Ilmar Raag, ,,Kultuuritust ei ole olemas" Tänapäeva maailmas on mõiste ,,kultuur" muutunud, võrreldes mineviku omadustega. Filmirezissöör Ilmar Raag seletab veenvalt, miks ei saa öelda, et kultuuri pole, tuues näiteid oma isiklikest kogemustest, ajaloost ja praegu kehtivast ühiskonnast. Ta mõttearutlus on konkreetne ja igati põhjendatud. Üheks väiteks esitas ta liigse üldistamise. Visandades ettekujutluse oma vanaemast, põhjendas ta ära, miks ka vanamemm oli kultuuri osake, kuigi ooperisaalide asemel veetis õhtuid piibli ees. Inimestel on tõesti harjumus ümberringi toimuvat süstematiseerida, luua enda jaoks seoseid, et elu kergemini mõista. Kultuuri all mõeldakse automaatselt ,,teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, tavasid", ent mõiste tekke alguses omas see vaid ,,harimise" tähendust. Kõik, mida inimene vähegi ette ei võtaks, arendab ta ajutööd, sellega harides. Kui ta vanaema luges piibl...
1. Filmi rezissöör on Ilmar Raag ja filmi stsenarist on on samuti Ilmar Raag. Filmi operaator on Kristjan-Jaak Nuudi. 2. Filmi tähtsaimad peaosatäitjad on Ursula Ratasepp(Kertu) ja Mait Malmsten(Villu), tähtsamates kõrvalosades Peeter Tammearu, Külliki Saldre ning Leila Säälik. 3. Filmi liik on draama, armastusfilm. 4. Üks tähtsaimaid probleeme filmis on see mis toimub Kertu peres tegelikult ja kuidas teda seal koheldakse, see on oluline ja aktuaalne, sest väikeses külas keegi ei tea ega oskagi aimata mis võiks toimuda Kertu peres kuna pealtnäha on ta vägagi korralikust ja heast perest. 5. Filmi sõnum on see, et igaühel on õigus armastusele. 6. Üheks kõige mõjuvamaks stseeniks filmis on minuarust Kertu ja Villu hommikune päikesetõus, mis peegeldab endas seda väikest õnne momenti, mida paljud meist taga otsivad ja vähesed leiavad. 7. Näitlejad on saanud suurepäraselt oma tööga hakkama, nad on oma rolli suurepä...
„Klass“ film Filmi tegija on Ilmar Raag. Sündinud 21. mail 1968 Kuressaares. Ta on eesti filmikriitik ja režissöör. Ilmar Raag õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu ja täiendas end Pariisis. Ilmar Raag on Eesti Üliõpilaste Seltsi liige, reservohvitser ja Kaitseliidu liige. Joosep on keskkooliõpilane, keda kiusab kogu tema klass. Kui klassi tuleb uus poiss Kaspar, üritab ta Joosepit kaitsta, aga see laiendab kiusamise ka tema vastu. Lõpuks lähevad kiusajad üle piiri ja poisid otsustavad kätte maksta. Nad hangivad relvad ja korraldavad koolitulistamise. Enne politsei saabumist, laseb üks end maha, samas kui teine suutmataenesetappu teha jääb ootama politseinikke, et ennast üles anda. Joosep lasi end maha, kuid Kaspar ei suutnud. Probleem oli selles ka, et klassi kõige lahedam tüdruk ja Kaspar hakkasid suhtlema ja kiusajate juhile Andersile see ei meeldinud, nende vahel tekkis tüli. Kaspar oli positiivne tegelane. ...
Kultuur inimeses Kultuuritust ei ole olemas Ilmar Raag, essee Postimees 8.jaanuar 2011 Kultuurist räägitakse sageli vaid seoses kirjanduse, teatri või muude kunstidega, kuid tegelikult tähendab kultuur midagi palju enamat. Kultuuri ei saa vaadelda kui midagi, mis on ainult riikidel või kindlatel piirkondadel, vaid ka igal inimesel on kultuur. Ilmar Raag toob oma essees välja, et kultuur on tervik, mis sisaldab teadmisi, usku, kumsti, moraali, seadusi, tavasid ja muid võimekusi, mida inimene võib omandada ühiskonna liikmena ning inimene pole kunagi ilma kultuurita. Mina olen nõus, lähtudes eelnevast definitsioonist, et inimese kultuuritust ei saa selgelt piiritleda ning iga inimese kultuur on veidike erinev, kuna ühiskonnas esinevatel mõjuteguritel on inimeste jaoks erinev roll. Tänapäeval on üheks suurimaks teguriks massikommunikatsioon, mille kaudu on võimalik inimesi väga hõlpsalt mõjutada ilma, et sellest arugi saadakse. Näiteks see,...
