Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu.....................
Transport · Lennukiga · Tallinn-Helsingi-Bangok-Helsingi-Tallinn · Maksumus ühe inimese kohta 1200 20 ööd Pattaya Vesi park Veekeskus ja lõbustuspark Lõõgastav park Basseinid Restoranid Wat Phra Yai Suur buddha kuju Ilus tempel Paviljon tutvumiseks Sisehoov, ilus park Million Years Stone Park Loomaaed ja botaanikaaed Park on vana 200 aastat Krokodilli kasvandus Ilupuude kasvandused Templid Truth Ehituskunsti ja kultuuri iidsete teadmiste-ja Ida- filosoofia Puust templiliin Kõik templid on kaetud puidust skulptuuridega Torn 105m Oceánské akvárium Pattaya Kõige kaasaegsem ookeanisüsteemis akvaarium 4000 merelooma 1. korallrahud ja vääriskalad 2. haid 3. laevarusud ja kalad Tänan kuulamast
Kuid Hirveparki peetakse ka Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise smboliks. 1987 aastal, Falcki tee poolsetel treppidel, kogunesid inimesed esmakordselt avalikult Nukogude okupatsiooni ajal protesteerima selle okupatsiooni vastu, tuues avalikkuse ette 1939 aastal saksa ja vene riigi vahel slmitud MRP pakt Hirvepark on rajatud bastionite ees asunud endisesse vallikraavi. 1860. aastate algul asutati Eestimaa Aiandusseltsi dendroaed ja arboreetum, kus katsetati eksoote ja paljundati ilupuude istikuid. Dendroaia rajamist soodustas sobiv mikrokliima. Ka pargile nime andnud hirved elasid siin 1930. aastatel. Hirvepark sai sjas vhe kannatada ja on silinud liigirikka puistuna. 1980. aastate lpul, Laulva revolutsiooni ajal, toimusid siin kuulsad rahvakoosolekud, mis taotlesid Eesti vabanemist Nukogude vimu alt ja muutsid Eesti maa ja rahva ajalugu. Hirvepark on nii Tallinna kui ka Eesti parkide hulgas puittaimestiku koosseisult ainulaadne
Keskkonna- ja kvaliteedialase tegevuse eesmärgiks on pakkuda klientidele ja tarbijatele kvaliteetset ja operatiivset teenust. OÜ asub Läänemaal, Luigu külas ja Harjumaal Laagri alevikus. Forestplanter OÜ asutati 2003 aasta alguses. Ettevõtte tegevusstrateegia aluseks on terviklahenduste pakkumine maa- ja metsaomanikele metsanduse valdkonnas. Nende põhitegevuseks on suletud juurekavaga metsataimede (potitaimede) ja ilupuude ning -põõsaste tootmine. Ettevõttes kasutatav tehnoloogia pärineb Soome ettevõttest Lännen Plant Systems. Tänu kasvatuskastidele on paremini tagatud taimetoodangu kvaliteet, eriti aga taime juurekava areng. Asuvad Võrumaal Sõmerpalu vallas. Ettevõte omab metsakultiveerimismaterjali tootmise tegevusluba (nr. 105) ning on kantud taimetervise registrisse (nr. 1163) Kalevi talu puukool alustas metsataimekasvatusega 1998. aastal, kui külvati avamaale hariliku kuuse seemned. 1999
Pookimine Pookimise (vääristamise) all mõistetakse pookimisajale ja –viisilevastavate lõigete tegemist poogendile ja pookealusele ning nende omavahelist kokkusobitamist ja ühendamist. Bioloogilisest seisukohast on pookimine kahe taime looduslike omaduste vegetatiivne ühendamine. Mõnikord ühendatakse rohkem kui kahe taime looduslikud omadused. Pookimisega paljundatakse viljapuid ja ka ilupuude ja –põõsaste sorte ja vorme nii näiteks püramiid- ja keravorme, lõhis-, kirju- ja punaselehelised ning täidisõielisi vorme, samuti roose, elulõngu ja sireleid. Pookimist teostatakse juhul kui: a. on tarvis säilitada klooni mida teiste meetoditega paljundada ei saa b. poogitud isendid on elujõulisemad c. sorti vaja kiiresti paljundada d. kiirendada taime kasvu ja seemnete valmimist e. vanade puude noorendamisel f. taimede kahjustatud osade taastamisel g
