Jacques-Louis Francisco Goya David Dante ja Viljapeade Russalka Napoleoni Vergilius põrgus korjajad Amandus kroonimine Eguene Jean-Francios Adamson Jacques-Louis Delacroix Millet David Eine Roheluses Näitlejanna Eine Roheluses Kivilõhkujad Choise Claude Monet Näitlejanna Jeanne Samary Claude Monet Gustave veresaun Jeanne Samary Auguste Renoir Gourbet Eguene Auguste Renoir Delacroix Daam aias Daam aias Burlakid Volgal Claude Monet Claude Monet Ilja Repin
Impressionistid maalisid kiiresti mööduvaid hetki. Nad viljelesid peamiselt maastikumaali ja figuraalkompositsiooni. Maalid valmisid peamiselt õues, seega on impressionism ka vabaõhumaal. Pöörati tähelepanu eelkõige õhule ja valgusele, kujutatav objekt jäi tahaplaanile. Maalid valmisid väga kiiresti, värve kanti lõuendile komataoliste pintslitõmmetega. Kasutati peamiselt heledaid toone, välditi musta. Temaatika on rahulik, isegi rõõmus. Eduard Monet (1832 1882) Impressionismimeelne kunstnik. Viljeles peamiselt Figuraalkompositsiooni, kuigi ilmselt ei maalinud vabaõhumaali. Pööras suurt tähelepanu õhule ja valgusele. 1. Eine vabas looduses 2. Balkon e. Rõdul 3. Olympia Claude Monet (1840 1926) Impressionismi peaesindaja. Nooremas eas maalis ta põhiliselt figuraalkompositsiooni, vanemaks saades eelistab aga maastikumaali. (Vaata impressionismi üldiseloomustust.) 1
IMPRESSIONISM Aeg: 18601870 a. Prantsusmaa Nimetus: Claude Monet´i teose "Impressioon. Tõusev päike" järgi. (Impressioon mulje) Põhjus: Lõhe akadeemilise kunsti ja sõltumatu kunsti vahel. Eeskujud: W. Turner, F. Goya, E. Manet Impressionism esines maalikunstis, vähesel määral ka skulptuuris. Hiljem ka kirjanduses ja muusikas. Impressionismi eelkäija Eduard Manet · "Eine murul" · "Olympia" TUNNUSED MAALIKUNSTIS: Maalimine vabas õhus Hetkelise mulje kujutamine Rõhuasetus õhu ja valguse kujutamisele Seeriad (erineva päeva ja aastaaegadel) Heledad värvid Loobuti mustast värvist ja teravatest piirjoontest Värvilised varjud vähenes ruumilisus Süzee polnud oluline, vaid selle kujutamise viis Uus süzee (suurlinna tänavad, vaksalid, kohvikud, prostituudid jm) Ebatavalised rakursid, juhuslikud lõigud
Prantsusmaa Francois Millet. Viljapeade korjajad. 1857. Maalikunst Prantsusmaa Gustave Courbet. Kivilõhkujad. 1849-1850. Maalikunst Venemaa Ilja Repin. Burlakid Volgal. 1870-1873. Maalikunst Venemaa Vassili Perov (1833-1882) Matus. 1865. IMPRESSIONISM 1860 - 1880.a. Maalikunst Prantsusmaa Edouard Manet. Eine roheluses.1862-1863. Maalikunst Prantsusmaa Edouard Manet. Olympia. 1863. Maalikunst Prantsusmaa Claude Monet. Impressioon. Tõusev päike. 1873. Maalikunst Prantsusmaa Auguste Renoir. Näitlejanna Jeanne Samary portree. 1877. Maalikunst Prantsusmaa Edgar Degas.
