Jaapani kunst Sintoism ja templid · Jaapanlaste algne usund sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Usutakse, et jaapanlaste keiser (tenno), kes on vahendajaks taeva ja maa vahel, pärineb päikesejumalannast. · Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juba 3. sajandil. Eeskujuks olid talumajad ning vanimatel templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. · Ühe sellise templi vorm on säilinud, sest rohkem kui tuhat aastat on iga 20 aasta järel ehitatud selle templi täpne koopia, misjärel vana tempel on pidulikult hävitatud. · Püstpalkidele toetuv massiivne katus on jäänud jaapani rahvaliku arhitektuuri üheks omapäraks tänaseni. Valge Haigru ehk Himeji linnus Himejis asub täiuslikem Jaapani vanadest linnustest. Sellel on traditsioonilises jaapani stiilis katuste ja ohtrate viiludega peatorn, mis kerkib müüride ja vallikraavidega ümbritsetud komp...
Jaapani kultuur ja kunst Kristiina Veevo 25.05.2010 Käina Gümnaasium 2010 Jaapani kultuuri sissejuhatus Tänapäeva Jaapani kultuur on kasvanud kahelt juurelt. Üks neist - rahvuslik - ulatub tagasi Jomoni kultuuri perioodi (u. 8000 - 300 eKr). Seda iseloomustab originaalne (ja teadaolevalt maailma vanim) nöörkeraamika. Jaapani saartel ,,maailma kõige karvasema rahva" ainude esivanemad, kelle päritolu on tänini vaieldav. Jaapanis olid oma kodu loonud aga meritsi idast ja lõunast siia saabunud asukad jaapanlaste esivanemad. Nendega jõudis saartele teine kultuur, mille varaseim periood kannab Yayoi kultuuri nime (u. 300 eKr - 300 pKr). Jaapanlaste üsnagi ulatuslik ja süsteemne mütoloogia ei räägi maailma ja inimkonna tekkest, küll aga sellest, kuidas jumalad lõid Jaapani saarestiku, ning jaapanlased ise põlvnevad neist. Müüdid panid aluse jaapa...
Jaapan 1. Jaapanis loodi ühtne riik 5.sajandi II poolel. 2. Jaapanlaste algne usund oli sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Usutakse, et jaapanlaste keiser, kes on vahendajaks taeva ja maa vahel, pärineb päikesejumalannast. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juba 3.sajandil. 3. Jaapanisse jõudsid budism ja hiina kunsti mõjud 6. Sajandil. 4. Üks vanemaid puitehitisi ja suurim puitehitis maailmas asuvad Nara linnas. 5. Elati suhteliselt väikestes majades, järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest sümmeetriataotlusest. Tube eraldavad liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maastikupilte või loodusmotiive. Põrandad olid puust. 6. Traditsiooniline jaapani stiilis katuse ja ohtrate viiludega peatorn, mis kerkib müüride ja vallikraavidega ...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS HIINA & JAAPANI KUNST Indrek Aas K09B Haapsalu 2010 HIINA KUNST II aastatuhandel e.Kr. pronksiaegne: Shang Yimi riik 11.-3. saj. e.Kr. Zhou riik 6.-5. saj. e.Kr. raua kasutuselevõtt 551-479 e.Kr. Kong Fuzi 6. saj. e.Kr. Laozi 221-207 e.Kr. Qini dünastia 221-210 e.Kr. Shi Huangdi kannab esimesena keisri tiitlit 214 e.Kr. Suure Hiina müüri ehitamise algus 206 e.Kr. 220 p.Kr. Hani riik 136 e.Kr. Konfutsianism saab riiklikuks ideoloogiaks 618-907 Tangi riik 960-1279 Songi riik 1271-1368 mongolite Yuani dünastia 1368-1644 Mingi dünastia 1644-1912 Mandzude dünastia Hiina kunsti arengust on olemas märksa selgem ülevaade kui India kunstist, sest hiinlased ise hakkasid juba väga am...
