a2 b2 =0 a2 b2 PARALLEELSED SIRGED =0 PARABOOL y = 2 px 2 paralleelsed ühtivad imaginaarsed paralleelsed y2 = b2 y2 =0 y 2 = b 2 A B Ruutvorm =0 Karaktervõrrand: 2 ( A + C ) + = 0 , kus = 12 B C 89. UURIMINE Kanooniline kuju: 1 X 2 + 2Y 2 + =0
22. Osa nimetaja nullkohtadest on reaalsed ja kordsed O2 = n + n 1 + + ( x a) ( x a) x a Ax + B C D 23. Osa nimetaja nullkohtadest on imaginaarsed ja erinevad O3 = 2 + + + x + px + q x b x c Ax + B Cx + D 24. Osa nimetaja nullkohtadest on imaginaarsed ja kordsed O4 = 2 + 2 + ( x + px + q ) 2
a2 b2 =0 a2 b2 PARALLEELSED SIRGED =0 PARABOOL y = 2 px 2 paralleelsed ühtivad imaginaarsed paralleelsed y2 = b2 y2 =0 y 2 = b 2 A B Ruutvorm =0 Karaktervõrrand: 2 ( A + C ) + = 0 , kus = 12 B C 89. UURIMINE Kanooniline kuju: 1 X 2 + 2Y 2 + =0
22. Osa nimetaja nullkohtadest on reaalsed ja kordsed O2 = n + n 1 + + ( x a) ( x a) x a Ax + B C D 23. Osa nimetaja nullkohtadest on imaginaarsed ja erinevad O3 = 2 + + + x + px + q x b x c Ax + B Cx + D 24. Osa nimetaja nullkohtadest on imaginaarsed ja kordsed O4 = 2 + 2 + ( x + px + q ) 2
Kultuuri perspektiivid 1: ratsionalism: kultuur on eesmärkide saavutamise vahend. Funktsionalism: kultuur kui muutujate süsteem ja kohanemismehhanism, tagab organisatsiooni säilimise. Tähtis, kuidas kultuur funktsioneerib! Sümbolism: kultuur kui tähenduste süsteem, kui metafoor. Kõik toimingud sõltuvad sellest, mis tähendus neile omistatakse. Kultuuri ülesehitus: sümbolid: sõnad, zestid, zargoon, stiil, rõivastus jne. Kangelased: elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed jne. Rituaalid: pöördumine, tervitamine, austusavaldused, tseremooniad, miitingud, liikmeks võtmine jne. Väärtused: eelistused, mida antud kultuur peab oluliseks, mis on hea/halb, räpane/puhas jne. Kultuuritüüpide uurimine: idealtüüpide meetod R.Harrison, C.Handy. Dimensioonide meetod Geert Hofstede. Kahemõõtmeline maatriks. Organisatsioonikultuur võib olla kõrge tsentraliseeritusega, kõrge formaliseeritusega, madala tsentraliseeritusega, madala formaliseeritusega.
Kultuuri perspektiivid 1: ratsionalism: kultuur on eesmärkide saavutamise vahend. Funktsionalism: kultuur kui muutujate süsteem ja kohanemismehhanism, tagab organisatsiooni säilimise. Tähtis, kuidas kultuur funktsioneerib! Sümbolism: kultuur kui tähenduste süsteem, kui metafoor. Kõik toimingud sõltuvad sellest, mis tähendus neile omistatakse. Kultuuri ülesehitus: sümbolid: sõnad, zestid, zargoon, stiil, rõivastus jne. Kangelased: elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed jne. Rituaalid: pöördumine, tervitamine, austusavaldused, tseremooniad, miitingud, liikmeks võtmine jne. Väärtused: eelistused, mida antud kultuur peab oluliseks, mis on hea/halb, räpane/puhas jne. Kultuuritüüpide uurimine: idealtüüpide meetod R.Harrison, C.Handy. Dimensioonide meetod Geert Hofstede. Kahemõõtmeline maatriks. Organisatsioonikultuur võib olla kõrge tsentraliseeritusega, kõrge formaliseeritusega, madala tsentraliseeritusega, madala formaliseeritusega.
