Spontaanabordi põhjused võivad olla ka emast tingitud. Näiteks, võivad emaka möaalisõlmed , emakasisesed liited takistada loote kinnitumist ja halvendada verevarustust. Juhul kui rasestumine on toimunud emakakaela spiraal kasutamisest hoolimata, häirib ka see loote arengut. Spontaanabordi põhjuseks võivad olla ema hormonaalsed häired, munasarjas paikneva kollakeha alatalitlus. Raske füüsiline trauma võib tingida raseduse iseenesliku katkemise. Infektsioossed ja kõrge palavikuga kulgevad haigused soodustavad samuti raseduse katkemist. Loodet kahjustavad nakkused (punetised, toksoplasmoos, litesisoon, mumps,herpesviius, süüfilisja paljud teised) põhjustavad raskeid väärarenguid, mistõttu loode hukkub. Tehislik abort on loote tahtlik ja ebaõiglane tapmine, millega rikutakse viimase õigust elule. Abordi protseduur ei ole mitte tapmine, vaid on naise õiguse kontrollida oma kehas toimuvat tegelik ja õiguspärane teostamine.
uinumisraskused, katkendlik uni (une säilitamisraskused) või liigvarajane ärkamine hommikul. Kellel esineb insomniat? Insomnia ilmneb tüüpiliselt tugeva püsiva stressi perioodil ning tundub olevat sagedasem naistel, Unehäired segavad igapäevaelu, vähendavad töövõimet ning võivad põhjustada töö- ja liiklusõnnetusi. Mis põhjustab insomniat? Ligikaudu iga kolmas inimene põeb unetust ehk insomniat, seda ise teadmata. Insomnia sagedasemad põhjused on: Infektsioossed haigused Alkohol Südamehaigused Nikotiin Kõik valusid põhjustavad Kofeiin haigused Vererõhku alandavad Kroonilised ravimid kopsuhaigused Steroidid Stress Vähivastased Paanikahäire preparaadid Kohanemishäire Jet lag Depressioon Kasvajad Kuidas ravida insomniat?
PAPILLOOM ehk näsakasvaja Tihti üle silma laua serval kohtuvad väikesed papilloomid. Ripsme serva pigmenteerimise käigul on vaja papilloomide ringi joonistada, see ei ole keeruline ning pärast ei ole silmaga nähtav. SOOLATÜÜGAS Soolatüükad on viirusliku (papilloomi viirused 1, 2, 4, 7) geneesiga papillomatoossed vohandid nahal. Esinevad enamasti jäsemetel, eriti taldadel, varvastel, sõrmedel ja ka limanahkadel. Oma arengult on soolatüükad infektsioossed healoomulised epitelioomid (pealisnaha kasvajad), mis tekivad viiruse poolt põhjustatud epiteeli vohamisest ja papillomatoosist.Soolatüükad paranevad armistumiseta ja jätavad endast immuunsuse. Enamasti kannatavad selle haiguse all allergilised lapsed ja kuiva nahaga isikud. SOOLATÜÜGAS URTIKAARIA EHK NÕGESTÕBI Urtikaaria e. nõgestõve korral tekivad nahale piirdunud turselised, nahapinnast kõrgemad alad e. kublad.