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Referaat Ilupuude ja põõsaste lõikamine Kert Kesküll Tartu 2011 Sissejuhatus Aedades ja parkides kasvavate puude ja põõsaste üheks olulisemaks hooldustööks on nende okste lõikamine ja võra kujundamine. Sellega saab parandada taimede kasvu ja kuju, õitsemist ja viljakandvust, tervist ja vastupidavust. Oksalõikus on töö, mis tuleb ette võtta vastavalt vajadusele, mitte aga siis, kui naabrimees seda teeb
kevised. Eestis on haigus väga sagedane, kuid ei tekita erilist kahjustust. Haigestunud okkad paranevad ja ainsaks haiguse tagajärjeks on taime kasvu mõningane aeglustumine ja taime nõrgenemine. Lehehaigused • Lehehaigused on ohtlikud ainult noortele taimedele. Nii võivad nad metsataimlates põhjustada seemikute kuivamist. Esinedes vanemate puude lehtedel, ei tekita nad enamasti märgatavat kahju, pidurdavad aga siiski mõnevõrra puu kasvu ja rikuvad ilupuude välimust parkides. TAMME-JAHUKASTE • Haigus esineb nii noortel taimedel kui ka juba vanadel tammedel. Suve esimesel poolel või keskel ilmub lehtede üla- ja alaküljele ning noortele võrsetele algul laikudena hiljem katvalt valge kirme. Suve teisel poolel kuivavad vigastatud lehed, kahjustatud võrsed aga on sügiseste külmade vastu õige tundlikud. • Tamme-jahukastet esineb Eesti taimlates, tammenoorendikes kui ka vanemail puudel. Peamiselt
2006. Tööde kalender: august. Kättesaadav: http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=121 (viimati külastatud 14.04.2011) Seemnemaailm. Varajane veigela. Lehekülje tõmmis 2.aprill 2011. Kättesaadav: http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:m0TKIJIY9aoJ:seemnemaailm.ee/index.php%3FGID %3D6583+veigela+talvekate&cd=7&hl=et&ct=clnk&gl=ee&source=www.google.ee (viimati külastatud 14.04.2011) 6 Uusen, K. 2010. Nõuanded ilupuude ja -põõsaste lõikamiseks. Kättesaadav: http://aedjakodu.tarbija24.ee/?id=253320 (viimati külastatud 14.04.2011) Vaasa, A. Maakodu 3/2003. Ilupõõsad ootavad tarka lõikajat. Kättesaadav: http://www.hot.ee/tsuga/art.html#10 (viimati külastatud 14.04.2011) Varajane veigela. 2009. Kättesaadav: http://nagi.ee/photos/ankka/11533817 (viimati külastatud 14.04.2011) 7
15aaastat. Tiigikile suurust arvestatakse pikkus+2x sügavus +0,6m servade jaoks, laius+ 2x sügavus+ 0,6m servade jaoks. Kile alla pannakse 5cm liiva, peale asetatakse kile, et kile serva peita kallatakse tiigi äärde kileserva peale tsementi ja peale asetatakse plaadid. 1.Plaadit 2.Tsement 3.kile 4.Liiv 9 Ilupuude ja põõsaste istutamine Kevadel õitsevaid põõsaid tuleks istutada sügisel ja sügisel õitsevaid kevadel. Kevadiste istutustöödega võib alustada siis, kui muld on soenenud. Istutamiseks parim aeg on septembri keskpaik - oktoober. Parim istutusaeg on pilves ilmaga. Enne taime istutamist tuleb istutusauku kallata vett. Põõsa kohta tuleb arvestada 10-20l ja puu jaoks 20-40l vett. Kuni kindla juurdumiseni tuleb kuival perioodil taimi kasta 2korda nädalas. Istutatud puud
1. detsembril 1924 tapeti kiriku juures kordnik Johannes Kumel. 1937. aastal annetas kogudus Allveelaevastiku Sihtkapitalile vana kirikukella ja selle eest kinnitati kirikule Allveelaevastiku Sihtkapitali kinnisvaramär Aleksander Nevski katedraal Aleksander Nevski katedraal ehitati Eestimaa kubermangu kuberneri Sergei Šahhovskoi algatusel otse Toompea lossi vastu (mis oli sel ajal Eestimaa kuberneri residents) kohale, kus oli park ilupuude ja roosipõõsastega. Varem, 11 veel 1864. aastal, oli samas paigas Toompea turg (Dom Markt). Koguduse liikmed soovisid ehitada väikest kogudusekirikut Vene turu äärde või reaalkooli vastu, kuid Šahhovskoi nõudis, et "merelt ja maalt säraks kõrgel üle Tallinna vene peakiriku rist, kui õigeusu võidu tunnus". Katedraali alune maa kuulus Tallinna linnavalitsusele, kellelt keegi katedraali ehitamiseks luba ei küsinud .
