4.KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine: esimesed linnused keskmise rauaaja algul rohkem hakati ehitama 8.saj paiku linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele vallid tehti esmajoones liivast valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad vallist väljapoole kaevati kraav kasutusel oli enamk ui 50 linnust Mägilinnused: üksikud igast küljest looduslikult kaitstud küngastel Neemiklinnused: asuvad mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad eemalt meenutasid suurt kõrgete otstega voodit Ringvall-linnused: 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused hakati nimetama maalinnadeks Külad ja põllud: suur osa rahvast elas avaasulates kujunesid külad levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots ...
linnused kunslik vall vasakulpoolsel küljel. KALEVIPOJA SÄNG Rajati voortele. RINGVALLI-LINNUS Oli rajatud kogu ulatuseskunstliku valliga ümber linnuseõue 2. Naabrid ja suhted nendega EESTLASED Läänenaabrid lõunanaabrid idanaabrid Rootsi, Taani Läti, Leedeu Vana- Vene Suhted nendega: 1.Läänenaabrid- Rootsi ja Taani katsed Eestit alistada ja rahva ristida erilisi tulemusi neil siiski polnud. Sel ajal muutusid ise eestlased tunduvalt aktiivsemaks sõja- ja rüüsteretkede soooritamisesSuhted polnud kõige halvemad.. 2.Lõunanaabrid-Tugevamaid vastaseid lõunas oli Leedu, kes tegid Eestisse mitmeid laastavaid rüüsteretki
linnused kunslik vall vasakulpoolsel küljel. KALEVIPOJA SÄNG Rajati voortele. RINGVALLI-LINNUS Oli rajatud kogu ulatuseskunstliku valliga ümber linnuseõue 2. Naabrid ja suhted nendega EESTLASED Läänenaabrid lõunanaabrid idanaabrid Rootsi, Taani Läti, Leedeu Vana- Vene Suhted nendega: 1.Läänenaabrid- Rootsi ja Taani katsed Eestit alistada ja rahva ristida erilisi tulemusi neil siiski polnud. Sel ajal muutusid ise eestlased tunduvalt aktiivsemaks sõja- ja rüüsteretkede soooritamisesSuhted polnud kõige halvemad.. 2.Lõunanaabrid-Tugevamaid vastaseid lõunas oli Leedu, kes tegid Eestisse mitmeid laastavaid rüüsteretki
sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Kui ristisõdijad oma retki Eesti aladele 1208. aastal alustasid, võitlesid sakalased, ugalased ja ka läänemaalased ning saarlased vapralt vastu, kuid kui ka idanaabrid Eestisse sõjaretki korraldama hakkasid sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aasta algas eestlastele õnnetult. Ristiusu olid sunnitud vastu võtma ugalased ja sakalased. Eestlased palusid abi venelastelt ning nende abiga löödigi peagi sakslased Eesti aladelt minema. otsustav lahing toimus aga 1217. aastal 21. septembril Viljandi lähedal, kus Sakala vanema Lembitu juhtimisel üle Eesti kokku tulnud väed jäid pärast väga rasket ja
Kartodiagrammiga saab kirjeldada korraga mitme majandusnähtuse levikut ja ulatust eri piirkondades. Kasutatakse ring, tulp, ja joondiagramme. 9. Eesti majandusgeograafilise asendi eelised ja puudused. EELISED PUUDUSED · Väljapääs merel (kalandus, turism). · Meri ei ole aastaringi jää vaba. · Naaberriikid. Kõrgelt arenenud naaberriigid (Soome). · Idanaabrid (Venemaa). Majanduslik ja poliitiline Head võimalused kaubavahetuseks (Läti, Leedu). ebastabiilsus. (tollipiirangud, piirivaldused) · Eesti kuulub Euroopa liitu, NATOsse. · Jaheda kliima tõttu on põllumehel konkureerida · Kliima võimaldab kasvatada parasvöötme kultuurses ja lõunapoolsete riikidega, kelle toodang tuleb odavam, soodsas metsas