EESTI LASTEKIRJANDUS. KONTROLLTÖÖ TEEMAD JA KÜSIMUSED. Algupärane lastekirjandus- emakeeles koostatud esmakordne tekst Fantaasiakirjandus- rääkivad mänguasjad, imaginaarsed olendid (nt draakonid), ajas rändamine. Mütoloogia- ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum,kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Müüt- jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust.
füüsilise maailma nähtusi sümbolite maailma kujunditeks; Kultuuri ülesehitus 1 I. Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika 1 Sümbolid: sõnad, zestid, zargoon, stiil, rõivastus, soeng, kujundid, objektid, staatuse sümbolid, st kõik, mis kannab tähendust antud kultuuri kandjate jaoks ja jääb võõrastele arusaamatuks; Kultuuri ülesehitus 1 I. Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika 2 Kangelased: elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed tegelased, kes kehastavad omadusi, mis antud kultuur väärtustab, kes annavad teistele eeskuju; Kultuuri ülesehitus 1 I. Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika 3 Rituaalid: pöördumine, tervitamine, austusavaldused, tseremooniad, miitingud, liikmeks vastuvõtmine, kooslusest väljaarvamine, st kollektiivsed toimingud, mis tehnilises mõttes on küündimatud, kuid antud inimkooslusele sotsiaalselt olulised, mille väärtus on neis toiminguis endis;
Abstraktne ekspressionism: USA-s peale II MS. Euroopa oli vallutatud Saksamaa poolt ja suurem osa kunstnikke põgenes USA-sse. Sürrealistidel oli kõige kergem ennast maksma panna, kuna nende eesotsas oli Andre Breton. New Yorgi sõjajärgse koolkonna ajaloo alustab Arshile Gorky ,,Maks on kuke hari". Kasutati tegevusmaali ja abstraktse ekspressionismi mõtet. Robert Morthewell New Yorgi koolkonna vaimne liider. Adolph Gottleib sarjad ,,Piktograafid", ,,Imaginaarsed maasikud", ,,Plahvatus". Skulptuuris David Smith. Internatsionaalne stiil: arhitektuur peale II MS. Mõiste võeti kasut. USA-s: nim. uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuuri. Walter Gopius kavandas mitu hoonet ülikoolile jne. L.M. van der Rohe. Uued pilvelõhkujad olid klaasist, hoone sisemised ,,skeletid" ja teraskarkassid. Stiil rahuldas esteetilised ja sotsiaalsed vajadused. Stiil muutus massiliseks ja tema triumf vaibus. Orgaaniline arhitektuur
Organisatsioonilises tegelikkuses konverteeritakse füüsilise maailma nähtusi sümbolite maailma kujunditeks; 37 Kultuuri ülesehitus 1 I. Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika sümbolid: sõnad, zestid, zargoon, stiil, rõivastus, soeng, kujundid, objektid, staatuse sümbolid, st kõik, mis kannab tähendust antud kultuuri kandjate jaoks ja jääb võõrastele arusaamatuks; kangelased: elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed tegelased, kes kehastavad omadusi, mis antud kultuur väärtustab, kes annavad teistele eeskuju; rituaalid: pöördumine, tervitamine, austusavaldused, tseremooniad, miitingud, liikmeks vastuvõtmine, kooslusest väljaarvamine, st kollektiivsed toimingud, mis tehnilises mõttes on küündimatud, kuid antud inimkooslusele sotsiaalselt olulised, mille väärtus on neis toiminguis endis; 38 Kultuuri ülesehitus 2 II. Kultuuri tuum
