaks tunni lõpus puhkama. Forceliuse õppeviis eeldas, et kõigil lastel oleks ühesugune õpperaamat. Iga laps, kes kooli tuli vajas õpikut. Forcelus võttis ette aabitsa kirjutamise
polnud vaja osata neid lugeda nagu tänapäeval. Vihikuid veel ei tuntud. Kirjutati paberilehtedele, mida õpilased ise köitsid käsikirjaliseks raamatuks. Õpetamisel orienteeruti keskmisele õpilasele, andekamad abistasid mahajääjaid. Sellist meetodit kasutas juba Komensky, hiljem soovitas J. Gezelius sama ka Soome koolides. Kooli- ja õpetajatöö korraldamise alused võttis Forselius J. Gezelius vanema "Methodus informandi ´st". Selles kirjeldati koolmeistri kohustusi ja ülesandeid. Ta pidi olema karske ja õpetama lapsi enam armastuse kui ähvarduste ja karistustega. Vallatuste puhul tuli lapsi isalikult korrale kutsuda. Koolmeistri põhikohustuseks pidi olema õppetunni läbiviimine ja selle eest hoolitsemine, et õpilased ei ootaks liig kaua tunni algamist ega vallatleks seetõttu. Samuti pidi õpetaja silmas pidama, et lapsed lastaks iga tunni järel puhkama. Koolmeister koos pastoriga pidi hoolitsema
Informandid ehk mitteliikuvad vanemad meessoost maainimesed. Oluline oli ka vähene haridus, lugemus ja sotsiaalsed kontaktid. Eestis on 4/5 informantidest naised. Ülejäänd vanemad inimesed, väheste kontaktidega, ainult maal elanud. Kuidas vältida teiste allkeelte mõjusid? Küsitletakse mitu korda samu informante, informant ja küsitleja muutuvad sõpradeks, kogujateks tihti kohalikud elanikud, küsimine soovitavalt samas murdes, et vältida informandi üleminekut kirjakeelele. Küsimuse ja informandivaliku kriitika. - murdeuurijad kirjeldavad vaid väikest osa kogu murdest, vanemate naiste keel, kus puudub murde sotsiaalne varieerumine, tavaliselt on avalik keel ja puudub tegelik argikeel, räägitakse monoloogis, dialoogi pole. Diakriitikud nendega osutatakse häälikute pikkust ja kõrgust, helilisust ja helitust, häälikute moodustuskohti. Keskne: tähtede kohale pannakse märgid, mis osutavad häälikute pikkust.
Kasutan oma uurimistöö informatsiooni allikaks internetiavarusi, sest raamatukogudes on kahjuks satanismi kohta nukralt vähe informatsiooni. Samuti viin läbi ühe küsitluse internetis eFormulari leheküljel. Eformulari lehekülje koos küsitlusega panin üles kolmele erinevale leheküljele: www.perefoorum.ee, www.lapsemure.ee ja www.rocknroll.ee . Küsitlus oli üleval 12.11.11 - 12.12.11. Käesoleva uurimistöö mõte on uurida 69 informandi vastuste põhjal, kuidas nad kujutavad ette sataniste ja kui turvaliselt nad tunnevad end seoses satanismiga. Samuti on minu eesmärk uurida, kas on levinud mingi kindel ettekujutus satanismist. Minu uurimistöö mõte ei ole välja selgitada, kas satanism peaks olema Eestis riiklikult tunnistatud usund, kuigi sellele siiski mõned küsimused viitavad. Ma proovin välja selgitada, kas informandid tunnevad end piisavalt turvaliselt, et lasta satanistidel oma usku avalikult praktiseerida.