· Avastatu pildistatakse, joonistatakse ja kirjeldatakse · Koostööd peavad tegema: etno-, bio-, zoo-, jne -loogidega Loe lisaks õ lk 9 Muistsete eestlaste suhted naaberriikidega Keskmisel rauaajal ja viikingiajal · Läänenaabrid skandinaavlased korraldasid Eestisse rüüsteretki · Lõunanaabrid idaslaavlased, suhted olid rahumeelsed, puudub info, kas näiteks 8.sajandil linnuste rajamine toimus balti hõimude sõjalise aktiivsuse tõttu. · Idanaabrid Vana-Vene riik, (vadjalased, vepslased, karjalased), 9-10.sajand olid suhted rahumeelsed, 10.saj muutusid suhted teravamaks toimus I vabadusvõitlus eestlased nurjasid venelaste vallutuskatsed ja järgneval poolel sajandil pole teade ühtegi venelaste sõjakäiku Eestisse Muinasaja lõpul · Edelas liivlased ja kuralased suhted väga head · Lõunanaabrid latgalid aeg-ajalt tüli ette tülisid, tugevaimad vastased lõunas olid
1201 aastal alustas Albert Riia linna ehitamist, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse. 1202 asutati eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu ehk Mõõgavendade ordu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonna. Nad kaitsesid end vapralt ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka läänemaalased ja saarlased. Probleeme tekitasid idanaabrid Novgorod ja Pihkva. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõnast kurnatud, ja konnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää linnuse alla vanalaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20päevast piiramistpidid ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu eestist lahkuma. Eestlased püüdsid Otepää all saavutatud suurt võitu edasi arendada ja plaaniti minna koguni Riiat ründama
vahetuskaubandus hõbe, pronks, sool, vahenduskaubandus vili, karusnahk, vaha. suhted naabritega lõunanaabrid - suhted väga head (liivlased, kurelased, vahel oli latgalidega tülid ja relvakonfliktid, leedulased tegid eestisse rüüsteretkeid, head kaubandussuhted, läänenaabrid rootslased, taanlased tahtsid eestit alistada ja ristida, aga ka eestlased käisid rüüsteretkedel läänemere vastaskaldal, skandinaavlased,viikingid rahulikud kaubandussuhted, idanaabrid ida slaavlased, venelased, vahel tegid rüüsteretkeid ida eestisse, aga ka eestlasedkäisid idas rüüsteretkedel. muinasusund vägi, hing, seotus loodusega, vaimud, haldjad, jumalad, ohvripaigad, ennustamine, ristiusk, hing muinasusu põhimõiste, millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja mis kandis elusolendi isikupära, vägi - muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat
1918) Eesti iseseisvumine -> 1918 24. Veb -> Nõukogude aeg (1940-1941 ja 1944-1991) -> Saksa okupatsioon (1941-1944) -> Eesti taasiseseisvumine (1991 20. Aug). 4. Pronksi ei leidu eestis ja see on väga pehme (raud on tugevam, teravam ja vastupidavam). 5. Läänenaabrid Skandinaavia rahvad (rootslaste ja taanilaste esivanemad jötslased), toimus kaubavahetus, aga ka sõdu. Lõunanaabrid Lätlased ja Balti hõimud. Lätlastega üsna head ja tihedad suhted. Idanaabrid idaslaavlased, konfliktid, aga ka aktiivne kaubavahetus. 6. Sõda, kus vallutati maid eesmärgiga neid ristiusku pöörata.1198 Liivlaste vastu Riia all. Ei saavutatud eesmärki. Munk = piiskop. 7. Läti Henriku Kroonika. Autor oli kursis, kuna käis igalpool kaasas ja kirjutas selle üles. Aga hinnangutes oli ta subjektiivne, sest ta oli sakslaste teenistuses. Allikas on kirjutatud ladina keeles ja on tervikuna säilinud. 8. Rootsi kuninga üritus 1220 Eestis oma osa haarata
