rumal ja kole. Jõuti punktini, et kui Eros pole ei ilus ega inetu, siis on ta ilmtingimata inetu ja nurjatu, kuid tegelikult see nii ei ole. Tarkuse ja rumaluse vahel on midagi keskmist. Kõik ei ole piiritletud ,et üks on hea ja teine on halb. Oluline on mõista ja aru saada mis jääb ilusa ja koleda vahele. Sellest jõuame järeldusele, et Eros on filosoof, kuna filosoofid on millegi keskmes ja üritavad areneda veel edasi. Ilu on midagi mida me kõik ihaldame. Kuid ilu ihaldamine ei piirdu ainult ilusate kehadega ja kaunite mõtetega, vaid seda tuleb eneses edasi arendada. Kui algselt märgatakse lihtsalt ilusat keha siis järgnevalt hakatakse hindama hinge ilu keha ilust väärtuslikumaks. Hiljem hakatakse aga ilu mõistma. Kui inimene on omandanud teadmised ilust siis ta märkab ilu ennast. Autori arvates peaksid inimesed rohkem ihaldama ja tänu sellel arenevad nad edasi. Samas
elutarkus ja tahe, samuti on oluline pühendumus. Vajalik oleks luua noortele rohkem töökohti. See aitaks sisse elada töömaailma ja aimu saada selle olemusest. Kindlasti aitaks see karjääri suhtes teha tulevikus õigemaid otsuseid.Hetkel näen mina, et on palju noori, kes löövad käega ja ei sea sihte. See on aga seepärast, kuna otsitakse töös erilisust ja väljakutseid. Juhul kui me ei ole kindlad, mida me tulevikus ihaldame ja milline töö pakub piisavalt rahuldust, ei oska me ka kuskile püüelda. Nagu me teame, on inimesed väga erinevad. On inimesi, kes õpivad tulevase töökoha nimel, peaasi, et saaks keskhariduse vastaval tasemel. On ka inimesi, kes õpivad hariduse pärast, et olla haritud ja osata kaasa rääkida, omada oma arvamust, mis põhinevad õigetel asjaoludel ja mitte ainult seda, vaid ka tunda ennast intelligentsena. Samuti on ka inimesi, kelle eesmärk on
ja ükskõiksus. Nad olid ennast justkui lukustanud kõige halva sisse ning sellest välja tulemine on teadagi raske ja keeruline ning nii mõnelegi võib see vangistus osutuda lausa võimatuks takistuseks. Bulgakovi teose tegelased olid samuti liiga kinni oma pattudes ning inimesed ei osanud enam oma hinge päästa. Väga vähe on ühiskonnas inimesi, kes julgeksid teistest erineda ja võtta igasuguseid ohverdavaid riske. Me ei oska kuulata oma südant ja teha midagi, mida ihaldame. Mitte keegi meist ei taha olla õel ja kurjust täis, kuid meid ümbritsevad inimesed ja ühiskond on liiga palju mõjutatavad. Teiste inimeste käitumine meie endiga ning ühiskonna suhtumine kodanikesse võib nii mõnegi inimese sisepagulust mõjutada ning viia lausa ühiskonnast võõradumiseni. Ka "Meistris ja Margaritas" kujutas Bulgakov väheseid sellistena, kes julgeksid võtta riske. Selles teoses oli selleks abielunaine Margarita, kes
Vaadata on võimalik asju lillelaadast kuni õudusunenägudeni. Maailm pole kade näitama meile oma palet. Uudised tekitavad meile reaalsustaju. 140 kilomeetrit tunnis pole võimalik libedal teel kurvi võtta ja pangaröövlid püütakse kinni, kuid ikkagi on neid, kes üritavad seda muuta, kuid lõpetavad ikkagi õhtustes uudistes. Mõni õnnestunud suur tegu paneb aga kõiki mõtlema, aga mis siis kui.... Me kõik mõtleme kaasa uudistega. Filmid on meie salaelu, elu mida ihaldame. Soovi korral midagi suurt teha, hakkame vaatama filmi, sest see on lihtsam, kui tänaval päriselt pahade vastu võidelda. Head filmi vaadates tundub see tõeline. Kujutame ette, et suur kangelane, kes päästab maailma ollakse ise. Kuid see ei õnnestu alati isegi filmides, kuigi me usume ja loodame, et meie kangelane päästab maailma. Telerist nähtud filmid muudavad uskumusi, ka paha võib-olla hea või muutuda
