näljahädast saadi lahti,tööstus hakkas pakkuma tooteid välismaal. Totalitaarse ühiskonna tunnused ja näited Hiina ajaloost · Majandus allub riigile ( Viis täide plaanid ) · Juhi ülistamine ( Mao Zedong ) · Üks ideoloogia ( kommunism ) · Teisiti mõtlejate kõrvaldamine ( kultuurirevulutsioon ) Hiina välispoliitika iseloomustus 1950. aastad halvenesid suhted NSVL ja teiste Idaploki maadega, sõdisid Koreas. 1960. aastad katsetasid oma esimest tuumapommi,mis tekitas ärevuse Aasias. 1970. aastad sõlmiti diplomaatilisi suhteid lääneriikidega ÜRO-s asendati Taiwan Hiinaga. 1080. aastad soojenesid suhted NSVL-iga, pärast Idaploki lagunemist tegi sõprussuhted ntks Venemaaga ja ka Eestiga. 26 A ajalugu Aasia sai pärast Teist maailmasõda üheks maailma tähtsaimaks piirkonnaks
VNSV poolt juhitud. Algselt toetus USA oma 1945 aastal leiutatud tuumarelvale ning tundis selle ainuleiutajana end üsna kindlalt. Hiljem kui VNSV leiutas tuumarelva algas tõeline võidurelvastumine,äge võitlus läbi mõjupiirkondade suurendamise ning propaganda, nende vaheline sõda lõppes, kui 1991 NL kokku varises ning jättis USA domineerivaima sõjalise jõuga riigiks. Külm sõda on tegelikult ka lääne ja idaploki vaheline võitlus. Ida plokk modustati Venemaa mõju alla jäänud riikidest ning sai nimeks Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Lääneplokk aga algselt Saksamaa vastu koostatud liidust, mille uueks eesmärgiks sai kommunismi leviku peatamine. Läänepool oli sõjaliseks liiduks NATO, ida pool aga VLO. Ploki siseselt toimusid lisaks liitude koostamisele ka erinevad majandusabi lepingud, lääne pool näiteks Marshalli plaan
Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tšernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö
Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapse. Gert trofimov 7.B.
Milles seisnes külm sõda? Külm sõda oli NSV Liidu ja Idaploki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Tekitati konflikte ja kriise, ähvardati ja luurati. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas ja NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida- Euroopas.
-¤ahareform ¤liiduvabariikidele suuremad õigused majanduse spetsialiseerumisel ¤gulaagimaj. süsteemi lammutamine Sisepoliitika: ¤Stalini isikukultuse hukkamõistmine ¤senise repressiivpoliitika peatamine ¤partei nomenklatuuri võimu kindlustamine ¤sõjaväe ja julgeolekuorganite mõju vähenemine ¤represseeritud rahvaste õigeksmõistmine ¤liiduvabariikide juhtkondade "puhastamine" Välispoliitika: ¤suheldi Läänega paindlikult ¤toimus Idaploki "rahustamine" ¤desarmeerimisküsimuse tõstatamine ¤välispoliitilised amatüürid nt. Kuuba kriis ¤Moskva kohaloleku suurenemine kolmandas maailmas (1961 koloniaalsüsteemi kokkuvarisemine, "omakasupüüdmatu" abi vabanenud riikidele) 1964-1985 - Leonid Breznev (1964-1982), Juri Andropov (1982-1984), Konstantin Tsernenko (1984-1985), Stagnatsioon (gerontograatia) Majandus: ¤maj.reformi algatamine ¤sõjatööstuskompleksi jätkuv tugevdamine ¤majanduslikud suurprojektid
