Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. Neitsisigimine on samuti suguline. Loote areng Viljastumine Seemnerakk ja munarakk Sügoot ehk viljastatud munarakk Lõigustumine Viljastumisele järgnev protsess Inimesel esineb täielik lõigustumine- kõik loote rakud jagunevad mitoosi teel üheaegselt. Lõigustumisel tekib Kobarloode ehk MOORULA Moorulast areneb BLASTOTSÜST EHK PÕISLOODE (umbes 7 päeva pärast viljastamist) Embrüoplast- sisemine rakkude mass, millest areneb idulane Blastotsööl- ehk õõs- täidetud vedelikuga Blastodern ehk kattekoe- rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskestas Lootekestad Ajutised organid, mis tekivad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu Amino e. Vesikest- Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest Allantois e. Kusekott- sellest kujueb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld e. Irdkest- kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta e. Emakook
LOOTE ARENG Rakukobarast areneb emakas kõigepealt idulane, kellel pole inimesega mingit välist sarnasust. See periood kestab umbes 2 kuud. Idulase väliskihi rakkudest moodustuvad näsakesed ehk hatud. Need tungivad sügavale emaka limaskesta. Ema veri tungib hattudesse ja nii saab idulane kõik vajaliku. Idulases jätkub rakkude jagunemine, liikumine ja ümberpaiknemine.Kõigi nende muutuste tagajärjel moodustuvad kindlates kohtades rakkude kogumikud, mis ongi tulevaste organite algmed. Esimese kuu lõpuks kujuneb idulasel esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. Ligikaudu samal ajal hakkab tuksuma südamealge. Keha ülaosa areneb alaosast kiiremini. Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Moodustuvad rindkere ja kõht, on
· Viljastunud munarakk jaguneb kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad moodustunud rakud üha uuesti ja uuesti. Rakkude suurus aina väheneb, aga nende arv aina suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Areneva inimalge vastuvõtuks on emaka limaskest muutunud vohavaks ja kohevaks ning umbes nädal pärast viljastumist seostub rakukobar sellega, ehk pesastub. INMESE ALGNE ARENG IDULASE JA LOOTE KUJENEMINE · Rakukobarast areneb emakas kõigepealt idulane, kellel pole inimesega veel mingit välist sarnasust. · Esimese kuu lõpuks kujuneb idulasel esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. · Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Olemas silmad, aga on veel ilma laugudeta. · Kolmanda arengukuu alguseks on idulasel toimivad kehaosad olemas. · Neljandal arengukuul algab luude kujunemine. · Neljanda arengukuu lõpuks saab suguelundite alusel määrata loote sugu.
rakud üha uuesti ja uuesti. Rakkude suurus aina väheneb, aga nende arv aina suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Areneva inimalge vastuvõtuks on emaka limaskest muutunud vohavaks ja kohevaks ning umbes nädal pärast viljastumist seostub rakukobar sellega, ehk pesastub. INMESE ALGNE ARENG IDULASE JA LOOTE KUJENEMINE · Rakukobarast areneb emakas kõigepealt idulane, kellel pole inimesega veel mingit välist sarnasust. · Esimese kuu lõpuks kujuneb idulasel esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. · Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Olemas silmad, aga on veel ilma laugudeta. · Kolmanda arengukuu alguseks on idulasel toimivad kehaosad olemas. · Neljandal arengukuul algab luude kujunemine. · Neljanda arengukuu lõpuks saab suguelundite alusel määrata loote sugu.
