Hindamise objektid Hindamise protsessi etapid järgivad projekti loogilise maatriksi struktuuri. Seetõttu on projektitsükli juhtimise metoodika alusel kavandatud projektidele tunduvalt lihtsam adekvaatset hinnangut anda. Hinnang ei ole audit, selle käigus ei kontrollita formaalsete protseduuride täitmist. Pigem on see võimalus otsustada, kas projekt on oma tegevuste kaudu täitnud otsesed ja üldised eesmärgid. Sõltuvalt valitud indikaatoritele võib hinnang olla nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne. Peamised hinnatavad valdkonnad on järgmised. Kulud Analüüsitakse planeeritud ja tegelike kulude vahelisi erinevusi, samuti kulude struktuuri ja ajastamist ning selle mõju tulemuse kvaliteedile. Hindaja toetub tavaliselt projekti teostamise jooksul koostatud tegevus- ja finantsaruannetele. Tegevused Analüüsitakse lahknevusi tegelike ja planeeritud tegevuste vahel, et leida, milline mõju neil oli projektile ja selle tulemustele
firma teeb ja missugune on kasum/kahjum vaatleb aktsia hinda ja käivet, • Hindade kõigutavaks jõuks on turupsühholoogia nõudlust ning pakkumist • Mida pikem on investeerimisperiood, seda rohkem peaks investor tähelepanu pöörama fundamentaalsele analüüsile • Investor teeb oma ostu- ja müügiotsused toetudes aktsiagraafikutele ning indikaatoritele Väärtpaberite analüüs Tehniline analüüs 3 tehnilise analüüsi põhiprintsiipi: • Väärtpaberite hindade muutumine moodustab mustreid • Ajalugu ning mustrid korduvad • Mustreid ette prognoosides on võimalik teenida
asjakohasus (eesmärkide vastavus probleemidele); ülesehitus (loogika); efektiivsus (väljundid sisendite suhtes); tulemuslikkus (väljundite panus eesmärkide suhtes); mõju (laiemale keskkonnale); jätkusuutlikkus (kasu kestvus). Hindamise objektid kulud (tegelikud ja planeeritud); tegevused (lahknevused planeeritud ja tegelike vahel); väljundid (tegevuste tulemused ja nende vastavus saavutamise indikaatoritele); otsesed eesmärgid (saavutamise määr); finantsiline ja organisatsiooniline jätkusuutlikkus (kasusaaja võimalused); üldised eesmärgid, kaugemad sihid. Projekti aruandlus Organisatsioon ja juhtimine Projektijuhtimine Projekti elluviimisega kaasneb vastavalt rahastajate nõudmisele aruannete koostamise vajadus. Sõltuvalt projekti pikkusest võidake nõuda ka vahearuandeid. Aruandluse eesmärgiks on:
Aeglane sigimine-muudab kohanemise raskeks (hateeria) Kõrge spetsialiseeritud toiduvalik- hiidpanda Kõrge troofiline tase- tiiger, merikotkas Kitsas areaal- Mitsigani metssäälik 2000000ha/ 200 paari Kindlad rännuteed- vaalad, lõhed, forellid. Elutsükli iseärasused- merikilpkonnad, hiidalk Struktuuri iseärasused Käitumise erijooned- Põhja-Ameerika papagoi Ohtlikuks inimesele- mürkmaod, kiskjad Bioindikaatorid-väljendavad keskkonnas toimuvaid muutusi Nõuded indikaatoritele: Liik peab olema hästi laialt levinud Liik peab olema kergesti äratuntav Selgelt väljendunud sõltuvus keskkonnamõjust Kitsas või kindel taluvusala Liik peab alati reageerima kiirelt ja ühtmoodi!!!