sisuliselt valitses Euroopa korvpalli ning suutis ka maailmas tegusid teha, sinna koondisesse kuulusid ka mitmed Eesti tuntud korvpallurid eesotsas Tiit Sokuga. Nõuka-aegne kultuur ja kord oli teistsugune kui mujal maailmas. Liidumaades kehtis karm kord, ei tohtinud pidada sidet läänega (keelati läänemeelsed raadio- ja telekanalid ning kasutati segajaid) ja liikumist piirati (v.a NL-i piires). Idanaabrid on alati olnud viinalembesed ning moes oli puskari ajamine kodudes, selle pealt oli võimalik ka lisaraha teenida. Nõukogude Liit väärtustas pühade ja tähtpäevade tähistamist, näiteks naistepäev oli riiklik püha. Kui riigipea suri, peeti üleliidulist püha ning lapsed ei pidanud sel päeval kooli minema. Koolis õpetati peamiselt NSVL ajalugu ja seda NSVL-i seisukohalt. Noored said palju kuulda kiidulaulu Nõukogude korra ja Lenini kohta. Laste usaldust hakati taotlema juba noorena,
Kasutati ka orjade tööjõudu, kelleks muudeti sõjavangid või võlgnikud Talud ja külad Suitsutuba- algeline rehielamuvorm 1) sumbküla- Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eesti, Saaremaa 2) ridaküla- Ida-Eesti 3) hajaküla- Lõuna-Eesti talu- küla- kihelkond- maakond 8 suuremat maakonda: 1) Saaremaa 2) Läänemaa 3) Rävala 4) Harjumaa 5) Virumaa 6) Järvamaa 7) Sakala 8) Ugandi Naabrid: svealased-läänenaabrid soomlased,hämelased-põhjanaabrid karjalsed, vadjalased, sloveenid-idanaabrid kuralased, liivlased, latgalid-lõunanaabrid 9000 eKr- vanim Eesti asulakoht (Pulli) 1030- Tartu esmamainimine muinasaeg- aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad Kunda kultuur- Läänemere idaranniku mesoliitiline kultuur Asva kultuur- pronksiaja kindlustatud asulate kultuur Kivikirstkalme- laibamatus pronksiajal Tarandkalme- põletusmatus varasel rauaajal Alepõllundus-metsa maharaiumine ja põletamine põllumaa saamiseks; sel teel saadud põllumaa
Kas tõesti muud võimalust ei olnud? NSV Liit oli piisavalt suur. Neil poleks vaja olnud võõraste riikidelt territooriume haarata. Eesti hõivamise põhjuseks oli ahnus ja võimuiha, okupeerijate poolt, mitte eestlased, nagu vene-aegsed ajalooallikad on tõlgendanud. Seega viga tuleks otsida teiselt poolt piiri. Võõras riik ei peaks järgima teist maad, Saksamaad, alustades okupeerimist. Kokkuvõttes ei saavutanud meie idanaabrid midagi, sest peale 50-aastast elamist võõra võimu all, iseseisvus Eesti taas. See tõestab, et jõuga ei saa maailmas midagi saavutada. NSV Liit oleks pidanud arvestama tõega, et me oleme iseseisev riik, kelle kallal jõudu kasutada oleks väär. Hitler on öelnud, et ilma tugeva sõjaväeta pole tugevat riiki. See väide vastab tõele, sest armee vastu ei saa astuda diplomaatiaga.. Füürer ei saanud ilma vägivallata. Tema kirjutatud