..CTNAG...5´ EcoRI 5´...GAATTC...3´ 3´...CTTAAG...5´ KpnI 5´...GGTACC...3´ 3´...CCATGG...5´ FokI 5´...GGATG(N)9...3´ 3´...CCTAC(N) ...5´ Nukleoproteiidsed kompleksid supramolekulaarsed valkude ja nukleiinhappe kompleksid Viirused Kromosoomid Ribosoomid Ribonukleoproteiidsed ensüümid jt Viirused Stabiilsed infektsioossed partiklid, mille koosseisu kuulub nii valk kui nukleiinhape. Valk moodustab kaitsekihi ümber nukleiinhappe. Suuremad komplekssemad viirused sisaldavad täiendava kesta, mis koosneb glükoproteiididest ja membraanilipiididest Kromosoomid Eukarüootsed kromosoomid koosnevad DNAst, mis on mähitud histoonidest, koosnevate partiklite ümber Histoonid on väikesed aluselised valgud 8 histooni moodustavad nukleosoomiks nimetatava südamiku, mille ümber DNA on mähkunud
Veresoon lõhkeb kohas, kus juba esineb ajuarteri seina kaasasündinud kotjas väljasopistis ehk aneurüsm. Veri pääseb ajukestade vahele, raskemal juhul surub läbi ka ajukoesse. Tromboos Veresoone topistumine kohapeal mitteadekvaatse verehüübimise tagajärjel tekkinud valendikusisese hüübe ehk trombiga. Iseloomulik on: Virhowi triaad - soone endoteeli kahjustus tekib vaskuliitide ehk soonepõletike (trombarteriit, tromboflebiit) puhul, endokardiidi korral (nii infektsioossed põletikud endotoksiinid kui immunoloogilised põletikud, autoimmunoloogilised põletikud; ateroskleroosist ning hüpertooniatõve korral, trombid veresoone seinal. Trauma puhul seina terviklikkus häiritud - verevoolu haired tekivad nii põletikulise koe paksenemisest kui ateroskleroosi puhul, samuti verevoolu aeglustumisest ja seisakust ehk staasist (sagedamini veenides veenilaiendites (varices), aga ka vähene liikumine (pikaajaline
ja -rütmi häirituse, peaaju vigastuse, ajuveresoonte lubjastumise jms korral. Insomnia võib avalduda hirmutava sisuga või õudusunenäona, öise hirmusööstuna, unes rääkimise ja lihastõmblustena, ka uneskäimisena. Poolärkvel või suikudes võivad ilmuda eredad kujutluspildid. Võib kindlalt väita, et kesk- ja vanemas eas avalduvad unehäired on sageli noores eas esinenud unereziimi rikkumise tagajärg. · Somaatilised infektsioossed haigused (nakkushaigused) kasvajad südamehaigused kõik valusid põhjustavad haigused kehatemperatuuri tõusu põhjustavad haigused muud düskomforditunnet põhjustavad haigused sage urineerimine kroonilised kopsuhaigused · Füsioloogilised jet lag (siirdumine teise ajavööndisse) muutuva ajagraafikuga tööiseloom (sekundaarne insomnia) · Psühholoogilised (primaarne insomnia) stress raske (tähendusega) haigus muutused inimese elus
· Emakakaela puudulikkuse puhul ei suuda emakakael tagada lootele turvalist lootehoidlat. Emakakael avaneb valutult, lootekestad kummuvad tuppe ning looteveepõis rebeneb ja loode aborteerub või sünnib sügavalt enneaegsena . · Spontaanabordi põhjuseks võivad olla ema hormonaalsed häired, munasarjas paikneva kollaskeha alatalitlus . · Raske füüsiline trauma võib tingida raseduse iseenesliku katkemise. · Infektsioossed ja kõrge palavikuga kulgevad haigused soodustavad samuti raseduse katkemist. Loodet kahjustavad nakkused (punetised, toksoplasmoos, listerioos, mumps, herpesviirus, süüfilis ja paljud teised) põhjustavad raskeid väärarendeid, mistõttu loode hukkub üsasiseselt ja aborteerub iseeneslikult. · Ema kroonilised immuunsüsteemi, neerude ja südamehaigused võivad kahjustada loodet ja esile kutsuda korduvaid raseduse katkemisi.