Omaväärtuste graafik (Scree Plot): Tuuakse ära kõigi võimalike faktorite omaväärtused. Joonise järgi saab otsustada eristatavate faktorite arvu. Kui eristatavate faktorite arv on ette antud, siis: Factor Analysis - Extraction - Number of Factors. Sealt samast saab ka määrata, et Scree Plot joonistatakse: Factor Analysis - Extraction - Scree Plot Tabel Factor matrix arvutab faktorkaalud kõigil indikaatoritele seotuna kõigi faktoritega. Mida suurem faktorkaal on, seda tõenäolisemalt see indikaator on antud faktori poolt määratud. Suuruse järgi järjestamiseks = analyze - dimension reduction - factor - options=sorted by size. Soovides ette anda väärtuse, millest väiksemaid ei kuvata (Options - Supress absolute values less than...) Faktorite pööramine: matemaatiline tehnika, mis võimaldab jõuda lihtsaima faktorite mustrini.
teenida jooksvat tulu, säilitades alginvesteeringu väärtuse · Aktsiafondid investeerivad osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse. Aktsiafondide eesmärgid võivad olla väga erinevad, alates jooksva tulu teenimisest kuni kiire kapitalikasvuni. Börsiindeksi olemus. Aktsiaturu indikaatoritele on võimalik leida mitmeid kasutusvõimalusi: investorid saavad indeksi abil ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad nende investeeringutele, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus, samuti on indeksi alusel võimalik leida seoseid aktsiaturu ning majanduse käekäigu vahel.
sõprade ja perega, kaasatus kogukonda, isiklik turvalisus, emotsionaalne heaolu (Cummins 1996), millele tänapäeva elustiili kontekstis on olulise ressursina lisandunud ka isiklik vaba aeg. Elukvaliteedi ressursid loovad võimaluse põhivajaduste rahuldamiseks, põhivajaduste rahuldatus loob individuaalset elukvaliteeti, mis väljendub indiviidi rahulolutundes ja positiivsetes hinnangutes oma elukorralduse kohta. Seega tuleb elukvaliteedi mõõtmisel lisaks objektiivsetele indikaatoritele vaadata subjektiivset individuaalset rahulolu. Subjektiivne eluga rahulolu koosneb rahulolust erinevates elusfäärides: rahulolu perekonnaelu, sõprade suhete, tervise, iseenda edukuse, majandusliku olukorraga jne (Campbell 1981). Subjektiivsed indikaatorid ei peegelda ainult objektiivset olukorda, vaid näitavad ära ka lõhe ootuste ja tegeliku olukorra vahel. Seega toovad subjektiivsed hinnangud esile probleemsed elusfäärid,
Algab teooriate ja hüpoteesidega Esilekerkimine ja kirjeldamine Manipuleerimine ja kontroll Otsitakse „mustreid” Formaalsed instrumendid Pluralism ja komplekssus Komponentide analüüs Numbrilised indikaatorid vähe Konsensus ja normatiivsus kasutusel, kui on, siis põhirõhk on nende Andmeid taandatakse numbrilistele analüüsil ja tõlgendamisel, statistika indikaatoritele võib olla kasutusel konteksti tutvustamise eesmärgil Uurija roll: Personaalne osalemine Eraldatus ja osavõtmatus Empaatiline mõistmine Objektiivne portreteerimine Uurija kui õpilane ja instrument Kontrollija * Etic väljendab kategooriaid ja kontseptsioone, mis vastavad uurija poolt konstrueeritud tähendussüsteemile.
ja plaanivad investeeringuid kapitali ja personali. Majanduspoliitilised raamtingimused ja olukord tööturul jätavad aga endiselt soovida. 1.1 Madal pankrotioht Eestis Eesti on vastavalt Euroopa Poliitikauuringute Keskuse hiljutise uuringu põhjal 2011. aastal Saksamaa ja Austria kõrval kolme EU riigi madalaimas pankrotiohus ja parimate majanduslike väljavaadetega. Põhinedes erinevatele indikaatoritele võrdleb Freiburgeri Instituut Euroopa maade võimet välislaenude tagasi maksmiseks ja jagab maad valgusfoori süsteemi järgi: kokku seitse riiki näitab selle järgi rohelist tuld, aga ainult Eesti, Saksamaa ja Austria näitavad kasvavat tendentsi makromajandusliku finantstasakaalu ja krediidireitingu arengut1. 1.2 Eestimaa ja Saksamaa kaubandussuhted Euroopa Liidus kuulub Saksamaale otseinvesteeringute ja ekspordi vallas juhtimispositsioon.
