- XVIII . Palehk'i ikoonimaalistiil tekkis 18. saj keskel. - , , , , , - - . Palehki miniatuurmaalid olid kirjutatud laegastele, reisikastidele, plaatidele, prossidele, puudritoosidele- valmistatud papjeemaseest. : () ; ; ; ; ; , , , " "; ( ). Palehkski kooli iseloomustavad jooned on: miniatuurne detailne kiri, pehme kirjatoon, valik kompositsioonielemente ja nende võlu, valik erksaid varjundeid,puud loomuliku lehestikuga,värvivalik-lai ja ere terava ja väga peene valge varjundiga,aga vahest ka kuldse varjundiga; taustad erinevate toonidega(kaasa arvatud kuldne).
Kätrin Türin BÜTSANTSI KUNST Mis ajal sai Istanbul Bütsantsi 395.aastal pealinnaks? Kuidas nimetati teise nimega Istanbuli? Konstantinoopoliks ja Bütsantsiks. Kes on ikonoduulid? Ikoonimaali pooldajad. Kes on ikonokastid? Ikoonimaali vastased. Mille kujutamine oli islamis keelatud ja Oli keelatud jumala ja inimese kujutamine, sest miks? seda peeti jumala loometegevusega võistlemiseks. Millistel maadel on lisaks Väike- Itaalia, Venemaa, Armeenia, Bulgaaria, Serbia, Aasiale säilinud Islami kunsti? Rumeenia, Gruusia. Mis võeti aluseks Ikoonimaali Maalitakse tavaliselt pärnapuidule kantud kriidist, tegemisele
16.saj. meistriteos Moskva Punasel väljakul Ehitati 1555-1561 Arhitektid - Barma, Postnik Liitkirik Vassili Blazennõi kirik 17.saj arhitektuuris Sibulkuppelkirikud Ilmalik arhitektuur Moskva Kremli müürid (linna- kindlustuskunst) Arhitektuur maal Puuehitised Kuplid kaetud puusindlitega 15.saj Kizi saare Preobrazen- skaja puukirik (Issanda Muutmise kirik) Kizi saare Preobrazenskaja puukirik Kizi saare Preobrazenskaja puukirik VANAVENE KUNST MAAL IKOONIMAALI TUNNUSED Suured silmad, lummav pilk Kuldsed juuksed, valge nimbus ümber pea Ümberpööratud perspektiiv Peategelane - pühak - eestvaates Figuurid väljavenitatud Kõrge laup - tarkuse väljendus Sümmeetriline paigutus Jumalik valgus varju pole Ikoonimaali näide "Vladimiri jumalaema" - 12.saj Bütsantsist pärinev esimene ikoonimaal Vladimiri jumalaema THEOPHANES GREK Töötas Venemaal 14.-15.sajandi vahetusel Freskod Spasso Preorazenski
* Mongolite sjavge juhib Batu khaan * Ta vallutab Vladimiri ja Kiievi * Kiiev pletatakse maha, imekombel silis osaliselt Sofia katedraal * Mongolite rsteretkest pseb ainult Novgorod * Venemaa jb mongolite vimu alla 250 aastaks 1480. aastani (nn Mongoli- Tatari ike) * See aeg on jtnud tugeva jlje venelaste rahvuslikku iseloomu ja mjutanud nende poliitilist kitumist * Venemaa hakkab taas tugevnema 14. saj lpus * Siis tekib vene rahvuslik ikoonimaali koolkond * Selle koolkonna rajaja oli kreeklane Teophanes * Ta pgenes Btsantsist trklaste eest ja judis Moskvasse * Moskvast kujuneb 14. saj lpus Venemaa kige tugevam vrstiriik * Teophanese ikoonimaalid on pidulikud ja eredate vrvidega * Tema kuulsaim pilane on venelane Troitse-Sergi kloostri munk Andrei Rubljov * Andrei Rubljov on teinud palju seinamaale Troitse-Sergi kloostrisse ja muudesse kirikutesse
