Kultuurile tooks kahju see, et osa ressurssi läheb selle peale, et nende kultuuri arendada ja kulutada vahendeid nende keeleõppeks ja ka kultuuriõppeks. Kindlasti tuleb immigratsioon ka kasuks majandusele ja iibele. Majanduses kasvab kiiresti rahvusvaheline kaubandus ja kapitalivood liiguvad kiiremini üle maailma. Immigratsiooniga suureneb ka tolerantsus teiste rahvaste suhtes. Sisserändega tekivad ka rahvusvahelised organisatsioonid. Minu arvates on siiani Eestis aga olnud immigratsioonipoliitika stabiilne ning piiranud piisavalt sisserännet, kuid siiski ei saaks Eesti püsimajäämist kindlustada ilma sisserändeta.
Illegaalne immigratsioon ja sellega kaasnevad probleemid Immigratsioon ehk sisseränne on inimeste ränne ühte riiki teisest riigist sihtriigi seisukohast vaadatuna. Lähteriigi seisukohast vaadatuna on see emigratsioon. Eestis on suhteliselt range immigratsioonipoliitika ja sisserändevoogusid reguleerib kvoot. Aastane immigratsioonikvoot on Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,05% Eesti alalisest elanikkonnast. Sisserände piirarvu sätestamise eesmärgiks on piirata sisserändavate välismaalaste arvu Eesti elanike õiguste ja huvide kaitseks. Alates 2002. aastast, kui pereränne arvati kvoodiarvestuse alt välja, ei ole kvoot täitunud.
Euroopa kultuuriruumi väärtushinnanguid ohustab sallivus. Tänapäevases ühiskonnas ei ole me harjunud inimestega, kes ei ole nagu meie. Kui tänaval jalutab vastu mustanahaline inimene, jääme me kõik alati temale järele vaatama. Tegelikult on ta aga samasugune nagu meie. Vana hea Euroopa tolerants Kolmandast Maailmast pärit pagulaste suhtes näib olevat jõudnud piirini, kus ligikaudu viiendik rahvast paljudes maades on valmis hääletama võimule karmima immigratsioonipoliitika toetajad. Inimesed on niivõrd pagulaste vastu, sest on levinud arvamus, et pagulased ei tee ise üldse tööd, vaid elavad toetustest, mida riik neile pakub meie rahadest. Ometi on sotsiaalmeedias levinud pilte ning postitusi sellest, kus mustanahaline teeb tööd riigis, kuhu ta on immigreerunud. Eurooplane ei ole väga salliv teistsuguste inimeste vastu, näiteks nagu on pagulased. Poliitik Tunne Kelam on öelnud: „Euroopa solidaarsus tähendab mitte üksnes „kõik
Maavarad – rauamaak, uraanimaak, vasemaak. RAHVASTIK Keskmine tihedus on 20 in/km2. Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. 90% rahvast elab riigi lõunakolmandikul, kolmandik elab 3 suuremas linnas. Linnades elab ~85%. Riigikeeleks on rootsi keel, kuulub indoeuroopa keelkonda, germaani keelrühma. Kuni II maailmasõjani oli Rootsi rahvusriik, 20. sajandi viimastel kümnenditel seoses väga leebe immigratsioonipoliitika tõttu on suurenenud märgatavalt välismaalaste ja välismaale sündinute osakaal rahvastikus. Iive on tänapäeval väike, aga positiivne. Töötuid on 8%. MAJANDUS Majanduspoliitikat iseloomusavad: Valitsuse rahanduspoliitika stabiilsus Laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poolitika, mida võimaldavad kõrged maksud. Tööturu poliitilised programmid. Viimastel kümnenditel on majandus läbi teinud suuri muutusi ja keskendub
elanikkonna sissetulekust, samas kui 93%-le vaestele langes vaid 4%sissetulekutest), Euroopa majanduse nõrkus (reparatsioonide ja sõjavõlgade tasumisega hädas olnud eurooplased ei suutnud oma majandust korda seada ega ka Ameerika kaupu osta. Ka president Hoover süüdistas kriisi puhkemises eurooplasi), USA impordipoliitika (ameeriklased kehtestasid liiga kõrged tollitariifid sisseveetavatele kaupadele, mis põhjustas majanduslikku langust ka teistes riikides) ning USA immigratsioonipoliitika (sisserände piirangud olid nii USAs kui ka Euroopas rassistliku värvinguga, samas pidurdas see ka tarbijaskonna kasvu. Probleemi süvendas ka 1920-ndail aastail vähenenud sündivus). Sellest aitas väljuda Franklin Delano Roosevelt, kes presidendiks valituna esitas kohe rahvale oma kriisist väljumise kava, mida ta nimetas uueks kursiks ning mille aluseks oli Maynard Keynesi kriisiravipoliitika (keinsianism).
