ning on paremaid. Nad võivad küll kõik töödata, aga paremad lahendused on need, mis on kõige lühemad. Täpsemini öelduna, need mis sisaldavad kõige vähem käske. See mõjutab väga programmi kiirust. Kõige üldisemalt jagunevad programmeerimiskeeled deklaratiivseteks ning imperatiivseteks. Deklaratiivses keeles määrab inimene mingid kindlad väärtused ja nende vahelised sidemed ning arvuti teeb automaatselt arvutused. Näiteks võib tuua tabeliarvutusprogrammi Exceli. Imperatiivsete keelte puhul peab kasutaja ise kõik täpselt ette andma. Enamus üldotstarbelisi programme on imperatiivsed. Programmi kood koosneb käsklustest ja ülesannetest. Teise põhilise osa programmis koostavad eriolukordade lahendamiskäigud. Näiteks PHPs on kood üldiselt sellisel kujul (eesti keeles):,,Kui mingid tingimus on täidetud, siis täida see käsk. Kui esimene tingimus pole täidetud, siis käitu selle teise tingimuse korral nii. Kui teine tingimus pole ka täidetud, siis käitu nii"
One or more base cases (no recursion involved!) One or more recursive cases. Arguments of the recursive call must be "simpler" according to some measure. NB! The "simplicity" measure may be arbitrarily complex. Imperatiivsed keeled sobivad samm-sammult, kindlas järjekorras täidetavate algoritmide esitamiseks. Programmid kujutavad endast arvutile antavate käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on C, Basic, Pascal, Java, objektorienteeritud keeled ja assemblerkeeled. Imperatiivsete keelte peamiseks eeliseks on arvuti tegevuse täpse kontrollimise ja suunamise võimaldamine, mis enamasti tagab maksimaalse töökiiruse. Miinusteks on programmeerimise suur töömahukus - lahenduskäigu kõik detailid tuleb süsteemile esitada - ning suured raskused programmide analüüsimisel, näiteks optimeerimise, verifitseerimise või paralleliseerimise tarvis. Deklaratiivsed keeled sobivad algoritmi esitamiseks käskude jadast abstraktsemal viisil
Programmid kujutavad endast arvutile antavate käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on C, Basic, Pascal, Java, Modula-2 objektorienteeritud keeled ja assemblerkeeled. Imperatiivsete keelte peamiseks eeliseks on arvuti tegevuse täpse kontrollimise ja suunamise võimaldamine, mis enamasti tagab maksimaalse töökiiruse. Miinusteks on programmeerimise PROCEDURE sumto(n:INTEGER):INTEGER; suur töömahukus - lahenduskäigu kõik detailid tuleb süsteemile esitada - ning suured raskused programmideanalüüsimisel,
kalduda KOHALDUVA ÕIGUSE REGULEERIMISALA • Kohalduva õigusega reguleeritakse eelkõige: - vastutuse alus ja ulatus - vastutuse(st) piiramine/jagamine/vabastamine - kahju ja hüvitisnõude olemasolu/laad/suurus - hüvitisnõude ülemineku võimalus, sh pärimine - vastutus teise isiku tegude eest - kohustuse lõppemise/aegumise tingimused • Määrus ei kitsenda kohtu asukohariigi imperatiivsete sätete kohaldumist ABISTAVAD REEGLID • Hariliku viibimiskoha all mõistetakse JI puhul peakontori asukohta, FIE puhul peamist tegevuskohta, filiaali jms puhul nende asukohta • Õiguse kohaldamisel ei kohaldata REÕ norme, vaid lähtutakse otse vastava riigi sisulist lahendust pakkuvast materiaalõiguse normist • Määruses osutatud riigi õiguse kohaldamisest võib keelduda vaid ilmselge vastuolu korral kohtu asukohariigi avaliku korraga
eestis) avalikuks korraks. b)Rahvusvaheline avalik kord/Rahvusvahelised imperatiivsed normid- kõigile riikidele ühiselt imperatiivsed normid, mis edendavad universaalseid huve ja mida kohaldatakse mistahes olukordades. (Nendeks on genotsiidi- , rassilise diskrimineerimise vastane ja inimõigusi, inimvabadust pooldav poliitika jm rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted). Seda ei tohi ajada segi siseriiklike imperatiivsete normide rahvusvahelise ulatusega. c)Siseriiklikud imperatiivsed normid-Ei saa universaalselt määratleda, ei saa lepinguga kõrvale kalduda, tuleb järgida olenemata asjaolust, et tegemist on välismaise elemendiga õigussuhtega. Eesmärk Eesti õiguse oluliste põhimõtete ja riigi sotsiaal-, majandus-, poliitiliste huvide kaitse. Võivad olla kas era- või avalik õiguslikud või mõlemat korraga.
