HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM Hüpoteetiline süllogism on süllogism, milles vähemasti suurem eeldus on implikatiivne (tingiv) otsustus. Kui kõik otsustused on implikatiivsed, siis nimetatakse seda süllogismi puhtaks hüpoteetiliseks süllogismiks. Suurem eeldus pq Väiksem eeldus qz Tuletis pz Kui enne panime süllogisme sümbolites kirja nagu eelpool, siis nüüd võtame kasutusele uue viisi: [ ( p q) ( q z ) ] ( p z) Kui väiksem eeldus on kategooriline otsustus, siis on ka tuletis kategooriline: [ ( p q ) p] q SEGATÜÜBILINE HÜPOTEETILINE SÜLLOGISM
...f15? 17 baasi. Millised loogikatehted moodustavad üksi baasi? Konjuktsiooni inversioon ja disjunktsiooni inversioon Mis on shefferi baas? Mis on pierce´i baas? Sheffer on Ja-Ei baas, kojunktsiooni inversioon. Pierce´i baas on VÕI-EI baas, disjunktsiooni inversioon. Kuidas saab suvalise loogikaavaldise teisendada JA-EI baasi ning VÕI-EI baasi. Rakendades kas KNK-le või DNK-le vastavalt topeltinversiooni ja rakendades järgnevalt DeMorgani seadust. Millistest tehetest koosnevad implikatiivsed baasid? Implikatsioonist ning kas konstandist 0 või inversioon. Millistest tehetest koosneb Reed-Mulleri baas? Moodul summast 2,konjuktsioon ning konstant 1. Mis on Reed-Mulleri polünoom? Tegemsit on polünoomiga, kus kojunktsiooni operandideks on kõikjal ainult otseväärtuses algtermid xi ja tehte + operandideks on elementaarkonjuktsioonid ja konstant 1, mis võib ka puududa. Ei sisaldu sulge. Mille abil toimub avaldise teisendus muudesse baasidesse? Toimub kasutades üleminekuseoseid
17. Nostraatiline keeleteadus Tuleneb ladinakeelsest sõnast nostras (meie kaaslased); makrokeelkond; kasutatakse võrdlevat e komparatiivset meetodit; 19. sajandil püüti indo-euroopa keelkonda siduda soome-ugri ja altai keeltega; 1903. aastal väitis Holger Pedersen, et indo-euroopa, soome- ugri, samojeedi, turgi, mongoli, mandzu ja teistel keeltel on ühine algkeel nostratic; esindaja Joseph Greenberg lingvistiline tüpoloogia, implikatiivsed universaalid, keelte üldine klassifikatsioon, amerindia keelkond (Aafrika ja Põhja-Euraasia keeled), sõnastas arvukalt keeleuniversaale 18. Semiootika Juri Lotman: keel kui primaarne modelleeriv süsteem; kultuur kui sekundaarne modelleeriv süsteem; traditsiooniliselt vastandatakse koodi (keelt) ja teadet (kõne); keel kommunikatsioonisüsteemi invariantne aspekt, kõne keele variatiivne realiseering; Lotman väidab, et keel on ajalooga kood 19. Sotsiolingvistika
raske ja aeganõudev ülesanne. Kuigi analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpriski väike osa maailma viiest-kuuest tuhandest keelest. Niisiis on kõik väited universaalsuse kohta igal juhul esialgsed. Sellest hoolimata on sel alal saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H.Greenberg teoses käsitletakse eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia , morfoloogia ja süntaksi universaale. Implikatiivsed ja mitteimplikatiivsed universaalid. Üldistused võivad olla eranditud - sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine) vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. Erandiks on siiski näiteks Madagaskaril räägitav malagassi keel, mille tavaline sõnajärg on - Ostis lambi isa.