V: Varjudemäng. Ka varjudele anti oma värv - nt vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud. 6) MILLE POOLEST ERINESID IMPRESSIONISTID JA REALISTID? V: Realistidele oli oluline hetke kujutamine - nad kujutasid reaalset elu, reaalset olemasolevat asja. Impressionistid seevastu kujutasid kõike ilusat, jättes välja ebaolulise. 7) TEA IMPRESSIONISTE, NENDE TÖID JA MAALITEMAATIKAT. V: 1) ÉDOUARD MANET (1832 1883) Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon. Noori impressioniste vaimustas Manet` kaasaegsus, aga ka uudne maalimisviis, milles oli loobutud tuhmidest varjudest. Manet kasutas heledate ja tumedate pildiosade julgeid vastandusi, mis andsid kujundile enneolematu intensiivsuse
Neid ei huvita vorm ega ruum. Kompositsiooni juhuslikkus. Eeskuju fotograafia ja Jaapani puugravüür. Motiiv vähetähtis. Maalivad õhku, valgust. Pole ühtegi ajaloolist ega mütoloogilist maali. Teemad: maastikud, figuraalsed kompositsioonid, portree, lilled, natüürmort. Maalitakse etüüdlikult juhuslik moment, mitte lõpuni viimistletud. Vahe valmis ja pooliku töö vahelt kaob. Kõik 20. sajandi kunstnikud maalivad kiiresti. EDUARD MANET Kasutas töödes vanu soliidseid teemasid. Oli rikkast perekonnast. Vulgaliseeimine labastamine. ,,Eine roheluses" - parodiseerib vana maali. ,,Olympia" - eeskujuks ,,Urbino Venus" - Tizian. CLAUDE MONET Sündinud Pariisis. Noorusaastad Le Havre's. Isal toiduainete kauplus. Aegajalt pani ta oma töid kaupluse aknale olid naljakad. Isa ei tahtud, et temast saab kunstnik. Õpib vabaakadeemias. 60Ndatel Alzeerias. Valmistub esimeseks näituseks. Maalib ka pildi sarju
IMPRESSIONISM Mille järgi hakati uut suunda impressionismi, nimetama? Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist Courbet maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud Claude Monet´ töö ,,Impressioon. Tõusev päike." (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt impressionistideks. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890
Impressionism Impressionismi 1. näitus oli 1874. aastal. Viimane, kaheksas näitus oli 1886.aastal. Sel ajal oli võimul Napoleon III. Impressionism sai alguse Pariisist ja ametlik kunstiinstitutsioon oli SALON (salong, kuhu pandi üles kuulsamad tööd). Saloni mitte vastuvõetud tööd pandi kunstnike poolt üles "Hüljatute salongi". *hakatakse maalima tunnetust ja aistinguid *valguse ja hetkeseisundi maalimine (kiired liigutused) *piirjooned hägused *erivärvilised värvilaigud. Eduard Manet pärit jõukast kaupmeeste perekonnast; mässaja tüüpi; hariduse sai Prantsuse Kunstiakadeemiast; hea suhtleja, organiseerija; suur tähelepanuvajadus; tuntuks sai alles elu lõpupoole (1871.aastal) Tema töid: Olympia, Eine roheluses, Keiser Maximiliani hukkamine, Rõdul, Baar Folies Bergere'sis Claude Monet pärit jõukast perekonnast; 18aastaselt läks Pariisi stuudiotesse õppima; elas kokku Camillega - isa jättis Claude varandusest ilma; maalis vabas õhus; oli
osas. Impressionistid maalisid varjud värviliseks kuid seetõttu vähenes ruumilisus. Ka maalide ülesehitus muutus: varasematel aegadel oli maalidel läbimõeldud ülesehitus ning pildi tegelased näisid teadlikult poseerivat kuid impressionistid haarasid juhuslikke lõike ümbritsevast. Tunnsed Impressionistid suhtusid oma maalidel kujutatavasse lausa kiretult, püüdes vaid äärmise täpsusega edasi anda selle välist külge. Claude Monet. Tõusev päike Claude Monet. Roueni katedraal õhtuvalguses Claude Monet. Talvemaastik Berthe Morisot. Õmblev neiu Alfred Sisley. Üleujutus Port-Marly's Gustave Caillebotte. Pariis vihmas Pierre-Auguste Renoir. Näitlejanna Jeanne Samary portree Edouard Manet. Olympia Edgar Degat. Sinised tantsijannad Auguste Rodin. Mõtleja Auguste Rodin. Calais' kodanikud Kokkuvõte Impressionism on realismi edasiarendus. Maalima hakati tõetruult. Kõike maaliti nii nagu seda nähti.