Keskajal olid ülekaalus usulise sisuga seinamaal (fresko ja mosaiik), illustratsioonid) (käsitsi kirjutatud raamatute kiriku teenistusse, kirik dikteeris ranged eeskirjad. Näiteks inimkeha kujutamine oli keelatud. Kõige varasem säilinud keisripalee mosaiikpõrand- kujutab mütoloogiliste loomade, inimeste, taimede ja hoonete maailma. Ristiusu süvenedes hakkasid mosaiigid kujutama ja ülistama ristiusu märtreid ja keisrit usuliste kombetalitluste täitmisel. Palju viljeldi ka ikoonimaali. Näiteks ikoon "Vladimiri jumalaema", mis avaldas suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vene ikoonimaalid on leebemad ja inimlikumad. IX-X sajandi maalikunstist Lääne- Euroopas annab ettekujutuse miniatuurmaal paljude käsikirjade lehtedel. Kui varem kaunistati peamiselt initsiaale, siis nüüd hakati maalima kogu lehekülge täitvaid pilte, millel kujutati
Varakristlik kunst Nimeta basiiki KÕIK osad. Kesklööv,külglööv,transept,apsiid,narteks,aatrium,pikihoone,altar,valgmik, Mis või kes on? Apsiid poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum Altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht Valgmik basiilika kesklöövi ülemine,akendega varustatud ruumiosa Transept - põikhoone Narteks avar eesruum pühakoja välisukse ja saaliukse vahel Liseen lame eenduv püstriba lageda müüripinna elustamiseks Ikonoklast pühapiltide purustaja Mosee islamuusu pühakoda Kreml - vanavene linna kivikindlus Hagia Sophia 6.saj ehitatud Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis,mis asub Konstantinoopolis. Vladimiri Jumalaema kuulus vanavene ikoonimaal Enkaustika - vahamaal Milano edikt edikt,mille kuulutas 313 aastal välja keiser Constantinus,millega ristiusk muutus lubatuks Smalt - klaaskuubik Petik lame süvend Ikoon - pühapilt Minarett islamiusu templi, mosee torn Telkkat...
See on pigem jäljndus, kui puhas bütsantsi stiilis kunst. Rajatud 19. saj. lõpul. Vassili Blazennõi peakirik Moskvas Püha Sofia Püha Sofia kirik Kiievis Esialgne kuju Dmitri peakirik Vladimiris Ikoon avaldas suurt mõju Venemaa ikoonimaali arengule Vladimiri jumalaema, tellitud vürst Valdaimiri poolt sofia krikule Bütsantsist, Hiljem loovutatud Vladimirisse Pokrovski kirik Novgorod Novgorodi kreml Sofia krik Pihkva kirik, klooster, Kizi puukirik Oneega Kaupmeeste majad järve ääres
· See sattus Venemaale 11.-12. saj · Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi · Tänapäeval asub see Moskvas Kremlis või mõnes muuseumis · 7.-8. saj on bütsantsi kunstis allakäiguaeg · Bütsants kaotab suuri valdusi pealetungivatele araablastele · Islam mõjutab ka õigeusku · Islamis on keelatud Jumala ja inimese kujutamine kunstis · Seda keeldu järgivad islamiusulised ka tänapäeval · Ka osa õigeusu vaimulikke nõuab ikoonimaali keelustamist · Algas nn pilditüli, mis põhjustas suuri segadusi ja kodusõdu Bütsantsis · Pilditüli lõpeb ikoonimaali pooldajate võiduga · Ikoonimaali pooldajaid nimetati ikonoduurideks, vastuseisjaid ikonoklastideks · Uus õitseaeg bütsantsi kunstis algab Makedoonia dünastia võimuletulekuga, kes suudavad araablaste pealetungi tõrjuda · Valitsevaks kirikutüübiks kujuneb viiskuppelkirik · Neid ehitati juba alates 6. saj, kuid siis olid nad haruldased