Universaalse grammatika põhihüpoteesiks on sageli olnud see, et mingil konkreetsete keelte tõelistest lausetest sügavamal, abstraktsemal või semantilisemal analüüsi tasemel on olemas kõigile keeltele ühiseid struktuure. Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele on empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus. Siiski on kõik väited universaalsuse kohta esialgsed. Paljud esitatud universaalid on implikatiivsed. Omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Omadusest b järeldub seega a, kuid a-st ei järeldu b-d. Implikatiivse universaali vastandiks on mitteimplikatiivne universaal, mis kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (näiteks kõigis keeles on oraalseid vokaale). Absoluutne universaal üldistused on eranditud Universaalne tendents lubab mõningaid erandeid Sotsiaal-kultuuriline aspekt keeles
Kuigi analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpriski väike osa maailma viiest- kuuest tuhandest keelest. Niisiis on kõik väited universaalsuse kohta igal juhul esialgsed. Sellest hoolimata on sel alal saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H.Greenberg teoses käsitletakse eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia , morfoloogia ja süntaksi universaale. Implikatiivsed ja mitteimplikatiivsed universaalid. Üldistused võivad olla eranditud - sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine) vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. Erandiks on siiski näiteks Madagaskaril räägitav malagassi keel, mille tavaline sõnajärg on - Ostis lambi isa.
Mati ja ... läksid kõrtsi.) 4. Keeleuniversaalid. (lk.41) Püüdlused luua universaalset grammatikat alates 17. saj. Generatiivsed oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele on empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg. Paljud esitatud universaalidest on implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. (lk. 43) Sotsiaal-kultuuriline aspekt keeles
Mati ja ... läksid kõrtsi.) 4. Keeleuniversaalid. (lk.41) Püüdlused luua universaalset grammatikat alates 17. saj. Generatiivsed oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele on empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg. Paljud esitatud universaalidest on implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. (lk. 43) Sotsiaal-kultuuriline aspekt keeles
Mati ja ... läksid kõrtsi.) 4. Keeleuniversaalid. (lk.41) Püüdlused luua universaalset grammatikat alates 17. saj. Generatiivsed oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele on empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg. Paljud esitatud universaalidest on implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. (lk. 43) Sotsiaal-kultuuriline aspekt keeles
3. 6. Liht- ja liitotsustus. Otsustused on liigitatud: a) lihtotsustus, mis koosneb subjektist, koopulast ja predikaadist (kõik seni käsitletud otsustused ongi lihtotsustused); b) liitotsustus, mis koosneb kahest või enamast lihtotsustusest (võrdluseks keeleteaduses: liht- ja liitlaused). Sõltuvalt lihtotsustusi ühendavatest sõnadest, eristatakse nelja liitotsustuse tüüpi: konjunktiivsed, disjunktiivsed, implikatiivsed ja ekvivalentsed. Konjunktiivne (ühendav) on liitotsustus, milles lihtotsustused on ühendatud sidesõna "ja", "ning" jms., või ka koma abil. Näiteks, Tiiu hakkas tihkuma ja ei soostunud jõuluvanale luuletust lugema. Või teine näide: Inimene, kes on 8 Ilmar Lilleorg Loogika vihik
aeganõudev ülesanne. Kuigi analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpriski väike osa maailma viiest-kuuest tuhandest keelest. Niisiis on kõik väited universaalsuse kohta igal juhul esialgsed. Sellest hoolimata on sel alal saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H.Greenberg teoses käsitletakse eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia , morfoloogia ja süntaksi universaale. Implikatiivsed ja mitteimplikatiivsed universaalid. 15 Üldistused võivad olla eranditud - sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine) vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti
aeganõudev ülesanne. Kuigi analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpriski väike osa maailma viiest-kuuest tuhandest keelest. Niisiis on kõik väited universaalsuse kohta igal juhul esialgsed. Sellest hoolimata on sel alal saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H.Greenberg teoses käsitletakse eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia , morfoloogia ja süntaksi universaale. Implikatiivsed ja mitteimplikatiivsed universaalid. Üldistused võivad olla eranditud - sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine) vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. Erandiks on siiski näiteks Madagaskaril räägitav malagassi keel, mille tavaline sõnajärg on - Ostis lambi isa.