Impressionism kunstis Impressionismi (pr. k. impression mulje, impressioon) võib vaadelda realismi edasiarendusena. Realist Courbet ütles, et maalima peaks vaid seda, mida on võimalik näha. 1860ndatel hakkasid mõned kunstnikud seda põhimõtet rangemalt rakendama kui Courbet ise. Esimene impressionistide-maalikunstnike näitus toimus Pariisis 1874. Kokku korraldasid nad 8 rühmanäitust, viimane oli 1886. Tähtsamad impressionistid olid Claude Monet, Auguste Renoir, Edgar Degas. Taotlused: hetke jäädvustamine, mulje edastamine (muljed loodusest, maastikest aga ka linnast, inimestest). Impressionistid püüavad kujutada valgust, selle muutumist ja mõju esemetele. Impressionistid maalisid enamasti vabas õhus (nim plein-air) ning kiiresti, kandes värvi lõuendile kiirete pintslitõmmetega. Nad kasutasid puhtaid, segamata värve, oluline oli eri värvide kogumõju. Värv muutub impressionistidele tähtsamaks kui kontuur.
1880. Pariis vihmas. 1877. Gustave Caillebotte (18481894) Põrandakraapijad. 1875. Armand Guillaumin (18411927) Armand Guillaumin (18411927) Loojang Ivry's. 1873. Valhubert'i väljak Pariisis. 1875. Frederic Bazille (184170) Noor aednik. 18661867. Impressionismi maalikunst Claude Monet. 1840-1926. Prantsusmaa. Claude Monet. Claude Monet. Talvemaastik. u.18681869. Claude Monet. Aed. u.1866. Autoportree. 1887. Claude Monet. Thames Westminsteri silla juures. Claude Monet. Claude Monet. 1871
Impressionism Kunstikeskuseks oli Pariis. Ajendiks kunstivoolu tekkimiseks oli 1839. aastal fotograafia leiutamine ja Jaapani gravüürid. Nt. Claude Monet ,,Tõusev päike" Tegu oli esimeste kunstnikega, kes läksid õue maalima. Välditi musta värvi ja piirjooni. Impressioniste ei võetud algselt omaks, esimene näitus 1874. aastal kui Claude Monet tuli välja tööga ,,Impressioon.Päikese tõus". Tunnused: · Maaliti vabas õhus · Heledad, puhtad värvid · Vaba kompositsioon · Elurõõmsad, päikesesküllased tööd · Puudub kindel kontuur · Maaliti väikeste komataoliste pintslitõmmetega · Maaliti hetkemeeleolu · Puhtad värvilaigud sulavad teatud kaugusel kokku · Tähtis ei olnud see kuidas kujutati vaid see kuidas pilt maalitud oli
ANTOINE GROS ,,Bonaparte Arcole sillas" ; oli Davidi lemmikõpilane ANTON STARBOPF ,,Istuv akt" ANTONIO CANOVA ,,Pauline Borghese Venusega" ; itaalia skulptor, ampiir, näitab pere halvast küljest. ARCIMBOLDO ,,Aastaajad" AUGUSTE RENOIR ,,Tantsupidu linnas" ; ,,Tantsupidu maal" ; ,,Pannkoogijahuveski" BERNINI ,,Apollon ja Daphne" ; arhitekt ja skulptor C.D.FRIEDRICH ,,Rändaja udumere kohal" ; maastiku- ja merevaated, romantsimi eelkäija CLAUDE MONET ,,Mulje. Tõusev päike" (impression. Soleil levant) ; ,,Daam aias" ; ,,Moonid" ; ,,Londoni parlamendihoone" ; ,,Sirelid" ; ,,Roueni katedraal" ; ,,Argenteuil" ; ,,Vesiroosid" EDGAR DEGAS ,,Tantsijanna sinises" ; ,,Täht ehk tantsijatar laval" ; ,,Ooperihoone tantsufuajees" ÉDOURD MANET ,,Nana" (Zola romaani prostituut), ,,Olympia" (Urbino Venuse paroodia) ; ,,Eine roheluses" parodeerib Tiziani ,,Kontsert vabas õhus" EDVARD MUNCH ,,Karje" ; ,,Madonna"