normist vahem. 3) dustoopia -organite vaarpaiknemine Lisaks sellele jaotatakse vaararendid fenotuubiliselt ka uksik-ja kaksikvaararenditeks soltuvalt sellest, kas vaarastunud jarglane on uksik voi kaksik. Vaararenditest tuleb eristada atavisme, mis on liigi varasemas fulogeneesi etapis normaalse tunnuse avaldumine tanapaeval. Atavism on kull anomaalia, kuid mitte tuupiline vaararend. Eksogeenseid vaararendeid voivad tekitada jargmised faktorid: -fuusikalised; -keemilised; -infektsioossed; -toiteelementide vaegus ja toitumishaired. GENEETILISTE ANOMAALIATE ETIOLOOGIA Kaasasundinud anomaaliate geneetilistest pohjustest on esikohal geenmutatsioonid. Vahem esineb kromosoomi mutatsioonidest tingitud anomaaliaid. Ka kombinatiivne muutlikkus ja vead geenide rekombinatsioonil voivad pohjustada defektsete geenide teket. Mutatsioonid kui anomaaliate geneetilised pohjused Geenmutatsioonide tagajarjel tekivad uued alleelid. Enamik letaalmutatsioone ja
ja -rütmi häirituse, peaaju vigastuse, ajuveresoonte lubjastumise jms korral. Insomnia võib avalduda hirmutava sisuga või õudusunenäona, öise hirmusööstuna, unes rääkimise ja lihastõmblustena, ka uneskäimisena. Poolärkvel või suikudes võivad ilmuda eredad kujutluspildid. Võib kindlalt väita, et kesk- ja vanemas eas avalduvad unehäired on sageli noores eas esinenud unereziimi rikkumise tagajärg. · Somaatilised infektsioossed haigused (nakkushaigused) kasvajad südamehaigused kõik valusid põhjustavad haigused kehatemperatuuri tõusu põhjustavad haigused muud düskomforditunnet põhjustavad haigused sage urineerimine kroonilised kopsuhaigused · Füsioloogilised jet lag (siirdumine teise ajavööndisse) muutuva ajagraafikuga tööiseloom (sekundaarne insomnia) · Psühholoogilised (primaarne insomnia) stress raske (tähendusega) haigus muutused inimese elus · Psühhiaatrilised
on olemas. Näitab geeni avaldumise tugevust tunnuse väljaarenemise tugevuse alusel (minimaalsestmaksimaalseni) 25. Väärarendite tekkepõhjused. Väärarendite fenotüübiline klassifikatsioon. Väärarendite tekkepõhjused on geneetilised (vt. Ptk. 3.2) või mitmesugused keskkonnategurid– eksogeensed faktorid. Neist tingitud väärarendeid nimetatakse eksogeenseteks. Eksogeenseid väärarendeid võivad tekitada järgmised faktorid: - füüsikalised; - keemilised; - infektsioossed; - toiteelementide vaegus ja toitumishäired. Fenotüübiliselt jaotatakse väärarendeid (Wiesner ja Willer, 1979): 1) liigväärarendid ehk ekstsess väärarendid.- organ on üliarenenud või on neid arvult normaalsest enam. 2) vaegväärarendid e. defitsiit väärarendid - organ on puudulikult arenenud või on neid arvult normist vähem. 3) düstoopia- organite väärpaiknemine 26. Defektgeeni otsene ja kaudne toime organi arengule. Otsene- ebanormaalne rakkude diferentseerumine
Plaaniline kirurgia – vaevused püsinud u 1,5 kuud, konservatiivse raviga poe taastunud, objektiivne ja radioloogiline leid on vastavuses. 90% paraneb, kirurgilise ravi vajalikkus 10-20%. Kliiniliselt: selja „ära tõstmine“, külmetamine; äge kiirguv valu; valu süveneb painutamisel, köhimisel; Lasegue positiivne, refleksid ↓ Neurokirurgilised haigused. Peaaju trauma, patsientide hindamine ja käsitlus. Kinnised/lahtised vigastused (aju kõvakelme vigastus, infektsioossed tüsistused). Ajukommotsioon – ajuvapustus (peavalu, uimasus, iiveldus, oksendus, lühiajaline teadvusekaotus). Ajukontusioon – peapõrutus (teadvusekaotus, raktuur e murd, neuroloogiline koldeleid, ajuturse). Kompressioon. Kerge ajutrauma – 14-15 p Glasgow järgi, sage, teadvusehäire kuni 30 min, retrograadne amneesia, peavalu, uimasus, iiveldus, oksendamine, neuroloogilist leidu pole, spetsiaalset ravi ei vaja, jälgimine.
