väärad sõltuvalt selle ühiskonna iseloomust, kus nad sooritatakse. 8 4.4. Kas moraal on suhteline? Eetiline relativism (ER)väidab, et on. ERi plussiks võib pidada seda, et kuna puudub sõltumatu alus teiste kultuuride kritiseerimiseks, siis peaksime olema teiste kultuuride moraali suhtes sallivad (see võib ära hoida paljud konfliktid). ERi vastu räägib see, et sellel lähenemisel on oht kalduda anarhistlikule individualismile. 9 4.5. Relativismi kriitika Võib hävitada ühiskondlikku stabiilsust ja väärtushinnanguid. Selle ismi äärmuslikuim variant võib viia anarhismini, kus igaüks elab iseenese moraali järgi. Puudub mõõdupuu erinevate seisukohtade ja kultuuride hindamiseks. 10
New York Kõige populaarsem turismikoht on «The Big Apple» („Suur Õun“)- New York. Rohkem kui 10 000 000 inimesi aastas. Statue of Liberty (Vabadussammas) The Metropolitan Museum of Art (Metropolitani muuseum) Empire State Building Brooklyn Bridge (Brooklyni sild) Time Square Central Park Fifth Avenue Rockefeller Center Chinatown, Manhattan Broadway USA kombed USA-s pööratakse suurt tähelepanu individualismile ja personaalsele identiteedile Ameeriklased on uudishimulikud inimesed ning küsivad alati palju küsimusi Tänupüha, mis oma tähtsuselt konkureerib isegi jõuludega Halloween’i tähistamine St. Patrick's Day (Püha Patricku päev) Huvitavad faktid Ameeriklased on kohvisõbrad Armastavad jääjoogid Ameeriklased ei saa elada ilma kliimaseadmeteta
Absolutistlikud riigid Valitsemisviis Mille tunnused on (näited) a) Austria a) vastuseis individualismile b) Prantsusmaa b) jagamatu, piiramatu riigivõim c) Saksa-Rooma keisririik c) merkantilistlik majandus (lk d) Venemaa 180) e) Hispaania d) ametnikkonna kujunemine e) alaline armee, üleminek
Inimlikku väärikust tuleb austada ja inimese areng on lõputu täiustumine. ALTRUISM (ld altu teine) seisneb isikliku egoismi mahasurumises ja ennastohverdavas tegevuses, võib väljenduda filantroopiana, heategevusena, annetuste kogumises ja tegemises jne. Iseloomulik Kristusele. PATRIOTISM (kr patre kodumaa) kodumaa-armastus, mis väljendub erilises sotsiaalses tundes oma sünnimaa vastu. KOLLEKTIVISM (ld collectivus, colligere koguneda) ühtsustunne, mis vastandub individualismile. Eetiline dilemma Eetiline dilemma on vajadus valida kahe, harilikult teineteist eetilisuse seisukohalt välistava, võimaluse vahel. Üldised eetilised dilemmad: hea ja halva vahel hea ja hea vahel halva ja halva vahel Praktilises elus on tegemist ka ..., kus valikuvõimalusi on rohkem kui kaks. Konkreetsed ärieetilised dilemmad on valikud erinevate subjektide huvide vahel. Näiteks: omanike ja
Adorno, Marcuse, Habermas, Horkheimer, Fromm. Adorno kultuuritööstus muudab sarnaseks, pidurdab kriitilist mõistust, kõrvaldab teisitimõtlemise, propageerib nõustumist ja allumine. Marcuse kirjeldas äril, reklaami ja võlts võrdusel põhenevalt massitarbimise ühiskonda kui ühedimensioonilist. Habermas esimene avaliku sfääri variant oli 18. sajandi kohvi, kus said kokku aktiivsed poliitikas osalejad. Avalik sfäär hakkas kujuneda tänu kapitalismi arengule, individualismile. Kriitiline poliitökonoomia kriitiline käsitlus, mis kontsentreerub peamiselt majandusliku struktuuri. Tähelepanu keskmes on omandi struktuur ja kontroll meedias, turujõudude tegevuse empiiriline analüüs. Määravad on majanduslik kontroll ja logika, meedia struktuur areneb kontsentratsiooni suunas, sisu ja auditoorium muutuvad tarbekaubas, mitmekülgsuse vähendamine, meedia globaalne integratsiooni arenemine, avalik huvi allutatakse erahuvidele. 5.Meediumikeskne vaade,