Meister tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad Henrik Ibsen ,,Nukumaja" Helmer, Nora ,,... sest miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks ..." (Hamlet) "Sisyphose müüt" ,,Pole olemas nii kaunist, et ei leiduks veel kaunimat, ja pole olemas nii närust, et ei oleks veelgi närusemat. (F. Dostojevski) ,,Õnn ei ole õnnes, vaid selle saavutamises." (F. Dostojevski) ,,Meil ei ole õnne ega tulegi, me ainult ihaldame õnne" (A. Tsehhov) ,,Kõige tähtsam on silmale nähtamatu."/ "Iialgi ei olda rahul seal, kus ollakse." (,,Väike prints" Antoine de Saint-Exupéry) ,,Tulevik jõuab kätte aeglaselt, olevik lendab nagu nool, kuid minevik seisab igavesti paigal." (F. Schiller) ,,Otsige iseendas ja te leiate kõik." (J.W. Goethe)
Lihtsalt peab. Kui me seda ei tee, siis võib see takistada meid kui ka teisi enda elu nautimast. Ei ole head ilma halvata ja halba ilma heata. Samuti võib olla ka ideeks n.ö ühte hoidmine ja enda perest hoolimine, sest Regina ei mõelnud kunagi, et ta enam ei suuda ning ei päästagi Henryt. Ta sisendas endale, et ta peab selle ära tegema. Samamoodi peaksime ka meie endale sisendama, et vahepeal me peame tegema asju, mida me ei taha, selleks, et saada asju, mida me ihaldame. Raamat ise oli hea ja kaasahaarav ning soovitan seda kõigile, kellele natukenegi meeldib ulme või õudus. Natuke müsteeriumit ühte päeva kulub alati marjaks ära! Meeldivat lugemist!
üleelamised, kasvamine ebaterves perekonnas, vaimne või füüsiline väärkohtlemine. See tekitab olukorra, kus me ükskõik mis hinnaga soovime unustada oma mured ja probleemid, see on alateadlik tegevus. Alkohol tundub tegevat meid rõõmsaks, joobnud inimene tunneb,et kõik on hästi. Narkootikumid viivad teise maailma, kus ei pea reaalsusega tegelema. Võib saada ka ebareaalse ülevus-ja õnnetunde. Toiduga asendame me armastuse mida ihaldame, see tuimestab hingevalu ja täidab sisemust tühjust. Kõik need ained ja tegevused pakuvad turvatunnet ja isegi rõõmu. Nendega tegelemine on palju lihtsam ja lõbusam kui oma valuga toimetulek ja probleemidaga tegelemine. See aitab säilitada illusiooni õnnest ja jätta mulje tavalisest normaalsest elust. Sõltuvus ei ole tegelikult tuim ja õnnelik seisund. Kuskil sügavas südamesopis tegelikult me teame,et hävitame ennast. Mõne aja möödudes süü ja häbitunne
veendumus, et Buddha õpetused on kasulikud nii sulle kui ka teistele Karma 12 seadust: Et mõjutada elu positiivses suunas tuleks jälgida kahtteist seadust. 1. Suur seadus Mida külvad, seda lõikad. Ühtlasi on see tuntud kui põhjuse ja tagajärje seadus. Mida iganes me endast välja laseme, see pöördub meie juurde tagasi. Kui me ihaldame õnne, rahu, armastust ja sõprust, siis peame olema õnnelikud, rahumeelsed, armastavad ja käituma tõeliste sõpradena. Karma toimib tervikuna läbi mitme elu. Näiteks, võid kohata kedagi, kes on elanud head elu, olnud teiste vastu lahke ja helde, kuid kogeb elus kannatusi. Karma seaduse järgi on see inimene mingil hetkel käitunud nii, et on põhjustanud need kannatused. Võib arvata, et ilmselt käitus ta halvasti
annab võimaluse õnneks ja heaks eluks. Väärtused on aluseks moraaliprintsiipidele, millel põhineb moraaliarutlus. 17. Nimetage moraalseid väärtusi. Moraalsed väärtused reguleerivad INIMESTE KÄITUMIST. Kes väärtustavad moraali, tahavad käituda teatud viisil. · Julgus · Usaldusväärsus · Ausus · Lojaalsus · Tolerantsus jms 18. Kas väärtused on subjektiivsed või objektiivsed? Kas need asjad on väärtuslikud sellepärast, et me neid ihaldame või me ihaldame neid sellepärast, et nad on väärtuslikud? Objektivist- väärtused väärivad soovimist, ükskõik kas keegi neid tegelikult soovib või ei, nad on mingil moel meist sõltumatud. Klassikalisse objektivistliku vaate väärtustele esitas Platon. Ta õpetas, et Hüve on kõrgeim vorm, väljendamatu, jumalasarnane, sõltumatu ja tunnetatav alles pärast pikaajalisi filosoofiaõpinguid.
