ka modelliks. Pärast kümnendat eluaastat selgus, et modelli ega näitlejat temast ei saa, seega jäi sõelale veel laulja-amet, sest laulda oskas ta hästi. Mõne aasta möödudes mõtles ta aga juba kunstniku elukutse peale. Ka joonistamine oli tal täitsa käpas. Siis läks veidi aega veel mööda ning juba enne oma kahekümnendat eluaastat teadis ta, et on kirjanikuks sündinud! Jah, ka kirjutamine tuli tal üsna hästi välja. Terve oma lühikese elu oli ta elanud illusioonides oma suurepärastest annetest, mis tegelikult olid nii keskpärased kui üldse olla sai. Juba oma kuuendal eluaastal ihkas ta täie südamega kuulsust ja raha, teiste imetlust ning tähelepanu. See ihalus süvenes veel,et ta on midagi enamat väärt kui teised, igasugu lihtinimesed, väikekodanlased. Ta mõtles oma kirjanikufaasis isegi välja, et kõige ohtlikum on inimene, kes teab oma väärtust. See pole sugugi vale. Ent on väga vähe inimesi, kes ei pea end teistest paremaks
1b)Juurde õppisin jooniste -ja mõisteskeemide tegemise ning hermeneutilise ringi tehnika. Esimest ei ole varem rakendanud ja teisest lugesin esmakordselt. 2. Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Väited: 1)Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2)Kui mõtelda, siis peab ka olema. 3) Tunnetada on täiuslikum kui kahelda 4)Jumal on täiuslik olevus- eksisteerib Argumendid: 1)Mõtted ei ole unenägude illusioonides tõelisemad 2)Substantsi kogu olemus sisaldub ainult mõtlemises 3)Substants on ebatäiuslik, kuid jumal on sisestanud ka täiuslikuma poole. (jumal ise on täiuslik) 4)Asjad, mida me tunnetame selgelt ja distinkselt, on tõelised Mõisted: substants - kogu olemus sisaldub mõtlemises jumal - täiuslik olevus tõelisus - kõik mida me mõtleme selgelt ja distinkselt Vastuväited: Jumal ei saa olla täiuslik, kuna ei ole ühtegi asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme.
2. Kui mõelda siis peab ka olema. 3. Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda. (tulenes sellest, et mõtted ei vasta loomusele) 4. Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. (tulenes sellest, et loomus pole küllalt täiuslik siis peab olema selle jaoks keegi kõrgem) Argumendid 1a) Vaimu sattunud asjad ei ole unenägude illusioonides tõelisemad. 2a) Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast. 2b) Kui ei oleks keha siis on hing ikkagi see, mis ta on. 3a) Need olid seal ebatäiuslikkuse tõttu. 3b) See oli sisendatud täiuslikuma loomuse poolt (Jumal) 4a) Jumalas ei ole midagi, mis oleks ebatäiuslik 4b) Geomeetrilises tõestuses vajame täiuslikkust , seega Jumal eksisteerib. Mõisted Mina ma olen substants, mille kogu olemus sisaldub ainult mõtlemises
on ta sõnatu ning ennastohverdavalt lubab Cyrano teda aidata andes talle kirja, mille ta ise oli tütarlapsele kirjutanud. Christian ei olnud oma tunnete kirjeldamises just väga osav. Teises vaatuses aitab Cyrano noortel isegi abielluda ning kolmandas vaatuses noor ja ilus Christian sureb. Mõne aja pärast mõistab neiu, et oli armunud hoopis Cyrano hinge ja olemusse. Teose lõpp on traagiline, sest sureb ka Cyrano ja Roxane, kes oli elanud vaid illusioonides on ilma jäänud oma mõlemast armastatust. Ooperi muusikaline ja lavaline pool oli väga osavalt ja huvitavalt üles ehitatud. Saatvat orkestrit oli minu jaoks kõige huvitavam kuulata, sest erinevad partiid suutsid igas olukorras välja tuua õige meeleolu ja palju pingeid, kuid samas ei summutanud nad ära lauljaid. Kui lauljatest ja osalistest rääkida, siis kõige sümpaatsemana tundus Roxane'i osatäitja, sest ta mängis oma rolli väga puhtalt ja siiralt välja. Eriti siis, kui