asjakohasus (eesmärkide vastavus probleemidele); ülesehitus (loogika); efektiivsus (väljundid sisendite suhtes); tulemuslikkus (väljundite panus eesmärkide suhtes); mõju (laiemale keskkonnale); jätkusuutlikkus (kasu kestvus) Hindamise objektid kulud (tegelikud ja planeeritud); tegevused ( lahknevused planeeritud ja tegelike tegevuste vahel); väljundid ( tegevuste tulemused ja nende vastavus saavutamise indikaatoritele); otsesed eesmärgid (saavutamise määr); finantsiline ja organisatsiooniline jätkusuutlikkus (kasusaaja võimalused); üldised eesmärgid, kaugemad sihid Projekti aruandlus Iga rahastatud projekti elluviimisega kaasneb vastavalt rahastajate nõudmisele aruannete koostamise vajadus. Sõltuvalt projekti suurusest ja rahastavast programmist või fondist, võib aruannete maht olla väga erinev. Sõltuvalt projekti pikkusest võidakse nõuda ka vahearuandeid
omadusega aktsiatesse (näiteks börsilemineku potentsiaaliga ettevõtete aktsiatesse). Kui tavaliselt tehakse investeerimisfond selleks, et riski hajutada, siis spetsialiseeritud fondi eesmärk on vastupidine - teha panus ühele majandusharule või piirkonnale. 30. Bõrsiindeksi olemus. Aktsiaturu indikaatorid ehk indeksid on keskmised aktsiahinnad aktsiaturgu kõige paremini iseloomustavate aktsiate alusel. Nt Dow Jones Industrial Average. Aktsiaturu indikaatoritele on võimalik leida mitmeid kasutusvõimalusi: investorid saavad indeksi abil ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad nende investeeringutele, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus, samuti on indeksi alusel võimalik leida seoseid aktsiaturu ning majanduse käekäigu vahel. 31. Arbitraazi mõiste. Tegevus, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaupa odavalt ja müüa teisel ajal või teises kohas
Kui tavaliselt tehakse investeerimisfond selleks, et riski hajutada, siis spetsialiseeritud fondi eesmärk on vastupidine - teha panus ühele majandusharule või piirkonnale. 23. Aktsiaturu indikaatorid. milliseid kasutatakse. Aktsiaturu indikaatorid ehk indeksid on keskmised aktsiahinnad aktsiaturgu kõige paremini iseloomustavate aktsiate alusel. Nt Dow Jones Industrial Average. Aktsiaturu indikaatoritele on võimalik leida mitmeid kasutusvõimalusi: investorid saavad indeksi abil ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad nende investeeringutele, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus, samuti on indeksi alusel võimalik leida seoseid aktsiaturu ning majanduse käekäigu vahel. 24. Arbitraazi mõiste Arbitraazi all mõistetakse tegevust, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, s.t. osta kaup odavalt ja müüa
6 ,547 7,820 93,976 7 ,422 6,024 100,000 Extraction Method: Maximum Likelihood. Viimane osa tabelist Extraction Sums of Squared Loadings näitab faktoreid, mille omaväärtus on suurem kui 1. Näeme, et esimene faktor kirjeldab ära 32,347 koguvarieeruvusest ja teine faktor ainult 6,703 %. c) Faktorlaadungid ehk faktorkaalud. Need arvutatakse kõikidele indikaatoritele seotuna kõikide faktoritega. Tabelis Pattern Matrix näidatakse faktorkaale pärast faktorite pööramist. Tabeli all näeme ka pööramise meetodit. Nende väärtuste järgi vaadatakse faktorite tekkimise mustrit. Sisuliselt on tegu korrelatsioonikordajaga faktori ja indikaatori vahel: mida suurem see arv on, seda tõenäolisemalt see indikaator on antud faktori poolt määratud. Pattern Matrixa Factor
