Elva Gümnaasium "Ida-Virumaa" Referaat Ida-Virumaast Ragnar Rinne 9.B klass 2011/2012 õppeaasta Sisukord Ida-Virumaa Maakonnast Ida-Viru maakond ehk Ida- Virumaa asub Kirde-Eestis. Kokku on maakonnas 22 kohalikku omavalitsust, neist kuus linna ja 16 valda. Ida- Virumaa on Eesti kõige linnastunum maakond.
Rakvere Ametikool Sillamäe Referaat Maimu Nurk Rakvere 2012 Sissejuhatus: Sillamäe - üks Kirde-Eesti kaasaegseid linnu - paikneb Ida - Viru maakonnas, Sõtke jõe suudmes, Soome lahe kaldal, Tallinnast 180 km ja Narvast 25 km kaugusel. Lõunast läbib linna Tallinn - St. Peterburi mnt., idast piiravad linna Vaivara valla maad, linna läänepoolses osas asuv tööstusrajoon külgneb Toila valla maadega. Linna tööstusrajoon on eraldatud elamurajoonidest Soome lahte suubuva Sõtke jõega, jõge tõkestavad tammid moodustavad tiigid- veehoidlad. Pooleteist kilomeetri kaugusel linnast asub Vaivara raudteejaam, Tallinna St. Peterburiga ühendav raudtee. Linnas elab ligi 18 tuhat elanikku, neist vene rahvusest elanikke on 86 % , eesti rahvusest 3,6 %. Linna pindala on 10,68 ruutkilomeetrit. Sillamäel on 4 üldhariduslikku kooli, kutsekool, erakõrgkoolid - Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut ja akadeemia Nor...
1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö eesmärk on uurida Lääne-Virumaa piirkonna majutusturu ülevaadet. Saada teada majutuskohtade, voodikohtade ja tubade arvu, täitumustaset ning keskmist ööbimiste arvu. Toome välja piirkonna ettevõte arvukus liigiti, piirkonna tärnihotellid ja kvaliteedijärguga majutusettevõtted. 3 1. LÄÄNE – VIRUMAA Lääne-Viru asub Põhja-Eestis. Piirneb idas Ida-Viru, lõunas Jõgeva ning läänes Järva ja Harju maakondadega. Põhjas piirneb maakond Soome lahega. Lääne-Viru maakonna administratiivne keskus on Rakvere linn. 15 omavalitsusüksust, 2 linna - Kunda ja Rakvere, 2 vallasisest linna (Tamsalu ja Tapa), 21 alevikku ja 379 küla. Kõrgeim tipp on Emumägi (166 m), pikim jõgi Kunda jõgi (69 km) ja suurim järv on Porkuni järv (41,5 ha). Rannajoone pikkus on 134 km. Maakonna haldusalasse kuulub ka Eesti põhjapoolseim saar Vaindloo.
RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014. Vastused MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). 1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik, millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse. 2....
IDA-VIRU MAAKOND Referaat Juhendaja: Tallinn 2014 SISUKORD 1 1) Sissejuhatus....................................................................................... 3 2) Ida-Viru maakonna rahvastik............................................................. 4 3) Ida-Viru maakonna rahvaarvu muutus............................................... 4 4) Ida-Viru maakonna sündimus ja suremus.......................................... 5 5) Ida-Viru maakonna sisseränne............................................................6 6) Ida-Viru maakonna väljaränne............................................................ 6 7) Ida-Viru maakonna rändesaldo........................................................... 7 8) Ida-Viru maakonna rahvuslik koosseis................................................ 7 Kasutatud allikad.........................
Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 25. oktoober. Töölehel SKP on andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kohta ajavahemikus 2012 – 201 majandussektorite lõikes. Töölehel Rahvastik on andmed Eesti rahvaarvu kohta ajavahemikus 2012 – 2018 samade haldusü ÜLESANDED Ül 1. Koostada töölehel Rahvastik oleva tabeli alusel: joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. Lisada diagrammile ka vastavate näitajate arvväärtused. NB! kasutada tabelis olevaid andmeid, neid ei ole vaja tõsta mujale. Ül 2. Korrastada tabel lehel SKP, st moodustada veerud aastate ja haldusüksuste (maakondade) ja Lisada kaks veergu ning leida töölehelt Rahvastik maakondade rahvaarvud igal aastal ja arvutada (sellel aastal ja selles haldusüksuses). Ül 3
Jrk. nr. Vanus Sugu Klass Elukot Hommikusöök Äratus Magama minek Aastat M/N 10-12 klass Maakond Jah/Ei Kell Kell 42 16 N 11 Ida-Viru Jah 07.00.00 00.00.00 1 43 17 M 11 Jõgevamaa Jah 07.00.00 00.00.00 2 60 18 M 12 Tartumaa Jah 07.00.00 00.00.00 3 39 18 M 12 Lääne-Viru Ei 07.10.00 00.00.00 4 7 16 M 10 Valgamaa Jah 07.15.00 00.00.00 5
siis võib alati minna ida-virumaa loodusesse jalutama. Meil on metsad, sood, rabad ning palju järvi. Kohati põrkub tööstus ja loodus kokku ning selle lõppprodukt on liivased karjäärid, kus on suviti mõnus suplemas käia.Ida-Virumaal on palju töötuid, kuid inimesed on leidlikud, äraelatamiseks käiakse venemaal et osta sealsete profesionaalsete poolt toodetud sigarette, tablette ning piiritust. Smugeldadesneid kaupu eestisse ja müües neid ida-viru turgudel, klientide puudust pole karta, sest raha on vähe ja ega need vene suitsud nii halvad kah pole, et tõmmata ei kõlba. Ida-Virumaa on kui kaht kultuuri ühendav koridor Soome lahe ja Peipsi järve vahel. Oled Eestimaal, kuid mida lähemale Narvale, seda vähem kuuled oma emakeelt. Olen elanud terve oma elu ida-virumaal ja mulle meeldib siin. Räägitakse küll et meid tuleks okastraadiga ülejäänud eestist eraldada aga asi ei ole nii hull, me areneme ja kasvame. Ida-Virumaal on
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 ...
25.00 23.00.00 7 16 M 10 Valgamaa Jah 07.15.00 00.00.00 8 16 M 10 Läänemaa Ei 07.50.00 00.00.00 9 16 M 10 Viljandimaa Jah 07.30.00 23.30.00 10 16 M 10 Valgamaa Jah 07.15.00 00.00.00 11 17 M 11 Põlvamaa Ei 07.50.00 01.00.00 12 17 M 11 Ida-Viru Ei 07.45.00 00.00.00 13 17 M 11 Järvamaa Ei 08.05.00 00.30.00 14 17 M 11 Järvamaa Ei 08.05.00 23.30.00 15 17 M 11 Harjumaa Jah 08.00.00 00.00.00 16 17 M 11 Harjumaa Ei 07.50.00 00.30.00 17 17 M 11 Jõgevamaa Jah 07.45.00 00.30.00
kasu altkäemaksuna andmist selle andja huvides mingi teo toimepanemise või toime panemata jätmise eest, mida see ametiisik pidi tegema või võis teha oma ametiseisundi tõttu. Paistab, et see on olulisem, kui ausus ja seaduslikkus, kuna seda tehti väga palju enne, tehakse praegu ja tehakse ka edaspidi. Kuid sugugi mitte kõik ei tee nii. Näiteks, kui Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Anu Toluk otsustas, et endiste Ida-Viru politseinike Kunnar Saksi ja Boriss Semjonovi süüdistamine altkäemaksu võtmises on alusetu, oli kriminaalasja algatamisest möödas kuus ja pool aastat. Kriminaalasja jõudis arutada üksteist kohtukoosseisu ning tehtud oli kümme kohtuotsust. Kui Ida-Viru maakohus möödunud aasta lõpus Saksi ja Semjonovi järjekordselt õigeks mõistis, protestis prokurör Indrek Rebase õigeksmõistva otsuse. Sel kevadel pidi
Kujutada moodustatud tabeli andm Rakenduse algandmeteks on argumendi vahemiku algus ja lõpp. Jaotiste arv tabeli loomisel on 40. Leida tabeli andmetest valemite abil funktsiooni F2 suurim väärtus ja sellele vastav argument (x vä Viimane nr lintdiagramm (Bar) 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016
NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljade lähtetabel (List range), tingimuspiirkond (Criteria Range), tulemuspiirkond (Copy to). Viimane nr lintdiagramm (Bar) 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik joondiagramm Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016
83 84 85 86 87 88 Total Result Maakond Harju Hiiumaa Ida-Viru 1 25 40 36 53 14 36 10 1 89 54 73 Maakond Data
trendi ning pakkuge välja võimalik selgitus viimaste aastate arengule. Ehituslubjakivi (kasutatakse näiteks killustiku tootmisel): Kaevandamise mahud (tuhat m3) 2015 2016 2017 2018 Kokku kõik MK 1627 1795 1992 1885 Harju maakond 796,1 818,3 784,1 679,3 Ida-Viru maakond 17,4 25,6 44,1 42,7 Viimaste aastatega on ehituslubjakivi kaevandamine olnud Ida-Viru maakonnas kasvutrendis. Võrreldes 2016. aastaga suurenes 2017. aasta ehituslubjakivi kaevandamine Ida-Viru maakonnas ligikaudu 42%. Seevastu Harju maakonnas on kaevandamine pigem alanenud v.a 2016, kui kaevandamine oli kõrgem 2015. aasta omast. Maanteeameti andmetel prognoositi teedeehituses 2012-2020 aastatel uutele teedele ja nende
Naine 22-25 Harju maakond mees 26-29 Lääne-Viru maakond Naine 30-33 Harju maakond mees 34-37 Harju maakond Naine 38-41 Viljandi maakond mees 42- ... Jõgeva maakond Naine 18-21 Harju maakond Naine 22-25 Saare maakond Naine 26-29 Tallinn mees 30-33 Tartu maakond Naine 34-37 Tallinn Naine 38-41 Viljandi maakond Naine 42- ... Ida-Viru maakond Naine 18-21 Viljandi maakond Naine 22-25 Ida-Viru maakond Naine 26-29 Järve maakond mees 30-33 Tallinn Naine 34-37 Harju maakond Naine 38-41 Tallinn Tekstitöötlus (nt MS Word, Open Viimane lõpetatud õppeasutus Office, jm) Gümnaasium, Keskkool kord nädalas Gümnaasium, Keskkool kord nädalas Gümnaasium, Keskkool kord nädalas
Põlevkivi kaevandamine Eestis Analüüs Sissejuhatus Kuni 20. sajandi teise veerandini oli maastikku kujundavaks inimtegevuse viisiks peamiselt põllumajandus. Kahe maailmasõja poolt põhjustatud energianälg Läänemere piirkonnas edendas intensiivselt siinset põlevkivitootmist, mis on jätnud tuntava jälje ka maastikupilti. Omalaadse ilme peisaazile annavad hulgalised aheraine- ja tuhamäed, olles praktiliselt suurimad relatiivse kõrgusega pinnavormid Eestis. Teisalt, seal kus maad on altpoolt õõnestatud (kaevandatud), toimub kohati hoopis vastupidine nähtus maapind vajub, tekib uus pinnareljeef ja algab soostumine. Segipööratud pinnasega künklik- mägistel põlevkivikarjäärialadel pakub vaatepilti tõeline "kuumaastik", taamal lainjad, põhiliselt metsamaastikuks liigendatud rekultiveeritud alad. Kogu see inimtegevuse poolt uuesti kujundatud maastik asub Kiviõli ja Narva vahel 70...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Aili Pällo RIIGIASUTUSE PRAKTIKA Praktikaaruanne VÕTA korras Juhendajad: Aet Kiisla, Jelena Rootamm-Valter NARVA 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... 3 1. VANGLATEENISTUS..................................................................................................4 2. VIRU VANGLA............................................................................................................ 6 2.1. Viru vangla üldtutvustus.............................................................................................6 2.2. Viru vangla ülesanded................................................................................................ 6 2.3. Viru vangla töökorraldus.......................................................
1.Eestimaa on minu ... kodumaa 2.Eestimaa on järvede-, .... metsade-, laulumaa 3.Eesti pealinn onTallinn ... „Kalevipoeg“ 4.Eesti Vabariigi president on ... paekivi T.H.Ilves suitsupääsuke 5.Eestis on15... maakonda. ilves 6.Narva asub Ida-Viru ............maakonnas. Toomas Hendrik 7.Eesti riigikeel on ... keel eesti Ilves 15 8.Eesti rahvusvärvid on ... must, valge sinine, Ida-Viru 9.Eesti rahvuslind on ... suitsupääsuke tamm 10.Eesti rahvuslill on ...