SOTSIALISTLIKU SÕPRUSÜHENDUSE MAAD kõik sotsialismileeri kuuluvad maad ei olnud kuulekad käsutäitjad.juba 1948 tekkisid moskval konfliktid jugoslaaviaga. Jugoslaavia liider Tito isepäine käitumine ja kooskõlastamatta välispoliitika ajamie teravdasid suhteid NSVL ja jugoslaavia vahel äärmusteni. Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Pärats Stalini surma leppis NSVL jugoslaavia sõltumatusega sotsialismileeris. Ka teised idaploki riigid nt. Saksa dem. Vabariik(1953) Poola ja Ungari(1956) Tsehhoslovakkia(1968) tegid vastupanukatseid Moskva mudeli juurutamisele. 1960 aastatel kujunes vastasseis ka Hiinaga. 1969-relvastatud piirikonflikt. Riigid kes Moskvale kuulekaks jäid hakati kutsuma sotsialistlikuks sõprusüheduseks. Nõukogude liit,vietnam, poola, rumeenia, saksa DV, tsehhoslovakkia, ungari, bulgaaria, kuuba, mongoolia. PEALE STALINI SURMA Stalini vananedes kerkis esile küsimus suure juhi järglase osas
tonni, siis aastaks 1992 oli see tõusnud 26%, ehk 452 milj. tonnini. Üle poole maailma köögiviljatoodangust pärineb Aasiast, millele järgnevad Euroopa ja Ameerika. Saksamaal, Kreekas, Hispaanias, Itaalias on puuviljanduse toodang suurem kui köögiviljanduse. Puu- ja köögiviljanduse toodangu osatähtsus kogutoodangust 15% (piimatoodang 20%) Sarnaselt toodangumahtude kasvuga kogu maailmas on ka Euroopas köögiviljade kogutoodang viimastel aastakümnetel kasvanud. Erandiks on endised Idaploki maad ja Baltimaad, kus toodangumahud 90-ndate algul vähenesid võrreldes 80-ndatega. Suurim köögiviljatootja Euroopas on Itaalia (14,1 milj. tonni), järgnevad Hispaania (10,1 milj. t) ja Prantsusmaa (7,1 milj. t). Esimese idaploki maana on 4-s Poola 4,5 milj. tonni kogutoodanguga aastas. Kogu köögiviljatoodangust üle 50% toodetakse Hispaanias-Itaalias, kui juurde liita Prantsusmaa + Kreeka moodustab see 80% EL köögiviljatoodangust.
Kokkuvõtte § 32-32 B I osa: § 32. Kultuurielu oli nii lääne-kui ka idaploki riikides paljuski seotud propaganda ehk inimeste poliitilise meelsuse mõjutamisega. Valitseva riigikorra ülistamiseks ja vastaste maha tegemiseks kasutati kõiki olemasolevaid vahendeid, nt. Raadiot, ajakirju jne. Paljud kirjanikud ja filmi tegijad olid riigi poolt tagakiusatud, kuna sageli ei peegeldanud nende teosed seda, mida võimulolija tahtis. Külma sõja ajal oli tähtsal kohal sport. Spordivõidud pidid
huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad. Kindlasti oleks seisukoht selline, et mida vähem tuumaelektrijaamu seda parem. Kuna
neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad.
(näiteks Kuuba vägede saatmine Angoolasse, kaitsmaks sealset Moskva-meelset valitsust või vasakpoolsete sissirühmituste toetamine Ladina-Ameerikas). Tsehhoslovakkia sündmused 1968 ja selle mõju maailmas. Sai alguse üliõpilasliikumisest ja haritlastest. 1968 asendati seal senine kompartei liider uuega Dubcek. Presidendiks sai Svoboda. Alustati reformide programmiga, mille eesmärgiks oli rajada inimnäoline sotsialism. Tsehhoslovakkia oli idaploki kõige tugevam riik, nende iseteadvus oli kõige tugevam. Dubceki uus programm nägi ette, et Kompartei ei dikteeri enam riigi poliitikat, tööstus tuleb detsentraliseerida, põllumajanduses kollektiviseerimise asemel luua kooperatiivid ehk ühistud. Ametiühingutele anda tegelik võim, arendada kaubandust lääneriikidega. Tsehhoslovakkia avas piiri Lääne-Saksamaaga. Sõna- ja pressivabadus. Ärgitati inimesi valitsust ja muid eluvaldkondi kritiseerima.