Figuurid on asetatud tihedasse ritta ja näib, nagu nad ei seisaks maapinnal Figuurid on tasapinnalised ja ümbritsevat ruumi pole püütud kujutada Figuuride kuldne taust on täiesti tinglik Mosaiigid tahavad rõhutada, et nad pole mingi konkreetse sündmuse kujutis, vaid väljendavad keisri ja tema kaaskonna igavest kohalolekut Võimukate valitsejatena kujutatakse ka Kristust Keisrinna Theodora ja pühakuid mosaiik Hiline ikoonimaal Hilist ikoonimaali iseloomustab hoopis suurem hingesoojus Traditsioon ja tehnika on lähtunud rooma kunstis tuntud surnute mälestusportreedest Nende eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte Vanimad ikoonid olid maalitud enkaustikatehnikas Alates 8. sajandist kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilise sideainega Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel Kõige levinum aine oli Maarja Jeesus-lapsega Ikoonimaal oli kanooniline kunst
saj alguseks jõuab Venemaale ka moonutatud gooti stiil (kõrged taevassepürgivad ehitised)* Ilmuvad telkkatusega kirikud* Keskne kuppel ehitatakse hästi kõrgeks* Kuulsaimaks Vana-Vene kirikuks kujuneb aga Ivan IV ajal ehitatud Vassili Bla zennõi e. Kaasani katedraal See püstitati Ivan IV võidu auks Tatari vürstiriigi üle* Ka sellel kirikul on suur telkkatus, kuid ka sibulakujulised kuplid* Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj* Ikoonimaal käib aga 16. saj alla* Riik võtab ikoonimaali meistrid oma järelevalve alla* Kunstnikele kehtestatakse ranged eeskirjad, mida ja kuidas maalida* Hilisemast 16. saj ikoonimaalist (relvapalati meistrite ikoonimaal) on tuntud kunstnik Simon U?akov 17. saj lõpus mõjutab vene arhitektuuri ka Lääne-Euroopa barokkarhitektuur* Barokkehitised on väga rikkaliku dekooriga
pikerguse basiilikaga. Hagia Sofia kirik on kolossaalse kupliga ja seda toetavate poolkuplitega, mis ületab oma mõõtmete ning julgete ehitusvõtete poolest ka Sergiose ja Bakkhose kirikud. Samal ajal, kui tekkis varabütsantsi kirik, kujunes välja ka seinamaalingu stiil, armastatumaks tehnikaks sa mosaiik. Mosaiikmaal saavutas oma suurima mõjujõu seeläbi, et kivikeste värviplekid sulavad ühte kuldse fooniga. Bütsantslased hindasid väga kulda. Mosaiigi kõrval tehti ka ikoonimaali, mis oli alguse saanud küll juba varakristlikul ajal. Ikoonid ei olnud ainult pühade nähtuste kujutamiseks, vaid olid ka ise pühad. Tehti ka käsikirja illustratsioone. Kõrge taseme ka saavutasid miniatuurmaal (Pariisi psalter, 10.saj.) ja kunstikäsitöö, eriti kullassepa ja tekstiilikunst. Tarbekunst- nõudmine luksuse ja suure joonelisuse järele. Kulla töötlemisel saavutasid bütsantslased suuremeisterlikkuse. Nad valmistasid kullast suuri vääriskividega kaetud
sibulakujulised kuplid. Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj Sofia peakirik Kiievis Maal: Mongolite vallutus 13. sajandi alguses pidurdas idaslaavlaste kultuuri arengut. Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14. sajandi lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötasid mitmed itaalia meistrid. Kuulsain nende seast oli ARISTOTELE FIROVANATI. Venemaa hakkab taas tugevnema 14. saj lõpus.Siis tekib vene rahvuslik ikoonimaali koolkond.Selle koolkonna rajaja oli kreeklane Teophanes.Ta põgenes Bütsantsist türklaste eest ja jõudis Moskvasse.Moskvast kujuneb 14. saj lõpus Venemaa kõige tugevam vürstiriik.Teophanese ikoonimaalid on pidulikud ja eredate värvidega. Tähtsale kohale tõusis IKONOSTAAS (ikoonidest koosnev pildisein altariruumi ees). Ikoon on idakirikus kantav, enamasti puidule maalitud pühapilt, millel on kujutatud Jeesus