varjudega, valgus õhk, vabaõhumaal, ekspressiivsus, lihtsus, hoogne värvikontrast või tuhm porine koloriit, suur heledus, värvid, detailid pintslitöö järsk ja äge pintslilöök, samuti palju graafikuid ÉDOUARD MANET - Eine murul, GEORGES SEURAT(NEO) - Pühapäeva HENRI MATISSE - Toredus, EMIL NOLDE - Prohvet, Ärritatud Olympia, Argenteuil, Baar Folies- pärastlõuna Grande Jatte`i saarel, vaikus, iharus.; Avatud aken; inimesed Bergère`is, Kankaan, Suplejad Asnières's Elurõõm CLAUDE MONET - Impressioon
19. sajandi maalikunsti vool Impressionism Stiven Danilov 12a Mis on impressionism? Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisikunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali " Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Claude Monet - Impressioon. Tõusev päike ( 1872) Kuidas tunda ära impressionismi? Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas
millele said aga osaks äärmiselt vaenulik vastuvõtt, vaatajate ja ajakirjanike sõim ning mõnitused. Impressionistide poolt tehtud uuendusi, nende teoste erilist võlu ei mõistetud enne kui alles paarikümne aasta pärast, kui impressionistid olid juba kõik vanad mehed. Tänapäeval hinnatakse neid aga väga kõrgelt ja nende tööd kuuluvad muuseumide hinnatumate aarete hulka. Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claude Monet (1840-1926) oma heledate, nagu võbelevate maastikuvaadetega. Tervete seeriatena korduvad tal maalid heinakuhjadest, vesirooside alla peitunud tiigipinnast, paplialleedest ja muudest vaadetest, loodud erinevatel kellaaegadel ja eri ilmaga - kord hääbumas õhtuvalgusse, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Hommikuudune sadamavaade "Impressioon. Tõusev päike" andis otsese tõuke rühmitusele nime andmisel
Hele-tume kontrast, skandaalsed süzeed---Eine roheluses; Hüljatute salongis; Olympia(naine alasti voodis); Keiser Maximilliani hukkamine. G.Monet 1840-1926-sünd Le Havre kaupmehe perek*19a Pariisi, õppis Ecole de Beaux-Artsis ja vabades stuudiotes*tugeb värviteooria, jaapani kunsti eeskuju*Manet sõber ja õpil*perek ei toeta, vaesus*seeriate maalimine, omapärane pintslitöö*jääb pimedaks, skulptuur---Impr. Tõusev päike; Roueni katedraal; Loojak põllul; Naised aias; Loojak; Camill päikesevarjuga; Vesiroosid; Jaapani sild; Inglise parlamendihoone; Mula palee Veneetsias; Papliallee E.Degas 1834-1917 pärit rikkast arist. perest*18 pühendub õpingutele*reisib It*ei taotle tunnustust, töönarkomaan, perfektsionist*huvi fotograafia*kahuriväes silmakahjustus*isa surm*loobub päranduses*1912loobub maalimisest---Strange