Keeleuniversaalid: Täielik universaal esineb kõigis maailma keeltes ja seda saab kuidagi väljendada eitust. Enamik universaale on tendentsid, st. Neist on ka erandeid. *Joseph Greenberg 1963, 1966 ... sõnatüüpide uurimine, universaalide selgitamine. Keeleuniversaalide liigitamine: · Absoluutselt nt. Kõigis keeltes välj. Kuidagi eitust · Mitteabsoluutsed nt peaaegu kõigis keeltes on põhisõnades subjekt enne objekti. · Implikatiivsed- kui keeles verb on enne objekti, siis on selles keeles artikkel substantiivi ees- need on huvitavad, sest annavad infot keele ehituse seoste ja piirangute kohta. · Mitteimplikatiivsed- nt. Ülal esitatud abs-d ja mitte abs-d Mis keeli on? mis keel(t)es on?- häälikud, vormid, tähendused · Kaksikliigendus- häälikud, millel ei ole tähendust. Ühelt poolt ja neist moodustatud tähenduslikud üksused=morfeemid, teiselt poolt
tüpoloogiline võrdlus. Analüüsitakse teatud nähtuste esinemist sadades keeltes, kuid see võtab tohutult aega ning on üpris väike osa kõigist maailma keeltest. Keele tüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg. Tema uurimise aluseks oli 30 keele materjal ning ta avaldas sellest neljaosalise raamatusarja (universaalide uurimise metodoloogia, fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi unversaalid) Paljud esitatud universaalid on implikatiivsed (omadus b võib esineda keeles ainult eeldusel, et keeles on ka omadus a). Implikatiivse universaali vastandiks on mitteimplikatiivne universaal (kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata). Üldistused võivad olla eranditud absoluutsed universaalid (nt oraalsete vokaalide esinemine). Vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. 5
.. läksid kõrtsi.) 4. Keeleuniversaalid. Püüdlused luua universaalset grammatikat alates 17. saj. Generatiivsed oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele on empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg. Paljud esitatud universaalidest on implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. Sotsiaal-kultuuriline aspekt keeles
Kuigi analüüsitakse teatud nähtuse esinemist sadades keeltes, on see siiski üpriski väike osa maailma viiest-kuuest tuhandest keelest. Niisiis on kõik väited universaalsuse kohta igal juhul esialgsed. Sellest hoolimata on sel alal saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H.Greenberg teoses käsitletakse eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia , morfoloogia ja süntaksi universaale. Implikatiivsed ja mitteimplikatiivsed universaalid. Üldistused võivad olla eranditud - sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine) vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. Erandiks on siiski näiteks Madagaskaril räägitav malagassi keel, mille tavaline sõnajärg on - Ostis lambi isa.