ja PORTREED, muud žanrid jäid tahaplaanile. Kuid nendel kahel alal olid hispaanlased ületamatud. EL GRECO (1541-1614) Hispaania maalikunsti suurajastu teerajaja. Õppis lühikest aega Tiziani ateljees, sai mõjutusi ka Tintorettolt. 1577. aastal asus Toledosse töötama. El Greco looming on omapärasemaid nähtusi kunstiajaloos. Tormilise temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali traditsioonid, maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia koloriidi. Ta lõi äärmiselt ilmeka vormikõne, millel on palju ühist moodsa ekspressionismiga. El Greco maalilaadi iseloomulikumad jooned: irratsionaalsus, omane nägemuslikkus ja viirastuslikkus rahutu, süngelt ekstaatiline ja pidulik meeleolu portreed, figuraalsed kompositsioonid usuteemadel. (Sageli sügav usu- ja leinatunde väljendus)
sellepärast, et ta julges paigutada Jeesuse pea madalamale ümbritsevatest figuuridest. Vaatamata kriitikale sai ta palju tellimusi kirikutelt ja kloostritelt. 1580. aastal maalis ta Felipe II jaoks ,,Püha Mauritiuse martüürimui" (Corrain 1999:59). 4 2. Looming El Greco looming on omapäraseimaid nähtusi kunstiajaloos. Geniaalse tormilise temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali traditsioonid, tol ajal üldiselt valitseva maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia kolorismi; nii lõi ta äärmiselt ilmeka vormikõne, millel on väga palju ühist moodsa ekspressionismiga (Vaja 1999:556). Enamik El Greco maalidest kujutab piiblitemaatikat või legende pühakutest (Krausse 2006:25). Lisaks religioosse temaatikaga piltidele valmis EL Greco pintsli all rida suurepäraseid portreid (Corrain 1999:59).
18)Nimeta vanavene tuntuim kindlusehitis! Tuntuim on Moskva Kreml, kus kuni 18.sajandi alguseni elasid Moskva suurvürstid ja tsaarid. Pärast Esimest Maailmasõda sai Moskva Kremlist Nõukogude Liidu ja hiljem Venemaa valitsuse ja/või presidendi asupaik. Seepärast kasutatakse sõna ”Kreml” ka lihtsalt Venemaa juhtkonna tähenduses. 19)Kes olid kaks tuntuimat ikoonimaalijat? Theophanes - kreeklane, kes rajas ikoonimaali koolkonna. Andrei Rubljov. 20)Mida tähendavad mošee, minarett, mihrab ja medrese? Mošee on pühakoda. Minarett on saledad kõrged tornid, mis kuuluvad tavaliselt mošeede juurde. Mihrab on poolkaar mošeedes, mis on suunatud Meka linnas asuva Kaaba Templi poole. Medrese on ehitustüüp, mis ühendab mošee ja teoloogilise õppeasutuse. 21)Mis on romaani stiili põhiliseks tunnuseks? Ümarkaared. Massiivsus.
MAALIKUNST: tehti ikoone, kuulsaim on Vladimiri Jumalaema. Kunsti ilmuvad rahvuslikud mustad jõud. Hakkab bütsantsist erinema, sest tatarlased vallutavad venemaa. Ikoonid muutuvad vabamaks ja rahvalikumaks, kuid bütsantsis välja ujunenud skeem jääb säilima. 14.saj. lõpul kujuneb moskvas 2 koolkonda- bütsantsilik ja kohalik.nad vastanduvad ja võitlevad. Hinnati kõrgelt kreeka kunstnikke ja neilt telliti igast asju. Vana-vene ikoonimaali suurkuju oli Andrei Rubljov. Leiab viisi, kuidas ühendada rahvalik ja bütsantsilik stiil. alates 15.saj võib kohata Moskva kirikutes väga uhkeid ikonistaase. Keskel on kristus, kelle jalge ees palvetavad maarja ja johannes. Vasakul ja paremal gabriel ja miikael, all apostlid ja siis kohalikud pühakud. Rubljovi õoetus kehtib kuni 16.sajandini. al 17.saj püütakse elu kujut. Mitmekülgsemalt ja toodakse sisse ruumi. Ikoonide jutustav sisu. 17