Klass Filmi `'Klass'' tegija Ilmar Raag on sündinud 21. mail 1968 Kuressaares. Ta on eesti filmikriitik, stsenarist ja rezissöör ning televisioonitegelane. Ilmar Raag õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu, täiendas end Pariisi ülikoolides VIII Saint Denis ja III La Sorbonne Nouvelle ning omandas magistrikraadi Ohio Ülikoolis. Tema esimene filmikatsetus oli naljana mõeldud "Tappev Tartu", mida ta reklaamis kui Eesti kõige halvemat filmi. Kuna filmi tegemiseks ei sõlmitud ühtegi lepingut, siis ei ole seda filmi autoriõiguste kaalutlustel hilisemas kommertslevis näidatud. Ta on saanud 2006 Valgetähe IV klassi teenetemärgi, 2012 Enn Soosaare nimelise eetilise esseistika auhinna ja 2013 Postimehe aasta arvamusliider. Film räägib ühest poisist keda kiusatakse koolis pidevalt kui...
Meedia ja vägivald Meedia on informatsioonikandjate ühine nimetus: kõne, telefon, heli- ja videolindistused, paber, ajaleht, ajakiri, film, raadio, televisioon, arvutimängud, internet. Vägivald on jõu kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. Viimaste aastate jooksul on Eestis paljud lapsed sattunud julma vägivalla ohvriks, kus süüdlaseks oli nooruk. Siinkohal tekib küsimus, et mis ajendas inimesi sellisteks jõhkrateks tegudeks? Kas väärastunud mõttemaailm või oli eeskujuks hoopis mõni nähtud film, uudis vms? Vastust nendele küsimustele teavad ainult asjaosalised ise, meie saame ainult avaldada oma arvamust. Päev enne selle õppeaasta algust näitas ETV Ilmar Raagi filmi ,,Klass" ning paar päeva hiljem pussitas Pärnus Rääma koolis 15-aastane poiss oma klassivenda. Miks noormees seda tegi? Minu arvates sai nooruk idee filmist, sest ta oli ...
Kokkuvõte ajaleht Postimees arvamuse rubriigis ilmunud Ilmar Raagi artiklist ,,Kultuuritust ei ole olemas" Artikili autor Ilmar Raag leiab, et mõistet ,,kultuur" defineeritakse kaheti. Üldjuhul mõeldakse ,,kultuuri" all erinevaid kunste. Näiteks kirjandust ja muusikat. Leiame, et kultuur hõlmab enda tedmisi, uskumusi, moraali. Seega ei saa anda hinnangut teisele inimesele tema kultuurituse kohta, olles ise väljaspool tema kultuuri ruumi, sest erinevatel kultuuridel on erinevad hinnangud. Vaatamata kahele eelnevale definitsioonile on mõju avaldanud ning eesti rahvuse eneseteadlikust muutnud saksa valgusfilosoofia ja ka pratntsuse revulutsioon. Eesti kultuuri kujundavad nii Eesti meedia, mis on tugevate anglo-Ameerika kallutustega, suuriiigi Venemaa naabrus kui ka riik, mille kohustus no luua parim võimalik elukeskkond kultuuri suhtes. Kuna kõik inimesed on kaasatud kultuuri, selle loomisesse ja hoidmisesse pole keegi väl...
