Maailma hakati jagama Põhjaks ja Lõunaks. Arengumaade majandus tugines endiselt põllumajandussaaduse või maavarade väljaveole. Arenenud tööstusriikides ehitati üles riiklik haridus-, tervishoiu ,-sotsiaalabi ,-ja ettevõtlussüsteem. Aastail 1950-1970 kerkisid nii läänes kui idas sajad tuhanded uued tööstusettevõtted ja tuhanded uued linnad. Linnarahvastiku osakaal tõusis kolmveerandini. Hakati arendama ka regionaalpoliitikat. Üleminek infoajastule Ettevalmistus infoühiskonnale minekuks algas 20. sajandi keskel. Tähtsamaks muutus info kiirem hankimine ja parem töötlemine tootearendus ja uurimistegevus. Kasvas panganduse, äriteenuste , raamatupidamise ja turunduse tähtsus. Kasvas kõrghariduse ja ülikooli olulisus. Tekkis turismi-ja meelelahutustööstus. 1973. aastal toimunud energia-ja majanduskriis kiirendas läänes üleminekut infoajastule. Suurem tähelepanu energeetikale ja keskkonnakaitsele. ! Globaliseerumine !
vastu, sest leian, et see poleks regress, kuna inimkonnal on alles sajandite vältel omandatud teadmised. Pean seda järelemõtlemisperioodiks, sobiva info väljasõelumiseks. Sellises situatsioonis võib märgata nii mõndagi, mis varem liigse kiirustamise tõttu kahe silma vahele on jäänud, ning see viiks sootuks teistsuguste kasulike avastusteni. Kindlasti ei sobiks säärane maailmakord kõigile ning leiduks neid, kes sellele innukalt vastu seisaksid ja sooviksid jätkata infoajastule omast elu. Sedasorti olukorras kujuneks teistest eraldi elavad grupid, kes tegeleks oma infokire rahuldamisega, pannes uuesti püsti Internetivõrgud ja leides viise, tootmaks energiat, et loodud süsteemi käigus hoida. Nii tekibki silme ette mõneti koomiline kujutelm koobastes peituvatest netifriikidest, kelle loodud ühendusliine eriti radikaalsed tehnikavihkajad pidevalt hävitamas käivad. Maailm muutub iga sekundiga ja mitte milleski ei saa sada protsenti kindel olla. Kätt südamele
uued linnad. Üle poole tööealistest inimestest olid tööstustöölised ja linnarahvastiku osakaal kasvas kiiresti kolmandikust kolmveerandini. Samal ajal hakati mitmes Euroopa riigis rakendama regionaalpoliitikat, millega püüti arendada tööstust ka suurematest linnadest kaugemale jäävates piirkondades. Kõik need muutused koos kolooniate iseseisvumisega ja suurte tehnoloogiliste läbimurretega lõid eeldused üleminekuks infoajastule. Üleminek infoajastule Ettevalmistus üleminekuks infoühiskonnale algas 20. sajandi keskpaigas. Järjest olulisemaks muutus informatsiooni kiirem hankimine ja parem töötlemine, kuni see eristus omaette allharuks - tootearenduseks ning uurimis- ja arendustegevuseks. Infoühiskonna võtmetehnoloogiate väljatöötamisel oli suur tähtsus lääneriikide ja idabloki vastasseisul ehk "külmal sõjal", mille raames suunati tohutud vahendid uute tehnoloogiate, sh ka
Inimestel oleks aega üksteisega tegeleda ja hoolivust ning sõbralikkust leiduks samuti rohkem. Arvan, et armastus muutuks ilusamaks ja õrnemaks, sest ei leia suurt kaunidust praeguses platoonilises Interneti teel levivas lembuses. Maailm muutub iga sekundiga ja mitte milleski ei saa sada protsenti kindel olla. Reaalsuses toimuvaga silmitsi seistes võib väita vaid seda, et varsti pole enam kõik pooltki selline, nagu on hetkel. Pole küll teada, mis järgneb praegusele infoajastule: kas jätkuvad suured edusammud ning plahvatuslik areng tehnoloogias ja saavad ometi tõeks needki unelmad, mida loovinimesed meile oma lennukates teostes on pakkunud, või on eesseisev ajastu hoopis kontsentreeritud analüüsile ja looduslähedusele, nagu budistid tänapäeval juba teevad. Leidub ka võimalus, et avastatakse hoopis mõni kolmas tee, mis on eelnevatest variantidest täiesti erinev. Jääb vaid loota ning uskuda, et tehtud valikus ei tule