Märka ja aita Illusioonides elamine ei tule kellelegi kasuks. Lootes, et homne päev on parem kui tänane, ei jõua kaugele. Tänast halli argipäeva saab muuta päikeselisemaks pisiasjadega. Poes olles aseta vahel ostukorvi midagi maitsavat, mis tuju tõstab, ning poest väljudes anneta mõni kroon annetuskasti, sest iga pisemgi heategu lubab sul õhtul rahuliku südamega olnud päevale tagasi vaadata ning sügavasse unemaailma seilata. Tehes teistele head, võimaldades neile natukenegi seda, mis meil enesel
(Arutlus meetodist) 1. Minu hinnang artikli põhiväited · Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt.. 2. Põhilised argumendid · Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile, et me ka praegusel hetkel ei unele ja võib-olla on kogu meie elu üks suur unelm. · Sellest üldistatult ka järeldus me mõtleme, järelikult oleme. Me võime oma teadvuse eksistentsis nii veendunud olla sellepärast, et me seda eksistentsi selgelt ja distinktselt tunnetame. · Meie ideed või mõisted, kuna nad on midagi reaalset ja tulevad Jumalast, peavad
Illusioonidest ja tegelikkusest. "Unistuste Vargamäe" Kõige raskem on unistustest kinni hoides neil minna lasta. "Tõe ja õiguse" inimesed elasid, olles puuris oma unistustes ehk illusioonides, mis nad iseendile loonud ,,ning neid unistusi hoiti kinni kõigi kümne küünega, et mitte neil minna, kaduda, unustusse vajuda lasta. Vargamäele tulles olid kõigil suured lootused ja unistused, tasapisi mõnedki neist täitusid ,aga pikapeale venis unistustes ,endale loodud pettekujutelmades elamine üle süngeks ja õelaks reaalsuseks, mis tundmata oma piire aina piitsutas ja piinas pererahvast andmata neile mõnda vaba hetke puhkuseks, hingetõmbeks.
Hamlet mõistis et onu jõhker tegu ei saa jääda karistuseta. Enne oma isa mõrva oli Hamlet elanud ideaalses maailmas, kuid kodukohta naastes pidi ta reaalsust tunnistama seal valitses ebaõiglus, valelikus ning salakabandus. Tema ideed ja maailmavaade purustati. Kuid siiski ei soovinud ta Claudiuse tapmisega ise võimule pääseda. Hamlet võitles selle eest, et tema armastatud kodumaal valitsetaks humanistlike ideede kohaselt. Sündmuste arenedes muutub Hamlet. Prints on kinni oma illusioonides ning ei suutnud reaalsust tunnistada. Just see ajas ta hulluks ning purustas ta sisemuse. Ta leidis, et ei saa isegi enda mõistust usaldada, tema mõtted olid täis kahtlusi ning hirme, lõpuks ei ole ta oma soovides kindel. Siiski suri ta kättemaksu nõudes. Varem oli prints küll oma mõtteis enesetappu planeerinud, kuid see ei kattunud tema kristliku maailmapildiga. Surm enda käe läbi tundus kui kõige lihtsam ning valutum väljapääs
Keerukam struktuur. Põhiväited: 1),,Kõik mõtted mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades kuigi nad pole siis tõelised." (seoses nr 2) 2),,Ma mõtlen, järelikult ma olen." 3),,Jumal on täiuslik. 4),,Jumal eksisteerib" 5),,Jumalat ei tunnetata" 6) ),,Kui ma kahtlen, siis ei ole järelikult minu loomus küllalt täiuslik, sest ma nägin selgesti et tunnetada on täiuslikum kui kahelda." (seos nr 3) ARGUMENDID 1) kõik mu vaimu kunagi sattunud asjad ei olnud mu unenägude illusioonides tõelisemad. 2) Sellest, et ma mõtlesin kahelda teiste asjade tões, järgnes väga evidentselt ja kindlalt, et ma olen. 3) Ent kui maailmas oli mingisuguseid kehi või mingisuguseid mõistuslikke või muid loomusi, mis ei olnud päris täiuslikud, siis nende olemus pidi niivõrd sõltuma Jumala võimust, et nad ei oleks võinud püsida ilma temata ainustki silmapilku. 4) Kuna aga asudes uuesti vaatlema ideed, mis mul oli täiuslikust olevusest, ma leidsin, et
Me teame seda enda meelte kaudu seetõttu, et me neid asju näeme, kuuleme, kombime. Kuid võib-olla pole ühtegi asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme, kuna meeled meid sagedasti petavad. Kuigi me praktilises elus nende asjade olemasolus kindlad oleme, jääb siiski teoreetiliselt nende olemasolu kaheldavaks. Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile, et me ka praegusel hetkel ei unele ja võib-olla on kogu meie elu üks suur unelm. Me võime kahelda ümbritsevate esemete, kaasinimeste ja enda keha olemasolu üle, ent kui me juba kahtleme, siis oleme enda kahtlustest ja enda kahtlevast minast teadlikud, kuna kahtluse suhtes ei saa enam kahelda. Kahtlemine tähendab seda, et ei olda täiuslik. Kui ollakse täiuslik, siis teatakse kindlalt. Kaheldakse asjades, mida ei tunnetata. Kui inimene teab, et ta pole
oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 1c) Kuid kohe seepeale panin tähele, et sel ajal, kui ma nii tahtsin mõtelda, et kõik on väär, oli paratamatult tarvilik, et mina, kes seda mõtlesin, ka midagi oleksin. 2a) Kuna meeled meid mõnikord petavad, siis tahtsin ma oletada, et pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2b) Vaimu sattunud asjad ei ole unenägude illusioonides tõelisemad. 3a) See oli sisendatud täiuslikuma loomuse. 3b) Need olid seal ebatäiuslikkuse tõttu. 4) Descartes usub, et inimesele on midagi kõrgemalt poolt antud, mille üle mõtelda ja teooriaid luua. 5) Kuulmis-, haistmis- ja maitsmismeel aitavad meil tunnetada sama hästi kui nägemismeel, kuid see kõik on võimalik tänu mõistusele. 6) Geomeetrilises tõestuses vajame täiuslikkust , seega Jumal eksisteerib. Mõisted:
vastu. Toores vägivald ja terror muutusid igapäevaseks. 1495. aastal juurutas Kolumbus brutaalse maksusüsteemi. Iga 14 kuni 70 aasta vanune indiaanlane pidi igal kolmandal kuul ära andma sõrmkübara täie kulda. Seda nõuet oli võimatu täita, kuid "patustajaid" karistati poomise või käe otsastraiumise abil. Parem ei olnud ka nende kohalike saatus, kes saadeti Hispaaniasse orjadeks. Paljud neist surid ookeani ületamisel.Hispaaniasse sõitvatel alustel olid ka mõned illusioonides pettunud ümberasujad, kellel lubati kodumaale tagasi minna. Vähimagi kullata taskus kodumaale naasnud hispaanlased jutustasid Kolumbuse hirmuvalitsusest ja julmustest, mis olid La Isabelas igapäevased. Jutud jõudsid ka kuningapaari kõrvu.Kui Kolumbus 1496. aastal taas kord Hispaaniasse naases, avastas ta, et tema kui riigi uhke poja staatuse sära oli tuhmunud. Tema koloonia oli samal ajal täielikult hävinemas
tungi, mida silmapilgukski temast maha arvata ei saa, sest siis arvataks sellega maha inimene ise, ei alistata ega isegi mitte ohjeldata sellega, et selle haihtuvatest saadustest, mõistetest ehitatakse talle vangitorniks reeglipärane ja tardunud uus maailm.,, Ja selles vangitornis tunneb inimene ennast enamasti turvaliselt, seejuures isegi märkamata, et ta end ise vangistanud on. Ehk ei pane seda tähelegi, kuna valet/tõde väljamõeldes viibitakse unes ja illusioonides. ,,Iseenesest on inimene oma ärkvelolus kindel ainult tardunud ja reeglipärase mõistevõrgu tõttu ning jõuab vahel, kui see mõistevõrk kord kunsti abiga puruks rebitakse, just seeläbi veendumusele, et ta hoopis und näeb." Seepärast ehk ongi vahel hea lasta end meelega lollitada. ,,Ent inimeses on võitmatu kalduvus end tüssata lasta ja ta on lausa õnnest lummatud, kui rapsood talle eepilisi muinaslugusid tõe pähe jutustab või näitleja ehk
peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: a) Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. b) Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides me otsime asendust tegelikkuse illusioonidele". Selline endassesüvenemine paneb aluse psühholoogilisele momendile Schumanni loomingus. Sellest tulenebki Schumanni loomingu keskne teema: inimene ja tema sisemaailm. c) Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. Schumanni fantastika on eelkõige tema isiklike nägemuste ja tunnete fantastika. d) Loodus esineb Schumanni loomingus alati seotult inimese tunnetega, seotud autori