üha uuesti ja uuesti. Moodustub rakukobar (pärast viljastumist järjestikuste jagunemiste teel moodustuv hulkrakne moodustis), mis liigub mööda munajuha emakasse. Liikumist soodustavad munajuha kokkutõmbed ja ripsepiteeli töö. Rakukobara rakud jagunevad edasi ja tekib kaks rakukihti, mille vahele jääb vedelikuga täidetud õõs. Selleks ajaks on emaka limaskest paksenenud ja ~nädal pärast viljastamist rakukobar pesastub sellega. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, idulane. Välimisest rakukihist moodustub hiljem mitu kesta, mis kaitsevad teda ja mis osaleb areneva organismi toitumises. Idulane saab alguses toitaineid emaka limaskestast. Kui rakukobar on emakaseina pesastunud, siis emaka limaskest ei irdu ja menstruatsioon jääb ära. Munaraku olulisem kiht on rakukest. Viljatus on kooselupaari pikaajaline võimetus saada järglasi. Viljatuse põhjused Meestel 1)spermide vähesus 2)spermide arengu- ja liikumishäired Naistel 1)häired munarakkude valmimisel
*Nädal pärast viljastumist rakukobar pesastub emaka limaskesta. VILJATUS *Ligi 1020 % perekondi on viljatud. *Viljatuse põhjused MEESTEL: 1)spermide vähesus 2)isassugurakkude arenemis ja liikumishäired. NAISTEL: 1)häired munarakkude valmimises 2)seesmiste suguelundite haigused. *Viljatuse ravimiseks kasutatakse hormoonravi, samuti kunstlikku ja kehavälist viljastamist. INIMESE ALGNE ARENG *Rakukobarast areneb esialgu IDULANE, see periood kestab umbes kaks kuud. *Sellele kohale, kuhu idulane pesastus, kujuneb PLATSENTA(lootekest, mille kaudu on ema ja arenev organism ühenduses) *Idulase väliskihist moodustuvad hatud, mis paigutatakse emaka limaskesta. Nii saab arenev organism ema vere kaudu kõik vajalikud toitained. *Rakkude liikumise, paigutumise ja jagunemise tagajärjel moodustuvad kindlates kohtades rakkude kogumikud, mis ongi tulevaste organite algmed.
Mehe viljatuse põhjused: 1) spermide väheses 2) sugurakkude arengu- ja liikumishäired. Naised viljatuse põhjused: 1) häired munarakkude valmimises 2) haigused. Põhjuseks võib ka olla paari bioloogiline sobimatus. Viljatust saab ravida hormoonraviga, samuti saab kasutada kunstlikku ja kehavälist viljastamist. Kunstliku puhul viiakse spermid süstlaga naisesse. Kehavälisel viljastatakse munarakud väljaspool organismi ja hiljem viiakse naise organismi. Rakukobarast areneb emakas idulane. Idulase periood kestab u 2 kuud. See areneb ja kasvab väga kiiresti , saades vajalikud toitained limaskesta kaudu. Kindlates kohtades moodustuvad rakkude kogumikud, mis on organite algmed. 1. kuu lõpuks kujuneb välja närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. Samal ajal hakkab tukusuma südamealge. 1. kuu lõpuks on moodustunud veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed. Kaalub 0,1-0,2 g. 2. kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Moodustuvad rindkere, kõht, silmad. 3
· Spermid liiguvad viiburi abiga · Munarakku saab viljastada ainult 1 seemnerakk · Pärast viljastamist jaguneb munarakk kaheks, seejärel edasi ja lõpuks tekib rakukobar · Umbes nädala aja pärast kinnitub rakukobar emaka seinale 6. Viljatus · Viljatus tähendab et paar ei saa järglasi · Viljatusele on abiks kunstviljastumine 7. Idulane · Idulane on arengujärg, kus väline sarnasus inimesega täielikult puudub 8. Inimese arenguetapid · Esimese kuu lõpuks kujuneb idulasel esmane närvisüsteem, hakkab tuksuma südame algne · Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Moodustuvad rindkere ja kõht, silmad, hakkab idulane vaikselt sarnanema inimesega, on võimalik eristada keha osi
sellel ajal toimuvad areneva rganismiga järgmised muutused: 1 raseduse nädal ● Viljastatud munarakk liigub emaka suunas ja jaguneb selle aja jooksul korduvalt.Jõudes emakasse kinnitub raukobar emaka seina külge 2 raseduse nädal ● Rakukobarat nimetatakse idulaseks, rakkude paljunemine jätkub 3 raseduse nädal ● Idulasel tekivad skeleti, organite ja närvisüsteemi algmed 4 raseduse nädal ● Idulase ümber moodustub veega täidetud põis ● 1 arengukuu lõpus on idulane 2-3mm pikk ● 25 päeval süda alustab tööd 5 raseduse nädal ● Loote kasv on 5- 6mm, oneristavad kätte ja jäsemete algmed ● Loode on nähtav ultraheliuuringul 7 raseduse nädal ● Idulase pikkuseks on 12 kuni 16 mm. Arenevad sõrmed ja varbad ning eristub suu 9 raseduse nädal ● Loote pikkus ~30 mm ja kaal ~2 g. Toimub kiire organite areng, on võimalik teha kindlaks kas on tegemist poisi või tüdrukuga
Loote areng. Sügootiks nim. viljastatud munarakku Munaraku viljastamine toimub munajuhas. Esimese arengukuu lõpuks on moodustunud veresoonte, luude, lihtsalt ja jäsemete algmed. Idulane on sel ajal 5 10 mm pikk ja kaalub imevähe kõigest 0,1 0,2 grammi. Suurema osa kehast võtab enda alla südamealge. Idulane asub vedelikuga täidetud põies. Vedelik kaitseb idulast löökide, kuivamise ja temperatuurimuutuste eest. Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Samuti moodustuvad rindkere ja kõht, on olemas ka silmad, kuid need on veel laugudeta. Idulane hakkab vähehaaval sarnanema inimesega. Kere, näo, käte ja jalgade algmed on selgesti eristatavad ja need arenevad ning kasvavad kiiresti. Kolmanda elukuu alguseks on idulasel kõik organid ja kehaosad olemas ja need ka talitlevad.