Nihil est difficile volenti tahtjale ei ole miski raske. Nihil homine est miserius aut superbius miski ei ole ülevam ja haletsusväärsem inimesest. Nil agenti dies longus est sellele, kes midagi ei tee on päev pikk. Nil de nihilo fit mitte millestki ei sünni mitte midagi. Nil inultum remanebit mitte miski ei jää ilma kättemaksuta. Nil nisi bene mitte midagi peale hea. Nimitur in vetitum semper, cupimusque negata alati püüdleme keeletau poole, ihaldame lubamatut. Non enim paranda nobis solum, sed fruenda sapienta est ei tule mitte üksnes endale koguda tarkust, vaid ka seda kasutada.. Non omnia possumus omnes me kõik ei suuda kõike. Non progredi est regredi mitte edasi minna tähendab tagasi minna. Non pudeat dicere, quod non pudet sentite ärgu olgu häbi öelda seda, millest ei ole häbi mõelda. Non refert quam multos, sed quam bonos habeas (libros) oluline ei ole mitte see, kui palju sul on (raamatuid), vaid kui head nad on.
Subjektivism käsitleb väärtusi lihtsalt kui teadliku soovi produkti. Väärtusi loovad ihad, ning väärtused on väärtuslikud just sel määral, millisel neid ihaldatakse: mida tugevam iha, seda suurem väärtus. Subjektivistid: ,,Me ei püüdle, soovi, igatse ega ihalda kunagi midagi sellepärast, et peame seda midagi hüveks; pigem peame seda asja hüveks sellepärast, et me püüdleme, soovime, igatseme või ihaldame seda." (Baruch Spinoza, Ethics) Kas need asjad on väärtuslikud sellepärast, et me neid ihaldame või me ihaldame neid sellepärast, et nad on väärtuslikud? Sünergistlik vaade tunnustab väärtuste juures nii subjektiivset kui objektiivset aspekti. Kui soovidega olendid on olemas, siis teatud asjad tervis, nauding, teadmine jne on juba väärtuslikud iseenesest ja valu, kannatused ,haigus on iseenesest mitteväärtuslikud. 20. Mis vahe on deskriptiivsel ja väärtustaval lausel ?
Paul Ekman põhiemotsioonide avastaja Põhiemotsioonid on: 1.õnnelikkus 2.üllatus 3.kurbus 4.hirm 5.viha 6.vastikus Kõikides kultuurides tõlgendatakse põhiemotsioone ühtemoodi. Dopamiin See on aine, mille kaudu hallid ajurakud omavahel suhtlevad. Osaleb meie ärkveloleku reguleerimises ja tähelepanu suunamises Suurendab uudishimu õppimisvõimet ning fantaasiat ja loovust. Dopamiin on tahtmise molekul, aju vabastab seda virgatsainet alati siis, kui me midagi või kedagi ihaldame, tema mõju all tunneme end optimistlikult ning tulvil eneseusku. Tundmuste funktsioonid Hindav funktsioon väljenduvad hinnangutes (uhkus, pahameel, armastus) Ajendav funktsioon ajendavad inimest tegevusele või tegevusetusele. Tähelepanu suunamine see, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlasi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt.