paljusid ühiskonnanähtusi. Teos jaguneb kolme ossa: ,,Kommete etüüdid", ,,Filosoofilised etüüdid" ja ,,Analüütilised etüüdid". Romaanide süzeeliini vahele on põimitud kangelaste varandusliku seisu ja huvide kirjeldusi, ilmekaid ja täpseid olustikudetail, uuritakse kiriku ja riigi suhteid ning seadusandlust. Teose tegelasteks on Pankurid, provintsitõusikud, ihnurid ja laostunud kaupmehed, rikkad ja vaesed, illusioonides pettunud keskealised ja vanurid ning karjäärihimulised noored. Ajastu suurimaks traagikaks pidas ta raha absoluutset võimu, mis hävitab inimliku armastuse. Naturalism kirjandusvooluna- 1860.-1870. aastatel Naturalism- realismi äärmuslik vool tekkis prantsuse kirjanduses 1860.-1870. aastatel. Selle teoreetiliseks aluseks oli positivistlik filosoofia, mille järgi saadakse tõelisi, positiivseid teadmisi ainult tegeliku elu nähtusi uurivatest eriteadustest, sest viimaste andmeid on
kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: a) Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. b) Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides otsime me asendust tegelikkuse illusioonidele". Selline endassesüvenemine paneb aluse psühholoogilisele momendile Schumanni loomingus. Sellest tulenebki Schumanni loomingu keskne teema: inimene ja tema sisemaailm. c) Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. Schumanni fantastika on eelkõige tema isiklike nägemuste ja tunnete fantastika. d) Loodus esineb Schumanni loomingus alati seotult inimese tunnetega, ka autori enda üleelamustega.
üldviga: inimestel on kalduvus pidada oma edu põhjuseks enda omadusi ja väärtusi ning oma ebaõnnestumise põhjusteks väliseid tegureid (teiste inimeste tegude põhjendamisel on kõik vastupidi). Selleks, et hoida enesehinnangut kõrgel, võivad inimesed tegeleda enesekahjustamisega, st seatakse ennast juba enne tegevust edu saavutamise jaoks ebasoodsasse positsiooni, et ebaedu korral põhjendada seda ... ebasoodsa positsiooniga. Kõrgendatud enesehinnang väljendub positiivsetes illusioonides. Inimestel on ebarealistlikult positiivne minapilt, mis väljendub "keskmisest parema" efektis (näit. 80% USA autojuhtidest peavad ennast keskmisest paremateks). Samuti on inimesed ebarealistlikult optimistlikud ja eeldavad oma tegevustes edu ning ei mõtle oma tegevuste võimalike negatiivsete tagajärgede peale. Inimestel on ka liialdatud kontrolli taju ja nad arvavad sageli, et on suutelised mõjutama juhuslikke protsesse. Viimasest kahest tuleneb
Kust ma tean, et ma parasjagu ei maga? Kahtlused võtsid mõõtmed, et isegi pidas võimalikuks paha vaimu olemasolu, kes mõjutab inimese muljeid. Lõpuks jõudis ühe kuulsaima üksikideeni: cogito ergo sum (mõtlen, järelikult olen olemas) - tõsikindel teadmine, kuna selles idees ei saanud kaheldaSeega võimalikud kujutlused saavad mu meelde sündida siis, kui ma olen olemas mõtleva olendina.Saan kahelda paha vaimu trikkides, erinevates võimalikes unenägudes ja illusioonides vaid olemas olles.Enne Descartes'i on väljendanud seda ideed Augustinus, kuid temal oli cogito möödaminev teema, Descartes'i puhul kogu filosoofia lähtekoht.Jumala olemasolul on filosoofias tähtis koht.Ei paku huvi jumala olemasolu teoloogilistel põhjustel, vaid lähenemisviis on rangelt mõistuspärane.Jumala olemasolu ei saa olla eraldatud tema olemusest (st olemasolu on tema puhul olemuslik).Jumala olemasolule viitab see, et inimesel on mõttes selge täiusliku olendi idee
peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: a) Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. b) Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides me otsime asendust tegelikkuse illusioonidele". Selline endassesüvenemine paneb aluse psühholoogilisele momendile Schumanni loomingus. Sellest tulenebki Schumanni loomingu keskne teema: inimene ja tema sisemaailm. c) Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. Schumanni fantastika on eelkõige tema isiklike nägemuste ja tunnete fantastika. d) Loodus esineb Schumanni loomingus alati seotult inimese tunnetega, seotud autori