võib-olla prostituute, töölisi (nt. seppasid), kokkasid, vankrijuhte, loomulikult isandate teenreid, mõnikord ka isandate naisi jne., kes liikusid sõjaväega kaasa, lootes kasumit teenida. 2.3 Taktika Taktika on läbi ajaloo olnud iga lahingu otsustav ja tähtsaim punkt. Hea taktikaga on võimalik võita ka paremini varustatud ja suures ülekaalus olevat vaenlast Rüütlivägede taktika oli primitiivne ja rõhus rüütlite individualismile, kus igaüks tegutses omaenese äranägemise järgi. Mitte mingisugusest juhtimisest ja manööverdamisest 8 lahinguväljal ei olnud juttugi. Kuid kavalus ja salakavalus olid keskaegse sõjapidamise olulisteks osisteks: teeseldud põgenemise taktika, kus väike ratsasalk sööstis ette, käitus jultunult ja häbematult ja põgenes siis ründajate eest minema meelitades nad lõksu, vastase
)sotsioloogia ja bioliigia seoseid peegeldab . Darwini õpetus aluseks. Darvinism- evolutsiooniõpetus, õpetus liikide arengust. Toimub loomulik valik ehk selktsioon. Kohanemisvõimelised jäävad püsima, need kes ei, need hävinevad. Inglise filosoof kandis selle üle inimestele H.Spencer-sotsiaaldarvinistliku suuna esindaja. Leidis, et ka inimühiskonnas toimub selline olelusvõitlus nagu loomariigiski. Majanduses peegeldab seda näiteks konkurents. Toetub individualismile. · Antropoloogiline suund-inimese teadus, Suuna esindaja/rajaja on prantsuse kirjanik J de Gobineau. Tema töö lõi tüeliselt laineid. Tema raamat ,,Essee inimrasside ebavõrdusest".Rassistliku ideoloogia rajaja. Inimese staatus ühiskonnas sõltub tema rassitunnustest ehk antropoloogilistest tunnustest. Priviligeeritud rassiks valge ehk europiinid. 20 saj teisel poolel veel eksisteeris LAV rassistlik riik ametlikult, mis viljeles apartheid ehk
)sotsioloogia ja bioliigia seoseid peegeldab . Darwini õpetus aluseks. Darvinism- evolutsiooniõpetus, õpetus liikide arengust. Toimub loomulik valik ehk selktsioon. Kohanemisvõimelised jäävad püsima, need kes ei, need hävinevad. Inglise filosoof kandis selle üle inimestele – H.Spencer-sotsiaaldarvinistliku suuna esindaja. Leidis, et ka inimühiskonnas toimub selline olelusvõitlus nagu loomariigiski. Majanduses peegeldab seda näiteks konkurents. Toetub individualismile. • Antropoloogiline suund-inimese teadus, Suuna esindaja/rajaja on prantsuse kirjanik J de Gobineau. Tema töö lõi tüeliselt laineid. Tema raamat „Essee inimrasside ebavõrdusest“.Rassistliku ideoloogia rajaja. Inimese staatus ühiskonnas sõltub tema rassitunnustest ehk antropoloogilistest tunnustest. Priviligeeritud rassiks valge ehk europiinid. 20 saj teisel poolel veel eksisteeris LAV – rassistlik riik ametlikult, mis viljeles apartheid ehk
olema seksuaalselt aktiivne, naine peab kannatlikult ootama, kuni keegi teda valib ja isegi pärast seda valikut peab ta olema tagasihoitud. Vaatamata sellele, et nii mehed kui ka naised tunnevad end ebamugavalt, püüavad nad siiski vastata kriteeriumitele ja reeglitele, mis on ühiskonnas paika pandud ( . 1990). Ettekujutus soorollidest mõjutab ka seksuaalkäitumist. Traditsioonilise lähenemise järgi on mees seksuaalkäitumises orienteeritud individualismile ning naine alalhoidlikkusele, alistumisele ja suhete hoidmisele. Stereotüüpne ettekujutus soorollidest võib olla erinev noore soorolli ettekujutlusest ning tekitada raskusi oma tunnetest ja eelistustest arusaamisel ning ebakindlust oma soovide väljendamisel. Sellest, kuidas noored saavad aru mehelikkuse ja naiselikkuse tähendust ning kuivõrd nad on hirmul enda meheliku või naiseliku adekvaatsuse pärast, sõltub ka rasestumisvastaste meetodite kasutamine.