Poolkolooniad osalise iseseisvusega ja enda valitsusega riigid, kes täitsid peremeesriigi nõudmisi Põhja riigid Väikeettevõtete koondumine suurettevõtetesse Uute tööstusettevõtete, linnade tekkimine. Linnarahvastiku osakaalu kasv Haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi-, ja ettevõtlussüsteemi ülesehitamine. Lõuna riigid Majanduse tuginemine endiselt mõne põllumajandus saaduse või maavara väljaveole. Infoajastu Suured muutused 20 sajandi lõpul tõid vajaduse infoajastule üleminemiseks. Informatsiooni kiire hankimise vajadus Panganduse, õigusteenuste, raamatupidamise ja teiste äriteenuste olulisus. Keskkooliharidus, ülikool, turism ja meelelahutus Infoajastu geograafia Globaliseerumine: maailmamajanduse kiire kasv võrreldes riigi sisese kaubandusega Globaliseerumiseks oli vaja Kolooniate poliitilisi iseseisvumisi Arenenud riikide vahelist majanduskoostööd Rahvusvahelise kaubanduse libelariseerumist (nt tollimaksude vähendamist)
Tänapäeva tsivilisatsioonis on inimeste lubatud käitumisele üsna selged piirid seatud. Eesti Vabariigi kodanikena teame, missugused õigused ja kohustused meil on, oskame vajadusel pöörduda vastavate institutsioonide poole, mis struktueerivad igapäevast maailma ja vähendavad määramatust. Briti kirjanik David Lodge on öelnud: "Informatsioon on kaasaegse maailma religioon." Infoajastule on kohane ühiskonnaliikmete kõrge teadmuse tase, ent ometi astuvad inimesed neile seatud reeglitest üle. Faust, otsides rahulolu, asus Memfistofelese abiga poliitilist karjääri tegema ning pettus selles süviti, tundes sisemuses sunnitust lõpetada teesklus ja vale, mis sellega kaasnes. Kui valitsemise puhul on võimumängud ja korruptsioon üldsusele igapäevane nähtus, siis iga indiviidi südametunnistus taolist käitumist ei luba.
Puudutavad minevikku, seda mis on tehtud Inimesed ei tea, mida nad tulevikus teevad Toote arendamine on ettevõtja, mitte tarbija ülesanne (M.Earls) Turundus Turunduse ideed on teatud aja ja koha saadused. Nad tekivad teatud intellektuaalses, kultuurilise ja majanduslikus kliimas, mis vastab antud hetke ärimaailma olustikule. Turundus on ajalooline nähtus, mitte kogum kohustavaid ja muutumatuid tõdesid (M.Earls) Tuleviku trendid (D.von Matt) Infoajastule järgneb unistuste ajastu Integreeritud kommunikatsiooni loomine vajab uut mudelit Massikommunikatsioon ei kaota oma kohta otseturundusele Internet muudab brändide juhtimist Bränd jääb majakaks kaoses trendid Uued turud on keel-ja kultuurkonnad Halb reklaam on nagu katkine toode Treenitus saab olema keskne konkurentsieelis Identiteet tuleb enne kuvandit Brändi kestev mõju juhib reklaami Äriturundus rahvusvah.turundus Globaalsed ettevõtted Glob
vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography Globaliseerumine ehk üleilmastumine, ülemaailmseks muutumine kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste sidemete laienemine (inimeste liikumise ja kaubavahetuse kasv alates 1970. aastatest). Maailm on muutunud väiksemaks. Maailm on muutunud "globaalseks külaks". Üleminek globaliseerumisele Ülemineku infoajastule tingis tehnoloogiline murrang 20. sajandil (tv lk 10 ül 1): 1) tuuma- ja kosmosetehnoloogia areng; 2) sidetehnoloogia ja telekommunikatsiooni kiire areng; 3) arvutite kasutuselevõtt andmetöötlus; 4) lennunduse jm transpordi kiire areng. Globaliseerumisele aitasid kaasa (tv 1) lk 10 ül 2): iseseisvumine; kolooniate 2) arenenud riikide vaheline majanduskoostöö, geograafilise tööjaotuse süvenemine; 3) rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine;