on üksikasjalikult reglementeeritud. Haldusriik on riigivõimukorraldus, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust 1.3 Õiguse seos majandusega See on erinevate riikide puhul täiesti erinev. Omaette tüübiks on sotsialistlik riik püütakse majandust reguleerida kuni detailideni ja reguleerida majandust imperatiivsete normidega. Vastand kapitalistlik süsteem. Ükski riik ei saa oma majanduse korraldamisel läbi õiguslikke vahendeid kasutamata. Kõik riigid reguleerivad majandust. Seda suhet õiguse ja majanduse vahel tuleb meil mõista kahesuguselt: 1. ühelt poolt majanduslikud suhted objektiivse iseloomuga. Nad arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi, mida õigusega muuta ei ole võimalik. 2
baasfunktsioonide (aritmeetika, loendid jms) mingeid lisavahendeid -- kõik 20 kõrvalefektid on keelatud. Puhas funktsionaalne keel ei luba muutujatele väärtusi omistada. Ainus efekt, mis funktsiooni rakendamine argumentidele annab, on resultaadi leidmine. Kombineeritud funktsionaalsed keeled - ML, Lisp, Scheme - kombineerivad puhaste funktsionaalsete keelte mehhanisme imperatiivsete mehhanismidega. 21
Programmeerimiskeeli ja -meetodeid saab klassifitseerida mitmel moel. Selle loengu kontekstis sobib jaotada programmeerimiskeeled kõigepealt kahte gruppi: Imperatiivsed keeled] sobivad samm-sammult, kindlas järjekorras täidetavate algoritmide esitamiseks. Programmid kujutavad endast arvutile antavate käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on C, Basic, Pascal, Java, objektorienteeritud keeled ja assemblerkeeled. Imperatiivsete keelte peamiseks eeliseks on arvuti tegevuse täpse kontrollimise ja suunamise võimaldamine, mis enamasti tagab maksimaalse töökiiruse. Miinusteks on programmeerimise suur töömahukus - lahenduskäigu kõik detailid tuleb süsteemile esitada - ning suured raskused programmideanalüüsimisel, näiteks optimeerimise, verifitseerimise või paralleliseerimise tarvis. Deklaratiivsed vs imperatiivsed keeled
See on rahvusvaheliselt üldtunnustatud tsiviilõiguse, eriti aga võla õiguse, kõige olulisem põhimõte. Selle kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel seadusest kõrvale kalduda, kui seadu ses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastu olus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi (VÕS § 5). Seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud VÕS-i imperatiivsete ehk kohustuslike normide puhul. VÕS sisaldab ka pool imperatiivseid norme, millest võib kõrvale kalduda vaid poole kasuks. § 5. Seaduse dispositiivsuse põhimõte Käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus
peale funktsioonide definieerimise ja sisseehitatud baasfunktsioonide (artimeetika, loendid jms) mingeid lisavahendeid. Kõik kõrvalefektid on keelatud. Puhas funktsionaalne keel ei luba muutujale väärtusi omistada. Ainus efekt, mis funktsiooni rakendamine argumentidele annab, on resultaadi leidmine. Kombineeritud funktsionaalsed keeled – MI, Lisp, Scheme – kombineerivad puhaste funktsionaalsete keelte mehhanisme imperatiivsete mehhanismidega. Rekursiooni äratundmine – funktsioon kutsub iseennast välja. On defineeritav iseenda kaudu (ei anna mingit infot). Rekursiooni baasjuht - rekursiooni enam välja ei kutsuta (tingimus, millal rekursioon lõpeb) Rekursiivne juht - rekursioon kutsutakse välja, iga välja kutse on lihtsam (kas asi läheb lihtsamaks, ise vaja välja mõelda)