Sellest hoolimata on sel alal saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg, kelle sõnajärge käsitlev artikkel on keeletüpoloogia klassika. 1978 a avaldati neljaosaline raamatusari ,,Universals of Human Language". Teoses käsitletakse eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Sõnajärg on pidevalt olnud universaalide uurimise huvi keskmes. Paljud esitatud uuringutest on implikatiivsed. Omadus b võib keeles esineda ainult eeldusel, et on ka omadus a. Omadusest b järeldub seega a, kuid a-st ei järeldu b-d. Vastandiks on mitteimplikatiivne universaal, mis kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Üldistused võivad olla eranditud sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine). Vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses
hüperonüüm e. ülemmõiste hüponüüm e alammõiste IA-mall- morfeemid leitakse konkreetsest keeletarvitusest korduvate üksuste otsimise teel, mis seejärel segmenteeritakse ning uuritakse segmentide funktsiooni ja jaotust ideogramm e. kirjamärk, mis tähistab tervet sõna idiolekt e isikukeel, üksikinimese keelekuju idioom- keeleomane, vormilt kinnistunud ja tähenduselt piltlik väljend ikoon- oma referendiga rohkem või vähem sarnane kujutis implikatiivsed universaalid- üldised loogilised järeldusreeglid implikatsioon- loogiliselt tulenevad järeldused indeks- selle aluseks see, et vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga infiks e. siseliide, käib tüvisõna sisse infinitiiv e. tegevusnimi infiniitne vorm- osutab sellele, et vormid on enamasti määratlematud nende muutumiskategooriate suhtes, mis muidu on verbidele iseloomulikud
Avatud süsteemid on ainult loomulikud keeled. Üldkeele sõnu on kümnetes tuhandetes, paljudel sõnadel on mitu tähendust. Avatud süsteemi tähtis omadus on loovus; uusi märke võib moodustada vastavalt vajadusele. Rekursiivne iseloom - reeglit saab rakendada korduvalt (nt rinnastumise ja alistumise korral) 4. Keeleuniversaalid. Universaalne grammatika Universaalid e keelte võimalikud ühised omadused ja struktuurid. Paljud esitatud universaalidest on implikatiivsed (Omadus b esineb, kui on olemas omadus a; kuid omadus a ei täheda omaduse b olemasolu) Mitteimplikatiivne universaal - mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (nt kõigis keeltes on oraalseid vokaale) Absoluutne universaal - üldistus võib olla eranditu Universaalne tendents - vastan absoluutsele universaalile; on lubatud mõningad erandid 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles.
Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust. Sel alal on saavutatud küllaltki märkimisväärseid tulemusi. Selle rajaja on Joseph H. Greenberg. Ta käsitleb oma põhiteoses Universals of Human Language eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Näiteks on uurimise keskmes olnud alati sõnajärg. Paljud esitatud universaalidest on implikatiivsed. See tähendab, et omadus b võib esineda ühes keeles ainult eeldusel, et keeles on ka omadus a. Omadusest b järeldub seega a, kuid a-st ei järeldu b. Implikatiivse vastandiks on mitteimplikatiivne universaal, mis kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Üldistused võivad olla eranditud, sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega. Vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid
Peirce’i baas ehk VÕI-EI baas on disjunktsiooni inversioon. 24. Kuidas saab suvalise loogikaavaldise teisendada baasi { JA-EI }? JA-EI baasis avaldise saab DNK-le topeltinversiooni ja DeMorgani seadust rakendades. 25. Kuidas saab suvalise loogikaavaldise teisendada baasi { VÕI-EI }? VÕI-EI baasis avaldise saab KNK-le topeltinversiooni ja DeMorgani seadust rakendades. 26. Kuidas saab { JA-EI }-baasis avaldise teisendada baasi { VÕI-EI }? 27. Millistest tehetest koosnevad implikatiivsed baasid? Implikatsiivsed baasid koosnevad, kas konstant 0- st ja implikatsioonist või inversioonist ja implikatsioonist. 28. Millistest tehetest koosneb Reed-Mulleri (Žegalkini) baas? Reed-Mulleri baas koosneb konsjunktsioonist, summa mooduliga 2 ja konstant 1-st. 29. Mis on Reed-Mulleri polünoom? Redd-Mulleri polünoom on avaldis Reed-Mulleri baasis, kus ei sisaldu sulge. 30. Kuidas saab funktsiooni esitada Reed-Mulleri baasis Karnaugh’ kaardi abil DNK kaudu? Karnaugh’