(name) Original title: "Mina olin siin" Genre: Drama Director: René Vilbre Adaptation and script: Ilmar Raag Director of Photography: Mait Mäekivi Art Director: Jaagup Roomet Rasmus Kaljujärv Hele Kõre Tambet Tuisk Margus Prangel Marilyn Jurman Runtime: 87 min Release Date: September 2008 Country of origin: Estonia Rass (dreams and chance to start better life) http://www.minaolinsiin.com http://www.forumcinemas.ee/movie/4789/ http://filmiveeb.ee/index.php?leht=filmid&id=4050
Turvalisus Eesti koolides *MIKS SELLINE TEEMA? – 27.okt toimunud eesti esimese koolitulistamise tõttu tuleks rõhutada hetkel just turvalisust Eesti koolides. *Turvalisus kui mõiste - HTM-,,kooliturvalisuse all mõistetakse kõike mis koolis toimub.,, Kehtib nii tulekahju, koolivägivalla, koolitulistamise, pantvangiolukorra kuid samuti ka meie tervisliku tseisundi tagamises (ehk siis meile sobilik õppekava ja õpetamismeetodid) . *KOOLIDE TURVANÕUDED- PjG:kool peab tagama turvalisuse, mille eest vastutav meeskond NEG-l on AINULT tuleohutus evakuatsiooni nõuded *RIIGI LISASAMMUD KRIISIOLUKORDADES- saadetakse koolidele nõusatjaid MÄRKMED: T.Rõivas- ,,Haridusminister ja siseminister peavad teravama tähelepanu all üle vaatama koolide turvalisuse,, J.Ossinovski- ,,Riik peab tegema lisasamme koolide turvalisuse eesmärgil,, Ilmar Raag (filmi ,,Klass...
3. Dramaatika olemus · Dramaatika ehk näitekirjandus · Põhiomadus: - lavalisus - sündmused on tihendatud - tegevus kulgeb olevikus - dialoog ehk kahekõne - monoloog ehk ühe inimese kõne · Näidendi ülesehitus põhineb tegelaste karakterite (iseloom) tegutsemise ja ideede vastandamisel · Tekst jaotub: - vaatused - pildid - stseen · Teksti ilmestavad remargid ehk ääremärkused. · Näidendi lavastamisel kasutatakse: - dekoratsioone - rekvisiite (mööbel) - valgustust - kuulamise efekte - muusikalist kujundust · Dramaatika jaguneb: - dragöödia ehk kurbmäng 16. - 17. saj nt: W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia ehk naljamäng 4. - ...
Mina olin siin Põnevusdraama 2008 Resissööör: Rene Vilbre Eesti Film, Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Rassil, 17- aastasel Eesti äärelinnas üksi elaval eliitkooli õpilasel on paar unistust. Unistus Perest ja Armastusest ja...ent söögiraha nimel nõustub ta müüma narkot ja see tõmbab ta sündmustesse, mida Rass ei suuda enam kontrollida.Arest on võib-olla tema ainus võimalus elule, millest ta...
Kunsti mõju inimestele Palju teadmisi ajaloost pärinevad vanadest üleskirjutistest, raamatutest, maalidest või põlvest põlve edasi kantud lauludest. Teatrilaval ja filmides näideldakse, kuidas oli elu sajandeid tagasi või mängitakse läbi igapäevaseid situatsioone, muutes neid põnevaks. Milline on siis loometöö roll inimeste elus? Mõni aasta tagasi, pärast Ilmar Raagi filmi ,,Klass" kinolinale jõudmist, muutusid inimesed ärevaks. Enne oleks, justkui elatud teadmatuses, aimamata, mis tegelikult paljudes õppeasutustes toimub. Ajalehtedes ilmusid filmist ajendatud artilklid koolivägivallast ning sellele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Olgugi et tegelikult oli see ka enne kogu aeg meie keskel olnud, tõstis Ilmar Raag päevakorda teema, mis on ühiskonnale suureks probleemiks. Seega see film muutis meie arvamust paljude noorte probleemidest. Tihti saab seostada muusikamaitset inimeste elustiiliga. K...
A Film Review ,,Class" was directed by Ilmar Raag. It is based on the relations between violent leader Anders, his sacrifice Joosep, a new student Kaspar, his popular girl-friend Thea and other classmates. The film talks about the violence in schools what is a very actual theme in Estonia. There comes a new student Kaspar to a city school and quickly becomes popular because he is communicative and talented. He also gets a popular girl-friend, but it all doesn't like to the class leader Anders. There is also a whipping boy Joosep. Kaspar is going to protect him what changes a new classmate to a foeman of Anders. Developing the film uncovers schools violence, relations with parents, pedagogues apathy, punishment and retribution. For me, the film was really galvanic and thought-provoking. In real Estonia it is not that cruel as it is in film, but it may be possible in somewhere American schools. I think the film is too uncharitable a...