tagajärjel rajati Berliini müür(1961) Denatsifitseerimine- NATSIPARTEI Denatsifitseerimine- NATSIPARTEI keelustamine ja hukkamõistmine;; keelustaamine ja hukkamõistmine;; natsidega seondava eemaldamine natsidega seondava eemaldamine avalikust elust avalikust elust Külma sõda (1945-1991) *Lääneriikide demokraatia ja idaploki kommunismi reziimi ja pikaajaline vastaseis erinevates eluvaldkondades Eluvaldkonnad: 1)Diplomaatide riigist välja saatmine 2)Võidurelvastumine 3)Sõjaliste liitude sõlmimine 4)Oma õpetuste levitamine 5)Käsilassõjad 6)Kosmose vallutamine *Võidurelvastumine-riikide püüd saavutada teistest riikidest üleolek sõjaväe ja relvastuse osas *Tuuma- ja tavarelvastus Luureteemad
Väljavõte Helsingi lõppaktist a)Sekkumisest teise riigi siseasjadesse-Afganistaani viisid venelased väed, Us and A tegutses ka sellest lähtuvalt Riigid austavad inimese õigusi ja vabadusi-NL tsensuur, vangistamine mõtete väljastamise eest b)USA, sest NSVL lakkas eksisteerimast Sotsialismi maailma lagunemine Enamikes sotsialismi maades toimusid aastatel 1988-1989 veretud revolutsioonid mille survel olid kommunistid, sunnitud võimust loobuma. Idaploki lagunemise põhjused: 1) majanduse taandarengmis näitas, et valitud sotsialistlik tee pole õige 2) maddalam elatustase, võrreldes lääneriikidega 3) süsteem oli kunstlikult moodustatud ja seda hoiti koos jõuga 4) NSVL alanud perestroika, liidu vabariigid üritasid taastada oma iseseisvust ja NSVL ei olnud enam jõudu idaploki riikide valitsemiseks Revolutsioonid ei arenenud kõikjal ühte moodi:
huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad. 3
vabade valimiste korraldamist. 17. juunil järgnesid sellele streigid ja demonstratsioonid ka teistes linnades ja asulates. Purustati valitsushooneid ja rünnati SSÜP-d. Olukorda pidid lahendama tulema okupatsioonivõimud . Mässulised suruti maha NSV Liidu relvajõududega. Vangistati tuhandeid inimesi ja paljud said surma. Sellele mässule järgnesid okupatsioonitsoonides mitmed mässud: näiteks Ungari ja Praha kriis. Välispoliitika SDV kuulus Idaploki riikide hulka. Seega puudus tal suhtlemine lääneriikidega. Riik otsis küll pidevalt tunnustust, kuid seda ta ei leidnud. Esialgu tunnustasid SDV-d sõltumatu riigina ainult sotsialismimaad. Ida- Berliini välispoliitilne peaeesmärk oli lõhkuda rahvusvaheline isolatsioon ja hankida juriidilist tunnustust muultki maailmalt. See vastas ka Moskva soovidele. Oluline tõke, mis seda takistas, oli Hallsteini doktriin ja SLV majanduslik võimsus.
viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s.
Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast.
Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim
probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi
tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure
tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli
katastroofi Ukrainas 1986. aastal.
Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on
jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse.
Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid
aastaid enne kui lõplikult lagunevad.