kultuuris hea/halb, lahke/kuri, aus/ebaaus, ilus/inetu, puhas/räpane, soliidne/ebasoliidne, kombekas/kasvatamatu, loomulik/ebaloomulik, mõistlik/mõistusevastane, auväärne/autu. VAADELDAV KULTUUR: igapäevane praktika sümbolid:sõnad, zestid, zargoon, stiil, rõivastus, soeng, kujundid, objektid, staatuse sümbolid, st kõik, mis kannab tähendust antud kultuuri kandjate jaoks ja jääb võõrastele arusaamatuks; kangelased:elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed tegelased, kes kehastavad omadusi, mis antud kultuur väärtustab, kes annavad teistele eeskuju; rituaalid:pöördumine, tervitamine, austusavaldused, tseremooniad, miitingud, liikmeks vastuvõtmine, kooslusest väljaarvamine, st kollektiivsed toimingud, mis tehnilises mõttes on küündimatud, kuid antud inimkooslusele sotsiaalselt olulised, mille väärtus on neis toiminguis endis; 12. Organisatsioonikultuuri mõjutavad tegurid kultuur, käitumine, hoiakud, väärtused 13
11.02.15 Proosatekst kui fiktsioon Ilukirjandus on valdavalt fiktsionaalne. Fiktsioon (lad. fictio või fingere ’väljamõeldis, teesklus’ või ’moodustamine, kujundamine’) Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus. Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks. Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil) Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse Fiktsionaalne narratiiv, jutustav proosa sisaldab väljamõeldud lugusid Proosa ja luule Luulest kõneldakse kui millestki erilisest, mis vastandub proosale. Luule on proosa suhtes midagi pidulikku, ta on justkui ehitud kõne ja ehiskõne. Seega luuakse opositsioon „luule-proosa“
− 2 =0 a b 113. Hüperbooli fookused - F1 (−c , 0 ) , F2 (c , 0) 114. Hüperbooli harud - 115. Hüperbooli sümmeetriateljed- 116. Hüperbooli keskpunkt Olgu O hüperbooli fookustega määratud lõigu F1F2 keskpunkt. Hüperbool on sümmeertiline punkti O suhtes. Punkti O nim. hüperbooli keskpunktiks. 117. Hüperbooli tipud –A(-a,0), B(a,0) imaginaarsed tipud: C(c,0), D(0,-b) c 118. Hüperbooli ekstsentrilisus – e = a >1 b2 119. Hüperbooli fokaalparameeter- p= a 120. Hüperbooli Fokaalraadiused - r 1=|a+ex 0|, r 2=¿ a−ex 0∨¿ a a 121
0). Hüperbooli võrrandi kirjapanekuks koordinaatides leiame esmalt lõikude F1X ja F2X pikkused koordinaatide kaudu. Et F1X = (x1 + c, x2), F2X = (x1 - c, x2), x2 y2 - =1 a2 b2 Hüpooli (ellipsi) kanooniline reeper ristreeper {0; e ,e } 1 2 Hüperbooli fookused - Punkte F1 ja F2 nimetame hüperbooli fookusteks. Hüperpooli keskpunkt - Ristreeperi alguspunkt ehk pooluse O paigutatud lõigu F1F2 keskpunkti. Hüperbooli imaginaarsed e ebatipud punktid B1(0,-b) ja B2(0,b) Hüperbooli tipud - A1(-a, 0), A2(a, 0) , leitakse hüperbooli kanoonilisest võrrandist asenduste x1 = 0 ja x2 = 0 teel. Hüperbooli harud 2 tükki, millest hüperbool koosneb. Hüperbooli sümmeetriateljed- kanoonilise reeperi baasivektorite poolt määratud koordinaatteljed on hüperbooli sümmeetriatelgedeks. Hüperbooli reaaltelg (imaginaartelg) Hüperbooli samal sümmeetriateljel