Impressionismi 1. näitus oli 1874. aastal. Viimane, kaheksas näitus oli 1886.aastal. Sel ajal oli võimul Napoleon III. Impressionism sai alguse Pariisist ja ametlik kunstiinstitutsioon oli SALON (salong, kuhu pandi üles kuulsamad tööd). Saloni mitte vastuvõetud tööd pandi kunstnike poolt üles "Hüljatute salongi". *hakatakse maalima tunnetust ja aistinguid *valguse ja hetkeseisundi maalimine (kiired liigutused) *piirjooned hägused *erivärvilised värvilaigud. Eduard Manet pärit jõukast kaupmeeste perekonnast; mässaja tüüpi; hariduse sai Prantsuse Kunstiakadeemiast; hea suhtleja, organiseerija; suur tähelepanuvajadus; tuntuks sai alles elu lõpupoole (1871.aastal) Tema töid: Olympia, Eine roheluses, Keiser Maximiliani hukkamine, Rõdul, Baar Folies Bergere'sis Claude Monet pärit jõukast perekonnast; 18aastaselt läks Pariisi stuudiotesse õppima; elas kokku Camillega - isa jättis Claude varandusest ilma; maalis vabas õhus; oli
IMPRESSIONISM 1874-1886 8 näitust Claude Monet (1840-1926) ,,Impression. Tõusev päike’’ 1873 Edouard Manet (1832-1883) ,,Eine murul’' 1863 E. Manet ,,Olympia’’ 1863 Aktimaal (Kurtisan), Veenuse poos Alfred Sisley (1839-1899) ,,Suurvesi’’ 1876 Pariis, Louvre Auguste Renoir ,,Kiik’’ 1876 Pariis, Louvre Auguste Renoir "Tants Le Moulin de la Galette'is" 1876 Orsay muuseum, Pariis
jaanuar 1832 Pariis 30. aprill 1883 Pariis) on Prantsuse maalikunstnik ja revolutsionäär vastu enda tahtmist. Ta soovis ametlikku tunnustust, kuid lugupidamatus vanadesse meistritesse ja kontrastide kasutamine põhjustasid hoopis pahameeletormi.Oma töödega ,,Eine murul" ja ,,Olympia" andis ta palju inspiratsiooni noortele kunstnikele, kes kujundasid välja impressionismi. Tema töödest räägiti palju, kuid iseennast ta impressionistiks ei pidanud. Tänapäeval käsitletakse Edouard Manet koos teiste impressionistidega. Edouard Manet Nooruspõlv 3 Manet sündis jõukasse ja heade sidemetega perekonda. Tema ema Eugénie-Desirée, sündinud Fournier, oli Rootsi kuninga Karl XIV Johani ristitütar. Isa Auguste Manet oli kohtunik ja ootas, et ka Édouard seoks oma elu õigusteadusega. Edouardi onu Charles Fournier julgustas
merel" 1842 Delacroix"Vabadus viib Millett"viljapeade Courbet"Matus Ornans ´is"Daumier"Kolmanda klassi Rahva barrikaadidele" korjajad" 1857 1849-1850 vagun" 1763- 65 1803 Köler"Ema portree" Monet"Impressioon. Monet"Roueni katedraal" Renoir"Suplejad" 1857 Tõusev päike"1873 1893-1894 1883-1884 Renoir"Näitlejatar Jeanne Manet"Eine roheluses"Rodin"Mõtleja" Van Gogh"Tähine öö"Gogh"Autoportree Samary portree"1877 1862-1863 1880 1889 seotud kõrvaga"1889 Gauguin"Sainte-Victoire´´i mägi"Toulousse-Lautrec Ammende villa Pärnus 1897 ,,Bruant´i kabaree reklaam"1892 1905 Estonia teater Tallinnas La Sagrada Familia kirik Beardsley"Paabulinnurüü" Redon"Ronk"