5. Loomikul viljastumisel liigub sperm pärastnaise suguteedesse sattumist läbi emaka munajuhasse. Kuntstlikul viljastamisel spermid süstla abil naise suguteedesse.Kehavälisel viljastamisel viljastatakse munarakud väljaspool organismi kuntstlikes tingimustes.Umbes paari ööpäeva möödudes viiakse viljastatud ja arenev munarakk tagasi naise organismi. Inimese algne areng idulase ja llote kujunemine Küsimused: 1. Kuidas idulane toitub? 2. Võrrelge idulast ja loodet. 3. Võrrelge enneaegselt ja õigeaegselt sündinud lapsi. 4. Kirjeldage, millised muutused toimuvad lootega viimastel arengukuudel. 5. Millega algab ja millega lõpeb sünnitus? Vastused: 1. Idulane saab vajalikud toitained emaka limaskesta kaudu.Idulase väliskihi rakkudest moodustuvad näsakesed ehk hatud.Need tungivad sügavale emaka limaskesta. Ema veri tungib hattudesse ja
Tekkimiseks vaja madalamat temperatuuri ja kokkupuudet verega olla ei tohi. Spermi arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Eritub ühe korraga tavaliselt mitusada miljonit. Naise suguelundid: munasarjad(toodavad suguhormoone, nendes valmivad munarakud), munajuhad(nende kaudu suubub munarakk emakasse), emakas(loote arenemispaik), tupp(selle kaudu sisenevad spermid, mille kokkupuutel munarakuga 1 sperm selle viljastab). Munarakud: ümmargused tuumaga rakud, mis tekivad munasarjades. Alged tekivad juba looteeas, valmima hakkavad aga murdeeas kuni 45-50aastaseni(siis talitus muutub ja hiljem lakkab täielikult). Iga 3-4 nädala tagant valmib ja vabaneb 1 munarakk. Munaraku eluiga 24h. Viljastamine: munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Toimub munajuha laienenud osas. Viljastab 1 sperm. Viljastatud munarakk hakkab jagunema, tekib rakukobar, mis kinnitub emaka limaskestale. Idulane: emaka limaskestas. Idulane areneb rakukobarast
sigimiselundkond(keskmine). seede-ja hingamiselundkond.(sisemine) Loodet kahjustavad tegurid- eriti ohtik esimestel kuudel, teratogeenid põhjustavad väärarengut: geen, kromosoom-ja geenmtatsioonid, punetised, süüfilis, ravimid, alkohol, narkootikumid, liimid, lakid, värvid, mehaanilised traumad, kiirgused, alajahtumine/ülekuumenemine, toitumisega seonduvad probleemid Sünd- tavaliselt 40 nädalalt, kui varem kui 36 nädalat, on laps enneaegne. Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem, korduvsünnitajatel on kiirem. Loote areng lõpeb. Normaalsel sünnitusel saab laps normaalse mikrofloora. Keisrilõikega sünnitusel saab vältida hapnikupuudust kuid mikrofloorat laps ei saa. Nabanöör seotakse lapse naba lähedalt ja lõigatakse seejärel läbi. 9. Lootejärgne areng: Kes otse- selgroogsed- sarnanevad vanematega Moondega- kalad, kahepaiksed- ei sarnane vanematega
Harva ööpäev. Spermid kanduvad juhasse tänu seemnerakkude liikumisele viburite abil ning emaka ja juhade rütmiliste kokkutõmmetele. Selleks, et spermid muutuks viljastamisvõimeliseks, peavad nad olema mõnda aega naise suguorganites. Läbivad emaka, munajuha. Korraga küpseb 1 munarakk, liigub munajuhasse , sealt emaka poole. 22+x+22+x= 44+xx tüdruk 22+y+22+x=44+xy poiss 1 kuu loode kuni 1 cm. keha ülaosa areng kiirem, kui alaosa. Lihaste, luude, vereringe alged. 2 kuu kiire areng. moodustuvad kõik elundkonnad. 3 kuu idulasel on kõik kehaosad, organid olemas. väliselt sarnaneb inimesega. elundid talitlevad. nahk on kaetud karvadega. loode hakkab liigutama. 4 kuu luude kujunemine. suguelundid arenevad nii, et on võimalik sugu määrata. (munandid kottidesse) 5 kuu kasv aeglustub. ema tunne liigutusi. loode kuuleb ja tajub 6 kuu nahk muutub voldiliseks. silmad, kulmud hästi eristatavad