käsitletud rahvaballaadide-aineid, kuid langes hiljem india peenendunud, pasiivse müstika tõlgitsemisse (romaan ,,Palverändaja Kamanita" 1906). Ta lõi suuri ajaloolisi romaane ,,Kuldne oks" 1917 ja Lutheri aega käsitleva ,,Jumala sõbra" 1916. Kõige tähelepandavam on tema käsitluselt realistlik, meeleolult aga müstiline miljööromaan ,,Tuuleveski" 1896. Kui 1870-ndad aastad Taanis kuulusid naturalismile, siis 1880ndad impressionismile ja 1890ndad individualismile. Impressionism on Taanile üldse omane olnud. Impressionismi teadlik esindaja Taanis on kirjanik Hermann Bang (1857-1912). Tema romaanid käsitlevad enamasti vanade, lõpulekalduvate suguvõsade ja neist võrsunud eluväsinud kaotunnustega märgitud inimeste olemasolu kurbloolisust peene, haiglase, põgusa psühholoogilise realismiga. Impressionism ei ole vastuolus realismiga, vaid selle stiililine edasiarendus. Tema viis on tabada asju ja
III-3. Kommunitarism kui põhiSest arusaamise teooria Kommunitarismi doktriini kohaselt Õe teooria eesmärk on Õe adekvaatse tunnetuse saavutamine, üks võimalus selleks on pöördumine doktriinide poole. Eriti kasulik on selline lähenemine PõhiSe lahtimõtestamisel, kuna siin on paljudel juhtudel tegemist printsiip-normidega. Kommunitarism on üks sotsiaalsetest teooriatest, mis taaselustus USA-s paar aastakümmet tagasi vastukaaluks seal valitsenud individualismile (kapitalism). Kommunitarism asetab rõhu kokkukuuluvusele, teatud ühtsusele Kommunitarismi eelis on ka selles, et see käsitleb poliitilise tahte kujunemist eetilise diskursusena, mille käigus leitakse inimeste ja nende elu vormide jaoks parimad lahendused. Mis on siis iseloomulik kommunitarismile kui süsteemsele arusaamale (tunnetusele) ühiskonnast? Esmalt tuleks leida vastus küsimusele, mis on see, mis inimesi või nende ühendusi ühendab. Vastused on erinevad, sõltuvalt
liialdab aga võtmises, puudu jääb tal väljaandmises.“ Õigesti käituda on raske, sest eksimiseks on palju võimalusi, samas, kui õige tee on vaid üks seepärast seostubki pahega liialdus ja loomutäiusega vahepealsus. →headuse tee on üks. Milline võiks olla eetiline õigus? Äärmustest hoiduv. Demokraatliku riigi õigus saab üldjoontes lähtuda kas üksikindiviidist või avalikust huvist. Ühel juhul sunnitakse inimesi individualismile, kuis igaüks peab seisma enda eest ise. Teisel juhul sunnitakse inimene alluma kollektivismile, piirates inimense vaba tahet. Aristotelese eetika järgi võiks ja peaks sellisel juhul eelistama nende äärmuste vahepealset keskteed. III RAAMAT: „Valik“ Loomutäiuse uurijatel on vajalik määratleda seda, mis on vabatahtlik ja mis mitte. Mis on vastu tahtmist tundub sündivat sunni või teadmatuse läbi.