Bütsantsi riik tekkis 395.a. pärast Rooma riigi jagunemist. Kunst rakendati kiriku teenistusse, kirik dikteeris ranged eeskirjad. Näiteks inimkeha kujutamine oli keelatud. Kõige varasem säilinud mosaiik- Konstantinopoli keisripalee mosaiikpõrand- kujutab mütoloogiliste loomade, inimeste, taimede ja hoonete maailma. Ristiusu süvenedes hakkasid mosaiigid kujutama ja ülistama ristiusu märtreid ja keisrit usuliste kombetalitluste täitmisel. Palju viljeldi ka ikoonimaali. Näiteks ikoon "Vladimiri jumalaema", mis avaldas suurt mõju ikoonimaalile Venemaal.Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid. Vene ikoonimaalid on aga leebemad ja inimlikumad. Suurimaid ikooni- ja seinamaalijaid oli Bütsantsist tulnud Theophanes, samuti tema õpilane Andrei Rubljov. IX-X sajandi maalikunstist Lääne- Euroopas annab ettekujutuse miniatuurmaal paljude käsikirjade lehtedel
· See sattus Venemaale 11.-12. saj · Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi · Tänapäeval asub see Moskvas Kremlis või mõnes muuseumis · 7.-8. saj on bütsantsi kunstis allakäiguaeg · Bütsants kaotab suuri valdusi pealetungivatele araablastele · Islam mõjutab ka õigeusku · Islamis on keelatud Jumala ja inimese kujutamine kunstis · Seda keeldu järgivad islamiusulised ka tänapäeval · Ka osa õigeusu vaimulikke nõuab ikoonimaali keelustamist · Algas nn pilditüli, mis põhjustas suuri segadusi ja kodusõdu Bütsantsis · Pilditüli lõpeb ikoonimaali pooldajate võiduga · Ikoonimaali pooldajaid nimetati ikonoduurideks, vastuseisjaid ikonoklastideks · Uus õitseaeg bütsantsi kunstis algab Makedoonia dünastia võimuletulekuga, kes suudavad araablaste pealetungi tõrjuda · Valitsevaks kirikutüübiks kujuneb viiskuppelkirik · Neid ehitati juba alates 6. saj, kuid siis olid nad haruldased
1551 kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi, (Sajapealine). Kas Ivan pidas selle kõne, mida kirjeldused talle omistavad, pole päris kindel. Kui ta seda tegi, siis olid tema mõtteavaldused osav segu ähvardustest ja meelitustest. Ühelt poolt meenutas ta kirikumeestele Soodoma ja Gomorra saatust, mis ei tahtnud oma meelt parandada. Teiselt poolt kuulutas ta end kahetsevaks patuseks. Sajapealise kirikukogu otsused olid segu alalhoidlikkusest ja uuendustest. Kinnitati ikoonimaali ja kirikumuusika tavapärased vormid ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud. Üks otsus kohustas õigeusklikke mehi Õnnistegija eeskujul habet kandma, teine keelas süüa verivorsti. Vaimulike kuritarvitused ja liiderdamine mõisteti hukka. Kiriku maaomand ja maksusoodustused kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi soetada, vajas ta selleks tsaari heakskiitu. Sajapealine kirikukogu võttis vastu ka uue kirikuseaduse koodeksi.