Suhted uurija ja teiste osalejate vahel Oluline eristada enda ja nende arvamust, mõlemal on roll, aga oluline on just eristada. · Iga uurimus on sotsiaalne interaktsioon ja uurija on selle aktiivne osaleja. · Uurija peab olema teadlik sellest, mida ta teeb ja vastutada tagajärgede eest. · Uurija peab vahet tegema enda ja uurimuse teiste osalejate/subjektide vahel, austada nende arvamust. · Selgelt eristama oma ja informandi arvamust ja tõlgendusi. · Fookuses peab olema osaleja tõlgendus (emic). · Uurija peab olema teadlik ja võtma arvesse, et ta ise mõjutab uuritavate subjektide arvamust isegi siis kui ei ütle sõnagi (intervjuu ajal). Sotsiaalsetes rollides esinemine oletused, mida vastajad arvavad, et mis vastuseid neilt oodatakse. Vastused erinevad ka siis, kui küsimused täpselt samad, aga küsimused erinevad.
Kuid see ei tähenda, et uurija ülesanne oleks teda hinnata. Uurija tekitab võimalust subjektil endal mõista oma olukorda. 9 Suhted uurija ja teise osalejate vahel Iga uurimus on sotsiaalne interaktsioon ja uurija on selle aktiivne osaleja Uurija peab olema teadlik sellest, mida ta teeb ja vastutada tagajärgede eest Uurija peab vahet tegema enda ja uurimuse teiste osalejate vaadete vahel, austada nende arvamust Selgelt eristama oma ja informandi arvamust ja tõlgendusi Fookuses peab olema osaleja tõlgendus ja tähendussüsteem (emic) Uurija peab olema teadlik ja võtma arvesse, et ta ise mõjutab uuritavate subjektide arvamust isegi siis kui ei ütle sõnagi (nt intervjuu ajal) Uurija peab olema teadlik, et uurimuse tulemus, kuigi põhineb teiste inimeste tõlgenduste analüüsil, ikkagi on tema enda tõlgendus Uurija refleksiivsus Uurija ise on ka uurimise subjekt ja “objekt” – ta peab olema sellest teadlik
teadlik murrete mahasurumine; koolis hakati õpetama kirjakeelt · eesti murdejäreldused on tehtud 1880-1910 sündinud inimeste põhjal · Kuidas vältida teiste allkeelte mõjusid?: küsitletakse mitu korda samu informante, informant ja küsitleja muutuvad aja jooksul tuttavateks, kogujad tihti kohalikud elanikud, küsimine soovitavalt samas murdes või murrakus, et vältida informandi üleminekut kirjakeelele Küsimustik: · Tõlkemeetod ja küsitlemine (põhiline) · Küsimustik lubab kasutada erineva tasemega küsitlejaid ja erinevaid küsitlussituatsioone ning saada võrreldavaid andmeid · otsene: aluseks loend asjade nimedest, küsitleja: mida te nimetate kruusiks · kaudne: küsitleja näitab eset ja küsib, mis see on · etteloetavad või vabalt formuleeritavad küsimused
konkretiseerida. Avatud küsimustiku korral on vastuseid raskem klassifitseerida, statistiliselt töödelda ja analüüsida. Spontaansete küsimuste esitamine raskendab võrreldavust, suurendab ebavõrdsust. Osade küsimuste standardiseerimine võimaldab saada kvantitatiivseid ja võrreldavaid andmeid. Usaldatavus : küsimust on võimalik esitada samal kujul teistele informantidele, see suurendab võrreldavust. Siin on võimalus esitada spontaanseid ja avatud küsimusi, suurendades tundlikkust informandi suhtes. 14 Struktureerimata intervjuu , need on vabad vestlused, sealjuures peab teema olema eelnevalt fikseeritud. Siin on keeruline saada võrreldavaid vastuseid ja tulemusi klassifitseerida, samade sõnadega on võimalik anda erinevaid maailmavaateid edasi. Tulemusi ei saa üldistada suuremale elanikkonnale. Võimalik on intervjueeritava mõjutamine suunavate ja spontaansete küsimustega. Intervjuud võib kasutada: ---
Margaret Meade'i ja Derek Freemani vastuolu. Meade lähtus on uurimuses kahest võtmeinformandist, kes olid ühtlasi ka tema sõbrannad. Tüdrukud olid rituaalsed neitsid, kuid väitsid, et on paljudega seksinud. Meade'i teooria, et murdeea kriis ja Oidipuse kompleks on ühiskonna poolt tekitatud. Kuna Samoas on vaba seksuaalelu, siis neil pole selliseid asju. Freeman läks kohale ja avastas muud, et seal on väga ranged reeglid ühiskonnas. Leidis informandi üles ja naine tunnistas, et oli lihtsalt esimese hooga jaatavalt vastanud. Sega veelkord, see on väga subjektiivne meetod. Deterministlik aregnukontseptsioon murdeea "torm ja tung" "Antropoloogiline veto" üks ühiskond, kus pole, seega selle tekitab ühiskond. Poliitiline mõõde relativismi antirassistlik efekt. Võrdsus, naiste õigused. (1920ndateni võimutses USA sotsiaalpoliitikas sotsiaaldarvnism). Poliitilised süsteemid, sotsiaalne struktuur.
