Raha ajalugu Eestis - Kaks perioodi – taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem. 1918-ni e iseseisvumiseni oli käibel valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark). 1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus). 1940 – rubla. 1941 – idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 – tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest – Metallrahasüsteem, mille aluseks on mingi väärismetall
võimalik laenata. kaup - rahal on hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva panga baasintressist (n. laenamise või valuutavahetuse korral) 4 EESTI RAHA AJALUGU 1918. aastal puudus Eesti Vabariigil veel oma raha. Seadusandlikult reguleeris rahakäivet Saksa okupatsioonivõimude 15. septembri 1918. aasta korraldus, mis kuulutas Eestis kehtivaks vaid Saksa marga (millega samaväärne oli nn idamark). Kuna parasjagu käis Esimene maailmasõda, käibis Eestis õige mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. Okupatsiooniaegsele määrusele toetudes kehtestas Eesti Ajutine Valitsus 28. novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriumil kehtima Vene NFSVs käibiva rubla, kusjuures kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark
Eesti Vabariigi esimese valitsuse – Ajutise Valitsuse. Alguse saab Eesti Vabariik. Sündmused leiavad aset kunagise Vene Riigipanga Tallinna kontori hoones, mis on Eesti omariikluse sünni sümbol ja kus alustab hiljem tegevust Eesti Pank. 1918. aastal puudus Eesti Vabariigil veel oma raha. Seadusandlikult reguleeris rahakäivet Saksa okupatsioonivõimude 15. septembri 1918. aasta korraldus, mis kuulutas Eestis kehtivaks vaid Saksa marga (millega samaväärne oli nn idamark). Kuna parasjagu käis Esimene maailmasõda, käibis Eestis õige mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. Okupatsiooniaegsele määrusele toetudes kehtestas Eesti Ajutine Valitsus 28. novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriumil kehtima Vene NFSVs käibiva rubla, kusjuures kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark
· kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus: · Sularaha · Krediitkaart · Jooksevkonto · Lühiajalised riigi võlakirjad · Pikaajalised riigi võlakirjad 7. Raha ajalugu Eestis: · Kuni 1918 valitsejariigi raha · 1918 eesti Mark · 1928 Eesti kroon · 1940 Vene rubla · 1941 idamark · 1944 Vene rubla · 1992 EEK · 2011 EURO 8. Maastrichti kriteeriumid. · Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena.
Saksa okupatsioonivõimude määrus 29. novembrist 1941 kehtestas Eestis sisemisteks maksevahenditeks riigikrediitkassa tähed ja mündid ehk idaraha. Tegemist oli okupeeritud alade tarbeks viletsale paberile trükitud Saksa riigi krediidikassa tähtedega, mil puudusid rahale vajalikud tunnused ja väljastamise aasta. Ehtsad riigimargad olid okupeeritud alade käibes keelatud. Nii kaitses Saksa riik oma majandust inflatsiooni eest. Edasi lubati kasutada ka Nõukogude raha. Kurss oli 1 idamark = 10 rubla. Käibemüntideks said pennid, mida valmistati tsingi sulamist. Müntidest tulid käibele tsingist 1-, 5-, ja 10-riigipennised. 7http://muuseum.eestipank.ee/et/eesti-raha-ajalugu#mark 8 1944.a. septembris algas teine Nõukogude okupatsioon. Saksa idamargad kaotasid oma kehtivuse päevapealt. Neid anti poodidesse ja mõnikord tuldi neile koguni koju järele. Ainsaks kehtivaks maksevahendiks jäi 1944-1992 Nõukogude raha. Rahareformid andsid rubladele uue ja uhkema kujunduse.