Z_Z"^r__1)Q61+_3_!/4$7!_"__^²Jm__/!_C___C1+V_JL___c7
Iseloomulikuks jooneks on olnud uue riigikorra ülesehitamine, demokraatliku valimissüsteemi juurutamine ning püüd integreeruda Euroopaga. Mitmel pool on aga esile tulnud piirkondlik eripära, mille põhjuseks on erinev majanduslik arengutase ja poliitilised erimeelsused. Mõnel pool on säilinud ka nn. värvi vahetanud kommunistide mõju. Mitmes riigis (Rumeenia, Bulgaaria) õnnestus kommunistidel võimule jääda ning ümberkorraldusi takistada. Endise idaploki riikide baasil on tekkinud ka uued riigid. 1992. aasta lõpul toimus nn. sametlahutus, millega loodi senise Tšehhoslovakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tšehhi Vabariik ja Slovakkia. Tšehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tšehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid
neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tsernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad. 6 VIII. Tuumaenergia kasutamine Eesti lähiriikides
huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel. Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tšernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad. Tuumaenergia kasutamine Eesti lähiriikides Soome
kulgenud erinevalt. Iseloomulikuks jooneks on olnud uue riigikorra ülesehitamine, demokraatliku valimissüsteemi juurutamine ning püüd integreeruda Euroopaga. Mitmel pool on aga esile tulnud piirkondlik eripära, mille põhjuseks on erinev majanduslik arengutase ja poliitilised erimeelsused. Mõnel pool on säilinud ka nn. värvi vahetanud kommunistide mõju. Mitmes riigis (Rumeenia, Bulgaaria) õnnestus kommunistidel võimule jääda ning ümberkorraldusi takistada. Endise idaploki riikide baasil on tekkinud ka uued riigid. · 1992. aasta lõpul toimus nn. sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslovakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. · Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia,
4. Saksamaa kallaletung Poolale 5. Talvesõja algus 6. Prantsusmaa okupeerimine Saksamaa poolt 7. Stalingradi lahing 8. Hirosima tuumapommi rünnak UUED RIIGIPIIRID NSVL territoorium laienes oluliselt Albaania ja Island said iseseisvaks ei kattunud rahvuspiiridega, see tekitas probleeme Kahepoolse maailma teke -USAst sai üliriik Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes Teiseks üliriigiks sai NSVL Raudne eesriie oli mõtteline piir demokraatliku Läänemaailma ja Sotsialistliku idaploki vahel - reisimine oli äärmiselt keeruline Külm sõda - NSVL ja idaplokimaade ning USA ja demokraatlike riikide vaheline võimuvõitlus Albaania sai iseseisvaks Ungari loovutas Rumeeniale alasid Island iseseisvus Uued riigipiirid sundisid inimesi ümber asuma Jaapan jäi USA okupatsiooni alla Tekib NSVL ja USA vastasseis ehk Külm sõda Natsism mõisteti hukka KÜLMA SÕJA TUNNUSED: Võidurelvastumine Propaganda Pidev tuumasõjaoht Raudne eesriie KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE
Nagy arreteeriti ja hukati. Uueks Ungari partei- ja riigijuhiks sai KADAR ( 1988), kes suutis Ungarile välja võidelda suhteliselt eelistatud seisundi NLis. 15. Tsehhoslovakkia sündmused 1968 ja selle mõju maailmas. Sai alguse üliõpilasliikumisest ja haritlastest. 1968 asendati seal senine kompartei liider uuega Dubcek. Presidendiks sai Svoboda. Alustati reformide programmiga, mille eesmärgiks oli rajada inimnäoline sotsialism. Tsehhoslovakkia oli idaploki kõige tugevam riik, nende iseteadvus oli kõige tugevam. Dubceki uus programm nägi ette, et Kompartei ei dikteeri enam riigi poliitikat, tööstus tuleb detsentraliseerida, põllumajanduses kollektiviseerimise asemel luua kooperatiivid ehk ühistud. Ametiühingutele anda tegelik võim, arendada kaubandust lääneriikidega. Tsehhoslovakkia avas piiri Lääne-Saksamaaga. Sõna- ja pressivabadus. Ärgitati inimesi valitsust ja muid eluvaldkondi kritiseerima.