Mis juhtub, kui kultuur kaob ,,Hoolimata definitsioonide rohkusest mõistetakse akadeemiliselt kultuuri mingi kindla väärstuse koguna, mis määrab ära meie käitumist,’’nii kirjeldab Ilmar Raag oma arutlevas kirjandis ,,Milleks kaitsta eesti kultuuri?’’ kultuuri akadeemilist tähendust. Samuti väidab Raag oma essees, et kultuur on viis mille abil lahendame me oma probleeme ning suhestume maailmaga. Tänapäeval on palju räägitud meie kultuuri kadumisest. Mis mõjutab meie kultuuri ja mis võib juhtuda kui ühtne kultuur kaob? Eestlastel on olnud oma kultuur juba väga pikka aega. Ajapikku see paraku natuke muutub või ühestub välismaailmaga, kuid on ka asju mis võiksid või peaksid kindlasti alles jääma. Traditsioonid, mis on meid eluteel saatnud on saanud meie eluviisiks. Kui vanasti näiteks kadri- või mardipäeval jooksid lapsed mööda küla, kommikorvikesed käes ning laulsid või tantsisid naabritele, siis tänapäeval e...
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Siim Heinla Film "Mina olin siin" Analüüs 12.B klass Juhendaja: õp. Meeli Metstak Tallinn 2008 Sisukord Filmist..................................................................................................2 Analüüs.................................................................................................3 Kokkuvõte.............................................................................................4 . Kasutatud kirjandus..................................................................................5 Filmist Film põhineb Sass Henno raamatul "Mina olin siin.Esimene arrest".Filmi peategelaseks on 17 a. Tallinna äärelinnas elav Rass kes käib eliitkoolis.Rassi ema on surnud ja isaga ei ole ta läbisaamine kõige parem.Rass elab oma tüdruksõbra Säde...
Kui kunsti ei oleks, siis ... Kunst on saanud alguse juba mitmeid sajandeid tagasi. Igal ajal leidus palju neid inimesi, kes panid kunsti väärtuse esikohale. Kunst on väga lai mõiste ning igaüks defineerib selle enda jaoks erinevalt. Kunste on nii palju erinevaid, et iga inimese jaoks on olemas viise, kuidas ennast välja elada. Inimestena on meil kalduvus hakata kummardama ebajumalaid, tähtsustama väärtusetut ning jääda oma otsingutel eksinuks. Meil on vaja midagi, mis selgitaks meile meie olukorda ning avaks meie silmad ununenud väärtustele. Kunstil olgu see kirjandus, muusika, arhitektuurimälestised või maalikunst on inimestele alati midagi öelda. Kujutagem aga ette, et ühel päeval ärgates, saame me aru, et sellist asja nagu kunst enam ei eksisteeri. Mida nüüd peale hakata? Mille poole pöörduda oma arusaamatuses? Kuidas edasi elada? Ise olen ma inimene, kes juba lapsest saati a...
Klass Filmi rezissöör on Ilmar Raag. Ta on kirjutanud ka stsenaariumi. Operaator on Kristjan Jaak Nuudi. Peaosades näitlesid Vallo Kirs- Kaspar, Pärt Uusberg- Joosep, Lauri Pedaja- Andres, Paula Solvak- Thea. Teised näitlejad koos tegelasnimedega: Mikk Mägi- Paul, Riina Ries- Riina, Joonas Paas- Toomas, Kadi Metsla- Kati, Triin Tenso- Kerli, Virgo Ernits- Tiit ja Karl Sakrits- Olav. Film "Klass" sai valmis aastal 2007 ja esilinastus 15. märts 2007. Film kestab 99 minutit. Joosep oli keskkooliõpilane, keda kiusasid kõik tema klassikaaslased. Kui klassi tuli uus poiss Kaspar, üritas ta Joosepit kaitsta, aga siis hakkasid teised ka teda kiusama. Lõpuks läksid kiusajad üle piiri ja poisid otsustasid kätte maksta. Joosep varastas oma isalt relvad ja korraldas koos kaspariga koolitulistamise. Enne politsei saabumist, lasi Joosep end maha, aga Kaspar ei suutnud seda teha. Positiivsed te...