8. Raha ajalugu Eestis o Algselt oli Eestis, nagu mujalgi maailmas rahaks erinevad: ehted, loomanahad, relvad jne. o Esimesed mündid vermiti 1265.a o 14.saj hakati kasutama KA vooramaiseid münte o 1681 aastast kasutati vallutaja riikide raha ( rootsi,vene saksa) o 1918. , iseseisvumisel, tuli eestile taas omaraha, toimus rahareform ja tuli EESTI MARK, esialgu oli selle korval ka kasutusel rubla o 1928.a sai riigi rahaks EESTI KROON o 1941. Saksa poolt IDAMARK o 1944.a NÕUKOGUDE. RUBLA o 1992.a EESTI KROON o 2011.a EURO 9. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest. o Uks voimalus rahasüsteeme liigitada on jagada nad kaheks: nn sea- duse sunniga loodud rahasüsteemid (nimetatud ka riiklikud raha- susteemid) ja alternatiivsed eraalgatuslikud rahasusteemid. o Rahasusteeme voib eristada ka valuutakursi liigi jargi o Rahasusteeme on voimalik liigitada ka lahtuvalt ajaloolisest aspektist. 10
1 7. Bretton Woods’i süsteemi olemus - peale II maailmasõda loodud rahvusvaheline rahakursside süsteem, mis toetus kullale ja dollarile ning mille peamisteks tunnusteks olid fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ning dollari kasutamine põhivaluutana 8. Raha ajalugu Eestis: 1) 1918. a – Eesti Mark 2) 1928. a – Eesti Kroon 3) 1940. a – Vene Rubla 4) 1941. a – idamark 5) 1944. a – Vene Rubla 6) 1992. a – Eesti Kroon 7) 2011. a – Euro 9. Rahasüsteemide liigitus Raha vormi alusel 1) Metallrahasüsteem – aluseks mingi väärismetall (bimetallism, monometallism) 2) Paberrahasüsteem – käibel on valitsuse, keskpanga või muu autoriteeti omava asutuse määratud paberist rahasedelid ehk paberraha. 3) Arveldus –ehk kontorahasüsteem – elektrooniline ehk e-raha. 4) Muu - kinkekaardid, taaratsekid Tagatuse alusel
Eesti mark püsis stabiilsena 1924.a. - 1927.a. võtis Riigikogu vastu rahaseaduse (jõustus 01.01.1928)- EV rahaühikuks ja seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon, mille väärtus võrdus 100/248 g kulla väärtusega. Krooni kurssi hoiti stabiilsena 1933.a. kui kurssi devalveeriti 35%. - 1940.a. nõukogude võimu kehtestamine ja rubla kasutuselevõtt. - 1941.a. sügisel, pärast sakslaste sissetungi sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. Kasutusel oli ka nn punkt, mis kujutas endast riigile müüdud villa vastu saadud väärtpaberit. - 1944.a. tuli Eestisse taas nõukogude võim ja Nõukogude rubla. Toimus mitu rublade vahetamist suhtega 1:10. - 1992.a. tuli käibele Eesti kroon. - 01.01.2011 tuli Eestis käibele euro. 7. Rahapoliitika Rahapoliitikat viib ellu keskpank, mis olenevalt riigist on kas valitsusest sõltumatu või siis valitsusele suuremal või vähemal määral alluv riigiasutus
Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem. 1918-ni e iseseisvumiseni oli käibel valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark). 1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus). 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 5. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid,
Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem. 1918-ni e iseseisvumiseni oli käibel valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark). 1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus). 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 5. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid,
üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend, Arvestusühik, Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 6.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Rikaajalised riigi võlakirjad 7.Raha ajalugu Eestis. 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 8.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises Osaleb finantsstabiilsuse tagamises Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid
Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine Eestis Kuni 1918 valitsejariigi raha 1 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 9.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises Osaleb finantsstabiilsuse tagamises Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga
Seetõttu loodeti suuremale välislaenule ning Ajutine Valitsus tegutses selles suunas, ent tagajärgedeta. Riigi rahalisest kitsikusest ülesaamiseks esitas rahaminister Juhan Kukk valitsusele kava Riigikassa lühiajaliste 5% intressiga võlakohustuste väljaandmiseks, mida plaaniti pakkuda pankadele, ettevõtetele ja eraisikutele. Trükkida plaanitavad võlakohustused loodeti kätte saada nädala-kahe pärast. Võlakohustuste väärtuse arvestamise aluseks määrati Saksa idamark. Viimast eelistati ilmselt Saksa riigimarga jätkuvalt suureneva emissiooni tõttu Saksamaal. Idamarka seevastu enam juurde ei trükitud, mistõttu seda peeti kindlamaks rahaühikuks. Soomes trükitavaid võlakohustusi loodeti müüa 30-50 miljoni marga ulatuses. Tagasiostmise tähtaegadeks määrati 1.mai, 1.juuni ja 1.juuli 1919. Paraku ei andnud siselaen kaugeltki loodetud tulemust. Kuna võlakohustuste trükkimine Soomes venis , ei sannud Eesti riik neid kohe välja anda
Viimased mündid vermiti Tallinnas 1681. aastal. • Esimene oma raha periood: 1918–1940 1918. detsembris peale iseseisvumist võeti kasutusele Eesti mark, mis kuulutati riigi ainsaks maksevahendiks. 1928. aasta 1. jaanuarist võeti kasutusele Eesti kroon, mis oli ametlik valuuta kuni 1940. aastani (Eesti Pangal oli emissiooni ainuõigus). • 1940. aastal võeti kasutusele rubla ning Kolmanda Reichi sissetungi järel 1941. aastal idamark, mis oli seotud Reichsmark’aga (saksa mark). 1944. aastal võeti uuesti kasutusele Nõukogude rubla. • Teine oma raha periood: 1992–2011 Peale taasiseseisvumist 1991. aastal oli alguses veel kasutusel rubla, kuid peale rahareformi 20. juunil 1992 kell 04:00 võeti kasutusele Eesti kroon. 1. jaanuaril 2011 võeti aga kasutusele euro, mis kehtib tänase päevani ainsa ametliku maksevahendina. II osa – rahapoliitika 10. Rahapoliitika olemus, eesmärgid
arvestusühik 5. Raha liigid Kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha. 6.Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, jagatavus, äratuntavus, ühtlus. 7.Raha likviidsuse püramiid (likviidsus rahaks muudetavus) Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 1 9.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises. Osaleb finantsstabiilsuse tagamises. Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme. Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid
pikaajalised riigi võlakirjad. 7. Raha ajalugu Eestis Kaks perioodi: taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem. 1918-ni e iseseisvumiseni oli käibel valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark). 1928 sai rahaühikuks Eesti kroon. 1940 rubla. 1941 idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. 8. Eesti Panga ülesanded: Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab
Esialgu võis Eesti aga Eesti marga kõrval kasutada idarubla, tsaarirublasid, duumarubla, idamarka, Saksa marka, Soome marka. 1919 aasta 20. mail sai Eesti margast ainus seaduslik maksevahend riigis. 1928 1.01 jõustus rahaseadus ning EV rahaühikuks sai Eesti kroon. 1940.a Nõukogude võimu kehtestamisel võeti kasutusele rubla. Pärast sakslaste sissetungi 1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendik Eesti kroon. 1.jaanuar 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetuskurss
Oma raha tuli Eestis käibele 1918 a novembris. Esialgu võis Eestis aga Eesti marga kõrval kasutada idarubla, tsaarirublasid, duumarubla, idamarka, Saksa marka, Soome marka. 1919 aasta 20. mail sai Eesti margast ainus seaduslik maksevahend riigis. 1928 1.01 jõustus rahaseadus ning EV rahaühikuks sai Eesti kroon. Pärast sakslaste sissetungi 1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 1985 aastal NL-s alanud uuendusliikumine tõi ka rahamaailma värskeid ideid. IME projekt pani muu hulgas ette ka oma raha käibelevõtu. 1992 aasta aprilliks olid eeldused rahareformiks loodud: raha trükitud (rahatähed jõudsid Eestisse 7 aprillil), riiklik iseseisvus saavutatud ning Eesti Pank oli NSVL riigipanga Eesti osakonna üle võtnud. 20 juunil 1992 kell 4
arvati, et rahva käes on piisavalt palju paberraha. Ostes 100 markalise obligatsiooni, maksid 95 marka ning saadi tagasi 100 marka hiljem. Kuid rahvas eelistas säilitada raha enda kodus. 1918. aastal kuulutati välja raha Eesti mark, mis koosnes 100 pennist ning väärtus oli sama kui Soomes. Tegelikult esimene Eesti markade partii valmis hiljem (Trükiti Tallinnas 1 mark, Soomes 3-4 margaseid), üleminek toimus 1919. aastal kevadel. Sel ajal Eestis olid käibel erinevad valuutad: idamark, idarubla, tsaariaegsed rublad, veebruarirevolutsiooni järgsed duumarublad, gerenskirublad (Vene ajutise valitsuse ministri järgi), soome mark. Iga Eesti mark sisaldab 0,2g kulda, kuid tegleikult Eesti valitsusel puudusid kullavarud. Maareform: põhjused; esimesed sammud: Maareformi vajadus oli tekkinud, sest enamus maast kuulus baltisakslastele ning 2/3 rahvastikust olid maata inimesed, kes kaotasid oma maa Saksa okupatsiooni ajal. Oli tarvis likvideerida mõisamajandus, et
annaabi.ee 