Toetudes Maslow´i vajaduste (vt. alapeatükk Maslow ´i vajaduste hierarhia) hierarhiale, toob ta välja heaolu kolme komponenti: having (omamine) - sissetulek, toit, tervis, füüsiline keskkond loving (kuulumine) - perekond, lähedased, suhted kogukonnaga, turvatunne being (olemine) - eneseteostus, identiteet, väärtused Vajadused seostuvad heaoluga, soovid õnnelikkusega. Juba Aristoteles on väitnud, et soov tuleneb arvamusest, mitte arvamus soovist - ehk siis tihti ihaldame (desire theory) midagi arvates, et see on meile hea, mitte vastupidi. Siia kuulub ka perfektsionism, püüdlus täiuslikHeaolu mõjutavad: individuaalsed tegurid nagu sugu, vanus ja haridus. Perestruktuurist tulenevad tegurid nagu pereliikmete arv, nende tervis ja töövõime, ülalpeetavate arv jne. Keskkonnast tulenevad tegurid nagu võimaluste olemasolu või selle 9 11
peab levitama. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Õndus maapeal võimatu, kuid natuke õnne võimalik, seadused suunavad inimest headuse poole, kõrgeim voorus on vaimne voorus, kirik kõrgeim. 6. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Õnn on igaühe oma asi. Kõik asjad on KEHAD, ka inimene, mida panevad liikuma jõud(ihad tungid), hea ja kuri on nimed mille inimene ise paneb. ÕNN=PIDEV ÕNNESTUMINE asjades mida ihaldame. 7. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Tunnete harmoonia viib voorusliku tegutsemiseni ja ühiskondliku harmooniani, mis loob õnneliku elu. Voorus ja sisemine harmoonia õnne tingimused. Ühiskondlik elu viib õnneni. 8. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Loomulik inimene armastab iseennast ja rahuldab oma põhivajadusi. Sõltumatu-ei taha teistele halba ega võistle nendega, ei püüa muljet avaldada, ega tunne hirmu. Ük-lik inimene imetleb ennast
rahuloematu Sokrates kui rahulolev loll" Tema jaoks oluline ka naudingu kvaliteet. Hedonismi kriitika: vb on meie jaoks naudingust tähtsamaks elada tõelist elu. Kas väärtused on objektiivsed v subjektiivsed · Objektivism (Platon) me soovime midagi, sest see on hea. Millegi alusel on väärtusi võimalik põhjendada (inimloomus, jumal) · Subjektivism (Baruch Spinoza) me peame midagi hüveks sest et püüdleme, soovime, igatseme v ihaldame seda · Sünergism tunnustab nii väärtuste subjektiivset kui objektiivset aspekti Pojmani Moraaliprotsessi skeem ei liigita väärtusi subjektiivseteks v objektiivseteks, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias e eetikas. TAGAJÄRJE-EETIKA Tagajärjepõhises eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (õnn, hüve, heaolu) Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg, kui palju ta toob kaasa hüvet. Tagaärje-eetika:
olla. Kellegi koju tükkides ei jõua te talle lähemale. Kui puudub sarnasus, pageb tema hing teie eest seda vilkamalt, ja iialgi ei taba te tema silmist ainsatki ehedat pilku. Me näeme üllaid eemalt ja nad tõrjuvad meid; miks peaksime end peale suruma? Hilja väga hilja mõistame, et mitte mingisugused kokkulepped ega tutvustamised, mingid seltskondlikud tavad ega harjumused ei aitaks meil kuidagi jõuda niisuguste suheteni nendega, mida me ihaldame vaid ainult loomuse sama kõrge esiletulvamine meis nagu neiski; siis kohtume me nagu vesi kohtub veega; ja kui me nendega siis ei kohtu, pole meil järelikult neid vaja, sest me olemegi juba nemad. Lõpuks on armastus ainult inimese enda väärikuse tagasipeegeldus teistelt inimestelt. Mõnikord on inimesed oma sõpradega nime vahetanud, otsekui andmaks mõista, et igaüks armastab sõbras omaenese hinge.
ja arvamustele, on ükskõikneümbritseva suhtes, siis suudab olla õnnelik. · Õnn ja voorus on ekvivalentsed ehk võrdväärsed Epikuurlaste vastus (kreeka filosoofi Epikurose järgi): · Kas rattale tõmmatud vooruslik inimene on õnnelik? · Õnn on seotud naudinguga on ainus tõeline hüve. Ainus halb on valu. Objektiivne sisu: millist naudingut peaksime otsima? · Eriline naudingutunne ataraxia valu ja vaimse rahutuse puudumine. Oleme õnnelikumad siis, kui vähem ihaldame, piirdume vähese, kui see-eest olulisega · Saavutatakse vooruse kaudu. Eeldab: · Häid sõpru · Ihade ja ootuste piiramist pettumuste vältimine, maailma melust kõrvaletõmbumine (nt poliitiline elu ei tee suure tõenäosusega õnnelikuks) · Õnnelik elu: elu sõprade ringis, eemal poliitikast Vahekokkuvõte: Tavaarusaam õnn seisab teatud asjade omamises Stoikud õnn on teatud sorti tegutsemisvõimes, aktiivne