Impressionism Prantsuse kunstist eesti kirjanduseni Kirjandus 11. klass Impressionismi teke Tekkis maalikunstis Prantsusmaal Vastandus akadeemilisele kunstistiilile 1. impressionistide näitus oli 1874.a. Pariisis Algaastatel taotlusi ei mõistetud, kriitika oli halvustav Nimetuse "impressionism"(mulje) võtsid kriitikud kasutusele pilkena Prantsuse kunstnikud impressionistid Claude Monet Edgar Degas Pierre Auguste Renoir Paul Cézanne Camille Pissarro Édouard Manet Alfred Sisley impressionistlik stiil Berthe Morisot teatud loomeperioodil Armand Guillaumin Frédéric Bazille algne sõpruskond Claude Monet maal "Impressioon. Päikesetõus" andis voolule nime. Impressionistlik maalitehnika Kasutasid heledaid puhtaid pastelseid värvitoone ning
ühevärvilised pinnad kadusid, varjud värvilised-vähenes ruumilisus) · loobuti traditsioonilisest kompositsioonist · suurenes subjektiivsus · vabaõhumaal- pr. k plein air EDGAR DEGAS PIERRE-AUGUSTE RENOIR Renoir kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku ning pühapäevaseid väljasõite. Tema teosed on mahedad ja südamlikud, maalitud heledate ja puhaste toonidega ning pehmete virelevate pintslilöökidega. CLAUDE MONET "Tõusev EDOUARD MANET(1832-1883) Selged piirjooned, sügav ja tume taust, valgused ja varjud, kurtisaan-jõukas, haritud, kõrgemast seltskonnast naine, must kass, esitatud seksapiilsena. "Eine roheluses" "Veenuse poos"päike" "Võiduajamine" NEOIMPRESSIONISM Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust
IMPRESSIONISM Impressionism kujunes välja 1860-1900 Pariisis. See lõpetab järjest suurema loodustruuduse poole pöördumise ja õpetab järgmise põlvkonna kunstnikele heledate värvide kasutamist. ,,Tähtis pole see, mis on pildidl, vaid see, kuidas sa maalid." 1874 aastal toimus esimene impressionistide grupi näitus. Claude Monet ,,Tõusev päike" andis stiilile nime. Uuendused: · impressionistid kasutavad maalides esemetele pealt näha mitte omaseid toone; · õhu maalimine, sellest sõltub samuti maalitava eseme värvus. (Õhu ja valguse maalimisel kadusid konkreetsete esemete piirjooned. Selleks, et saavutada vajalikku effekti, maalisid kunstnikud komataoliste pintslitõmmetega, pannes lõuendile puhtaid värve neid segamata
Édouard Manet Edouard Manet sündis Pariisis 23. Jaanuaris 1832 rikkasse perre. Üles kasvades innustas ta onu teda maalima ja joonistama, aga isa soovis, et Edouard läheks mereväkke. Sellegi poolest lubati lõpuks tal hakata maaleriks õppima. 1850-1856 töötas Manet akadeemilise maalri Thomas Coutureri stuudios. Õpilasena külastas ta Saksamaad, Itaaliat, Hollandit, käies vaatamas renessansi ja barokki stiilis maale. Aastal 1856 avas Manet enda ateljee. Tollal ajal oli üks kuulsamaid Prantsuse realiste Gustave Courbet, kelle maalid Maneti suuresti mõjutasid. Manet hakkas maailma kerjuseid, lauljaid ja inimesi kohvikutes. Ta stiil erines Courbet'ist veidi kuna ta kasutas suuremaid pintslitõmbeid ilma eriliste detailide kujutamiseta. Courbeti maalid olid süngemad ja nukramad, sest ta värvis oma lõuendid eelnevalt pruuniks. Maneti maalid olid aga heledamad ja erksamad ning sisaldasid rohkem valget värvi.