maakondade vahel. Sisuliselt seisis Muistses vabadusvõitluses vastamisi eestlaste lagunev sugukond, ühiskond ning Lääne-Euroopa feodaal ühiskond. Riigi ja ühistegevuse puudumine viis sisuliselt maakondade alistamisele ühekaupa. Samuti võib eestlaste allajäämise põhjusena näha keerulisi suhteid lähinaabritega. Näiteks lubasid Vene vürstiriikide esindajad vajadusel anda eestlastele sõjalist abi, abi saamiseks tuli aga ida naabrite teha järeleandmisi. Samas polnud eestlaste idanaabrid sõnapidajad ning loodetud abi jäi tihti tulemata. Tuleb tunnistada, et Saksa ristisõdijad tegutsesid oskuslikult ning alistasid (ristiusustasid) liivlased, latgalid ja eestlased järgemööda. Äärmiselt oskuslik oli liivlaste vanema Kaupo ristiusku pööramine, millega näidati paganatest liivlastele nö head eeskuju. Latgalite ja liivlaste langemine Saksa ristisõdijate ja rooma katoliku kiriku mõju alla tõi võõrvallutajatele ridadesse lisavägesid ning ressursse
* mägilinnused (Otepää) *neemiklinnused (Rõuge) *Kalevipoja sängi tüüpi linnused (Alatskivi) *ringvall-linnused (Saaremaa) 10. Suhted naaberrahvastega ( 6.saj- 13.saj) *Läänenaabrid: Läänemere kalda rahvad (nt: viikingid) suhted olid vahelduvad, vahel rahulikud, olid olemas kaubandussidemed, tehti üksteise juurde sõja- ja röövretki. *Lõunanaabrid: latgalid, liivlased sõjaline aktiivsus oli märgatav ( oli rohkesti linnuseid). *Idanaabrid: Soome-Ugri rahvad, idaslaavlased suhted olid võrdlemisi rahumeelsed 11. Põhitegevused muinasaja lõpus * maaharimine *karjakasvatus *küttimine (loomanahad!) *kalapüük (vähem ..) *metsamesindus (vaha!) *käsitöö (hõbe- ja relvasepad) *kaubandus (soodne asend, vahendus- ja vahetuskaubandus) 12. Haldusjaotus ja linnused * Maakonnad (8 suuremat) kihelkonnad (45) külad *Suuremad maakonnad : Rävala, Ugandi, Sakala, Läänemaa, Virumaa, Harjumaa,
lõunaeesti keele puhul aga Tarto-Ma Keel. (Rätsep 2007: 11) Eri rahvaste naabreid nimetatakse sageli kõige lähedasema riigi või elanike nimega. Seepärast nimetavad ka soomlased eestlasi virolainen ja meie riiki Viro. Lätlaste jaoks on eestlased igaunisteks ja Eesti Igaunijaks. Lätlaste piirile oli lähim ugandi hõimlased ja nende maakond Ugandi. Rätsep ütleb, et Võrumaal tähistab sõna ugalane kui last kes kõneleb puudulikult, või sõnakehva ja taipamatut inimest. Idanaabrid nimetavaid meid эстонцы ja meie maad эстония. Autor nendib, et vanades Vene kroonikates on eestlasi koos teiste läänemeresoomlastega nimetatud sõnaga чубъ, kuid nüüdseks on sellel pigem halvustav tähendus. (Rätsep 2007: 12 – 14) 6 2. Leivast ja saiast, pisut ka lordist ja leedist Maarahvale kui meie eestlastest esivanematele oli üks olulisemaid laensõnu leib, kuna see oli nende igapäevasel toidulaual
kodukoha kaitsmine. 2. Iseloomustage eestlaste suhteid naabritega. Andke hinnang eestlaste sõjalisele ja majanduslikule tasemele antud regioonis. Kuivõrd mõjutasid mujal Euroopas toimunud arengud Eesti ajalugu? Läänenaabrid. Naabriteks olid skandinaavlased. Suhted nendega olid vaenulikud ja sõjalised. Lõunanaabrid. Naabriteks olid idaslaavlased, balti riigid, Ukraina. Uhted nendega olid kaubanduslik, sõjaline aktiivsus. Idanaabrid. Naabriteks olid vadjalased, vepslased, karjalased, merilased, muromlased jt soome-ugri rahvaste esivanemad. Suhted nendega olid kaubanduslik, rahumeelne. Eestlased olid küllalti rahumeelsed, kuid oskasid ennast kaitsta. Tekkisid ja sõja ja röövretked. Majanduslik areng oli kiire. Kuna osad kaubandus teed käisid läbi Eesti siis sealt nad said uusi asju, uusi harjumusi. Eesti arenes Euroopaga koos nii palju kui võimalik. 3