Eesti keel ja kultuur muutuvas maailmas Igal maailma riigil on erinev keel ja kultuur. Kahjuks kaasnevad keele ja kultuuriga ka mitmed ohud. See on suureks probleemiks ka Eestis ja kardetakse, et eesti keel sureb välja. Kuidas saaks ära hoida keele ja kultuuri kadumist ja tagada nende jätkusuutlikkus tulevikus? Põhiliseks Eesti riigi probleemiks on eestlaste väljaränne riigist ning mitte tagasinaasmine kodumaale. Põhjuseks võib olla, et eestlaste jaoks on palk kodumaal liiga väike ning seepärast lähevad nad edu otsima välismaalt. Teises riigis olles võib oma riigi keel ununeda, sest pead suhtlema teises keeles. Muidugi ei pruugi nii ka juhtuda, sest kui sa oled ikka Eesti sündinud ning omandanud riigi keele, siis jääd sa ikka eestlaseks. Seda on öelnud ka Ilmar Raag oma essees „Milleks kaitsta eesti kultuuri“: „Ma olen eestlane ja ükskõik, mida ma ka ei teeks, jään ma alati eestlaseks. Sellest hoo...
9. Kirjanduse põhiliigid ja zanrid Ilukirjandus: · 3 eesmärki: - õpetada - lõbustada - liigutada · Teos koosneb: - teema - idee (see, mida teema kohta öeldakse) · kirjanduseliigid (nt: ulmekirjandus) · Kirjandusteos koosneb erinevatest väärtustest: - ajalooline ,,Harala elulood" - ühiskondlik - moraalne ,,Ekke Moor" - rahvuskultuuriline - maailmakultuuriline - keeleline - tundeline · Ilukirjandusse kuuluvad: - lüürika (luuletused) - eepika (jutud) - dramaatika (näitekirjandus) - lüroeepika Teaduskirjandus: · Teaduskirjandusse kuuluvad: - uurimustöö - referaat - dipl...
Massimeedia on vastutustundlik Massimeedia suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm, mis mõjutab suurt osa ühiskonnast. Olgu, see on definitsioon. Aga mis on tegelikult massimeedia? Kas selle mõju ühiskonnale on vastutustundlik või mitte? Kas massimeedia mõjutab inimesi nii palju, et nad on võimelised kõik massipsühhoosi tõttu jätma ja tegutsema ainult nähtu ja kuuldu mõjul? Eestis on massimeedia mõiste laialt kasutatav. Inimesed kasutavad seda täiesti suvaliste lausete kontekstides, ilma, et nad konkreetselt teaks, mida see tähendab. Kui me hakkame üldse massimeediast rääkima, siis võiksime esiteks endale selgeks teha mis see üldse on. Mis on siis massimeedia? See on sisuliselt inimestega manipuleerimine. Läbi kommunikatsioonivahendite televisioon, raadio, internet mõjutatakse suurt hulka inimesi. Tekib nn massipsühhoos. Ühiskonnas tekib üks või kaks domineerivat arvamust ja tihti võib lõpp...
100 th anniversary of Estonian Film Karina Laagus Form 9 First movie The first film was directed in 1912. It is called ,,Vigurlendur Utotskini lend" and filmed by Johannes Pääsuke. My favourite Estonian film star Rasmus Kaljujärv (born March 28, 1981 in Tartu) is an Estonian actor. Kaljujärv started his movie career in 2003 and has played in 10 films and television series. His father Hannes Kaljujärv is also wellknown Estonian actor. My favourite film star Ott Sepp (born 29 June 1982) is an Estonian actor, singer, writer and television presenter. Born in Tallinn, Sepp graduated from the Estonian Academy of Music and Theatre in 2004 and began performing at the Estonian Drama Theatre in 2005. Roles in Estonian films such as Names in Marble (2002), Malev (2005) and Tulnukas.Ott sep has worked with Märt Avandi as cohost...