Bütsantsi riik tekkis 395.a. pärast Rooma riigi jagunemist. Kunst rakendati kiriku teenistusse, kirik dikteeris ranged eeskirjad. Näiteks inimkeha kujutamine oli keelatud. Kõige varasem säilinud mosaiik- Konstantinopoli keisripalee mosaiikpõrand- kujutab mütoloogiliste loomade, inimeste, taimede ja hoonete maailma. Ristiusu süvenedes hakkasid mosaiigid kujutama ja ülistama ristiusu märtreid ja keisrit usuliste kombetalitluste täitmisel. Palju viljeldi ka ikoonimaali. Näiteks ikoon "Vladimiri jumalaema", mis avaldas suurt mõju ikoonimaalile Venemaal.Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid. Vene ikoonimaalid on aga leebemad ja inimlikumad. Suurimaid ikooni- ja seinamaalijaid oli Bütsantsist tulnud Theophanes, samuti tema õpilane Andrei Rubljov. IX-X sajandi maalikunstist Lääne- Euroopas annab ettekujutuse miniatuurmaal paljude käsikirjade lehtedel
· Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. saj nn ühe uulitsa kirikud · Need olid pisikesed ühe kupliga kirikud igal suuremal tänaval (umbes 200) Kreml- vene linnade kaitserajatis. # Peakirikuks saab Uspenski katedraal # See matkib Vladimiri Uspenski katedraali # Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti * Sibulkuplid ilmuvad venemaa arhitektuuri 16. saj * Ikoonimaal käib aga 16. saj alla * Riik võtab ikoonimaali meistrid oma järelevalve alla * Kunstnikele kehtestatakse ranged eeskirjad, mida ja kuidas maalida * Hilisemast 16. saj ikoonimaalist (relvapalati meistrite ikoonimaal) on tuntud kunstnik Simon U? akov * 17. saj lõpus mõjutab vene arhitektuuri ka Lääne-Euroopa barokkarhitektuur * Barokkehitised on väga rikkaliku dekooriga PEETER I !!!! Vana Vene kunst Paremate poliitiliste ja majanduslike suhete arendamiseks naabritega , võttis Kiievi vürst Vladimir
Theodora). lühemaks perioodiks on kadunud tahvelmaalid, neid no ka kristlaste poolt põletatud kuna neil kujutati vanu jumalusi. kui hakatakse ida-roomas tegema tahvelmaale, siis on need kristliku sisuga, need on ikoonimaalid. Ikoonid on eriti pühad religioossed malid, kuna usklike arvates peidavad nad endas püha energiat. katoliiklased aga vaidlevad vastu sellele, ütlevad et vahet pole kas pilt on või ei. bütsantsis tekib vailus ikoonimaali lubatavuse kohta. bütsantsi tagab suur löök, kui islamimaad vallutavad pool bütsantsi. suurin vahe islami usu ja kristluse vahel on see, et pole lubatud islamlastel kujutada elusolendeid. 8. sajandi aguses keelustatakse ikoonimaal. sellega ei taha leppida õigeusklikud ja mungad kes neid seal maalinund olid. seetõttu on vanem ikoonimaal enamasti hävinud. uuesti lubatakse ikoonimaal kui tule makedoonia dünastia. pärast seda ei tekkinud enam probleeme ikoonmaali lubatavusega.
Kunst bütsantslik- traagiline ja karm Venemaalijatest on tuntuim Andrei Rubljev. Ühendas ikoonimaalis Vladimiri Jumalaema. vene rahvusliku lapseliku laadi bütsantsliu suursuguse üldistuse ja Ikoon. 11.saj. meisterliku teostusega. Värvid õrnad ja mahedad, vormid ümarad ja pehmed Ikoonimaali keskel on trooniv Kristus; paremal ja vasakul on peainglid Gabriel ja Miikael;üleval apostleid (Kristuse jüngrid); Kujutati ruumi, lisati detaile, modelleeriti plastiliselt kehi, Andrei Rubljov. Kolmainsus. Ikoonimaal.
Kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus. Pärisori- sunnismaine talupoeg, kes oli täielikult allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eeskostele. Paavstiriik- 8.s. Vatikan, kirikuriik, Frangi kuningas Pippin Lühike, püsis kuni 1870, Kesks-Itaalia. Ikoon-religiossed pildid õigeusu kirikus, neid peeti imettegevatseks, kujutati Jeesust või Maarjat. Ikonoklastid- pidasid ikoonide kummardamist vääraks, kuna inimestel ei tohtinud olla ebajumalaid. Ikonoduulid pooldasid ikoonimaali. Katoliku kirik- e üleüldine. Juhtis Rooma paavst; kirikukeelesks ladina keel (jutlusest ega jumalateenistused lihtinimesed aru ei saanud); peakirik Püha Peetruse kirik; ristküliku/ladina ristikujuline; freskod (seinamaalid), reliikviad(pühad säilmed); ristisõdade algatamine, vaimulikel tsölibaat. Õigeusu kirik- ortodoksne e õige. Juhtis Konstantinoopoli patriarh ja Bütsantsi keiser; jumalateenistused kreeka ja slaavi keeltes; peakirik Hagia Sophia;