Hiljem, kui kammkeraamika levis siis alustati ka põllumajandusega, sest kliima oli juba sojenedud ja võimaldas põllu pidamist ja taimekasvatust. Tänu sellele on eestlased euroopas ühed ainukesed kes on niivõrd kaua ühel kohal elanud ja oma piirkonda hoidnud. 8-11 saj. Olnud Vikingiaeg oli see periood mil tehti tõsisemalt tutvust merendusega ja alustati laevaehitust millele järgnes naaberite ründamine ja rüüstamine. Samal ajal olid Eestlaste üheks põhivaenlaseks Idanaabrid Venelased. 1030 vallutas Jaroslav-Tark kagu eesti ja rajas Tartu linnuse kohale Jurjevi linnuse ja asula. 1054 püüdis tema poeg vallutada ka põhja Eesti kuid see ebaõnnestus Eestlased puhastasid 1061 piirkonna venelastest ja nad löödi välja. 12 saj. saavutasid eestlased oma merenduse tippu. Kontaktis oldi paljude Vikingi kogukondadega Rootsis Taanis ja Norras . 1187 põletasid Eestist pärit meresõitjad arvatavasti maha ka Sigmunda linna
Ohtlikeks vaenlasteks olid leedu hõimud, kes korraldasid eriti julmi sõjakäike kõigi ümberkaudsete rahvaste vastu. 4) SUHTED SOOMEUGRILASTEGA Soomeugri hõimudest olid eestlaste naabrid soomlased, hämelased, karjalased, vadjalased, liivlased ja kurelased. Nendega olid suhted rahumeelsed. TV lk 9 ül 2 EESTLASED Läänenaabrid Lõunanaabrid Idanaabrid Svealased Latgalid slaavlased Skandinaavlased Liivlased Teised balti hõimud Suhted nendega: Suhted nendega: Suhted nendega: Hea kuna eesti jäi kaubateele Head suhted v.a latgalitega, vaenulikud
f) Naabrid ja suhted nendega (näited) - Läänenaabrid (skandinaavlased) 600 rootslaste kuninga Ingvari rüüsteretk ; norra kuningapoja tapmine ; rootsis ruunikivid tähtsate eestis langenud viikingite mälestuseks. - Lõunanaabrid (balti hõimud) esim linnuseid 8 saj kagu-eestis kaitseks lõunanaabrite vastu - Idanaabrid (idaslaavlased, vana-vene riik) 9-20 saj rahumeelsed suhted (tsuudid - venelaste nimetus eestlastele) ; 1030 jaroslav tark vallutab tartu linnuse ; 1060 eestlaste vasturetk kuni pihkvani. 10. Eesti muinasaja lõpul a) Elatusalad - Peamine maaharimine künnipõllundus, rauast ader. oder ja talirukis. Kahe- ja kolmeväljasüsteem (talivili, suvivili, kesa)
vahenduskaubandusega. Käsitööaladest olid tähtsamad relvameistrid ja ehtekunstnikud. Elamuks oli suitsutuba. 3. Eestlased muinasaja lõpul Muinasmaakonnad: Saaremaa, Revala, Läänemaa, Sakala, Ugandi, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Alempois (suuremad). Naabrid ja suhted nendega: läänenaabrid – svealased (kaubandus, vastastikused röövretked), lõunanaabrid – liivlased, kurelased, latgalid, kuršid (liivlastega head suhted, latgalidega rüüsteretked), idanaabrid – sloveenid (vahenduskaubandus ehk läbi eesti veeti kaupa, konfliktid). Kujuneb välja neli erinevad linnusetüüpi: mägilinnused (Kagu-Eesti, Otepää; rajatud küngastele, kõrgendikele), neemiklinnused (Lõuna-Eesti; rajati küngastele, mille üks pool laskus sujuvalt ja teine pool oli järsk), kalevipojasängid (Kesk-Eesti; ehitatud voorte keskossa) ja ringvall linnused (Lääne-Eestis, saartel; asusid tasandikel, tuli kaitsta igalt poolt).