igale lapsele). 4 5. Vaimult suureks(arendame keskkonnateadlikkust; kultuuriasutuste toetamine) 6. Aktiivne kodanik, tugev riik (meedia vabaduse kaitsmine; ID-kaardi edasiarendamine; ). 7. Eestis on hea elada (konservatiivne kodakondsus-ja immigratsioonipoliitika; haritud eestlased kodumaale tagasi; mitte-eestlastele tasuta keeleõpe algtasemel). Reformierakond Maailmavaade: Parem Eesti kõigile! 1. Esikohal on inimese vabadus. 2. Liberaalid pooldavad ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga nende tarbimiselt. 3. Turul saab edukalt tegutseda see inimene või firma, kes arvestab teiste inimeste ja firmade huvide ning vajadustega. 4
Euroopa Liit saab olla efektiivne ja tugev vaid koostöös tehes ning see põhimõte kehtib ka ühises ja operatiivses koostöös Euroopa Liidu välispiiril. Ülioluline on üheskoos tegeleda ka kuritegelike rühmitustega ning sisserändajate teekonna organisaatorite peatamistega. Minu arvates on see Euroopa Liidu jaoks oluline teema, millega on siiamaani liiga leebelt tegeletud. Kasutatud allikad: Annus, Ruth 2009. Eesti võimalused ja valikud immigratsioonipoliitika kujundamisel. - Riigikogu Toimetised. Tallinn. Euroopa Liidu poliitika lahtiseletatuna. Piirid ja julgeolek. 2013. Euroopa Komisjoni teabevahetuse peadirektoraat. Brüssel. Amnesty International 2014. Greece: stop unlawful and shameful expulsion refugees and migrants. https://www.amnesty.org/en/articles/news/2014/04/greece-stop-unlawful-and-shameful-expulsion- refugees-and-migrants/ (08.04.2015) Euroopa Liidu ametlik veebileht 2014 http://europa.eu/about-
*Ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse 1930. *Majanduslangus põimus poliitilise kriisiga, mis lõppes autoritaarse riigipöördega 1934. *30ndate II pool oli majanduses edukas. *Peamised väljaveokaubad põllusaadused. *Kaubanduspartnerid Soome, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia. Suur ülemaailmne majanduskriis: Põhjused: *Ületootmine põllumajanduses. *Riik ei sekkunud piisavalt majandusellu. *Maailmamajandus polnud kohanenud I ms muutustega. *USA impordi- ja immigratsioonipoliitika olid valed. Olemus *Langes tootmise tase. *Suurenes tööpuudus. *Palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti. *Nälg. *Mässud. Tagajärjed *Hakati tootma sõjatehnikat. *Sisepoliitilise olukorra teravnemine.*Diktatuuride kehtestamisele kaasaaitamine. New Deal F.D Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tundud majanduskriisist väljumiseks. *Kontroll panganduse üle. *Riik reguleeris põllumajandust. *Loodi uusi töökohti. *Abirahasüsteem. *Tootmise elavdamine.