austria pildi endale, naise pärijadantsid austria kohtusse ja võitsid ja seejärel selle kohe maha müüsid(135000000dollarit) renoir 1841-1919) Tütarlaps lehvikuga(ermitaaz, peterburi) Auguste renoir osales esimesel impressionistide näitusel 1874a. Fotograaf Nadari ateljees(monet, renoir, degas, sisley, camille pisarro, edouard claude monet manet)nad korrralgasid 1886 aastani kaheksa 1840-1926 etendust.nende hilisemad järgijaid nim. Neo ja argentuil postimpressionistideks. tüüpiline monet impressiolisstlik maal. A on küla, Sedööver-meistriteos, tippteos
IMPRESSIONISM Sissejuhatus Impressionismi määratlemisest Impressiooni - mulje (aisting) Maali pind on vahend kujuteldava maailma edasiandmiseks Impressionism ja impressionistid 1874. a esitas Claude Monet maali "Impressioon. Tõusev päike" (sealt sai alguse impressionism ja paljude jaoks see maal sümboliseerib impressionismi üldse) Kriitik Theo-dore Duret ütles et Monet' maalid tõepoolest annavad edasi aistinguid, lühiajalisi ilminguid vaadeldavast stseenist. oli esimene omataoline. Impressionistlike kunstnike rühmitus: Claude Monet, Camille Pissarro, Paul Cezanne, Auguste Renoir, Alfred Sisley, Frederic Bazille. Nende eesmärk oli seista vastu konservatiivsele,
Claude Monet Ta huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu nägid tema teosed välja rutakad ja lõpetamata. Impressionism, mis muutis inimeste arusaamu kunsti kujutamise võimalustest Naine suri tuberkuloosi, Peale seda vajus Monet masendusse ning ei suutnud veidi aega enam maalida. jäädvustada meeleolu, eriti valgusefekte ning värve, veega eksperim. Ta armastas maalida valguse peegeldamist vee pealt, tihtipeale maalides sama objekti mitmeid kordi erinevatel kellaaegadel, et saavutada erinevaid valgusefekte. Monet tuntuimateks teoseks peetakse maale "Eine vabas looduses", mille ta maalis 1866. aastal, "Impressioon. Tõusev päike" 1872. aastal, "Moonipõld" umbes aastal 1880 ja "Udu Londonis" 1903. aastal.
Impressionism muljetamine: 1870-1890.Kunstivool, mille kvantitatiivne osatähtsus on väike, kuid suure mõjuga hilisemale kunstile. Maalid ja skulp. Lähedane realismile, ühekülgne edasiarendamine. Romantik-realist Bourbet: kunstnik peab maalima ainult seda mida ta näeb. Edouard Mante: alustas akadeemilise kunstnikuna, 1863 ,,Olympia", 1865 ,,Eine murul" (probleem hele- tumedus pildil). Iseloom imp-le: 1. realismi lipu all loobuti psühholoogiast. 2. püüti tugineda loodusteadustele, kus domineeris kirjeldav meetod (üksikud faktid). 3. loobuti lokaaltoonidest; läbimaalimine. 4. loobuti (äärejoontest) joonistustest, inimese silm ei näe looduses joont-äärt. 5. tuleb maalida seda mida näed. 6. tuleb maalida vabas looduses. 7. tuleb maalida õigesti valgust. 8
näitustele ei pääsenud, korraldasid nad ise mõned näitused, millele said aga osaks äärmiselt vaenulik vastuvõtt, vaatajate ja ajakirjanike sõim ning mõnitused. Impressionistide poolt tehtud uuendusi, nende teoste erilist võlu ei mõistetud enne kui alles paarikümne aasta pärast, kui impressionistid olid juba kõik vanad mehed. Tänapäeval hinnatakse neid aga väga kõrgelt ja nende tööd kuuluvad muuseumide hinnatumate aarete hulka. Impressionismi loojaks peetakse Claude Moneti. CLAUDE MONET (1840-1926) Monet sündis Pariisis. Tema isa oli vürtspoodnik ja pere elas poe kohal paiknevas korteris. Kui Monet oli kuue aastane kolis pere Põhja-Prantsusmaale Normandiasse. Monet käis kohalikus koolis kuid õppimine tüütas teda ja ta joonistas õpetajates ning kaasõpilastest karikatuure. Kunstiõpetaja ergutas poissi igati joonistama ja nii käis Monet tihti sadamas laevu ja kalureid visandamas. Peagi suutis ta kohalikus poes oma pilte müüa.