Inimene elab rohkem oma kujutelmadest kui tõsiasjust. 8. Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane. Toomas Nipernaadi võlu peitub rõõmsas kerguses, vabaduses elurutiinist ja kohustustest. Nipernaadi kuju on võrreldud maailmakirjanduse tegelastega, ent eriti don Quijote'ga, seda nimelt ümvritsevast erineva eluvõtmes olemise kaudu. Nipernaadi sekkub pidevalt tegeliku elu käiku, kuid tema vahendid ei sobi tollele tema jaoks võõrale maailmale. Elab illusioonides, kuid enda peegelpilti kannatada ei või. Kui satub vastamisi teisiknatuuri Maret Vaaga või Pille Riiniga, siis püüab ta tütarlaste illusioone purustada. N peab vahepeal põgenema sajatuste, vahel armastuse eest, vahel jääb lihtsalt reaalsuse piiridest välja. Meeldivaim talle on armastuse eest põgenemine. Nipernaadi positsiooni võluks ja väärtuseks on maailma vaatamine. Nipernaadi on kui fookus, mis laseb reaalsusel enda eest
paljusid ühiskonnanähtusi. Teos jaguneb kolme ossa: ,,Kommete etüüdid", ,,Filosoofilised etüüdid" ja ,,Analüütilised etüüdid". Romaanide süzeeliini vahele on põimitud kangelaste varandusliku seisu ja huvide kirjeldusi, ilmekaid ja täpseid olustikudetail, uuritakse kiriku ja riigi suhteid ning seadusandlust. Teose tegelasteks on Pankurid, provintsitõusikud, ihnurid ja laostunud kaupmehed, rikkad ja vaesed, illusioonides pettunud keskealised ja vanurid ning karjäärihimulised noored. Ajastu suurimaks traagikaks pidas ta raha absoluutset võimu, mis hävitab inimliku armastuse. Flaubert Gustave Flaubert, 1821-1880, Prantsusmaa. Sündis Rouenis kirurgi pojana. Isa saatis ta Pariisi juuat õppima. Gustave pühendus aga hoopis kirjandusele. Harva esines tal langetõvehoogusid. Erakliku eluviisiga. Palju sõpru kirjandusringkondades. Tegi ühe pikema reisi Lähis-Idas. Veendunud poissmees, palju suhteid naistega
4) Inimene elab rohkem oma kujutelmadest kui tõsiasjust. 5) Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane Nipernaadi võlu peitub rõõmsas kerguses, vabaduses elurutiinist ja kohustustest. Nipernaadi kuju on võrreldud maailmakirjanduse tegelastega, eriti don Quijote’ga – nimelt ümbritsevast erineva eluvõtmes olemise kaudu. Nipernaadi sekkub pidevalt tegeliku elu käiku, kuid Nipernaadi valitud vahendid ei sobi tema jaoks võõrale maailmale. Elab illusioonides, kuid enda peegelpilti kannatada ei või. Kui satub vastamisi teisiknatuuri Maret Vaaga või Pille Riiniga, siis püüab ta tütarlaste illusioone purustada. N peab vahepeal põgenema sajatuste, vahel armastuse eest, vahel jääb lihtsalt reaalsuse piiridest välja. Meeldivaim talle on armastuse eest põgenemine. Nipernaadi positsiooni võluks ja väärtuseks on maailma vaatamine. Nipernaadi on kui fookus, mis laseb reaalsusel enda eest mööda käia: Nipernaadi kõnnib oma loos
valgusetilkadeni välja. Neid võib võrrelda, individuaalsete teadvuseüksustega, millest igaühel on oma tajupakett. Vaat millal algas tõeline Vaimu ja Hinge tants!Teadvuse individuaalsed üksused, keda meie nimetame hingedeks, alustasid reisi. Sügaval sisemuses kandsid nad endas Vaimu või Allika energiat, aga ka ingli energiat, kellest nad välja kasvasid. Kuid liikudes aina edasi tajusid nad, et võib oma põlvnemise ära unustada, võib unustada oma jumalikkuse ning pimeduses ja illusioonides ära eksida. Valguse ja pimeduse polaarsust saab kõige paremini tajuda inimolevusena Maal elades. Kirjeldades inglite Allikast emaneermise protsessi, mille käigus nad aja jooksul inimesteks said, võib jääda mulje, et me räägime sellest lineaarses, kronoloogilises plaanis. Kuid see ei ole nii. Jumalast lähtuva energia kose emanatsioon toimub just Praegu. See on lugu räägib isiksustest, kes eksisteerivad Praegu, mitte aga neist kes te olite kauges minevikus
annaabi.ee 