Addison Spectator’is ilunud esseedes ja Alexander Pope Guardian’is. Addison kirjutas essees „Kujutluse rõõm“, et eelistab matemaatiliseks kujundiks lõigatud puule laialivalguvuses harude ja okste lopsakuses olevat puud ja väikestele labürintidele õieehetes viljapuuaeda. 27 Alexander Pope nõudis 1713. aastal Guardian’is tungivalt, et pöördutaks tagasi „ilustamata looduse meeldiva lihtsuse“ juurde ning naeruvääristas oma kujuteldavad pöetud ilupuude müügikataloogis Catalogue of Greens to be disposed of by an eminent Town Gardener seda, mida pidas loodusliku vormi teotuseks: „pukspuust Püha Jüri; tema käsi pole veel piisavalt pikk, kuid juba järgmise aasta aprillis on ta kindlasti võimeline tapma lohet.“ 1719. aastal kirjutatud kirjas Walse’i printsessile (kus andis soovitusi tema uue aia kohta) avaldas Pope oma mõtteid: „Aiakujundamisel on esmane
narmendavaks. Hirvlased hammustavad nimelt purihammastega. Ka vilju süües jätab loom maha jäänuseid, millesse jäänud hamba- või nokajälgede põhjal võib selgust saada, milline loom seal on tegutsenud. Põdra söödud männid (Triin Ivandi) Musträhni toiduotsing (Triin Ivandi) Valgejänese toitumisjäljed (Triin Ivandi) Metsise tegutsemisjäljed (Triin Ivandi) Kirsi ning ilupuude ja põõsaste paksu viljalihaga vilju söövad paljud loomad. Osa neist söövad vilja ära tervikuna, osa toituvad vaid pehmest viljalihast või näksivad hoopis kivis olevat seemet. Kirsi pistavad tervikuna nahka näiteks rebane, kährik ja mäger. Lindudest neelavad vilja terviklikult alla näiteks kajakad ja enamik vareseid. Orav kasutab toiduks enamasti ainult viljaliha, aga võib mõnikord närida ka kivi. Kirsikive
aiandus. Jõgeva alevikus asub Jõgeva Sordiaretuse Instituut, mis tegeleb uute sortide aretamisega, sortide säilitusaretuse tagamisega, põllumajanduskultuuride sordiaretuse ja agrotehnoloogiate mõju uurimise saagiga kvaliteedile. Jõgeva valla keskuses Jõgeva linna taimekasvatuse eripäraks on suur seemnekasvatus. Ka loomakasvatus ja aiandus on Jõgevamaal päris tugeva arenguga. Näiteks Põltsamaal on Joosti aiand, mis tegeleb peamiselt roosikasvatusega ning ka ilupuude ja –põõsastega. Pauastvere külas Kaasiku suurtalus on võimalik saada aia- ja metsasaadused ning Luua Metsanduskoolist dekoratiivpuude ja-põõsaste istikuid [9]. Suuresti on levinud põllumajandussaaduste tootmine. Jõgeva vallas on enamus põllumaad hõivatud ning põllumeeste vahel on suur konkurents. Olen sellest teadlik, kuna üks tuttav tegeleb põllumajandusega. Tal on oma firma, kus omab oma masinaid ning maid. 10 7. TURISM