Usulise sisuga piltide e ikoonide pooldajad (ikonoduulid) pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks. Pildieitajad e ikonoklastid lähtusid aga samast põhimõttest millest islamiusulisedki. Ikonoklastide seisukohad muutusid riiklikuks poliitikaks 8.saj alguses. Varase bütsantsi kunsti kuulsad näited on Ravenna kirikute mosaiigid. Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Varase bütsantsi kunstiga võrreldes hoopis suurem hingesoojus iseloomustab hilist ikoonimaali. Bütsantsi tarbekunst oli väga rikkalik. § 23. Vanavene arhitektuur ja maalikunst. Vanavene kunst hakkas kujunema 9.10.sajandil, kui moodustus esimene idaslaavlaste riik keskusega Kiievis. Kuni 17.saj lõpuni säilitas vanavene kunst iseseisva ja LääneEuroopa kunstist oluliselt erineva ilme. Slaavlaste läbikäimine Bütsantsiga kiirendas neil riigi tekkimist. Ristiusu vastuvõtmine avas neile bütsantsi kultuuri
Figuurid on ranges poosis ja kujutatud pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse. Reeglid muutusid rangemaks 10. saj, kui kinnitati kindel kord kiriku kaunistamisel. Seda kaunistamiskorda hoiab elus Vene-Õigeusu kirik. Kuplil kujutati Jeesust valitsejana. Apsiidil kujutatakse ülemises osas jumala ema, selle all stseene Kristuse ja apostlitega. Apsiidist kahel pool peaingleid Gabreili ja Miikaeli. Külgseintel 12 pilti Kristuse elust. Lääne seinal kujutatakse viimset kohtupäeva. Ikoonimaali algseks eeskujuks olid Egiptuses levinud muumia portreed. Ikoonid maaliti lõuendile, mis olid pärnalaudadel. 1453 Bütsantsi piirid tõmbunud koomale. Ainult linn veel alles. Sel aastal tungisid türklased linna ja hävitasid selle riigi. KIIEVI VENEMAA 11. saj oli Kiievi Venemaa muutunud Euroopa suurimaks riigiks. (Vana-Veneriik) mõõdud olid Soome lahest kuni trallallaani. Olin Vladimieri valitsemisaeg, tema võttis vastu õigeusu, 988. talle meeldis tseremoonia. Loodi slaavi tähestik
Figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud. Toretsevad riided ei luba aimata keha vorme. Näod väiksed, aga silmad on suured ja võimukad. Figiuurid on reas, nagu seisaks õhus. Figuurid on tasapinnalised ja neid ümbritsevat ruumi pole püütud kujutada. Mosaiigiaegne tehnika erineb antiikaegsest kalliskividena säravad värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi ega taotle looduslike värvivarjundite jäljendamist. Suurem hingesoojus iseloomustab hilist ikoonimaali. Traditsioon ja tehnika tuli rooma kunstist tuntud surnute mälestusportreedest. Nende eeskujul hakati maalima mälestuspilte enkaustitehnikas. Alates 8.sajandist hakati sulatama temeravärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilise sideainega. Aluseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel, sellest tuleb mõiste tahvelmaal. Kõige levinuim aine oli Maarja Jeesus-lapsega. Ikoonide ruumikujutus erinev järsult antiikaegsest ja
on saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud. Toretsevad riided ei luba isegi aimata kehavorme. Näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt. Figuurid on asetatud tihedasse ritta, näib nagu ei seisaks nad maapinnal, vaid hõljuksid õhus. Mosaiigid tahavad rõhutada, et nad pole mingi konkreetse sündmuse kujutis, vaid väljendavad kõikvõimsa keisri ajatut kohalolekut. Varasema bütsantsi kunstiga võrreldes hoopis suurem hingesoojus iseloomustab hilist ikoonimaali. Vanimad ikoonid olid maalitud enkaustikatehnikas. Alates 8. saj kasutati temperavärve, mida segati munavalge või meega. Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel (siit on pärit mõiste tahvelmaal). Kõige levinum aine oli Maarja Jeesus-lapsega. Ikoonidel on omapärane joonte graatsia ja värvide sära ning eriline, pisut salapärane ilu. Ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud osast. Seda pildiseina nim ikonostaasiks.
annaabi.ee 