Sellest hoolimata on sel alal saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg, kelle sõnajärge käsitlev artikkel on keeletüpoloogia klassika. 1978 a avaldati neljaosaline raamatusari ,,Universals of Human Language". Teoses käsitletakse eelkõige universaalide uurimise metodoloogiat ning fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi universaale. Sõnajärg on pidevalt olnud universaalide uurimise huvi keskmes. Paljud esitatud uuringutest on implikatiivsed. Omadus b võib keeles esineda ainult eeldusel, et on ka omadus a. Omadusest b järeldub seega a, kuid a-st ei järeldu b-d. Vastandiks on mitteimplikatiivne universaal, mis kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Üldistused võivad olla eranditud sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine). Vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid
Vajalik rääkida siis, kui eristab tähendust (keeli, milles eristab, nimetatakse kvantiteedikeelteks). Kategooriline taju - Eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid: 1)Lühikese pika hääliku vastandus 2)Erinev foneemide hulk, näiteks: vokaalid eesti 9; soome 8; itaalia 7; poola 6; tsehhi 5; creek 3 Koartikulatsioon ehk kaasahääldus 25. Maailma keelte häälikud, implikatiivsed universaalid Maailma keelte häälikusüsteemid varieeruvad suurel määral. Teadaolevalt on kõige rohkem häälikuid - 141 - !xu keeles, mis kuulub Aafrika lõunaosas asuvasse khoisani keelkonda. Kõige vähem häälikuid on Uus-Guineas kõneldavas rotokase keeles vaid 11(6 konsonanti ja 5 vokaali.) Mõningaid universaalseid jooni häälikusüsteemidel siiski on. Nii näiteks on kõigis maailma keeltes olemas vokaalid ja konsonandid
Funktsioonid f8 (Pierce'i funktsioon) ja f14 (Shefferi funktsioon) ei kuulu ühtegi eelpool vaadeldud viiest funktsioonide klassist. Järelikult on võimalik moodustada kaks ühe funktsioonilist baassüsteemi: · Pierce'i baas B1 ={ f8 } · Shefferi baas B2 ={ f14 } Ülejäänud funktsioonide baasil on võimalik klassidesse mittekuuluvuse alusel moodustada veel seitse baassüsteemi. · Konjunktiivne baas B3 ={ f1 , f12 } · Disjunktiivne baas B4 ={ f7 , f12 } · Implikatiivsed baasid B5 ={ f12 , f13 }, B6 ={ f0 , f13 }, B7 ={ f6 , f13 } · Read-Mülleri baas (Zhegalkini baas) B8 ={ f1 , f6 , f15 } · B9 ={ f6 , f7 , f15 } Baaside leidmiseks võib kasutada katteülesande modifikatsiooni, kus veergudeks on vastavasse klassi mittekuuluvus, ridadeks aga vaadeldav funktsioonide alamhulk. Baassüsteemi moodustavad funktsioonid (read), mis katavad mittekuuluvuse kõigisse viide klassi. Loogikafunktsiooni esitamine baassüsteemides
Funktsioonid f8 (Pierce'i funktsioon) ja f14 (Shefferi funktsioon) ei kuulu ühtegi eelpool vaadeldud viiest funktsioonide klassist. Järelikult on võimalik moodustada kaks ühe funktsioonilist baassüsteemi: Pierce'i baas B1 ={ f8 } Shefferi baas B2 ={ f14 } Ülejäänud funktsioonide baasil on võimalik klassidesse mittekuuluvuse alusel moodustada veel seitse baassüsteemi. Konjunktiivne baas B3 ={ f1 , f12 } Disjunktiivne baas B4 ={ f7 , f12 } Implikatiivsed baasid B5 ={ f12 , f13 }, B6 ={ f0 , f13 }, B7 ={ f6 , f13 } Read-Mülleri baas (Zhegalkini baas) B8 ={ f1 , f6 , f15 } B9 ={ f6 , f7 , f15 } Baaside leidmiseks võib kasutada katteülesande modifikatsiooni, kus veergudeks on vastavasse klassi mittekuuluvus, ridadeks aga vaadeldav funktsioonide alamhulk. Baassüsteemi moodustavad funktsioonid (read), mis katavad mittekuuluvuse kõigisse viide klassi. Loogikafunktsiooni esitamine baassüsteemides
annaabi.ee 