integratsiooni alusväärtusena ja EL kui näide suveräänsuse täiustumisest (loengumaterjalid) EL integratsiooniteooriates esineb dihhotoomia-integratsiooni liigitamine kaheks vasturääkivaks mõisteks; integratsioon toimub kas 'Euroopa riigi' poole või sellest eemale. Tavapärane integratsiooniteooria fookus jääb üksnes 'huvi' tasandile, peame küsima: mis kannab 'huvisid'? individuaalsus kui alusväärtus vastandub nii kollektivismile kui ka äärmuslikule individualismile eurooplase vabadus on tingitud riigi olemasolust (õigus)riik võimaldab elu vaba kodanikuna (sh vaba ühiskonnaelu), kuid riigid ei ole lihtsalt indiviidide kogumid, vaid laiemalt kultuuri-ruumid, eripärased praktikate ehk traditsioonide areaalid ja kooslused individuaalsus kehastub konkreetses kultuuris, euroopa (rahvus)riigid kui individuaalsuse kandjad. EL kui eurooplase vabaduse väline kihistus: -> riik=kodaniku tasandi vabadus; EL= riikidevaheline ehk kultuuriline vabadus
Psüühiliste reaktsioonide sisu vastavalt stiimulitele Milline on mõju teadusele ja rakenduslikule valdkonnale? Tõi teadusele ennustamist, kontrollimist, efektiivsuse uurimise. Rakenduslikus valdkonnas huvitab meid teraapiad, ravid (foobiad, psühhoosid jne) Kogemuste varieeruvust ei arvestata katsete juures; tundeid ei arvestata - fakt: mida ta teeb?; efektiivsusel on põhirõhk; kujuneb pragmaatilisel filosoofial - saame suunata endale sobivas suunas; individualismile rõhub - vaadeldakse ainult üksikisikut Matemaatika, kvantitatiivsed uurimused, efektiivsuse uurimine Ei võta arvesse: evolutsioonilisi mõttelaade, kogemuseelset varieeruvust Kognitiivne koolkond Jean Piaget (1896-1980) Kognitiivse arengu teooria (1970) Intellekt: Sisu Skeem/struktuur - esimene skeem on refleks; kehapõhine¸ Kognitiivne struktuur -
d. otsuse väärtustav järelkontroll, näiteks EL ja RK otsused, õiguse printsiibid. 3) välimine argumenteerimine = tõlgendamine (teleoloogiline aspekt): i. grammatiline ii. ajalooline iii. süstemaatiline iv. mõtte- ja eesmärgikohane 3. Kommunitarism kui õigusest arusaamise teooria Kommunitarism on sotsiaalne teooria, mis tekkis kapitalismi kantsis, USAs umbes 20 aastat tagasi vastukaaluks valitsevale individualismile. Kommunitarism on doktriin, mis panustab ühiskonnas teatud kokkukuuluvusele, teatud ühtsusele. Kommunitarism räägib ühtekuuluvusest, kuulumisest ühiskonda ja vastandub kapitalismile, kus igaüks võitleb iseenda eest (individualism). Kommunitarism on vaid üks põhiseadusest arusaamise teooria, on ka teisi. Jaguneb: 1. Konservatiivne kommunitarism 2. Universaalne kommunitarism 3. Liberaalne kommunitarism
Individuaalsus Euroopa integratsiooni alusväärtusena ja EL kui näide suveräänsuse täiustumisest EL integratsiooniteooriates esineb dihhotoomia-integratsiooni liigitamine kaheks vasturääkivaks mõisteks; integratsioon toimub kas 'Euroopa riigi' poole või sellest eemale. Tavapärane integratsiooniteooria fookus jääb üksnes 'huvi' tasandile, peame küsima: mis kannab 'huvisid'? individuaalsus kui alusväärtus vastandub nii kollektivismile kui ka äärmuslikule individualismile eurooplase vabadus on tingitud riigi olemasolust (õigus)riik võimaldab elu vaba kodanikuna (sh vaba ühiskonnaelu), kuid riigid ei ole lihtsalt indiviidide kogumid, vaid laiemalt kultuuri-ruumid, eripärased praktikate ehk traditsioonide areaalid ja kooslused individuaalsus kehastub konkreetses kultuuris, euroopa (rahvus)riigid kui individuaalsuse kandjad. EL kui eurooplase vabaduse väline kihistus: -> riik=kodaniku tasandi vabadus; EL= riikidevaheline
