Immuniseeerimine, vaktsiinid Immuniteet · Mittespetsiifiline · Kaasasündinud · Liigiline · Aktiivne · Humoraalne · Loomulik · Sünnipärane · Spetsiifiline · Omandatud · Adaptiivne · Passiivne · Tsellulaarne · Kunstlik · Naturaalne Passiivne immuniseerimine Patogeen-spetsiifilisi antikehi sisaldavat antiseerumite või rakkude ülekandumisel kujunev ajutine immuunsus. Immuunsuse passiivset ülekandumist Tlümfotsüütidega nimetatakse adoptiivseks immuunsuseks. Elusvaktsiinid Vaktsiinid, mis sisaldavad atenueeritud või heteroloogilist infektsiooni tekitajat Atenueerimine haigustekitaja virulentsuse nõrgestamine Komponentvaktsiinid Komponentvaktsiinid (subunits) patogeenide puhastatud protektiivsed komponendid nagu proteiinid ja epitoobid. Saadakse biokeemilisel teel Sünteetilised peptiid-vaktsiinid keemilised sünteesitud peptiidid, mis kujutavad endast patogeeni protektiivseid epitoope. Adjuvant Adjuv...
Mis on vaktsineerimine ja milleks on see vajalik? Vaktsineerimine-Antigeeni(de) viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta end tõsiste nakkushaiguste eest. Vaktsineerides aitate kaasa haiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid ning neidki, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole. Tänu vaktsineerimisele on haigestumine paljudesse rasketesse nakkushaigustesse oluliselt vähenenud ja aastas säästetakse maailmas ligikaudu 2,5 miljoni inimese elu. Mis on antigeen? Antigeen-organismile võõras molekul, mis kutsub esile immuunreaktsiooni, sealhulgas antikehade tootmise. Milliseid erinevaid vaktsiine on olemas? Vaktsiine on eri tüüpi: Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse. Elusvaktsii...
Vaksiin annab selle viiruse vastu immuunsuse ja kaitseb meid. Vaktsiini põhimõte seisneb selles, et kui me oleme haigusetekitajasse nakatanud, siis hakatakse meie kehas vastavaid antikehi tootma, kuid inimene ei ole tegelikult nakatanud. Kui nüüd peaks inimene sellesse naktuma, siis kehas on juba antikehad olemas ning me oleme selle haiguse suhtes immuunsed. Antikehad hävitavad haigusetekitajaid. Vaktsiine on kahte tüüpi elusvaktsiinid, inkativeeritud vaktsiinid ja komponentvaktsiinid. Pärast vaktsiini manustamist, võtab aega, enne kui keha harjub immuunsusega.
välditavaid nakkushaigusi kas enam ei esine või esineb neid väga harva. Seetõttu võidakse alahinnata vaktsineerimisest saadavat kasu, sest nende nakkushaiguste tegelik kuriolemus hakkab ununema. Ometi tasub kõigil seda teada ja meeles pidada, sest haigustekitajad ei ole lõplikult kadunud meie elukeskkonnast ning pealegi võivad reisijad neid alati võõrastest riikidest sisse tuua. Mille vastu vaktsineeritakse? Inimeste jaoks mõeldud vaktsiinid: Vaktsiine on mitut tüüpi: · Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse. Elusvaktsiinid on näiteks tuberkuloosivaktsiin ning leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin. · Inaktiveeritud ehk surmatud vaktsiinid sisaldavad surmatud haigustekitajaid. Inaktiveeritud vaktsiiniks on näiteks lastehalvatuse vaktsiin. · Komponentvaktsiinides on üksikud täpselt valitud antigeenid, mis on vajalikud tõhusa immuunsuse tekkeks
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus- loomariik, keelikloomade (selgroogsete) hõimkond, imetajate klass, primaatide (esikloomaliste) selts, inimlaste sugukond, perekond: inimene, liik: tänapäeva inimene ehk tark inimene (Homo sapiens sapiens). 2. Inimorganismi üldiseloomustus: inimese peamised koetüübid (epiteelkude, lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude, närvikude, sidekude, sh luu-, kõhr- ja rasvkude ning veri kui vedel sidekude). ● Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. ● Närvikude – koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Närvikudeme ülesanne on vastu võtta informatsiooni nii välis kui ka sisekeskkonnast. Paikneb närvi...
1. Prokarüoodid – on eeltuumsed rakud (rakutuumata rakud). Bakterid ja tsüanobakterid (sinivetkad). ''pro'' = enne + ''caryos'' = tuum Eukarüoodid – päristuumsed rakud. Seened, algloomad, Homo sapiens. ''eu'' = tõeline + ''caryos'' = tuum. 2. . Bakteriraku ehitus. Bakteriraku sise- ja väliskomponendid. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positivsed ja Gram- negativsed. Bakteriraku sisekomponendid: -Tsütoplasma membraan, tsütoplasma, genoom (DNA) , ribosoom, inklusioonid, plasmiid. Bakteriraku väliskomponendid: Rakusein: (Gram-positiivne, Gram-negatiivne), Rakuseina lisakomponendid: Kihn e. kapsel, viburid, piilid e.fibriad. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positiivsed ja gram-negatiivsed bak. Gram-positiivsete rakuseina ehitus: Rakusein: Peptidoglükaan (üle 40 kihi), teihhoiinhape (sisaldab suhkruid) ja lipoteihoiihape (teihhoiinhape+lipiidid). (Rakuseina stabiliseerimine). Rakuseinas polüsahhariidid....