järelevalve abil · 1940 koloniaalimpeeriumide lagunemine kolooniate iseseisvumine tööstusriigid ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna · Tööstusriikides: heaoluühiskond riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem · Linnastumine; üle poole tööealistest inimestest tööstustöölised ja linnarahvastiku osakaal kasvas kiiresti eeldused üleminekuks infoajastule Üleminek infoajastule · Oluline informatsiooni kiirem hankimine ja parem töötlemine · Suur tähtsus ,,külmal sõjal" o Mikroelektroonika o Lennundus o Kosmosetehnoloogia o Tuumatehnoloogia · Kasvas äriteenuste tähtsus · Kõrgharidus, ülikoolid muutusid olulisemaks · Turismi- ja meelelahutustööstus · 1973 energia- ja majanduskriis o kiirendas läänes üleminekut infoühiskonnale
maailmamajanduslike sidemete hoidmisest. Kolonisti halb mõju Lõuna riikidele: · Orjakaubandus · Põlisrahvaste hävitamine · Ressursside raiskamine · Emamaade rahvastiku asustamine kolooniasse · Emamaa tehnoloogilise taseme peale surumine Kolonisti hea mõju Lõuna riikidele: · Kiirendasid riigi majanduslikku arengut · Haridussüsteem · Tervishoid · Elatustase suurenes · Intelligents · Siseturg · Veondus · Infrastruktuur(side-ja teedevõrgustik) Üleminek infoajastule 20 sajandi teine pool (1972) · postindustriaalne oluliseks muutus informatsiooni hankimine ja edastamine. Tootmises muutus oluliseks toote arendus ja arenduslik uurimistöö. Uued majandusharud : pangandus, äriteenused, turism, meelelahutus. Infoajastu Globaliseerumise põhjused : 1) Kolooniate iseseisvumine 2) Põhja riikide majanduslik koostöö 3) Kaubanduse liberalireerumine
Hilisindustriaalne ajastu Linnarahvastiku kiire kasv Koloniaalimpeeriumide lagunemine: 1940. aastatest algas kolooniate iseseisvumine Maailma jaotamine arenenud tööstusriikideks ehk Põhjaks ja arengumaadeks ehk Lõunaks Riiklike ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide arendamine Uued tehnoloogilised /millised? / saavutused 18 Maailma jaotumine Põhjaks ja Lõunaks 19 Üleminek infoajastule Info kiirem hankimine ja parem töötlemine muutub olulisemaks Uute tehnoloogiate / mikroelektroo-nika, lennundus, kosmose-ja tuuma-tehnoloogia, uued sidevahendid / väljatöötamine Inimese vabanemine raskest füüsilisest tööst Äriteenuste tähtsuse kasv Hariduse olulisus Turismi-ja meelelahutustööstuse areng 20 Kõrgtehnoloogial baseeruv infovõrk on infoühiskonna peamise väärtuse- andmete- edastaja.
abil. 1940 teisel poolel koloniaalimpeeriumid lagunesid. Maailma hakati jagama Põhjaks ( arenenud tööstusriigid ) ja Lõunaks ( arengumaad ) Põhjamaad Arenenud tööstusriikides ehitati üles heaoluühiskonnale tuttav riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi-, ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses suur ( Rootsis ulatus riigisektori osatähtsus 65 % SKP-st ) Lõunamaad Majandus tugines endiselt mõne põllumajandussaaduse või maavara väljaveole. Üleminek infoajastule 1950-1970 kerkisid sajad tuhanded uued ettevõtted nii läänes kui idas. Üle poole tööealistest inimestest tööstustöölised ja linnastumine saavutas kolmandikust ~17 % Samal ajal hakati mitmes Euroopa riigis arendama regionaalpoliitikat arendada tööstust ka linnadest kaugemale jäävates piirkondades. Kõik need lõid eeldused üleminekuks infoajastule : oluliseks muutus info kiirem hankimine ja parem töötlemine kuni see eristus omaette tootearenduseks uurimis ja