Selle käigus tekib moorula e. kobarloode. Kobarlootest saab blastula e. blastotsüst e. põisloode, mis pesastub emaka limaskestal (7 päeva pärast vilj.). Blastoderm lootekott e. kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl lootevedelik e. õõs-täidetud velikuga. Embrüoplast sisemine rakkude mass, millsest areneb inimene. GASTRULATSIOON Gastrula e. kariklood (8ndal päeval) Algavab rakkude diferentseerumine. Ei ole veel loode vaid idulane! Algselt koosneb 2-st rakukihist: Ektoderm e. välimine looteleht Entoderm e. sisemine looteleht Ektodermile tekib ürgjutt, mis muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Hiljem moodustub mesoderm e. keskmine looteleht. Lootelehtedest kujunevad hiljem elundis ja elundkonnad. ENTODERM: mask, soole- ja maonääre, kõhunääre, kilpnääre, kopsud, epiteel.
o hulkraksuse taastamine; o rakkude vaheliste kontaktide tekitamine; o tuuma / tsütoplasma suhte taastamine. 4. Blastotsüsti ehitus Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, mille ühel poolusel on tihedam rakukobar – embrüoblast, millest areneb loode. 5. Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Sellisel juhul eemaldatakse blastotsüst kehast 6. Mis on lootekestad? Lootekestad on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelisearengu. 7. Nimeta lootekestad, nende ülesanded o Amnion ehk vesikest – kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. o Allantois ehk kusekott – sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. o Koorion ehk kõld või irdkest – kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. 8. Lootevee tähtsus o kaitseb põrutuste eest,
Koorion ehk irdkest- kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta ehk emakook see kujuneb välja kuu vanusel embrüol. : ül : ühendab emasorganismi areneva lootega; ainevahetus; platsentabarjäär; loote varustamine antikehadega; toodab naissuguhormoone. Idulase teke ja areng *neil tekivad organite ja kehaosade alged; tema umber moodustub veega täidetud põis; ta kasvab ja areneb kiiresti; tekib sarnasus inimesega ehk LOODE. ; 4 kuu kujuneb luustik ja sugu saab määrata, siis edasi areneb kiiresti. Normaalne rasedus kestab 40 nädalat. Sünnitamine *sünnitus algab emakalihaste rütmilise kokkutõmmetega *esmasünnitajatel kestab kauem, kui neil kellel on teine laps juba. *vastsündinu on 50 cm ja 3-4 kg. nabanöör lõigatakse läbi ja platsenta tuleb ära. Normal sünnitusel on mikrofloora Keiserlõikel pole. Ovogeneesi ja spermatogeneesi olemust, nende sarnasusi ja erinevusi