· Jälgi regulaarselt oma nahka ja sellel tekkivaid moodustisi; 19 · Pöördu nahaarsti poole kui märkad püsivaid või kasvavaid laike või sõlmi 5. SOOLATÜÜKAD Soolatüükad on viiruslikud (papilloomi viirused 1, 2, 4, 7 ) geneesiga papillomatoossed vohandid nahal. Esinevad enamasti jäsemetel, eriti taldadel, varvastel, sõrmedel ja ka limanahkadel. Oma arengult on soolatüükad infektsioossed healoomulised epitelioomid (pealisnaha kasvajad), mis tekivad viiruse poolt põhjustatud epiteeli vohamisest ja papillomatoosist. Soolatüükad paranevad armistumiseta ja jätavad endast immuunsuse. Enamasti kannatavad selle haiguse all allergilised lapsed ja kuiva nahaga isikud. (vita.ee 23.02.09) Soolatüügas on küll nakkav, aga tema tekkimiseks on eelnevalt vaja nahale mikrotraumat. Tervest nahast ei tungi see läbi. Paljajalu käimine polegi alati nii hea, nagu on harjutud
Reaktiivsus on haigustele, eriti nakkuslikele, vastupanuvõime omapära aluseks. Organismi kohastumise seisukohast on see küllaltki oluline omadus. Eristatkse liigispetsiifilist (n. inimese, ahvi, sea, koera) ja individuaalset (üksikute inimeste) reaktiivsust. Immuunsus on organismi eriseisund, mis kindlustab tema vastuvõtmatuse väliskeskkonna kahjulike tegurite suhtes või ka organismis endas tekkinud võõrstruktuuride suhtes. Väliskeskkonna tegurid võivad olla infektsioossed, milleks on mitmesugused mikroobid ja viirused või nende poolt tekitatud toksiinid ehk mürgid. Väliskeskonna tegurid võivad aga olla ka mitteinfektsioossed. Organismis endas võivad mitteomased võõrstuktuurid tekkida vale ainevahetuse ja mutatsioonide tulemusel. Immuunsusel eristatakse järgmisi liike: 1. Loomulik immuunsus, mis on küllaltki püsiv ja jaguneb omakorda 1.1. Liigispetsiifiline 1.2
Produktiivne infektsioon Toimub viiruse DNA replikatsioon Sünteesitakse antigeenid Mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid Genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200 Eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni: Täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione Piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virione on ümbriseta ja need ei ole infektsioossed Viirus põhjustab rakkude lüüsumist, intranukleaarseid inklusioone, tibudel nekrootilisi muutusi (aeglane kärbumisprotsess) Mitteproduktiivne, määratav ainult hübridisatsiooniga DNA proovidest või meetoditega, kus aktiveeritakse viiruse genoomi in vitro kultiveerimisega, võimalik on saada kuni viis viiruse genoomi. Kultiveerimise tulemusena produtseeritakse virione ja viirusantigeeni, mis vabaneb latentse infektsiooni reaktiveerumisel.
indiviidides avalduda erineval tasemel. 25. Väärarendite tekkepõhjused. Väärarendite fenotüübiline klassifikatsioon Liigväärarendid e. ekstsess väärarendid - organ on üliarenenud või on neid arvult rohkem Vaegväärarendid e. defitsiit väärarendid - organ on puudulikult arenenud või arvult vähem Düstoopia - organite väärpaiknemine Väärarendite põhjused on geneetilised või keskkonnategurid (eksogeensed faktorid). Keskkonnategurid: füüsikalised, keemilised, infektsioossed, toiteelementide vaegus ja toitumishäired. 26. Defektgeeni otsene ja kaudne toime organi arengule Otsene - ebanormaalne rakkude diferentseerumine Kaudne- blokeeritakse mõne ensüümi süntees. 27. Mutatsioonide funktsionaalne liigitus amorfsed (inaktiivsed alleelid) - tingivad tunnuse kadumise hüpomorfsed (alatoimelised alleelid)- tingivad tunnuse nõrgenemise hüpermorfsed (ületoimelised alleelid)- tingivad tunnuse tugevnemise
Eksogeensed tekkepõhjused: · · alimentaarsed: toidu kvantitatiivne ja kvalitatiivne vaegus, toidu koostisosade õige vahekorra häirumine. Näiteks: tõhustustoidu varane või hiline menüüsse lülitamine, toidusegude ebaõige valmistamine, toidu vitamiinivaegus, rinnapiima valgu ja rasvavaegus ema ebaõige toitumise tõttu, toitesegude ja toitude, toitainete ja mineraalide ning vitamiinide mittevastavus lapse ealistele nõuetele. · · infektsioossed: nakkused, esimeste elukuude ägedad mao - ja seedetrakti nakkused, sagedased respiratoorsed viirusinfektsioonid, sepsis. · · sotsiaalsed: halvad elutingimused, ebaõige päevakava, eale mittevastav uneaeg, värske õhu, hoolduse-hügieeni vajakajäämine. Tagajärjeks lapsel häirub närvisüsteem ja seedetrakti funktsioon, mis omakorda takistab-raskendab toitainete kasutamist ning soodustab toitumisvaeguse teket. Endogeensed põhjused