soovitud tulemuste saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm tähendab eeskätt sotsiaalset kohutust. Kohustus normis tähendab, et inimene peab käituma üksnes teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu võib esineda tegevuse või tegevusetuse vormis. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile, mallile. Õigusnormi tasand algab imperatiivsete ettekirjutuste loomisest, mis reguleerivad paljude või kõigi käitumist mitte isiklike suhete alusel, üldistes huvides - heteroneemne kohustus. Sotsiaalsete normide iseloomulikud jooned: 1) käitumist motiveeriv toime; 2) kohustus; 3) realiseerimise viis; 4) eesmärk; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis. Sotsiaalsete normide funktsioonid: 1) reguleeriv - sootsiumi või ühiskonna käitumise mõjutamine soovitud suunas; 2) koordeineeriv - käitumiste ühtlustamine;
Eraõiguses väljendub see ka dispositiivsuse põhimõttes, st poolte kokkuleppel võib suhet reguleerivast sättest kõrvale kalduda (v.a juhul, kui see on vastuolus avalike huvidega). Privaatautonoomia on vahel piiratud avalikes huvides ja hõlmab: o otsustusvabadust, kellega leping sõlmida (piiratud sõlmimise sunniga monopoolse ettevõtte korral) o vabadus kujundada lepingu sisu (piiratud imperatiivsete sätetega peab olema kooskõlas heade kommetega) o vabadus valida tehingu vormi (piiratud vorminõuetega nt kinnisasjad peavad olema notariaalselt kinnitatud) Seaduse mõtte väljaselgitamine on tõlgendamine. Tõlgendada tuleb lähtudes nii seaduse sõnastusest kui ka mõttest ka eesmärgist. Kui puudub õigussuhet konkreetselt reguleeriv säte, võib kasutada analoogiat, st kohaldada õigussuhtele lähedase õigussuhte sätet.
Eraõiguses väljendub see ka dispositiivsuse põhimõttes, st poolte kokkuleppel võib suhet reguleerivast sättest kõrvale kalduda (v.a juhul, kui see on vastuolus avalike huvidega). Privaatautonoomia on vahel piiratud avalikes huvides ja hõlmab: o otsustusvabadust, kellega leping sõlmida (piiratud sõlmimise sunniga monopoolse ettevõtte korral) o vabadus kujundada lepingu sisu (piiratud imperatiivsete sätetega peab olema kooskõlas heade kommetega) o vabadus valida tehingu vormi (piiratud vorminõuetega nt kinnisasjad peavad olema notariaalselt kinnitatud) Seaduse mõtte väljaselgitamine on tõlgendamine. Tõlgendada tuleb lähtudes nii seaduse sõnastusest kui ka mõttest ka eesmärgist. Kui puudub õigussuhet konkreetselt reguleeriv säte, võib kasutada analoogiat, st kohaldada õigussuhtele lähedase õigussuhte sätet.
tehingutele, samuti teises riigis asuvate kinnisasjade kohta käivatele tehingutele. Rahvuslik kohtlemine füüsiliste isikute teovõime suhtes toimib ka avalikus huvis kehtestatud tehingupiirangute tasemel. Nt hasartmängudes osalemine või alkoholi ostmise eatsensus kui imperatiivne ja absoluutne piirang on kohaldatav nii Eesti elanike kui ka välisriigi füüsiliste isikute suhtes, olenemata sellest, et isik on teovõimeline. Kord omandatud teovõime kestvuse kaitse on teisejärguline imperatiivsete normide ees. Notariaalsete tehingute tegemisel lasub notaril kohustus kontrollida isikul teovõime olemasolu. JURIIDILISED ISIKUD REÕ-s J.H.Morris ütleb: ,,Juriidiline isik ei sünni (kuigi neid moodustatakse); see ei saa abielluda (kuigi neid võib teise äriühinguga ühendada või teise äriühingu poolt üle võtta); see ei saa lapsi (kuigi sellel võivad olla tütarettevõtted); see ei saa surra (kuigi seda võib likvideerida)."