aktiivtakistus ja X on reaktiivtakistus. Faasid pinge ja voolu vahel (phasor) - Ideaalse aktiivtakistuse korral eksisteerib ainult aktiivtakistus ja impedants on Z=R ja pinge ja voolu väärtuste vahel ei ole faasi erinevust, E=0. Reaktiivtakistus tekitab pinge ja voolu vahel faasi erinevuse, st nende makismaalväärtused ei lange ajaliselt kokku. Reaktiivtakistus on põhjustatud induktiivsuspoolist või mahtuvuskondensaatorist. Ideaalsed induktiivsused L ja mahtuvused C omavad ainult imaginaarsed reaktiivtakistust Z L= jL või ZC=1/jL , kus on sagedus. Elektrienergi arvestamine - Kasulikku tööd teeb ainult aktiivtakistus. Reaktiivtakistus nihutab voolu ja pinget, kuid koormab ülekandeliine. Elektrienergiaarvestid mõõdavad aktiivkomponenti või reaktiivkomponenti. Aktiivenergiarvesti suudab mõõta lubatud hälbe piirides ainult aktiivenergiat E= UIt, kus t on aeg voolu ja pinge faasi nihkega kuni cos = -0,5 (induktiivsus) või või cos =0,8 (mahtuvus). 28
maailma kujunditeks; Kultuuri ülesehitus 1 .� I. Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika 1 .� Sümbolid: sõnad, žestid, žargoon, stiil, rõivastus, soeng, kujundid, objektid, staatuse sümbolid, st kõik, mis kannab tähendust antud kultuuri kandjate jaoks ja jääb võõrastele arusaamatuks; Kultuuri ülesehitus 1 .� I. Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika 2 .� Kangelased: elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed tegelased, kes kehastavad omadusi, mis antud kultuur väärtustab, kes annavad teistele eeskuju; Kultuuri ülesehitus 1 .� I. Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika 3 .� Rituaalid: pöördumine, tervitamine, austusavaldused, tseremooniad, miitingud, liikmeks vastuvõtmine, kooslusest väljaarvamine, st kollektiivsed toimingud, mis tehnilises mõttes on küündimatud, kuid antud inimkooslusele sotsiaalselt olulised, mille väärtus on neis toiminguis endis; Kultuuri ülesehitus 2
paigutamine õhuperspektiivi saavutamiseks, figuurid maastikul peaaegu peidus (,,Heinavanker" 1821); Caspar David Friedrich (saksa) 1774-1840 tänapäeval tuntuim saksa romantiline maastikumaalija, eluajal tunnustamata, mõjutas sümboliste, täpsed väikesed pildid, aga suured ideed, suhe loodusega spirituaalne, kristlik, sümbolirohke, maalides palju igatsust, maastikud imaginaarsed või komponeeritud, üksik inimene looduse võimsuse ees ehk vastamisi eksistentsialistlike küsimustega (,,Klooster tammikus" 1810, ,,Rändaja udumere kohal" 1818, ,,Jäämeri" 1824); Philipp Otto Runge (saksa) 1777-1810 14 suri noorelt, hindama hakati postuumselt, oli ka muusik, terav ja sageli naiivne stiil, ilmekas
Peamiselt musta ja valgega suurte pindade kontrastile rajatud teosed on tihti poeetilise ja ideoloogilise ideega. ● MARK TOBEY (1890-1976) ● ADOLPH GOTTLIEB (1903-1974) Intensiivsemat ja filosoofilistelt tagamaadelt põnevamat kunsti lõid need kaks kunstnikku. Freudi sümboliteooriast, indiaanlaste rahvakunstist, aga ka Ida-Aasia kunstist inspiratsiooni hankinud ja ajuti Arizona kõrbes elanud Gottlieb on maalinud sarju „Piktograafid“, „Imaginaarsed maastikud“ jm., kus dramaatiliste piltide peamiseks elemendiks on hõõguv või plahvatav päike. Zen-budismi ja USA suurlinnade elurütmi kokkupõrge on ideeliseks lähtekohaks Tobey loomingule, hiina kalligraafia õppimine aitas tal omandada sobivaid väljendusvahendeid. Tobey piltidel näeb ühevärvilisel foonil peent, enamasti valget lineaarset arabeski. Nagu Pollock, esindab temagi nn. all-over stiili, kuid mitte tegevusmaali , vaid „kirjutamise“ kaudu.