ohtude tõkestamise programmi, samuti koostama saastatud alade ülevaate ja need alad tervendama. Konventsioonid ja lepped: BM Rio de Janeiro 1992 ÜRO kliimamuutuste raamkonvektsioon, New York 1992, Kyoto 1997 Kõrbestumise ja muldade konventsioon, Pariis 1994 OECD põllumajanduse ja keskkonna ühine töögrupp, eriline tähelepanu mulla mitmekesisuse indikaatoritele 2003. EU kuues keskkonnalane tegevusprogramm 2002 näeb ette muldade kaitsmie temaatilise strateegia koostamise Eesti Mullaseadus? 35. Taimede bioloogiline mitmekesisus Eestis. Eesti territooriumi läbib oluline biogeograafiline piir, mis jaotab ala kaheks allüksuseks: Lääne-Eesti (iseloomulik alvarid, lubjarikad sood, liigirikkad puisniidud,
Formaalsed instrumendid Pluralism ja komplekssus Komponentide analüüs Numbrilised indikaatorid vähe kasutusel, kui on Konsensus ja normatiivsus siis põhirõhk nende analüüsil ja tõlgendamisel, Andmeid taandatakse numbrilistele statistika võib olla kasutusel konteksti indikaatoritele tutvustamise eesmärgil Uurija roll Eraldatus ja osavõtmatus Personaalne osalemine nt osalusvaatlus. Objektiivne portreteerimine Empaatiline mõistmine Kontrollija Uurija kui õpilane ja instrument Tihti täiendavad ühtteist. Mida rohkem meetodeid, seda põhjalikumalt, sügavamalt on
sajandis viibivale Eesti Tervishoiu Muuseumile. Eesti Tervishoiu Muuseumi arengukava aastaks 2015 on koostatud eelkõige organisatsiooni sisese arengutee kindlaks määramiseks ja seatud suundade üheselt mõistetavaks tegemiseks. Arengukava toob välja suunad ja rõhuasetused aastani 2012 ning annab ülevaate hetkeolukorrast. Püstitatud eesmärke saab teostada seatud meetmete kaasabil ning eesmärgini jõudmist kontrollida indikaatoritele toetudes. Eesti Tervishoiu Muuseumi areng tervikuna võimaldab muuseumil tegutseda kaasaegse ning ühiskonna arengut järgiva organisatsioonina ning pakkuda parimat teenust oma külastajatele. MISSIOON JA VISIOON AASTAKS 2015 Eesti Tervishoiu Muuseum pakub noortele ja täiskasvanutele anatoomia ning füsioloogia alaseid teadmisi ning kujundab väärtushinnanguid tervislikust eluviisist läbi püsiekspositsiooni, näituste ja
sajandis viibivale Eesti Tervishoiu Muuseumile. Eesti Tervishoiu Muuseumi arengukava aastaks 2015 on koostatud eelkõige organisatsiooni sisese arengutee kindlaks määramiseks ja seatud suundade üheselt mõistetavaks tegemiseks. Arengukava toob välja suunad ja rõhuasetused aastani 2012 ning annab ülevaate hetkeolukorrast. Püstitatud eesmärke saab teostada seatud meetmete kaasabil ning eesmärgini jõudmist kontrollida indikaatoritele toetudes. Eesti Tervishoiu Muuseumi areng tervikuna võimaldab muuseumil tegutseda kaasaegse ning ühiskonna arengut järgiva organisatsioonina ning pakkuda parimat teenust oma külastajatele. Eesti Meremuuseum MISSIOON JA VISIOON AASTAKS 2015 Eesti Tervishoiu Muuseum pakub noortele ja täiskasvanutele anatoomia ning füsioloogia alaseid teadmisi ning kujundab väärtushinnanguid tervislikust eluviisist läbi püsiekspositsiooni, näituste ja