Sügisel lõigatakse maapealne osa tagasi 5-10cm kõrguselt. Madalakasvulised leeklilled eelistavad kuivemat päikesepaistelist kasvukohta. Lepivad tavalise parasniiske aiamullaga. Rikkalikuks õitsemiseks vajavad lubjast, rähkset, kuid toitaineterikast mulda. Kõrgekasvulisi leeklilli kasutatakse rühmadena püsilillepeenras ja suurematel haljasaladel, võib istutada ka põhjapoolsetele peenardele, kuhu sageli on raske sobivaid lilli leida. Sobivad hoonete, tarade, ilupuude ja põõsaste ette. Kaunid lõikelilledena. Madalakasvulisi leeklilli kasutatakse kiviktaimlas, kuivmüüridel, püsilillepeenra eesäärel. Kenad koos teiste padjanditega: ibeeriste, jänesekäppade, kivirikkude, hanerohtude, kadakkaerte, kevadike, kääbus-iiristega ja sarvkannikestega. 19. Magun Üheaastaste või püsikrohttaimede perekond samanimelisest sugukonnast. Umbes 100 liiki, peamiselt Euraasia parasvöötmes ja lähistroopikas. Enamik liike on harjaskarvased; lehed
- Perepäevad-koolitusmerereisid. - Giiditeenus. - Sügis-talvel Saaremaa loodust tutvustavate loengute, retkede, slaidiõhtute korraldamine. 22 LISATEENUSED - Majutus, telkimine - Mereabi - Väikeujuvkaide ehitus - Projektiga loodus-linnuvaatlustornide ehitus. - Meremärkide paigaldus. - Meretransport. - Loodusõpperajad. - Töötanud meremootorid, vindid. - Puu- ja ilupuude lõikus/kujundus. - Sadamateenus Nasva jõesadamas 1,5 km suudmest, alustele süvisega 1,5-2m. 23 Fotod Kaarma vallast 24 25 Kokkuvõte Saaremaal asuv Kaarma vald on väga ilusa loodusega ja väga huvitava ajalooga. Seal on väga palju erinevaid ja ilusaid turismitalusid,kus saab suviti mõnusalt aega veeta ja puhata.
juurtel“ ning mõnikord ka „laenatud tüvel“. Igakord aga ei õnnestu (või pole otstarbekas) seemneliselt saada isegi pookealust (näiteks, kui ka sorditaime põhiliik ei vilju või selle seeme ei idane); sel juhul võib ka alus olla paljundatud vegetatiivselt. Pookealuse ja pookoksa omavaheline ühendamine võib toimuda erinevatel viisidel, millest allpool. Pookimisega paljundatakse viljapuid ja ka ilupuude ja –põõsaste sorte ja vorme: püramiid- ja keravorme, lõhis-, kirju- ja punaselehelised ning täidisõielisi vorme, samuti roose, elulõngu ja sireleid. Dekoratiivse vormi iseärasustest või taime kasvatamise otstarbest olenevalt poogitakse kas juurekaelale (nt roose); juurekaelale poogitud taim ei aja kuigi palju metsikuid võrseid, mistõttu on hooldus lihtne juurekaelast vedi kõrgemale (viljapuud)
Külvide hooldamine 27.04.2016 Marje Kask 39 Seemikud 27.04.2016 Marje Kask 40 Seemikud 27.04.2016 Marje Kask 41 Seemikud 27.04.2016 Marje Kask 42 2. osa VEGETATIIVNE PALJUNDAMINE 27.04.2016 Marje Kask 43 Vegetatiivne paljundamine Vegetatiivne paljundamine ehk kloonimine toimub vegetatiivorganite abil. Vegetatiivset paljundamist kasutatakse ilupuude ja põõsaste paljundamisel: a) kui soovitakse paljundada sorte, teisendeid ja vorme säilitades nende omapära; b) kui soovitakse paljundada liike, mis meie oludes ei vilju või mille seeme ei valmi; c) kui vegetatiivne paljundamine on lihtne ja sel teel saadakse kiiresti sobiv istutusmaterjal. Sh ka kui: seemnete idanevus säilib vaid väga lühikest aega ja seemikute kasvatamine vajab suurt hoolt (pappel, paju).