Iseloomulik folkloori “esimesele” ja “teisele elule”. (L.Honko) Folklooriprotsess: folkloori tähendus on muutumas/muutub pidevalt. Seda põhjustavad muutused ühiskonnas, sotsiaalsetes struktuurides jm. (nt rahva asemel nüüd sotsiaalne rühm) Folklooriprotsess on folkloori skemaatiline elulugu mistahes kultuuris. See algab ajast, mil pärimuse mõiste pole veel sündinud, ja lõpeb tänapäevase arvamusega pärimuse tähendusest kultuuris Folklooriprotsess kätkeb endas - informandi ja uurija suhet pärimusse ja teineteisesse, pärimusühiskonna ja teadusühiskonna nägemusi folkloorist, enda ja teiste pürgimustest, folkloori enese siirdumine uutesse niššidesse ja olemisvormidesse, pürgimused säilitada, uurida ja mõista pärimust, teha see tuntuks, kaitsta, elustada seda ja hoolitseda selle eest, igal viisil tähtsustades selle tähendust. Honko 22 folklooriprotsessi osa, 12 “esimeses elus”, 10 “teises elus”.
Iseloomulik folkloori "esimesele" ja "teisele elule". (L.Honko) Folklooriprotsess: folkloori tähendus on muutumas/muutub pidevalt. Seda põhjustavad muutused ühiskonnas, sotsiaalsetes struktuurides jm. (nt rahva asemel nüüd sotsiaalne rühm) Folklooriprotsess on folkloori skemaatiline elulugu mistahes kultuuris. See algab ajast, mil pärimuse mõiste pole veel sündinud, ja lõpeb tänapäevase arvamusega pärimuse tähendusest kultuuris Folklooriprotsess kätkeb endas - informandi ja uurija suhet pärimusse ja teineteisesse, pärimusühiskonna ja teadusühiskonna nägemusi folkloorist, enda ja teiste pürgimustest, folkloori enese siirdumine uutesse nissidesse ja olemisvormidesse, pürgimused säilitada, uurida ja mõista pärimust, teha see tuntuks, kaitsta, elustada seda ja hoolitseda selle eest, igal viisil tähtsustades selle tähendust. Honko 22 folklooriprotsessi osa, 12 "esimeses elus", 10 "teises elus".