10 LISAD Lisa 1. Ekraanipildid Ekraanipilt 1. et.wordpress.ee esileht, kust programmi alla laadida. 11 Ekraanipilt 2. Wordpress.org leht, millel info ja allalaaditav tarkvara tahvelarvutile või nutitelefonile. Lisa 2. Töö koostamise täpsustus Algust tegin sellise teemakäsitlusega põhjusel, mis on ka sissejuhatuses välja toodud – varasem kokkupuude. Nagu infoajastule kohane, siis informatsioon, millel töö põhineb on kogutud internetist erinevatelt veebilehtedelt ja mingil määral oma teadmistest. Teiste aastate töödega võrreldes võtsin aluseks kahe viimase aasta tööd ning leian, et minu töö peaks/võiks jääda nende kahe vahepeale, ehk siis mitte liialt blogipõhine ega ka liialt sisuhaldustarkvarale põhinev. Käsitleda natuke üht ja natuke teist, lühike, kuid
John Maynard Keynes. Tema riigimajanduse teooria lähtus seisukohast, et ülemäärane säästmine pidurdab ja kahjustab majandust. Kui säästud ületavad investeeringud, kasvab tööpuudus ja majanduse areng aeglustub. Sel juhul peaks Keynesi arvates sekkuma valitsus, et taastada riiklike investeeringute ja maksude vähendamise abil nõudlus turgudel ning selle kaudu suurem toodang ja majanduse kasv. Üleminek infoajastule. Algas 20. sajandi keskpaigas. Järjest olulisemaks muutus informatsiooni kiirem hankimine ja parem töötlemine. Infoühiskonna võtmetehnoloogiate väljatöötlemisel oli suur tähtsus ,,külmal sõjal", mille raames suunati tohutud vahendid uute tehnoloogiate väljaarendamiseks. Arvutite ja interneti sünd oleks selleta lükkunud oluliselt kaugemale. Kasvas äriteenuste tähtsus, kõrghariduse ja ülikoolide olulisus
Erinevate arengutasemega riikide puhul rakendatakse erinevaid meetmeid TV lk 34, 33 õp lk 52 Nimeta rahvaarvu suurendavaid ja väiksendavaid tegureid ning selgita 6) Linnastumine ehk urbaniseerumine inimeste koondumine linnadesse ja linliku eluviis... I etapp algas industrialiseerimisega tekkis ridamisi uusi linnu ning rahvaarv kasvas kiiresti etapi lõpuks elas linnades juba 40 % II etapp algas üleminekul infoajastule olemasolevad linnad kasvavad tekib palju linnastuid (aglomeratsioone) lõpuks linnades 70% III etapp infoajastu linnastud kasvavad hiidlinnastuteks (megapolisteks) paljudes arenenud riikides eeslinnatumine, lähilinnastumine ja vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon) Asula: maa-asulad: külas, alevid, alevikud ja linnalised: linn, linnastu, hiidlinnastu Kus tekkisid esimesed linnad? Miks?
sündimuse suurendamine lastetoetused, vanemapalk, sünnitoetused sündimuse vähendamine erinevate arengutasemega riikide puhul kasutatakse erinevaid meetmeid 7. Linnastumine e. urbaniseerumine Inimeste koondumine linnadesse, linliku elulaadi levik. Võib jagada mitmeks etapiks: I etapp algas industraliseerumisega tekkis rida uusi linnu. Lõpuks elas linnades ~40% rahvastikust II etapp algas üleminekul infoajastule, olemasolevad linnad kasvavad, tekib palju linnastuid. Lõpuks elab linnades ~70% rahvastikust III etapp infoajastul linnastud kasvavad hiidlinnastuteks (megalopolis). Paljudes arenenud riikides eeslinnastumine (kolitakse eeslinnadesse, kesklinnas ettevõtted), vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon minnakse elama maale, eeldus väga hea transpordi ja side areng), lähilinnastumine Maa-asulad: küla, alevik Linna-asulad: linn, linnastu, hiidlinnastu Esimesed linnad tekkisid
kajastamisest otsustati korraldada konverents, kus osalesid nende ettevõtete esindajad, kes lähtusid töömeetodites immateriaalsetest varadest. Miitingu eesmärk oli laiemalt aru saada intellektuaalse kapitali tõhususest ja olulisusest ärijuhtimisele. Järeldus, et väärtused, mis ettevõtte oma intellektuaalsest kapitalist saab, tulenevad hästi planeeritud, põhjendatud ning teostatud juhtimisinitsiatiividest. (Harrison, Sullivan 2000) 20. sajandi dekaadi iseloomustab liikumine infoajastule. Ainuüksi uue seadme, tehnoloogia soetamisest üksi ei piisa. Muutunud on kaupade iseloom, täna on kandev osa ka teadmistel ja informatsioonil kui kaubal. Enamus kaupade ja teenuste väärtustest baseerub sinna investeeritud teadmistel. Globaliseerunud internetiajastul on võime lühikese aja jooksul saada ülevaade huvi pakkuvast tootest terves maailmas. 8