9. Platsenta tähtsus: · Aine- ja gaasivahetus · Toodab naissuguhormoone, mis tagavad normaalse raseduse · Püüab kinni kehavõõrad ained 10.Emrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena nim kariklooteks eh gastrulaks. 11. Lootelehed: · Ektoderm välimine · Entoderm sisemine · Mesoderm - keskmine 12. Rakkude diferentseerumine arenevad erinevad rakutüübid Histogenees kudede teke Organogenees organite teke 13. Embrüot võib nimetada looteks kuskil 3. lootearengu kuul, hetkel, mis loode hakkab sarnanema sündiva imikuga. 14. Ektoterm paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele, samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap Mesoderm moodustab tugi- ja liikumiselundkonna, vereringeelundkonna, eritus ja sigimiselundkonna. Entoderm kujunevad seede- ja hingamiseludnkond. 15. Bioloogiline reegel: Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu
Kõik munarakud moodustuvad Murdeeas looteeas ja elu jooksul neid juurde ei teki. 3.Järjest numbritega loote arenguetapid 2.Rakukobar pesastub emaka limaskestas. 5.Kujuneb loode, kes sarnaneb väliselt inimesega. 1.Viljastunud munarakk hakkab munajuhas jagunema ja tekib rakukobar. 4.Idulasel areneb esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut ja hakkab tuksuma südamealge. 6.Emaka lihaseliste kokkutõmmetega algab sünnitus. 3.Rakukobarast areneb emakas idulane. 4. vali õige lauselõpp 1)Idulane on kõigi mõjutuste suhtes tundlik sest, a)Ta on liiga väike b)ta organid ja kehaosad alles kujunevad c)ta ei liiguta 2)Naise munarakkude valmimine lõpeb umbes a)40aastaselt b)50aastaselt c) 60 aastaselt 3)Idulasest kujuneb loode a)6 elukuu alguseks b)5elukuu alguseks c)3elukuu alguseks 5. a)Kirjuta mida saab loode emalt platseta kaudu -ema verest hapnikku, toiteaineid ja antikehi
algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. · Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Nt: bakterid, ainuraksed. (Nt Bakteri pooldumine Ainuõõsse pooldumine). · Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või
viljastumine; 6) viljastunud munarakk jaguneb kaheks. Loote areng: 1) viljastatud munarakk hakkab munajuhas jagunema ja moodustub rakukobar; 2) rakukobar pesastub emaka limaskestas; 3) rakukobar areneb emakas idulane; 4) idulasel areneb esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut ja hakkab tuksuma südamealge; 5) kujuneb loode, kes sarnaneb väliselt inimesega; 6) emaka lihaseliste kokkutõmmetega algab sünnitus. 4.Idulase ja loote staadium; erinevused. 5.Inimese sünnijärgse arengu etapid, kliiniline ja bioloogiline surm. 0-1a imikuiga: kaal kasvab kiirelt, ajuareng sõnades ja kõnnakus, õrn nahk, nutmine, tähtsaimaks ema, tekkivad hambad, lihased tugevnevad. 1-12a lapseiga: mängimine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad, jätkub kiire kehaline ja vaimne areng õpib liikuma, kõnelema, lugema, kirjutama, arvutama.
Kuul (5-10mm ; 0,1- Idulane 0,2 g) • Kujuneb närvisüsteem. • Südame alge. • Veresoonte, luude, • Esimesed kaks kuud. lihaste ja jäsemete • Pesastub emaka algmed. limaskestas. • Areneb kiiresti. • Moodustuvad organite algmed. 4. nädal Loote arengu etapid • Olemad kõik organid. 2. Kuul 3. kuul • Sarnaneb inimesega. • Kiire aju areng. • Nahk õhuke. • Moodustuvad kõht ja ringkere. • Hakkab liikuma. • Silmad ( laugudeta ). 5. Kuul 4. Kuul • Tuntav loote liigutamine. • Luude kujunemine • Südamelöögid • Suguelundite järgi kuuldavad. saab sugu öelda.