Tööstusrevolutsioon vajas uut moodi ühiskondlikku integratsiooni. Lahenduse pakkus (19.saj) moodne rahvusriik, mille teostas Euroopa (vaimu) eliit (kes sai sellest kõige rohkem kasu). Natsionalismi abil oli võimalik ületada iga riigi sees teravnevad klassikonfliktid. Teine konkureeriv ideoloogia oli sotsialism. Rahvusaade osutub edukaks ja I maailmasõda näitab, et rahvas on valmis kaitsma oma riiki. Benedict Anderson: 19.saj rahvusriigid on ettekujutatud imaginaarsed konstruktsioonid. See seisukoht on liialdus. Ajaloost võib leida sellise keelelise enese identifitseerimise näiteid ka varemast, aga maailma ajalugu hakkab ta mõjutama alles 19.saj Teine tegelane on Eric Hobsbawn: Rahvusaade on alati piiratud territooriumil valitsev ,,rahvususk", mis 19saj kinnitas elanikud rahvustervikuga areneva turumajanduse tingimustes. Lisaks majanduslikele teguritele oli vaja ka poliitilisi muutuseid. 19saj poliitiline
Peamiselt musta ja valgega suurte pindade kontrastile rajatud teosed on tihti poeetilise ja ideoloogilise ideega. MARK TOBEY (1890-1976) ADOLPH GOTTLIEB (1903-1974) Intensiivsemat ja filosoofilistelt tagamaadelt põnevamat kunsti lõid need kaks kunstnikku. Freudi sümboliteooriast, indiaanlaste rahvakunstist, aga ka Ida-Aasia kunstist inspiratsiooni hankinud ja ajuti Arizona kõrbes elanud Gottlieb on maalinud sarju ,,Piktograafid", ,,Imaginaarsed maastikud" jm., kus dramaatiliste piltide peamiseks elemendiks on hõõguv või plahvatav päike. Zen-budismi ja USA suurlinnade elurütmi kokkupõrge on ideeliseks lähtekohaks Tobey loomingule, hiina kalligraafia õppimine aitas tal omandada sobivaid väljendusvahendeid. Tobey piltidel näeb ühevärvilisel foonil peent, enamasti valget lineaarset arabeski. Nagu Pollock, esindab temagi nn. all-over stiili, kuid mitte tegevusmaali , vaid ,,kirjutamise" kaudu.
Peamiselt musta ja valgega suurte pindade kontrastile rajatud teosed on tihti poeetilise ja ideoloogilise ideega. MARK TOBEY (1890-1976) ADOLPH GOTTLIEB (1903-1974) Intensiivsemat ja filosoofilistelt tagamaadelt põnevamat kunsti lõid need kaks kunstnikku. Freudi sümboliteooriast, indiaanlaste rahvakunstist, aga ka Ida-Aasia kunstist inspiratsiooni hankinud ja ajuti Arizona kõrbes elanud Gottlieb on maalinud sarju ,,Piktograafid", ,,Imaginaarsed maastikud" jm., kus dramaatiliste piltide peamiseks elemendiks on hõõguv või plahvatav päike. Zen-budismi ja USA suurlinnade elurütmi kokkupõrge on ideeliseks lähtekohaks Tobey loomingule, hiina kalligraafia õppimine aitas tal omandada sobivaid väljendusvahendeid. Tobey piltidel näeb ühevärvilisel foonil peent, enamasti valget lineaarset arabeski. Nagu Pollock, esindab temagi nn. all-over stiili, kuid mitte tegevusmaali , vaid ,,kirjutamise" kaudu.
kombekas/kasvatamatu, loomulik/ebaloomulik, mõistlik/mõistusevastane, auväärne/autu. VAADELDAV KULTUUR: igapäevane praktika 46 · sümbolid:sõnad, zestid, zargoon, stiil, rõivastus, soeng, kujundid, objektid, staatuse sümbolid, st kõik, mis kannab tähendust antud kultuuri kandjate jaoks ja jääb võõrastele arusaamatuks; · kangelased:elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed tegelased, kes kehastavad omadusi, mis antud kultuur väärtustab, kes annavad teistele eeskuju; · rituaalid:pöördumine, tervitamine, austusavaldused, tseremooniad, miitingud, liikmeks vastuvõtmine, kooslusest väljaarvamine, st kollektiivsed toimingud, mis tehnilises mõttes on küündimatud, kuid antud inimkooslusele sotsiaalselt olulised, mille väärtus on neis toiminguis endis. 11. McKinsey mudel
annaabi.ee 