ühiskonna kohta eetrisse jõuaks. Kasutatud 22.11.2015. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/etv-on-valmis-ronima-barrikaadidele-et-ka- venekeelne-kriitika-eesti-uhiskonna-kohta-eetrisse-jouaks?id=72302301 Raag, I. (2015). Ilmar Raag: ETV+ ülesanne on anda veel üks instrument maailma mõtestamiseks. Postimees, 11. august. Kasutatud 22.11.2015. http://arvamus.postimees.ee/3289047/ilmar-raag-etv-ulesanne-on-anda-veel-uks-instrument- maailma-motestamiseks Samorodni, O. (2014). Oleg Samorodni: vene telekanal kui vajalik alternatiiv. Postimees, 21. november. Kasutatud 22.11.2015. http://arvamus.postimees.ee/3000925/oleg-samorodni- vene-telekanal-kui-vajalik-alternatiiv Seppel, A. (2015). Kus on peatoimetaja pea? Postimees, 31. juuli. Kasutatud 22.11.2015. http://pluss.postimees.ee/3279695/kus-on-peatoimetaja-pea Ventsel, A. (2015). Aimar Ventsel: käed eemale Darjast
Retsensioon ,,Mina Olin Siin" ,,Ükskord juhtub see kõigiga, saavad noku soustiseks". Nii arutles Rass filmis Mina Olin Siin, mille resizöör on Ilmar Raag. Kui ma seda kuulsin, siis ma hakkasin naerma. Aga kui mõelda, on sellel tõepõhi all. Süütuna ei sure siin ilmas mitte keegi, elu k***b meid kõiki läbi. Filmis räägiti koolipoiss, teismelise Rassi elust. Rass oli 17 aastane noormees, kes elas koos oma tüdrukuga mingis üürikorteris. Raha neil ei olnud eriti palju. Siis Rass läks raha hankima bensiini varastama. Kuid politsei hakkas teda jälitama, ja siis ta sõitis autoga seina, ja ise põgenes. Kui tema ,,tööandja" teada sai, nõudis ta temalt raha. Siis läks Rass oma tüdrukuga baari. Seal keegi tantsis tema tüdrukuga, Rass sai kurjaks, kuigi ta seda välja ei näidanud, ja kutsus tüübi suitsule õue. Seal andis ta talle peksa. Siis ilmus tüübi sõbrad ja mingi boss, Olaf, kes küsis Rassilt miks lõi. Rass vast...
Kui kaugele võib viia au kaitsmine? ,,Mis on au? Me räägime vist millestki muust. Me ütleme ilge mark või täitsa bläss, me ei ütle au." Just nende sõnadega algab Ilmar Raagi vändatud linateos ,,Klass". Film räägib eeskätt noorte vahelistest teravatest suhetest ning koolivägivallast. Kurb on tõdeda, et reaalsus ja Ameerika action-filmid on korraga siinsamas Eestis astumas ühte liitu. Paljud õpilased on selle filmi iseloomustamiseks öelnud, et tegemist on tõesti nutuse teosega, kuid selliseid seiku pole Eestis veel juhtunud. Võib-olla tõesti pole olukord VEEL nii kriitiline ... Kuid võib ka nii olla, et Raag tegi filmi ennetamaks selliste sundseisude teket. Kogu filmi stsenaarium keerleb ümber pealtnäha tavalise koolipoisi Joosepi, kes tahab keskharidust omandada, et siis edasi ülikooli arvutitehnoloogiat õppima minna. Paraku ei ole kaasõpilased tema vastu sõbralikud, vastupidi ta on juba aastaid määratud ...
TPT Sass Henno ,,Mina olin siin. Esimene arest." Referaat Koostas: Lauri Piisang Juhendas: Tiina Luik Tallinn 2008 Autorist Sass Henno sündis sügisel 1982, samal sügisel, kui suri Breznev. 2004 võitis ta romaaniga «Mina olin siin» romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Ta õppis 1989 2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 20032005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. On töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Tema teostest on veel ilmunud ...