Praktiline filosoofia tegeleb järgmiste küsimustega : Esmalt siis klassikaline (Platon kuni XVIIsajand) : *Milline on hea elu? *Milles hea elu seisneb?/Mis teeb elu heaks? *Mida teha, et elu oleks hea? *Milles õnn peitub? *Mis on õnn? * Mida teha, et olla õnnelik? Teisalt siis uusaegne (XXVII XXI sajand):* Mis on õiglus? *Milline on õiglane tegu? *Kuidas tuleks käituda A)enese suhtes B)teiste suhtes. Mis on õnn? Õnn on see, kui saame sellle mida ihaldame. Saan mida ma tahan. Mismoodi seda saavutada? *Populaarne hedonism : töö * intellektualism: mõistus *Loomutäiuste(vooruste) eetika *Religioosne eetika: usk ja armastus *Romantism: geenius Aristoteles: loomutäiuste ,,kuldne kesktee". Mis on hüve? Kõige lihtsustatumalt öeldes : hüve on rahulolu eluga. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? *Populaarne hedonism : Õnn peitub iha objektide poolt pakutavas naudingus . Pole filosoofiline teooria, vaid
Alateadvus töötab pidevalt meie heaks. Isegi kui me magame, produtseerib ta meile vajaminevaid vastuseid ja lahendusi. 24 Ka haiguste puhul on oluline õppida lõdvestuma. Rahulik keha on eelduseks kiirele paranemisele, sest kui su keha on lõtv, väheneb su naha pinge. Positiivne mõtlemine on üks vahend, et muuta oma elu teiseks. Kasutades alateadvuse jõudu ende heaks võime saavutada kõike, mida ihaldame. Pole tähtis, kuidas tuul puhub. Tähtis on ainult see, kuidas oma purjed sead (Peiffer 1997: 127). 2.5 Mõtlemine kui protsess Mõtlemise kui protsessi käsitlemisel lähtutakse mõtlemisest kui probleemide lahendamisest. Kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi, siis on tegemist taastava e reproduktiivse mõtlemisega. Kui üritatakse leida uusi teid, siis loova e produktiivse mõtlemisega
igasuguse omakasuta ja ta võtab selle kokku vormelisse ,,Ilu on omakasupüüdmatu rahulolu". Mis see tähendab?. Kant piiritleb mõisteid: meeldiv, ilus, hea. Heaks nim midagi, millest oleme huvitatud, mida tahame endale saada. Hea on midagi, mis meile kasu toob ja mida tahame omada. Ka meeldivusest oleme me huvitatud, sest meeldiva tunnetamine on ihaldusväärne. Kui nim midagi meeldivaks, siis ka tegelikult ihaldame seda. Kui räägime meeldivast käitumisest nt, see on viisakas käitumine, mida tahame jälle kogeda. Ebameeldivat me väldime ehk see hea ja meeldiv on väga ugevalt seotud meie heaolu ja nö omamissooviga. Sellest erineb ilu kategooria. Kui nim midagi ilusaks, siis me ei ole Kanti järgi huvitatud selle asja omamisest ja pidevast kohalolekust. Et pidada päikesetõusu ilusaks, ei pea me seda koguaeg nägema, ei taha seda omada
väärtused midagi sellist, mis inimese arvamusest ei sõltu? Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? · Objektivism (Platon, 428-348 eKr): me soovime midagi, sest see on hea. Millegi alusel (ratsionaalsuse, inimloomuse, Jumala või kellegi teise autoriteedi tahte) on võimalik väärtusi põhjendada. · Subjektivism (Baruch Spinoza): me peame midagi hüveks sellepärast, et me püüdleme, soovime, igatseme või ihaldame seda. · Sünergism tunnustab nii väärtuste subjektiivset kui objektiivset aspekti. Kes ütleb, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed? Ideaalse Soovija kujutlemine. Erapooletu isik, kellel on maksimaalne teadmine kõigi tegude tagajärgedest. Väärtuse ja moraali seos Kuna ilma väärtuste olemasoluta on moraali üle filosofeerimine võimatu, moodustavad väärtused väga olulise osa igast moraaliteooriast.
vastumeelsused ja ihad. Loomadest paremaks teeb meid see, et me ei reageeri instinktiivselt, vaid me õpime kogemusest, minevikust järeldame tulevikku. Inimesed kujutavad ette oma tulevikku. Me suudame mineviku kogemusi ettekujutuse abiga kujundada võimalusteks tulevikus. Meie peas on teatud stsenaariumid sellest, mis meiega võib tulevikus juhtuda ning neist lähtuvalt valime me sellise tegutsemisviisi, mis kõige paremal moel aitab saavutada seda, mida me ihaldame ning vähendada vastumeelsusi. Ühesõnaga, me suudame mõelda. Algpõhimõtted liikumine, materialism, meeled Esimene algpõhimõte on liikumine. Liikumine on kõikide asjade universaalne põhimõte. Galileo Galilei selle suur tundja. Järelikult tuleb kõike universumis seletada lähtuvalt mehaanikast, liikumisest. Maailm koosneb osakestest, aatomitest, mis on liiga väikesed, et inimmõistusega 14 Induktsioon loogiline järeldamine üksikult üldisele
annaabi.ee 