04.2011) Tihemetsa: Hariliku sireli tutvustus. Kättesaadav: http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik_sirel.html (Viimati külastatud 24.04.2011) 114 Tihemetsa: Suur läätspuu. Kättesaadav: http://www.tihemetsa.ee/dendro/suur_laatspuu.html (Viimati külastatud 20.05.2011) Tihemetsa: värdforsüütia. Kättesaadav: http://www.tihemetsa.ee/dendro/vardforsuutia.html (viimati külastatud 19.04.2011) Uusen, K. 2010. Nõuanded ilupuude ja -põõsaste lõikamiseks. Kättesaadav: http://aedjakodu.tarbija24.ee/?id=253320 (viimati külastatud 14.04.2011) Vaasa, A. 2003.Ilupõõsad ootavad tarka lõikajat. Kättesaadav: http://www.hot.ee/tsuga/art.html#11 (viimati külastatud 16.04.2011) Vaasa, A. Ilupõõsad ootavad tarka lõikajat. Maakodu. 3/2003. Kättesaadav: http://www.hot.ee/tsuga/art.html (viimati külastatud: 17.04.2011) Vaasa, A. Maakodu 3/2003. Ilupõõsad ootavad tarka lõikajat. Kättesaadav: http://www.hot
mõnekümne meetri kaugusele, tuleks pesa kuklaste hukkumise vältimiseks metsa alla ümber asustada. 28. Metsapuukoolid. Kuuseistikute kasvatamine. Puukoolide tüübid Vastavalt otstarbele jaotatakse puukoolid kolme tüüpi: 1) metsataimede puukoolid, 2) viljapuude ja marjapõõsaste puukoolid 3) dekoratiivpuukoolid. Kasutusel on ka kombineeritud puukoole. Metsapuukoolides kasvatatakse peamiselt metsataimi, vahel sortimendi rikastamiseks ka ilupuude- ja põõsaste istikuid. Tegevuse kestuse alusel jaotatakse puukoolid : a) ajutised, on ettenähtud istutusmaterjali kasvatamiseks teatud objektide metsastamiseks 2-3 aasta jooksul, reeglina lihtsad ja väikesepinnalised; b) alalised, pidevaks istutusmaterjali kasvatamiseks. Riigimetsade tarvis toodab metsataimi hiljuti moodustatud RMK ühendpuukool, milline ühendab endas Pärnu lähedal Reiu taimlat, Räpina taimlat,
19. sajandi keskpaigast, mis näitaks Lenné võimalikku kujundust. Ometi on julgetud väita, et põhiliselt 1840ndatest pärit vabakujulist skeemi oluliselt ei muudetud. Kogu planeeringut organiseerivaks looduslikuks teguriks oli avar veepeegel, mille ümber paiknevat hoonestust sidus looklev pargiteede võrk. Siit-sealt avanesid maalilised vaated härrastemajale, haljastusele ja kõrvalhoonetele. 20. sajandi algul oli Raadil geomeetrilise joonisega muruplats ülemisel terrassil, ilupuude ja põõsastega. Terrasside servas pügatud võradega pärnad. (K. Lootus) VEEL NÄITEID EESTIST Hiiu Suuremõisa. Jakob de la Gardie pojatütar krahvinna Ebba-Margareta Stenbock laskis ehitada uue kahe tiibhoonega lossi 1755-1772. a. Suuremõisa on silmapaistvaim ja suurejoonelisim barokkstiilis loss Eestis. Hooned ehitati kohalikust materjalist - lubjakivist ja tellistest. Lossi juurde viivate teede äärde istutati alleed. Möödunud sajandi teisel poolel asub