narkootikumidega seotud nakkushaiguste ennetamine, narkootikumidega seotud suremuse ennetus, rahapesu tõkestamise meetmed, meetmed lähteainete illegaalse käitlemise vastu, sotsiaalne reintegratsioon, narkootikumide kättesaadavus ja hind, kahjude vähendamine, ennetustöö ja kahjude vähendamine vanglas, alternatiivid vanglakaristusele; 3. Regulaarselt kogutakse andmeid riikliku strateegia ja uimastipoliitika ning nende tulemuslikkuse kohta vastavalt järgmistele indikaatoritele: poliitiline ja institutsionaalne raamistik, sealhulgas koordinatsioonimehhanismid, seadusandlus, poliitika elluviimine ja rahastamise skeem; 4. Koostatakse iga-aastased uimastiolukorra ülevaated; 5. Koostöös EMCDDAga koostatakse Euroopa Liidu liikmesriikide igaaastane ülevaade uimasti olukorrast; 6. Elanikkonnaküsitluse, ESPADi ja teiste asjaomaste uurimuste tulemused, lõppraportid. 7. Uute ja ohtlike narkootikumide varajase hoiatussüsteemi arendamine kohalikul
mitmekesisuse vähenemine). Ühiskonna vastukaja, muutuste surves seisundile koos keskkonna ja majanduspoliitikaga, ära hoidma programme, vähendama, kergendama survet ja kahju. Indikaatorite kategooriad: Liik I: adekvaatsed andmed on kasutatavad riiklikus baasis, seisundi seire Liik II: täis või osalised andmed on kättesaadavad, kuid täiuslikku tsüklit pole kogutud, kvantitatiivset seisundi hinnangut ei saa teha Liik III: üksi käimasolev seire ja/või andmed tagavad andmeid nendele indikaatoritele. Need indikaatorid on põhimõttelised või on uurimuste faasis 10.3. Keskkonnaseisundi indikaatorid · poliitika olulisus ja kasu kasutajatele · tagab esindusliku pildi keskkonna oludest, survest keskkonnale või ühiskonna vastutoime meetmed · on lihtne, kerge tõlgendada ja suutlik näitama aja kulu trendi · on tundlik muutustele keskkonnas ja nendega seotud tegevustele inimkonnas · tagab rahvusvahelise võrdluse
10. Milliseid regulatiivseid piiranguid võidakse ühinemisele/ülevõtmisele seada ning kuidas nende mõju hinnatakse? Väärtpaberitega seotud seadused – mõnes riigis täiendavad nõuded, mida tuleb teha ühendamise algatamiseks ning lõpule viimiseks (sh lubatud takistavad meetmed). Eesmärgiks tagada finantsturgudel piisav kindlus ning aktsionäride võrdne kohtlemine. Konkurentsiseadused – konkurentsi kaitsmine turgudel turujõu indikaatoritele tuginedes. Enne ühinemist on vaja teavitada/saada heakskiit regulaatoritelt – Euroopas riiklikelt regulaatoritelt + Euroopa Komisjonilt (kui ühinemisel on olulised piiriülesed mõjud). 11. Mis on ülevõtmise puhul kõige olulisem ülevõtja seisukohalt majanduslikus mõttes? 12. Nimetage 3 ühinemise eest tasumise viisi ning selgitage kõiki vähemalt 1 lausega. 1. Raha – pakkuja ütleb kui palju ta iga ühendatava ettevõtte aktsia eest raha maksab,