inimeste toetuse tõstmine; eraalgatuslik abivajajate toetamine). o Haridus toob õnne (paindlik õppesüsteem; pereraha suurus sõltub õppevormist ja kooliastmest; arvuti igale lapsele). o Vaimult suureks(arendame keskkonnateadlikkust; kultuuriasutuste toetamine) o Aktiivne kodanik, tugev riik (meedia vabaduse kaitsmine; ID-kaardi edasiarendamine; ). o Eestis on hea elada (konservatiivne kodakondsus-ja immigratsioonipoliitika; haritud eestlased kodumaale tagasi; mitte-eestlastele tasuta keeleõpe algtasemel). o Loov majandus (valitsussektori eelarve tasakaalus; laene ei võta; tööturg paindlikumaks). o Inimesed maksust vabaks, tarbimine ja reostamine maksu alla (ettevõtte tulumaksusüsteemi kaitsmine; maksude maksmine võimalikult lihtne). Reformierakond Maailmavaade: Parem Eesti kõigile! o Esikohal on inimese vabadus.
II sammas: ühine välis- ja julgeolekupoliitika (V jaotis) * Eesmärgid · Kaitsta liikmesriikide ühiseid huve, väärtusi ja sõltumatust · Tugevdada liidu ja tema liikmesriikide julgeolekut · Säilitada rahu ja tugevdada RV julgeolekut kooskõlas ÜRO, NATO, Helsingi lõppakti ja Pariisi rahukonverentsi põhimõtetega III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes (VI jaotis) * Ühist huvi" pakkuvad valdkonnad · Asüülipoliitika · Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad · Immigratsioonipoliitika · Narkomaaniavastane võitlus · Pettustevastane võitlus · Õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades · Tollikoostöö · Politseikoostöö EL (Maastrichti) lepinguga lisandunud peamised uued poliitikavaldkonnad: 1) ühine välis- ja julgeolekupoliitika 2) koostöö õigus- ja siseküsimustes 1.5. Amsterdami leping Leping sõlmiti aastal 1997, jõustus 1999. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia,
Üle poole miljoni neist palub ajutist varjupaika välisriikidelt. Need on inimesed, kelle elu ei pruukinud veel aasta tagasi küll olla jõukas, kuid ei erinenud palju sellest, kuidas elame meie siin Tallinnas, Võrus või Jõhvis. Eesti pole tänaseni pakkunud kaitset kellelegi. 58 taotlejast üheksa on saanud meilt juba äraütleva vastuse. Pole meie sõda, pole meie probleemid, öeldakse. Meil on konservatiivne immigratsioonipoliitika, kõlab valitsuse mantra. Asugu ümber oma riigi piires, Lvivi mahub palju Donetski põgenikke, võib õlgu kehitades ja ÜRO konventsioonide üldreeglitele viidates kogu probleemi Kiievi kanda jätta. ÜRO põgenikeorganisatsiooni väitel ei suuda aga Ukraina sisepagulastega toime tulla. Kuid mis meil sellest, jõuab siis väike Eesti kõiki maailma probleeme lahendada? Seesama väike Eesti, kes
Jätkavad oma elulaadi ja loovad kohaliku maksumaksja kulul paralleelühiskondi. 34. Riikidevahelise tehnosiirde mudelid Migrandi mudel keskendub ajude ehk oskustööjõu sissetoomisele teistest maadest. USA võtab vastu ligikaudu pool miljonit registreeritud immigranti aastas. Muidugi eelistatakse noori, terveid ja harituid, kellel on olemas USA-le vajalikud oskused. Selline immigratsioonipoliitika on säästnud USA-le tohutult haridus- ja koolituskulusid. ¼ kuni 1/3 USA diplomiinseneridest on esimese põlve migrandid. USA võime kasutada ära teiste maade talente on andnud talle olulise konkurentsieelise teiste maade ees. Migrandi mudelit kasutavate maade hulka kuuluvad veel Kanada, Austraalia jt. Riistvara mudelis on põhirõhk tööstusseadmete massilisel impordil
kristlased. Kui paavsti suursaadikul paluti sekkuda juutide küüditamisse Slovakkiast Auschwitzi ja hoolida juudi laste süütust verest, vastas viimane: "Mitte kuskil maailmas ei ole olemas juudi laste süütut verd. Igasuguses juudi veres on süüd. Te peate surema. See on karistus, mis on teid selle patu [ristilöömise] tõttu oodanud." 21 Sveits sulges oma piirid. Kanada ja Ameerika range immigratsioonipoliitika ei lasknud paljudel juutidel nendesse maadesse minna. Briti valitsus taganes juutidele antud lubadusest anda neile kodumaa (1917. aasta Balfouri deklaratsioonis sisaldunud väide). See asjaolu sulges ukse ka tuhandetele juutidele, kes taotlesid asüüli Palestiinas natside valitsusajal ja kohe pärast seda. Eriti tuleks meenutada Struma tragöödiat. Pärast seda, kui britid juutidele selja pöörasid, sai 1942. aastal põgenikke täis laev Mustas meres torpeedotabamuse.