Teatud juhtudel, kui seaduses on nii ette nähtud, on see piiratud lepingu sõlmimise sunniga, kus üks või teine pool on kohustatu lepingu sõlmima. Nt ühistranspordiga seoses (bussijuht, taksojuht) ei saa öelda, et mingil x põhjusel bussijuht lihtsalt ei taha reisijat peale võtta. Teisalt, autojuht on sunnitud sõlmima liikluskindlustuslepingu. Sisuvabaduse põhimõtte järgi võib lepingus kokku leppida ka teisiti, kui tuleneb seadusest (dispositiivsuse põhimõte). Imperatiivsete normide puhul ei tohi seadusest erinevalt kokku leppida. Sisuvabaduse piirangud on teatud juhtudeks, kuid lepingu tingimused ei tohi mingil juhul seadusega vastuollu minna (nt viivise keeld intressi korral). Vormivabadus tähendab, et lepingupooled valivad ise, millises vormis nad lepingu teevad. Teatud juhtudele on siiski kehtestatud kindlad vormid (nt notariaalne tõestamine põhiliselt kinnisvara puhul).
teha - programm on käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on: · Fortran I (1954) · Algol 60 · Cobol 60 · Fortran IV · Basic (1963) · PL/1 · Simula (1967) · Algol 68 · Pascal (1970) · SmallTalk (1972) · C (1972) · Forth · Cobol 74 · Fortran 77 · Modula 2 · Ada · QBasic · C++ (1983) Käesolevas kursuses me vaatlemegi esmajoones imperatiivsete keeltega seotud mõisteid ja juhtkonstruktsioone. Funktsionaalsed keeled Funktsionaalsete keelte omapära seisneb selles, et erinevalt imperatiivse keele programmidest ei ole üheselt ära määratud funktsioonide täitmise järjekord. Neid kasutatakse väga laialdaselt tehisintellekti probleemide lahendamisel. Tuntumad funktsionaalsed keeled on: · Lisp (1960) Programmeerimise algkursus 8 - 89 · FP (1978) · Miranda (1978) · ML (1980)
käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on: • Fortran I (1954) • Algol 60 • Cobol 60 • Fortran IV • Basic (1963) • PL/1 • Simula (1967) • Algol 68 • Pascal (1970) • SmallTalk (1972) • C (1972) • Forth • Cobol 74 • Fortran 77 • Modula 2 • Ada • QBasic • C++ (1983) Käesolevas kursuses me vaatlemegi esmajoones imperatiivsete keeltega seotud mõisteid ja juhtkonstruktsioone. Funktsionaalsed keeled Funktsionaalsete keelte omapära seisneb selles, et erinevalt imperatiivse keele programmidest ei ole üheselt ära määratud funktsioonide täitmise järjekord. Neid kasutatakse väga laialdaselt tehisintellekti probleemide lahendamisel. Tuntumad funktsionaalsed keeled on: • Lisp (1960) • FP (1978) • Miranda (1978) • ML (1980) • Hope Loogilised keeled
üldiselt tunnustatud käitumisreeglitena väljaspool konkreetset võlasuhet. Tarbija Seoses tarbijalepingute erisusega on siinkohal oluline välja tuua ka tarbija mõiste. Seadusandja on VÕSi eelnõu väljatöötamisel lähtunud põhimõttest, mille kohaselt on tarbija alati võlasuhtes, võrreldes ettevõtjaga, majanduslikus mõttes nõrgemaks osapooleks. Seetõttu, tuleb ka ettevõtjal lepingute sõlmimisel tarbijatega arvestada seadusest tulenevate imperatiivsete normidega, nt VÕS § 62. Tarbija VÕSi § 1 lg 5 kohaselt on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. 12 Ettevõtja seevastu on isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Lepingupoolte kohustused