8 tundlikud. Kuigi penitsilliin on olnud kaua aega kasutusel kõigi antraksi vormide raviks, jõuti 2001. aasta puhangu ajal järeldusele, et esimese valikuna tuleks eelistada doksütsükliini või tsiproflokatsiini. (Ray et al., 2014). Kõige olulisem võimalus ennetamiseks on loomadel esineva antraks likvideerimine ja limiteerida importimist endeemilistest piirkondadest. Kasutusel on elusvaktsiinid atenueeritud tüvedest (Ray et al., 2014). 2.3 Bacillus cereus Bacillus cereus on gram+ fakultatiivselt aeroobne spoore moodustav pulgakujuline bakter. On teada 6 Bacillus-e eri liiki: Bacillus anthracis, B. cereus, B. mycoides, B. pseudomycoides, B. thuringiensis, ja B. weihenstephanensis. Mitmed tüved on võimelised produtseerima toksiine ning põhjustama toidumürgistusi. B. cereus on nõrk konkurentsmikrofloora esindaja, kuid kasvab hästi pärast kuumutamist ja jahutamist (<48’C)
kaitsevõime tekib sisseviidud antikeha suhtes (immuunsus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul). Antikehade manustamine viib spetsiifilise immuunsuse tekkele (immuunmälu); Loomulik: haiguste läbipõdemisel Kunstlik: vaktsineermine. Vaktsiinid: mikroorganismide, nende koostisosade või produktide suspensioon, mis inimesele manustamisele kutsub esile immuunvastuse, et vältida nakkushaiguste levikut. Vaktsiinid jagunevad: 1. Elusvaktsiinid: valmistatakse nõrgenenud virulentsusega või avirulentsetest mikroorganimsidest, peamiselt viirustest. Põhjustab organimsi nakatumise, kuid ei põhjusta haigust. 2. Inaktiveeritud e surmatud vaktsiinid. 3. Anatoksiin (kuulub inaktiveeritud vaktsiinide hulka): bakterite endotoksiinid, mis on töödeldud keemiliste või füüsikaliste meetoditega, et toksiin on kaotanud oma toksilised omadused, säilitades immunogeensed omadused. 20
· temperatuuri (kuumuse) kindel, · esineks efektiivne pikaajaline mõju ühekordsel kasutamisel, · oleks sobiv kasutamiseks väikelaste vaksineerimisel. Passiivse immuniseerimise korral, ei kutsuta esile immuunsüsteemi aktivatsiooni ja ei teki immunoloogilist mälu, kaitse on lühiajaline ja ajutine. Selleks on näiteks mao hammustuste korral antav vaktsiin. Viiakse sisse puhastatud mürgiga seonduvaid antikehi. · KAHJUSTATUD E. ATENUEERITUD ELUSVAKTSIINID - kasutatakse nõrgestatud tõvestavaid mikroobe, mis pole võimelised haigust põhjustama, aga suudavad organismis tekitada tugeva B- ja T-rakulise immuunvastuse. Kahjustatud viirusvaktsiinid on andnud paremaid tulemusi, sest viiruse puhul sünteesitakse antigeene raku sees ja humoraalsed AK-d ei saa neid üldjuhul kätte, kuid samas aktiveeritakse tugev T-rakuline i.vastus (Th abiga). Kahjustatud vaktsiinid on tõhusad, piisab ühest doosist, kuid nad pole alati ohutud elusa mikroobi tõttu
on adjuvandi aktiivsus, hetkel kasutatakse inimese vaktsiinides siiski alumiinium- või kaaliumsoolasid. Antigeenide kasutamine vaktsiinides. Põhimõtteliselt võib vaktsiinides antigeenidena kasutada terveid organisme kuni väikeste peptiidideni välja. Tegelikult sisaldavad vaktsiinid nõrgestatud, surmatud organisme, inaktiveeritud toksiine (toksoide) või subtsellulaarseid fragmente. Enamik vaktsiine on viirusvastased. Elusvaktsiinid sisaldavad nõrgestatud mikroorganisme (viiruseid). Nende jaoks on kasvukeskkond muudetud vastavaks, et nende geenid muteeruks nii, et nad kaotaksid oma virulentsuse, kuid säilitaks antigeensuse. Taolised vaktsiinid tekitavad lokaliseerunud ja tugeva immuunvastuse ega vaja tavaliselt korduvvaktsineerimist. Samas on elusvaktsiinide manustamine immuunkomprimeeritud isikutele raskendatud. Antigeenide kasutamine vaktsiinides tähendab kunstlikku aktiivset immuniseerimist.
Hospitaliseeritud patsiendid tuleks aga isoleerida. • Spetsiifiline viirusvastane ravi puudub, suremus ja surevus tulenevad dehüdratatsioonist ja elektrolüütide ja happe-leelis- tasakaalu häiretest. • Vaktsiini arendamine on prioriteetne laste kaitsmiseks. Eksperimentaalsed vaktsiinid kasutavad reesusahvide ja Nebraska vasikate kõhulahtisuse viiruste tekitajaid – nad ei põhjusta inimesel haigust, aga võivad tekitada kaitse. Inimkatsetes on nõrgestatud elusvaktsiinid ja reassorteeritud lehma-inimese viirus. Aga on võimalik, et need ei kaitse kõigi serotüüpide eest. Viirused mõmm :) 05/06 Prioonid Struktuur. Ebatavalised aeglased viirused – prioonid – põhjustavad aeglaseid neurodegeneratiivseid haigusi: kuru, CJD, Gerstmann- Sträussler-Scheinker sündroom, fatal familial insomnia (FFI) ja loomadel scrapie, hullulehmatõbi, ülekantav naaritsa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