26. VI 1999. a. alustas Saksa valitsus kolimist Bonnist ajaloolisse pealinna Berliini, kus kevadel valmis 600 miljoni marga eest remonditud Riigipäevahoone. Esimene Bundestagi istung toimus uues hoones 6. septembril 1999. a. 2002. a. parlamendivalimised võitis taas G. Schröder. Kuid nagu näitasid 2004. a. kohalikud parlamendivalimised, on Saksamaal ohtralt vastuolusid tekitanud Schröderi tööturureform ja immigratsioonipoliitika. Selle tulemusena korjasid Saksimaal ja Brandenburgi liidumaa kohalikel Maapäeva valimistel suurparteide kõrval hulga rohkem hääli kui eelmistel valimistel nii parem- kui vasakäärmuslikud erakonnad. Eriti sokeeris avalikkust Saksimaal 9,2% häältest ning 12 kohta parlamendis kogunud saksa Natsionaaldemokraatliku Partei (NPD) edukas esinemine (eelmistel valimistel vaid 1,4% hääli). Paljudes maaringkondades suutiski NDP koguda sotsiaaldemokraatidest rohkem hääli
1. Illegal entry (illegal border crossing) 2.Entry using false documents 3. Entry using legal documents, but providing false information in those documents 4. Overstaying a visa-free travel period or temporary residence permit 5. Loss of status because of nonrenewal of permit for failing to meet residence requirements or breaching conditions of residence 6. Being born into irregularity 7. Absconding during the asylum procedure or failing to leave a host state after a negative decision Immigratsioonipoliitika: EL püüab ühtlustada oma pagulaste poliitikat –pagulane kui n.ö. tugevalt kaitstud subjekt Ka immigratsioonipoliitikasse tuuakse järjest rohkem USA, Kanada, Austraalia immigratsioonipoliitika elemente. Nõudluse (tööjõu vajaduse vms) hindamiselt minnakse üle pakkumise hindamisele (punktisüsteem) Nõudluse hindamine: 1. Sisserände kvoodid – määravad sisserände üldvoo 2. Selektiivne konkreetsete erialade esindajate lubamine riiki
* Põhiprintsiibid · Süsteemne koostöö · Ühised seisukohad kaitseküsimustes · Ühismeetmed (joint action) · Koordineeritud seisukohad RV konverentsidel ja organisatsioonides · Ühise välis- ja julgeolekupoliitika väljatöötamine · WEU, kui kaitseküsimuste lahendaja ja kaitsepoliitika elluviija III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes (VI jaotis) * Ühist huvi" pakkuvad valdkonnad · Asüülipoliitika · Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad · Immigratsioonipoliitika · Narkomaaniavastane võitlus Euroopa Liidu põhikursus · Pettustevastane võitlus · Õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades · Tollikoostöö · Politseikoostöö * Koostöömeetodid · Ühised seisukohad · Ühisaktsioonid · Konventsioonid * Koordineeriv Komite 15.Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, nende peamised erinevused (formaalselt ja juriidiliselt) 4
* Põhiprintsiibid • Süsteemne koostöö • Ühised seisukohad kaitseküsimustes • Ühismeetmed (joint action) • Koordineeritud seisukohad RV konverentsidel ja organisatsioonides • Ühise välis- ja julgeolekupoliitika väljatöötamine • WEU, kui kaitseküsimuste lahendaja ja kaitsepoliitika elluviija III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes (VI jaotis) * Ühist huvi” pakkuvad valdkonnad • Asüülipoliitika • Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad • Immigratsioonipoliitika • Narkomaaniavastane võitlus Euroopa Liidu põhikursus • Pettustevastane võitlus • Õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades • Tollikoostöö • Politseikoostöö * Koostöömeetodid • Ühised seisukohad • Ühisaktsioonid • Konventsioonid 4 * Koordineeriv Komite 15.Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, nende peamised erinevused (formaalselt ja juriidiliselt)