tabas ajaomase meeleolu ja leidis õnneliku kooskõla isikupärase väljenduse ja traditsoonilise, laiemale lugejaskonnale mõistetava kujundikeele vahel. "Elu tules" valitsevad allegooria, deklaratiivsus, tervikkogu teostuslik ebaühtlus jääb õnnestunud luuletuste varju "Üht laulu tahaks laulda", "Oma saar", "Noorte laul", "Noored sepad", "Raudlaul". Mehelik võitlusluule peegeldub ka armastusluuletustes, milles annab märku eesti luules esimest korda uusaja individualismile iseloomulik hedonistlik, elunautimist väärtustav hoiak. Armastust ja selle meelelist külge poetiseerides ütles noor Suits uue sõna - tollast kultuurikonteksti arvestades liigagi julge, sest tekkisid erimeelsused ja etteheited luulekogule. Järgnevalt perioodikas ilmunud Suitsu luule paistis silma järkjärgulise lähenemisega sümbolismile loodusnägemuse süvenemise kaudu. Luulelooming algas rahvusromantilises laadis, seejärel revolutsiooniromantikat sisaldav
2. Universaalne kommunitarism 3. Liberaalne kommunitarism Kommunitarismi doktriin – õiguse teooria eesmärk on õiguse adekvaatse tunnetuse saavutamine, üks võimalus selleks on pöördumine doktriinide poole. Eriti kasulik on selline lähenemine Põhiseaduse lahtimõtestamisel, kuna siin on paljudel juhtudel tegemist printsiip- normidega. Kommunitarism on üks sotsiaalsetest teooriatest, mis taaselustus USA-s paar aastakümmet tagasi vastukaaluks seal valitsenud individualismile. Individualismile heidetakse ette isiku ühekülgset nägemist, kõige redutseerimist isiku tasemele. Kommunitarism asetab rõhu kokkukuuluvusele, teatud ühtsusele – alates ühiskonnas eksisteerivatest väikegruppidest kuni ühiskonna kui tervikuni välja. Esmalt tuleks leida vastus küsimusele, mis on see, mis inimesi või nende ühendusi ühendab. Vastuseid on siin erinevaid olenevalt sellest, mida me kokkulangevate huvide (identiteetide) all mõistame. Näiteks inimõigusi silmas pidades on
ning teiste vahel. Samuti levitatakse sellise tegevusega ideed, et inimesed, kellel on raha ja mõjuvõimu, on olulised ühiskonnas. Ühiskonna mõjuvõimsad grupid võivad organiseeritud spordi spondeerimise ja toetamisega toetada kas sellist ideoloogiat, mis toetab nende endi majanduslikke ja poliitilisi huvisid ning seoseid ühiskonnas. Nii on tänapäeva tippsport suunatud võistluslikkusele, individualismile, kõrgtasemel vilumustele, kõrgtehnoloogia kasutamisele ning vastase üle domineerimisele. Sellisel kujul on sporti siduda ideoloogiaga, mis on samuti suunatud individuaalsele tulemuslikkusele, võimele olla teistest parem ning pingutada selle nimel tugevasti kasutades tehnoloogiat ja teadmisi. Selline ideoloogia rajab teed teatud liiki klassiloogikale, mille alusel majanduslik edu (võitmine) on individuaalse
kontekstis, seda aga antud juhul püütakse just vältida , vaid diferentseerumisest lähtuvatele kohustustele rõhumisega. Lisaks mida diferentseerunum, so arenenum, organism (süsteem) on, seda enam vajanuks ta tugevat tsentraalset juhtimist (aju=eliiti), niisiis oli haeckellikul lähenemisel ka tugev elitistlik taust. Solidarism eeldab isiku allumist riigi (ühiskonna) huvidele. Bioloogia sai niiviisi vastandina samuti darvinismi poolt toetatavale liberaalsele individualismile ning "sotside"-marksistide dialektika kontseptsioonile traditsiooni ja stratifikatsiooni jutlustavaks jõuks. Sellisest Darwini tõlgendamisest ammutavad oma teadusliku aluse totalitaarsed ühiskonnaseletused, nt fasism, selle mudeli kaudu realiseeriti ka suur osa totalitaarsete riikide tervishoiupoliitikast. Eelmisel sajandivahetusel tabas darvinismi kriis, sest Darwin ei suutnud seletada pärilikkusmehhanisme, lisaks tekitas kõhklusi evolutsiooni märkamatu kulg (küsiti kus on
annaabi.ee 