tugikoed, lihased, veri, vereringeelundid ning enamuse kuse- ja suguelundeist. Sisemisest kihist (endoderm) tekib seedekanali ja hingamiselundite epiteel. (Georg Loogna, 2009) Esimesel nädalal laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. (ajakiri Pere ja Kodu, 2011) Esialgu saab arenev munarakk toitu emaka limaskestas olevatest veresoontest. Hakkavad arenema aju, südame, soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Veelgi enam: osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. (Rasedus sünnitus vastsündinu,Uriko) Neljandal nädalal tekib tugisüsteem. Kujult ketast meenutav platsenta, mis ühendab ema
- Munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva Ontogenees- viljastumisel käivituv organismi individuaalne areng 1) Viljastumine- spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine 2) Embrüogenees- loote areng 3) Postembrüogenees- lootejärgne areng Loote areng - Kobarlootest areneb idulane( 1. arengukuu, kujuneb esmane närvisüsteem, südame-, veresoonte-, luude-, lihaste-, seedeelundkonna- ja jäsemete alged. Süda hakkab lööma umbes 25. päeval)(2. arengukuu, idulasel kujuvad aju, sõrmed ja varbad, magu ja maks, kopsud, kõrvad ja nina) - 3. arengukuust nimetatakse looteks, sarnaneb inimesele( kujunevad suguelundid, neerud, silmavärv, liigutused) - 4. arengukuul kujunevad imemisrefleksid, neelamisrefleksid, luud, nähtavad suguorganid - 6. arengukuul nahk on kortsuline, luud tugevnevad, kopsud täiustuvad - 7. arengukuul moodustub rasvkude, reageerib valgusele, helile ja puudutustele - 8
osas 7. Kuidas saab järglane viljastamisel vanemate tunnused? 8. Kuidas määratakse viljastamisel järglase sugu? 9. Kirjelda lühidalt idulase, loote arengut Esimene kuu: on moodustanud veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed, 5- 10m pikk kaalub imevähe, asub vedelikuga täidetud põies Teise kuu: areneb aju, moodustavad rindkere ja kõht, silmad on olemas(laugudeta) kere, näo, käte ja jalgade algmed arenevad kiiresti Kolmas kuu: kõik organid ja kehaosad on olema, nüüd saab varbaid kõverdada, otsaesise nahka kortsutada, pöialt lutsida Neljas luu: luude kujunemine, lape aktiivsus, eristada kas on poiss või tüdruk Viies kuu: liigutab ja ema tunneb , südamelöögid kuulda, kuulab ja tajub ema hääl Kuues kuu: nahk voldiline, hästi on eristatud silamd ja kulmud Seitsmes kuu: moodustab rasvkude, kehavormid muutuvad ümaramaks Kaheksas kuu: nahk on sile ja roosa, naha karvkate hakkab kaduma
viljastunud munarakk Kariklootes kujubevad lootelehed, millest hiljem kujunevad elundid ja elundkonnad. Kuni 3nda arengukuuni on tegu embrüo, sest puudub väline sarnasus inimesega. Sisemisest lootelehest tekivad seedenäärmed, hingamisteed. Välimine looteleht- sellest areneb närvisüsteem koos meeleelunditega ja kõik, mis katab (Epidermis- keha pindmine kiht). Keskmine looteleht ehk mesoderm skelett, lihased, kõik sidekoetüübid kuse-ja suguelundid Lootekestad- ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Allantois ehk kusekott: Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion ehk kõld või irdkest kujuneb platsentat PLATSENTA: Kujuneb välja kuu vanusel embrüol Ema annab lootele: toitained, hapnik, antikehad, toodab hormoone LOODE ANNAB: Jääk ained toitainetest, saab hapniku annab co2 vastu, EMAL JA LOOTEL ON ERINEVAD VERERINGED NABANÖÖR Ühendab loodet platsentaga.
PärnuJaagupi Gümnaasium XI klass Tairi Murel Rasedus ja sünnitus Referaat inimeseõpetusest märts 2009 Kaelasel Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Rasedus................................................................................................................................... 4 3. Viljastumine.............................................................................