katekismus ja kirikulaulud. Eejärel õpiti selgeks kirjutamine ja veidi arvutamist. Teisel aastal õpiti aineid, mis laiendasi rohkem silmaringi ja teadmisi. Sinna kuulusid ka kirjutamine ja laulmine. Viimast õpetati nii palju, et kooli lõpetamisel oleks võinud tööle asuda kiriku eeslaulja ehk kantorina. Õpetamisel orienteeruti keskmisele õpilasele, edasijõudnumad abistasid mahajääjaid. Koolmeistreid õpetati välja J. Gezeliuse kirjutatud ,,Methodus informandi" järgi. Koolmeistri ülesannet kirjeldati järgnevalt: Ta pidi olema karske ja õpetama lapsi enam armastuse kui ähvarduste ja karistusega. Koolmeistri ülesandeks oli hoolitsemine, et lapsed ei ootaks liigselt tunni algamist, ei õpiks seetõttu vallatust, samuti peaks silmas, et lapsed lastaks tunni lõpus puhkama. Forceliuse õppeviis eeldas, et kõigil lastel oleks ühesugune õpperaamat. Iga laps, kes kooli tuli vajas õpikut. Forcelus võttis ette aabitsa kirjutamise
idee ei leidnud palju järgijaid) 2) püüdis esitleda Trobriandi saarte elanikke kui 'tüüpilisi' metslasi, kui mitte lausa kogu inimkonna esindajaid. E. Leach: Malinowski püüdis neid esitleda samaaegselt unikaalselt ning universaalselt. Kolm peamist teemat kõigis tema monograafiates: 1) kultuuri aspekte ei saa uurida isoleerituna 2) ei tohi usaldada üldisi reegleid või informandi kirjeldust, kuna sotsiaalses reaalsuses ütlevad inimesed alati ühte asja ja teevad midagi muud. 3) metslane pole sugugi vähem ratsionaalne kui meie või vähemalt on tema tegevus sama mõistlik Malinowski vajadusteteooria see teooria seob indiviidi ja ühiskonna - kultuur eksisteerib selleks, et rahuldada indiviidi peamisi bioloogilisi, psühholoogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. - vaatles funktsiooni füsioloogilises tähenduses
objetkiivset tõde, ega teaduslikku, vaid omaenda tõlgendust, tegemist on subjektiivse lähenemisega. See sundis antropolooge otsima uusi teid, kuidas seda probleemi lahendada. Tuli eksperimenteerimise periood, antropoloogiat püüti teha erinevatel viisidel – üks viis anda uuritavatele endile täielik sõnaõigus ja lasta neil oma kultuuri kirjeldada seestpoolt. Selleks anti välja terve rida raamatuid, kus kultuuri kirjeldus oli antud edasi informandi sõnadega – antropoloogi ülesanne oli ehk midagi ainult kommenteerida, lahti seletada. Eesmärk, et antropoloog sekkuks (mõjutaks) võimalikult vähe kultuuri kirjeldamisesse ja vormi. Tõepärasemaks peeti just etnograafilist filmi, mis oli refleksiivne, samas ka see polnud paljudele piisav. Leiti, et kõige parem on kui uuritavad annavad ise teada oma kultuurist, sest nad teavad kõige paremini, mis on oluline. Leiti, et võõras ei suuda kultuuri hästi mõista.
tõlgendust, tegemist on subjektiivse lähenemisega. See sundis antropolooge otsima uusi teid, kuidas seda 27 probleemi lahendada. Tuli eksperimenteerimise periood, antropoloogiat püüti teha erinevatel viisidel üks viis anda uuritavatele endile täielik sõnaõigus ja lasta neil oma kultuuri kirjeldada seestpoolt. Selleks anti välja terve rida raamatuid, kus kultuuri kirjeldus oli antud edasi informandi sõnadega antropoloogi ülesanne oli ehk midagi ainult kommenteerida, lahti seletada. Eesmärk, et antropoloog sekkuks (mõjutaks) võimalikult vähe kultuuri kirjeldamisesse ja vormi. Tõepärasemaks peeti just etnograafilist filmi, mis oli refleksiivne, samas ka see polnud paljudele piisav. Leiti, et kõige parem on kui uuritavad annavad ise teada oma kultuurist, sest nad teavad kõige paremini, mis on oluline. Leiti, et võõras ei suuda kultuuri hästi mõista.
teadmised ja hoiakud). 1.8.2 Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite võrdlus Tabel 1. Rõhuasetuse erinevus kvalitatiivsetes versus kvantitatiivsetes meetodites (Ghauri, Grnhaug 2004: 98) Kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivsed meetodid · Rõhk arusaamisel · Rõhk testimisel ja tõestamisel · Fookus vastaja/ informandi · Fookus sotsiaalsete sündmuste vaatenurgal faktidel ja või/ põhjustel · Interpretatsioon ja ratsionaalne · Loogiline ja kriitiline lähenemine lähenemine · Kontrollitud mõõtmine · Vaatlused ja mõõtmised loomulikus ümbruses · Objektiivne kõrvalseisja vaatekoht · Subjektiivne asjaosaliste distantsiga andmetest
annaabi.ee 