üldiselt tunnustatud käitumisreeglitena väljaspool konkreetset võlasuhet. Tarbija Seoses tarbijalepingute erisusega on siinkohal oluline välja tuua ka tarbija mõiste. Seadusandja on VÕSi eelnõu väljatöötamisel lähtunud põhimõttest, mille kohaselt on tarbija alati võlasuhtes, võrreldes ettevõtjaga, majanduslikus mõttes nõrgemaks osapooleks. Seetõttu, tuleb ka ettevõtjal lepingute sõlmimisel tarbijatega arvestada seadusest tulenevate imperatiivsete normidega, nt VÕS § 62. Tarbija VÕSi § 1 lg 5 kohaselt on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Ettevõtja seevastu on isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes teeb tehingu, mis seondub iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. 12 Lepingupoolte kohustused
nõuetele peab vastama nende poolt valitud tehingu vorm. Lepinguvabaduse piiramine Lepinguvabadust võib piirata ainult seaduse alusel (PS§ 13). Iga lepinguvabaduse piirangu peab sanktsioneerima seadusandja ja iga seadusest alamalseisvas õigusaktis sisalduva lepinguvabaduse piirangu lubatavus peab tulenema otseselt vastava õigusakti väljaandmist õigustavast volitusnormist. Seadusest tulenevad lepinguvabaduse piirangud Tavaliselt piiratakse seaduse imperatiivsete normidega. 1) Oluliseks lepingu sisupiiranguks on TsÜS §86 heade kommete ja avaliku korraga vastuolus olevate lpingute tühisuse põhimõte. 2) VÕS § 106 lg 2 – välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõitslikult eeldatust või mis muul viisisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda.
§ 2. Õiguse tunnused ja mõiste P.1. Õiguse tunnused Õigus on koondav mõiste. Õigust kui nähtust iseloomustab rida just talle omaseid tunnuseid. Õigus on: 1) üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja -normide kogum; 2) kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem - st õigusnormid on spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õigusharudesse ja nende allharudesse (õiguse instituutidesse); 3) üldkohustuslike (imperatiivsete) käitumiseeskirjade süsteem, mis on adresseeritud kõigile isikutele (üldsubjekt) või teatud isikute ringile (erisubjekt); 4) riigi tahteline akt, st õigusnormid on loodud pädeva institutsiooni poolt (riigi institutsioonid: seadusandlik ja täidesaatev riigivõim; riigi poolt tagatuna: kohalik omavalitsus), kuid õiguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid või korporatiivsed normid;
2) majanduslike hüvede andmine või neist ilmajätmine 3) juhtimine ja järelevalve ning nendega seotud tagavad mehhanismid 4) teabevahetus 5) muud viisid (nt: tsensuur; osalusorganisatsioonide ehk osalusväljundite loomine inimestele; asustuse rajamine ning soodustuste kehtestamine paikkonnas mida soovitakse asustada; mõjutamine autoriteediga ning avaliku sõna jõuga jne jne). Tendents on, et valitsemine (haldus) asetub imperatiivsete ettekirjutuste tegija rollilt ümber piisava suunaja ning eelkõige vaba tegutsemise jaoks tingimuste looja rolli. Range planeerimise asemele astub järjest enam eelduste loomine ning stabiilsuse tagamine. Nn hüveoluühiskonna iseloomulikuks tunnuseks peetakse sotsiaalse iseregulatsiooni enamat usaldamist. Vaba ettevõtluse tingimustes kasvab järjest valitsuse vahendav ja koordineeriv ning unifitseeriv roll. Traditsiooniliselt on peale 61
annaabi.ee 