näitustele ei pääsenud, korraldasid nad ise mõned näitused, millele said aga osaks äärmiselt vaenulik vastuvõtt, vaatajate ja ajakirjanike sõim ning mõnitused. Impressionistide poolt tehtud uuendusi, nende teoste erilist võlu ei mõistetud enne kui alles paarikümne aasta pärast, kui impressionistid olid juba kõik vanad mehed. Tänapäeval hinnatakse neid aga väga kõrgelt ja nende tööd kuuluvad muuseumide hinnatumate aarete hulka. Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claude Monet (1840-1926) oma heledate, nagu võbelevate maastikuvaadetega. Tervete seeriatena korduvad tal maalid heinakuhjadest, vesirooside alla peitunud tiigipinnast, paplialleedest ja muudest vaadetest, loodud erinevatel kellaaegadel ja eri ilmaga - kord hääbumas õhtuvalgusse, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Hommikuudune sadamavaade "Impressioon. Tõusev päike" andis otsese tõuke rühmitusele nime andmisel
teoseid.Esimene kunstnik, korraldades kontranäitusi ( vastumeelsus suurte näituste korraldajate vastu). 1855. a. maailmanäitus, kus ta ei lepi talle antud pinnaga, teeb ise näituse "Realism". T: maastik, olustik, portree, natüürmort. " Kivilõhkujad" ¤ Honore Daumier- joonistaja, graafik. Tööd esitati ajakirjanduses. Karikatuurid poliitikutest. Maalides on leebem, maalib linnakodanikke, lihtsat elu, naeruvääristamist vähe. "Kolmanda klassi vagun", "Pesunaine". ¤ Edouard Manet T: Pariisi linnaelu. Skandaalsed maalid, kasutab kuulsate kunstnike maalide kompositsioone. Varjude ja värvide heledamaks muutumine. "Eine murul" , "Olympia". ¤ Ilja Repin realism + ajaloo maal. Tuntuim vene realist. "Burlakid Volgal" , "Ivan Julm ja ta poeg" ¤ Ivan Siskin "Hommik männimetsas". IMPRESSIONISM Realismi edasiarendus. Kujutatakse seda mida nähakse (loodus). 1874. a. esimene grupinäitus. Põhimõte: Jäädvustada hetk
Sokeeris kunstipublikut antud maaliga. Impressionistid pidasid teda oma isaks. Veel teoseid: ,,Olympia", ,,Härjavõitlus", ,,Mehhiko keisri Maximiliani mahalaskmine", ,,Rõdu", ,,Berthe Morisot" Impressionismi võib vaadelda kui realismi edasiarendust. 1860ndatel aastatel hakkasid mõned noored kunstinikud realisti esindaja mõtet edastama. 1974 aastal jõuavad need kunstnikud oma esimese ühisnäituseni. Seal oli esindatud ka Claude Monet ,,Tõusev Päike". Noored said hüüdnimeks impressionistid jäädvustasid hetkemuljet. See töö annab edasi väga hästi impressionistide põhimõtet. Impressionistid hakkavad maalima pintslilöökidega. Värvid pannakse kõrvuti ja need hakkavad üksteist mõjutama. Kõik eelnevad kunstivoolud võtsid maalikunstis kasutatusele uued suzeed ja seda tegid ka impressionistid. Nad olid esimesed, kes hakkasid kujutama suurlinna elu, tantsuplatse, suitsevaid vedureid. Nad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