Kuid mitmes riigis (Rumeenia, Bulgaaria jm.) on see üleminek olnud keeruline ning loodetud majanduslikku tõusu ei ole seni toimunud. Ida-Euroopa riikide poliitilise arengu kulgenud iseloomulikuks jooneks on olnud uue riigikorra ülesehitamine, demokraatliku valimissüsteemi juurutamine ning püüd integreeruda Euroopaga.. Mitmes riigis (Rumeenia, Bulgaaria) õnnestus kommunistidel võimule jääda ning ümberkorraldusi takistada. Endise idaploki riikide baasil on tekkinud ka uued riigid. 1992. aasta lõpul toimus nn. sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslovakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. Eesti taasiseseisvumine: 1. Kuidas mõjutas Eestit perestroika- ja glasnostipoliitika? (lk 108-109)
olid ka väikeparteid, mis ei kandideerinud kunagi ühel ajal. Siis kandideerisid ühise blokina: Demokraatlik Saksamaa Rahvusrinne. Julgeolekuorganiks oli Stasi. Võrreldes KGB-ga, läks vahel kaugemale. Inimesed võisid hiljem oma toimikuid lugemas käia ja leida lahedalt huvitavaid asju. Oli ülim täpsus ja kord. Algselt sai SDV abi VMN (1949.aastal) raames. Hiljem ei tähendanud see enam NSVL abiandmist, vaid idaploki koostööd ja spetsialiseerumist, millega varustas kogu idaplokki. SDV majanduses oli oluline keemia tööstus, peenmehaanika ja optika. Kuulus ka VLOsse, mis loodi 1955.aastal. Peetakse idaploki kõige jäigemaks: kõiki ettekirjutusi ja nõudmisi järgiti väga jäigalt. Sotsialismileer II Maailm, I Maailma ehk lääneriikide kõrval. Pärast II MS tulid võimule kommunistid Ida-Euroopa riikides. Kommunistidel aitas võimule tulla see, et viibisid kohal NSVL
kulgenud erinevalt. Iseloomulikuks jooneks on olnud uue riigikorra ülesehitamine, demokraatliku valimissüsteemi juurutamine ning püüd integreeruda Euroopaga. Mitmel pool on aga esile tulnud piirkondlik eripära, mille põhjuseks on erinev majanduslik arengutase ja poliitilised erimeelsused. Mõnel pool on säilinud ka nn. värvi vahetanud kommunistide mõju. Mitmes riigis (Rumeenia, Bulgaaria) õnnestus kommunistidel võimule jääda ning ümberkorraldusi takistada. Endise idaploki riikide baasil on tekkinud ka uued riigid. 1992. aasta lõpul toimus nn. sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslovakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina
*Vietnami sõda 1964-73 (1957-76): Osalevad riigid- USA, Vietnam, Prantsusmaa, Suurbritannia. Probleem- Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai Tonkingi lahe intsident. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Tulemus- Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. -Raudne eesriie- Mõtteline piir demokraatliku lääne ja kommunistliku idaploki vahel. -Reagan- USA president aastatel 1981-1988. Vähendas riiklike kulutusi ja makse. Ta otsustas vastu astuda ülemaailmsele kommunismile ning teda saatis edu. Kuulutas välja tähesõdade programmi. Tähesõjad- oli USA presidendi Ronald Reagani 1983 peetud kõnes välja kuulutatud programm, mis nägi ette USA kaitsmise välisriikide, eeskätt NSV Liidu ja teiste VLO riikide rünnakutest kosmosesse rajatud tuumarelvade abil
kulgenud erinevalt. Iseloomulikuks jooneks on olnud uue riigikorra ülesehitamine, demokraatliku valimissüsteemi juurutamine ning püüd integreeruda Euroopaga. Mitmel pool on aga esile tulnud piirkondlik eripära, mille põhjuseks on erinev majanduslik arengutase ja poliitilised erimeelsused. Mõnel pool on säilinud ka nn. värvi vahetanud kommunistide mõju. Mitmes riigis (Rumeenia, Bulgaaria) õnnestus kommunistidel võimule jääda ning ümberkorraldusi takistada. Endise idaploki riikide baasil on tekkinud ka uued riigid. 1992. aasta lõpul toimus nn. sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslovakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina
annaabi.ee 