Kultuurilood I Eksamiessee Kultuurilugu on inimestele ja inimese loodud, kas siis käte või vaimuga. Kultuuriloos esineb järjepidevus, see on üleelanud võimuvõitlusi ja nälga ning läbi rahva suu püsima jäänud. Kultuurilugu on "suur lugu", sest see räägib suurtest tegudest ning kangelastest, olgu need siis inimesed või jumalad. "Väikeste inimeste" lugu, sest nemad on selle edasi kandjad. Suur osa kultuurilugudest ongi säilinud tänu suulise kultuuritraditsiooni olemasolule. See on kunstiteos, mis kasutab oma keelt võimalikult kõrgel tasemel, kandes edasi väärtusi. Üks olulisemaid on kahtlemata, 2050 aastat tagasi rootükiga savitahvlile kirjutatud, vana-sumeri eepos. Alles 19. sajandil avastas arheoloog Layland põrunud mineva linnast Gilgameshi tükid, mis aegamisi taastati. Sellise huku läbiteinud eepos, mille keskmeks on problemaatiline kun...
„Mina olin siin“ Film „Mina olin siin“ vaadatud 05.02.2015 1) Millise kirjaniku noorsooromaani põhjal on filmistsenaarium kirjutatud? Vastus: Filmistsenaarium on kirjutatud Sass Henno noorsooromaani põhjal. 2) Otsi internetist andmeid selle kirjaniku elu ja teoste kohta. Vastus: Sass Henno (sündis 13. Septembril 1982 Tartus) on eesti kirjanik. Ta õppis 1989–2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 2001–2003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003–2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediarežiid. Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja režissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorežissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Li...
Kultuur ja eluolu (Enne iseseisvumist) 19.–20. sajandi vahetusel mõjutas eesti kultuuri industrialiseerumine ja moderniseerumine ning linnade kiire areng. 1905. ja 1907. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis võttis suuna omariikluse rajamisele. Baltisaksa kultuur oli Eestis jäämas tagaplaanile võrreldes eesti rahvuskultuuriga. Eestikeelses kirjanduses ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt autoritelt nagu Eduard Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits; rühmitus "Noor-Eesti" võttis sihiks rahvuskultuuri viimise kooskõlla Euroopa arengutega – Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!". 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. (Pärast iseseisvumist) 1918. aastal saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri toeks riiklikud institutsioonid....
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Teater läbi oma ajaloo Referaat Koostas: Juhendaja: Pärnu 2009 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk. 3 2. Naeruaastad ja nutuaastad lk. 4 3. Vaade seljataha lk. 5 4. Tabatud elevant lk. 6 5. Vanimaid ja tuntumaid teatreid lk. 7 6. Kokkuvõte lk.8 7. Kasutatud kirjandus lk. 9 2 Sissejuhatus Inglise lavastaja ja teatriteoreetik Peter Brook (1972:7) on väitnud, et teatri olemasoluks on vaja kedagi, kes läheb läbi tühja ruumi ja kedagi, kes teda vaataks. Eesti teatrid kaotasid 1990. aastate algul suure osa oma publikust, kuid Brooki kirjeldatud piirjuhuni asi siiski ei läinud. Suuremad teatrid olid ja on endiselt võimsad riikliku...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Ruth Püss ETV teadustaja, tädi Ruth väikeste vaatajate hea sõber. Uurimistöö Kati-Ly Lippus 12A klass Juhendaja: Heidi Tammar Tallinn 2009 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 1.ELUKAAREL................................................................................................... 1.1. Vanemad ja pere, sünnikoht............................................................... 1.2. Koolid ja koolitajad............................................................................ 1.3. Olulised inimesed ja tähtsad otsused........
REFERAAT Anu Välba Kool Klass Nimi Aasta Anu Välba elulugu ..................................................................................................................... 3 Esimesed tööaastad..................................................................................................................... 3 Teised inimesed Välbast............................................................................................................. 4 Anu sisemaailm...........................................................................................................................4 Õpingud ......................................................................................................................................5 Saated..........................................................................................................................................5 Anu armastu...
Kaasaegsed olümpiamängud Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osal...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjusek...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale teaduskonna kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena valida tea valideerimisega valida vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsio kuvatakse funktsiooni VLOOKUP (!!!) kasutades tema kabinetinumber ja nelja NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele Majandus Valige otsingu kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppeto Excelisse - esialgu tuleb see halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist vä parema-nupu menüüs asuvat Paste-Special->Values käsku, et saadud tulemu nimed jäävad ka lõpptulemuseks - halva vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandile vastava teise õppetooliga. E s igale teaduskonna nimele järgneb nimekiri selle töötajatega, ...
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõ...
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 ...
annaabi.ee 