* Põhiprintsiibid · Süsteemne koostöö · Ühised seisukohad kaitseküsimustes · Ühismeetmed (joint action) · Koordineeritud seisukohad RV konverentsidel ja organisatsioonides · Ühise välis- ja julgeolekupoliitika väljatöötamine · WEU, kui kaitseküsimuste lahendaja ja kaitsepoliitika elluviija III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes (VI jaotis) * Ühist huvi" pakkuvad valdkonnad · Asüülipoliitika · Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad · Immigratsioonipoliitika · Narkomaaniavastane võitlus Euroopa Liidu põhikursus · Pettustevastane võitlus · Õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades · Tollikoostöö · Politseikoostöö * Koostöömeetodid · Ühised seisukohad · Ühisaktsioonid · Konventsioonid * Koordineeriv Komite 15.Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, nende peamised erinevused (formaalselt ja juriidiliselt) 4
* Põhiprintsiibid · Süsteemne koostöö · Ühised seisukohad kaitseküsimustes · Ühismeetmed (joint action) · Koordineeritud seisukohad RV konverentsidel ja organisatsioonides · Ühise välis- ja julgeolekupoliitika väljatöötamine · WEU, kui kaitseküsimuste lahendaja ja kaitsepoliitika elluviija III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes (VI jaotis) * Ühist huvi" pakkuvad valdkonnad · Asüülipoliitika · Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad · Immigratsioonipoliitika · Narkomaaniavastane võitlus Euroopa Liidu põhikursus · Pettustevastane võitlus · Õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades · Tollikoostöö · Politseikoostöö * Koostöömeetodid · Ühised seisukohad · Ühisaktsioonid · Konventsioonid * Koordineeriv Komite 15.Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, nende peamised erinevused (formaalselt ja juriidiliselt) 4
Clinon arvas, et Mehhiko majanduse langusel on negatiivne mõju ka USA omale. Ta esitas plaani, mis oleks Mehhiko olukorda kergendanud aga Vabariiklaste kontrolli all olev Kongress lükkas plaani tagasi. Vastuseks koostas Clintoni administratsioon 20 mrd laenupaki, et taastada rahvusvaheline usaldus Mehhiko vastu. Sellega nõustuti ning 1997 jaanuaris 3 aastat enne tähtaega suutis Mehhiko võla tagastada. Siiski jäid uimastide smugeldamine ja USA Mehhiko vastane immigratsioonipoliitika suhteid mürgitama. Kuuba Pärast läbirääkimisi Kuuba esindajatega avaldas mais 1995 vastuolulise poliisi, millega anti 20000 Kuuba põgenikule automaatselt asüüli. Et vältida massilist põgenike sissetungi USA- sse pidi kõik järgmised põgenikud tagasi saadetama. Samuti rakendas Clinton nn kuiva ja märja jala poliitikat. See seisnes selles, et põgenikud, kes püüti USA piirivetes kinni saadeti tagasi aga need, kes jõudsid USA pinnale võisid jääda
* Ühist huvi" pakkuvad valdkonnad · Asüülipoliitika · Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad · Immigratsioonipoliitika · Narkomaaniavastane võitlus · Pettustevastane võitlus · Õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades · Tollikoostöö · Politseikoostöö