Truusalu: ainus liikuv Enterobacteriaceae seas. 4 liiki: S. sonnei enamiku infektsioonide põhjustaja arenenud maailmas, S. flexneri arengumaades, S. dysenteriae kõige tõsisemate infektsioonide põhjustaja, S. boydii esineb harva. Epidemioloogia. Inimesed on ainus looduslik reservuaar. Levik inimeselt inimesele fekaaloraalselt. Riskipopulatsioon: noored lapsed lasteaedades, sõimedes, hoolekandeasutustes, nende laste õed-vennad-vanemad, meessoost homoseksuaalid. On väga infektsioossed (infitseerimiseks vaja vähe tekitajaid – ID 103). Levik ülemaailmne, sesoonsuseta. Virulentsus. Enterobacteriaceae üldiselt: • Endotoksiin • Kihn • Antigeense faasi varieerimine (kihn K ja flagellumite H antigeenid on MO geneetilise kontrolli all, võivad ekspresseeruda või mitte) kaitseb antikeha-vahendatud surma eest • Kasvufaktorite haaramine: raud heemi ja laktoferriini jms küljest
Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virione on ümbriseta ja need ei ole infektsioossed), viirus põhjustab rakkude lüüsumist, intranukleaarseid inklusioone, tibudel nekrootilisi muutusi (aeglane kärbumisprotsess); latentne infektsioon - mitteproduktiivne, määratav ainult hübridisatsiooniga DNA proovidest või meetoditega, kus aktiveeritakse viiruse genoomi in vitro kultiveerimisega, võimalik on saada kuni viis viiruse genoomi. Kultiveerimise tulemusena produtseeritakse virione ja viirusantigeeni,
entsefalopaatia, sõraliste spongiformne entsefalopaatia. Prioonidel puudub virioni struktuur, genoom, nad ei kutsu esile immuunvastust, on väga resistentsed kuumusele (80 kraadi), desinfektantidele, kiirgusele. Aeglane viiruslik agens – prioon – on mutantne või konformatsiooniliselt eriline peremehe valgu vorm. Prototüüp on scrapie. Scrapie-infitseeritud hamstritel on scrapie-seotud fibrillid ajus, need fibrillid on infektsioossed, sisaldavad priooni. Prioonil puuduvad detekteeritavad nukleiinhapped, prioon koosneb väikestest proteaas-resistentsetest hüdrofoobsetest glükoproteiiniagregaatidest PrPsc (inimestel kodeeritakse PrPc – cellular prion protein -, mida hoiab membraanis seos terminaalse seriini ja glükofosfatidüülinsolitoli vahel). Scrapie ja PrPc aminohappeline järjestus on sama, aga tertsiaarstruktuur erineb.
Siiski ei ole ema mõju järglastele geneetilises mõttes suurem kui isal. Asjaolu, et järglase areng toimub küllaltki pikka aega ema organismis, ning see, et diferentseerumisprotsessi algus on munaraku tsütoplasmas sisalduva geneetilise informatsiooni kontrolli all, võib tõepoolest järglase fenotüüpi kallutada ema poole. Printsipiaalselt ei ole aga ema mõju erinev teistest keskkonna mõjudest, mis modifitseerivad ontogeneesi. Emalt võivad järglastele edasi kanduda ka mõned infektsioossed faktorid (pulloroos lindudel, piimanäärme vähk hiirtel). Mõnedel juhtudel võib ema ja loote immunoloogiline sobimatus põhjustada järglastel haiguslikke nähte (hemolüütiline haigus sigadel ja hobustel). A interaktsioon G x E; B interaktsioon G x E puudub Joonis. Genotüübi ja keskkonna interaktsioon
• transplatsentaarselt. Ohustatud on mitteimmuunsed rasedad naised. Toxoplasma gondii elutsükkel. Pärisperemeheks on kass, kelle sooleepiteelis toimub suguta- (skisogoonia ) ja suguline (sporogoonia ) paljunemine. Skisogoonial vabanevad trofosoidid tungivad uutesse rakkudesse ja skisogoonia kordub, kudedes tekivad pseudotsüstid. Osa tro- fosoide paneb aluse sporogooniale, tulemuseks on ootsüstide teke . Väliskeskkonnas tekivad spo- rulatsiooni käigus infektsioossed ootsüstid . Viimastega nakatuvad imetajad ja närilised . Kass nakatub pseudotsüste sisaldava närilise või liha söömisel. Inimene nakatub toore liha või ootsüstidega . Seedekulglas vabanenud trofosoidid tungivad rakkudesse ja paljunevad kiiresti (tahhüsoidid). Raku purunedes nakatavad nad uusi rakke . Kaitsevõime kujunedes tekivad kudedes bradüsoide sisaldavad pseudotsüstid. Eristatakse mitut kliinilist vormi:
annaabi.ee 