Püüab luua tervikut vastanduses atomiseerumisele. Putnam inimesed ei võta sots. Elust osa, võõranudvad teineteisest. Omavalitsuste efektiivsus sõltub kohalikust rahvastikust (koostöövalmis, usaldav), väljendub ka majanduslikult. Sotsiaalse kapitali vähesus viib kuritegevuse tõusuni, valimisaktiivsuse langemiseni, perekondade ja sõpruskondade lagunemisele, usaldamise vähenemisele, narkomaania tõusule Fukuyama 90ndatest interneti tulek viis tõelisele infoajastule, sotsiaalne kapitaliseerumine on majandusreformide 2. aste Durkheim mehaaniline solidaarsus, orgaaniline solidaarsus (vabatahtlikud seosed) interneti tulles orgaaniline solidaarsus areneb Sotsiaalne kapital mõiste ühendab psühholoogia + majandusteaduse + poliitika (miks osad inimkooslused ei tööta, kas selle taga on usaldamatus) Objektiivsed näitajad kuulumine rühmitusse Subjektiivsed usaldamise määr Lähenemised:
naftat tootvate arengumaade ühendusena. Eesmärk maailmaturu naftahindade kujundamine endale sobivas suunas. Kordineerib nafta eksporti. EU Euroopa Liit NAFTA ASEAN OPEC 1 7. Globaliseerumise olemus ja too näiteid selle mõjust arenenud maadele ja arengumaadele. 7.1. GLOBALISEERUMINE - e. üleilmastumine iseloomulik infoajastule. Kogu maailma haaravmajandus-, teadus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine. Seda eelkõige side- ja transpordivahendite kiire arenemise tulemusena. Tööjõu liikumise aktiivsus suurenab. Hoogustub rahvusvaheliste firmade tegevus. Seda tänu infotehnoloogia arengule (internet) - globalization Globaliseerumise eeldused riikide vaheline koostöö, rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine, side ja infotehnoloogia areng, transpordi areng.
Kogu Eesti areng IT-vallas ja kooli arendamine selles suunas on hõlbustanud kooli ja õpilase suhet. Negatiivsest aspektist lähtuvalt on suhtevõrgustike avardumine mõjutanud kasvava põlvkonna huve, mis torkab eriti silma õpilaskodus, kus kasvatajatel tuleb sageli hakkama saada noorte enda järelt koristamise harjumuse juurutamisega. Teisisõnu võib öelda, et liigne ,,arvutis istumine" võtab lõivu teiste eluvaldkondade arvelt. Kahtlemata on infoajastule üleminek osutunud väljakutseks neile, kes on olnud selles ametis 20-30 ja rohkemgi aastat. Kuidas siis lahendada olukord, kui üldsus elab kaasaegses, arenevas e-riigi vaimus ja teisalt pedagoogid, kes ei ole õppimis- ega arenemisvõimelised? Kas saata väevõimuga pensionile ja lasta noortel, innovaatoritel nende asemele tulla või panna eelarvesse suurem summa koolituse reale? Arvestades keskmist Eesti õpetajate vanust (50-60 a
suupärast üldnimetust muld. Õppematerjali koostamisel on võetud põhialuseks Soomes välja antud õpik Viheralueiden kasvualustat (Haljasalade kasvupinnased). Kasvupinnaste karakteristikute kirjeldamisel ning terminoloogia kohandamisel on tuginetud Eestis erinevatel aegadel välja antud mullateaduse õpikutele ning käsiraamatutele, aga ka erinevatele standarditele, õigusaktidele ning juhenditele. Praegusele infoajastule on iseloomulik paljudes erinevates maades välja antud allikmaterjalide tulv, milles leiduvaid oskussõnu erinevad kasutajaringkonnad (näiteks teadlased, erinevate tegevusvaldkondade praktikud jt) võivad kasutada erinevalt. Niisamuti on olemas oht, et ühe ja sama objekti kohta kasutatakse mitut erinevat terminit. Et võimaliku „terminoloogilise lõtku“ eest ei ole kaitstud ka selle õppematerjali koostaja, on kõik parandused ja täpsustused väga oodatud ja teretulnud.
annaabi.ee 