teistele spermatosoididele. Nii ühineb ainult ühe spermatosoidi tuum munaraku tuumaga. Sellest momendist saab alguse uus elu. Lootemuna edasine areng. Viljastatud munaraku e. lootemuna arengut võib vaadelda 2 staadiumina : Esimene staadium kestab munaraku viljastumisest 60. Elupäevani (ligikaudu 8 nädalat). Seda nimetatakse embrünoaalperioodiks ja selle perioodi inimalget embrüoks. Selles ajavahemikus moodustavad uue inimese organid Teine staadium kestab 60. elupäevast sündimiseni. See on fetaal- e. looteperiood ja embrüost on nüüd saanud loode. Selles ajavahemikus kasvavad kõik organid intensiivselt ning alustavad talitust. Loote elu algus. Emakaõõnes toimub rakkude jagunemine edasi. Sisemiste ja välimiste rakkude vahele tekib vedelikuga täidetud õõs. Rakkude kogumit ümbritsev tugev kest lahustub ning umbes 5.-6. päeval tekib kontakt toitekesta ja emaka limaskesta vahel
14.Tooge välja loote peamised väärarengute põhjustajad: a. Keemilised tegurid: ravimid(antibiootikumid), alkohol ja narkootikumid, olmekemikaalid(liimid, lakid). b. Bioloogilised tegurid: pärilikud haigused, haigustekitajad(punetised), toitumine(vitamiinide puudus). c. Füüsikalised tegurid: mehhaanilised trauma(põrutused), alajahtumine ja kuumarabandus, kiirgused(UV-kiirgus). 15.Kirjeldage sünnitust. Protsess, millega looteline areng lõpeb Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem >6 h. korduvsünnitajatel on sünnitus kiirem. Normaalne sünnitus : laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora. Keisrilõikega sünnitus : saab vältida hapnikupuudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. 16.Kirjeldage lühidalt postembrüonaalse (lootejärgse) arengu staadiume: a. Juveniilne staadium – lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad
Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Pärast esimene seemne raku sisenemist muutub munaraku kiht läbimatuks. Edasi jaguneb munarakk kaheks, siis neljaks jne. Moodustub rakukobar mis liigub mööda munajuha emakasse. Seda soodustavad munajuhas olev vedelik ja lihaselised kokkutõmbed. Rakukobar kinnitub vohavale emakakestale. Viljatuse raviks on hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine. Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4
Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Pärast esimene seemne raku sisenemist muutub munaraku kiht läbimatuks. Edasi jaguneb munarakk kaheks, siis neljaks jne. Moodustub rakukobar mis liigub mööda munajuha emakasse. Seda soodustavad munajuhas olev vedelik ja lihaselised kokkutõmbed. Rakukobar kinnitub vohavale emakakestale. Viljatuse raviks on hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine. Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4
5.Mis kindlustab, et ainult üks sperm viljastab munaraku? Selleks, et munarakku ei tungiks mitu isassugurakku, muutub munaraku kest pärast esimese spermi sisenemist teistele läbimatuks. 6.Millised muutused toimuvad munarakuga pärast viljastumist? Viljastunud munarakk jaguneb kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad moodustunud rakud üha uuesti ja uuesti. Moodustub rakukobar, millest hakkabki arenema inimalge. 7.Võrrelge idulast ja loodet.(4) 1) Idulane ei sarnane inimesega aga loode sarnaneb. 2) Idulase periood kestab 2 kuud, loote periood ülejäänud 7 kuud. 3) Idulane on emaga seotud hattude kaudu, loode nabanööri kaudu. 4) Idulase areng on väga kiire, loote areng mitte nii kiire. 8.Millised muutused toimuvad lootega viimastel arengukuudel?(4) 1) Naha alla hakkab moodustuma rasvkude. 2) Loote nahk muutub siledaks ja roosaks ning karvkate hakkab kaduma. 3) Elundid omandavad iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused.
Rakud liiguvad rakukobaras ringi. Umbes 67 päeval jõuab rakukobar emakasse, siis kinnitub limaskestale ehk pesastub. IDULASE TEKE arengujärk, kus väline sarnasus inimesega puudub. Areneb emakas. Kestab 1 nädala lõpust kuni 8 nädala lõpuni. Rakud eristuvad st. Tekivad erinevate kudede rakud lihas, vere, naha, kõhre jnejne. Siis hakkavad erinevate kudede rakud moodustama organeid. Nt. peaaju ja süda. 9. Nädalal on olemas kõik kehaosad, organid ja enamus organitest toimivad. 5. Mis on platsenta? Selgita selle osa ainevahetuses ema ja loote vahel! Platsenta on ema ja loote ühine organ. Sisaldab ema ja lootevere kapillaare. Platsenta kaudu toimub ainevahetus ema ja lootevere vahel. 1. Loote verre lähevad hapnik ja toiteained. 2. Süsihappegaas ja jääkained lähevad lootelt emaverre. 3. Platsenta kaitseb haiguste eest. 6. Arengut kahjustavad tegurid! 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