c. Liivast kuhjatud kääpad (Kagu-Eestis) põletusmatused väheste panustega. 4. Aarded ja ohvriannid a. Keskmisest rauaajast aarded/peiteleiud: · Ehted, relvad, tööriistad. · Põllumaadel, asulates, kalmetes, sositel aladel. b. Peideti: · Sõjaohu korral. · Ohverdamisel. · Skandinaaviast levinud uskumus esemete kasutamisest teispoolsuses. 5. Naabrid ja suhted naabritega Lääne naabrid Lõuna naabrid Idanaabrid idaslaavlased, skandinaavlased Vana-Vene riik · U 600 a rootslaste · Enim linnuseid 8. saj · 9.-10. saj rahumeelsed kuninga Ingveri rüüste- Kagu-Eestis kaitseks suhted tsuudid retked. lõuna-naabrite vastu? venelaste nimetused · Norra kuningapoja eestlastele.
tuumareaktorites. Uue reaktori ehitamine terendab Leedule paratamatusena, sest nad peavad vana Tsernobõli-tüüpi reaktori ohutuse ettekäändel varsti sulgema. Soome toodab üle kolmandiku elektrist tuumajaamades ning on võtnud otsustavalt suuna uute reaktorite ehitamisele. Põhjanaabritel töötab praegu neli reaktorit, ühe ehitamine on käsil ning veel ühte kavandatakse. Venemaa tuumaenergiatoodang vastab maailma keskmisele 16 protsendile. Idanaabrid ehitavad praegu kolme uut tuumareaktorit lisaks olemasolevale 31-le. Kümne aasta pärast kavatseb Venemaa avada igal aastal kolm-neli uut tuumaenergiaplokki. Eestile kõige lähemal, Narva ja Peterburi vahel Sosnovõi Boris töötab Leningradi Aatomielektrijaam LAES, mis piltlikult asub poolel teel Tallinnast Pärnusse. Venelased ehitavad järgneva seitsme aasta jooksul Sosnovõi Bori kaks uut reaktorit, kuid räägitakse ka kuue reaktoriga täiesti uuest tuumajaamast
„Mingi seos on kindlasti olemas, ise asi, kui palju see mõjutab,“ pakkus välja kuni 18-aastane naine. Ta arvas veel, et energilisema temperamendiga inimene vöib vahel ka agressivsusena avalduda, kuid ei pruugi, see sõltub inimesest. Kuni 18 aastane neiu ütles: „Nagu teada, siis vene temperamendiga inimesel on kalduvus vägivaldne olla, eriti juues.“ See on tõsi, inimeste temperament on rahvuselt erinev, täpselt samamoodi nagu iga teine igale rahvusele omane tunnus. „Idanaabrid on tunduvalt temperamentsemad, kui eestlased ning ka vägivalda on nende hulgas rohkem. Siiski loeb ka kultuuriline taust nt.itaallased, kes on väga temperamentsed, kuid mitte nii vägivaldsed..“ pakkus välja 30-40 aastane mees. 30-40-aastane naine ütles kindlalt, et tal ei tule meelde ühtegi temperamentset inimest, kes oleks ka vägivaldne, seevastu vägivallatsejad ei ole temperamentsed. Lisaks arvati rohkesti, et temperamentne inimene võib olla agressiivsem, kuid agressiivne
annaabi.ee 