Paljude arengumaade panus tehnoloogiate väljatöötamisse on praktiliselt nullilähedane. Riikidevaheline tehnosiire on kirjeldatav nelja põhimudeli abil. Migrandi mudel keskendub ajude ehk oskustööjõu sissetoomisele teistest maadest. USA võtab vastu ligikaudu pool miljonit registreeritud immigranti aastas. Muidugi eelistatakse noori, terveid ja harituid, kellel on olemas USA-le vajalikud oskused. Selline immigratsioonipoliitika on säästnud USA-le tohutult haridus- ja koolituskulusid. 1/4 kuni 1/3 USA diplomiinseneridest on esimese põlve migrandid. USA võime kasutada ära teiste maade talente on andnud talle olulise konkurentsieelise teiste maade ees. Migrandi mudelit kasutavate maade hulka kuuluvad veel Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Argentiina jt. Riistvara mudelis on põhirõhk tööstusseadmete massilisel impordil. Riigi
Ühise välis- ja julgeolekupoliitika väljatöötamine WEU, kui kaitseküsimuste lahendaja ja kaitsepoliitika elluviija Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse lepingud · 1992 Euroopa Liidu leping (jõustunud 1993) · III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes (VI jaotis) Ühist huvi" pakkuvad valdkonnad Asüülipoliitika Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad 9 Immigratsioonipoliitika Narkomaaniavastane võitlus Pettustevastane võitlus Õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades Tollikoostöö Politseikoostöö Koostöömeetodid Ühised seisukohad Ühisaktsioonid Konventsioonid Koordineeriv Komitee · 1994 Euroopa Majandusruumi leping(EEA), EFTA ja EU · 1995 Austria, Soome ja Rootsi ühinemine EL-ga · 1994- 1996 10 Kesk-ja Ida-Euroopa riigi liitumisavaldused
hulgal osaajaga töökohti õpingute kõrval töötajatele. Muuhulgas töötavad demokraadid programmi "Ükski laps ei jää tahaplaanile" kallal, millega tahetakse pakkuda õpetajatele rohkem toetust ja abivahendeid, vähendamata samas nende vastutust ning otsustusõigust. Samuti on president Obama algatanud revolutsioonilise "Võidujooks tippu" programmi, millega soovitakse edendada innovaatilisust haridusvaldkonnas. (Democrats, 2014d) Immigratsioonipoliitika: Demokraadid on alati toetanud riigi mitmekesisust, kuid nad on kindlal seisukohal, et USA immigratsioonipoliitika vajab reformimist. Nad leiavad, et illegaalsed immigrandid tuleb üles leida, ajada korda nende dokumendid, seejärel võimaldada neile aga keeleõpe ning võimalus saada kodakondsus. Demokraadid peavad mmigratsioonireformi tähtsaks, sest see aitab nende meelest jätkata traditsiooni, milles sisserändajad on toonud Ameerika Ühendriikide majandusse innovatsiooni ja uusi
Koostööd tehti valitsuste vahel, Ühenduse institutsioonide roll vähendatud. · 1992: kuna EMÜ nimi ei väljendanud enam laialdast koostööd, muudeti see EL lepinguga (Maastrichti leping) Euroopa Ühenduseks (EÜ). · Sama lepinguga loodi ka uus organisatsioon: EL. · EL lepingusse kirjutati sisse uued valdkonnad: - ühine välis- ja julgeolekupoliitika, - justiits- ja siseküsimused, s.h politseikoostöö, varjupaigaõigus, välispiiride kontroll ja immigratsioonipoliitika. · Maastrichti leping: alus ühisele majandus- ja rahaliidu loomisele (selle tulemusena pidi kasutusele võetama ühisraha). Moodustati Euroopa Keskpank (EKP). · Alates 1.01.1999 alustas EKP ühise rahapoliitika elluviimist. · Sularahana lasti 1.01.2002 käibele euro. 83. EL õigusaktid. · Euroopa Liidu õigusaktid · Määrus on üldkohaldatav õigustloov akt, tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
annaabi.ee 