Jaapani kunst Volodymyr Kostiak 11. klass Järva Jaani Gümnaasium Ajaperioodid Jamoni periood 13000 eKr - 300 eKr Yoyoi periood 300 eKr 300 Konfuni periood 300 710 Nara Periood 710 784 Heiani periood 784 1192 Kamakura periood 1192 1333 Muromachi periood 1333 1573 Azuchi-Momoyama periood 1573 1603 Edo periood 1603 1867 Ennesõjaaegne periood Pealesõjaaegne periood Usundid Shintoism: rajaneb ürgsel loodusnähtuste, hõimujumalate ja esivanemate austamisel, kangelaste ja keisrite kummardamisel. Konfutsianism: Hiinast jõudunud 7.saj. Enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi,kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks Budism: on oluliselt muutnud Jaapani põlisreligiooni shintoismi Taoism: Mõjutas majade sisekujundust. Jaapanisse on ka vähesel määral levinud kristlus ja islam Arhitektuur Suurt mõju on avaldanud Hiina ja teiste Aasia riikide arhitektuur Enamasti valmisid majad puust...
India skulptuur iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. Kehad on nii painduvad nagu luid poleks. Maistest vahekordadest ja proportsioonidest ei peeta kinni, anatoomiast samuti mitte. Materjaliks on põhiliselt kivi. Valitsevaks vormiks on reljeef. Tõsised, pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest veetlevatest naistest, kes kehastavad alamaid jumaladi, deemoneid ja haldjaid. Hinduistlik hinduistlikud jumalad (Visnu, Siva) ja Buddha on vabaskulptuuride tähtsamad motiivid. Kuulsad on tantsiva Siva pronkskujud, tal on tihti rohkem kui kaks kätt. Grandhara kujud osutavad seoseid hellenismiga: rahulik, leebe ja ülev ilme. Kujunesid välja mediteeriva Buddha kujud. Suurim õitseaeg (nn klassikaline periood) olu Guptade dünastiaaeg (4.-7- saj. pKr). India templid templi kõige püham paik (seal asub jumala kuju) on väike, tempel ise võib aga olla väga suur. Saalide uksed...
Jaapan (Nihon-koku, ???) Eliisebeth. P Nimi · Nippon kasutatakse ametlikus kontekstis. · Nihon on igapäevasem termin. · Mõlemad tähendavad "Päikese allikad" ehk " tõusva päikese maa". · Euroopasse jõudis Jaapanit tähistav sõna kõigepealt hiina keelest Marco Polo vahendusel. Vapp · Jaapni vapp on rahvuslik ja keiserlik pitsat. · Vapil on kujutaud krüsanteemiõis , õielehti on nii alumisel kui ülemisel 16 tükki. Rahvusliklipp · Punane sõõr lipu keskel on päikesesümbol " Hinomaru". · Valge - puhtus. · Punane - siirus. · Riigilipuna alates 1999.aastast. Merelipp · Lipu põhivärv oli kunagi valge, keskkohas punane sõõr ja 16 punast kiirt. · II maailmasõja lõpul keelati selle lipu kasutamine. · Tänaseks on see uuesti kasutusel. Jaapan ja naabrid Riigid: Mered: · Hiina · Ohhoota meri ...
India kunst India kunsti valdkonda kuulub peale India enda ka suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi nii vanast Mesopotaamiast kui ka Vana Kreekast. India rikkalikust kunstiajaloost saab esile tuua ainult mõningaid üldisi jooni ja mõhimõtteid, mis eraldavad india kunsti Euroopa omast. Indose jõe orus (tänapäeva Pakistanis) hakkas 3. aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Sealsed linnad olid 2-3 korruselised põletatud tellistest majad. Keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistuste, kuid otstarbeka vormiga. India kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Peajumalateks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva, lisaks arvutu hulk teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. 3. saj e.Kr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuning...
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