IDA-VIRUMAA Ida-Viru maakond • Pindala: 3364 km2 • Elanikke: 149 483 • Maakonnalinn: Jõhvi • Omavalitsuslikud linnad: Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe Loodus • IDA-VIRU MAAKOND PAIKNEB MAASTIKULIKE LIIGESTUSE JÄRGI NELJAS MAASTIKURAJOONIS: SOOME LAHE RANNIKUMADALIK, VIRU LAVAMAA, ALUTAGUSE MADALIK JA PEIPSI RANNIKUMADALIK. • PINNAMOOD: ÜSNA TASANE • KOLMEST KÜLJEST ÜMBRITSEB IDA-VIRU MAAKONDA VESI: PÕHJAST SOOME LAHT, LÕUNAST PEIPSI JÄRV JA IDAST NARVA JÕGI. Vaatamisväärsused ● AIDU VEESPORDIKESKUS SA ● ALUTAGUSE SEIKLUSPARK ● AVINURME ELULAADIKESKUS ● IISAKU MUUSEUM ● JÕHVI ISSANDA RISTIMISE KIRIK ● JÕHVI MIHKLI KIRIK JA MUUSEUM ● KAUKSI RAND ● KIVIÕLI SEIKLUSKESKUS ● KIVIÕLI TUHAMÄED ● KOHTLA KAEVANDUSPARK ● KOHTLA-JÄRVE PÕLEVKIVIMUUSEUM ● KOHTLA-JÄRVE PROMENAAD ● KOHTLA-NÕMME KIVITUBA ● KUKRUSE POLAARMÕIS
NIMI: ANNERIIN TRUU RÜHM: IK12 Raamatukogunduse alused Kodutöö Leida üles raamatukogude kohta käiv statistika, teha väljavõtted: Maakoolides asuvate raamatukogude arvu ja sealsete töötajate arvu kohta aastatel 2000-2009 Tabelist on näha, et kooliraamatukogude sulgemine aastast aastasse on suurenenud, selle tagajärjel ka töötajate arv vähenenud. Põhjuseks on koolide sulgemine. Harju, Ida-Viru ja Põlva maakonna rahvaraamatukogu lugejate arvu kohta aastatel 2003-2012 Lugejate arv on vähenenud kõige rohkem Ida-Viru maakonnas võrreldes Harju ja Põlva makonna raamatukogudega. Eks selle on tinginud rahvastiku väljaränne. NIMI: ANNERIIN TRUU RÜHM: IK12 Ülikooliraamatukogude lugejate ning keskmiste laenutuste (lugeja kohta) arvu kohta aastatel 2000-2012 Eks vähenemise on tinginud õppekohtade arvu vähenemine ülikoolides, teavikute
karjääridest välja pumbata 1015 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ning suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Estonia kaevandus Estonia kaevandus on Eesti Energia tütarettevõttele Eesti Energia Kaevandused AS kuuluv 1972. aastal käiku lastud Eesti suurimpõlevkivi tootev allmaakaevandus. See asub Ida-Viru maakonna keskosas Illuka, Mäetaguse ja Iisaku valla territooriumil. Kaevandus asub Ahtme ja Viru kaevandusest lõuna pool, Jõhvist 20 km Tartu suunas Ida-Viru maakonnas Mäetaguse vallas Väike-Pungerjal. Estonia kaevanduses kaevandatakse 4060 meetri sügavuselt. Põlevkivikihi paksus on umbes 2,5 m, kaevanduse kõrgus umbes 5 m. 2010. aasta seisuga on kaevanduse aastane toodang umbes 5,5 miljonit tonni. Sellise kaevandamismahu puhul jätkub kaevanduses varusid veel
Ülesanne 1. 2. 3. 4. 5. 6. ühele aastale 1 ja teistele panen 0 Aasta 2001 1999 1994 1 Harju 2002 0 0 0 2 Hiiu 2002 0 0 0 3 Ida-Viru 2002 0 0 0 4 Jõgeva 2002 0 0 0 5 Järva 2002 0 0 0 6 Lääne 2002 0 0 0 7 Lääne-Viru 2002 0 0 0 8 Põlva 2002 0 0 0
2012 Riigiasutus Tartu Maakond 2 2012 Riigiasutus Viljandi Maakond 2 2008 Füüsiline isik Harju Maakond Tallinn 1 2012 Füüsiline isik Määramata 1 2012 Riigiasutus Harju Maakond Maardu 2 2012 Riigiasutus Harju Maakond 8 2012 Riigiasutus Ida-Viru Maakond Kiviõli 1 2012 Riigiasutus Ida-Viru Maakond 5 2012 Riigiasutus Jõgeva Maakond Jõgeva 4 2012 Riigiasutus Jõgeva Maakond 1 2012 Riigiasutus Järva Maakond 7 2012 Riigiasutus Lääne Maakond 2 2012 Riigiasutus Määramata 6 2012 Riigiasutus Põlva Maakond 7
35 KOOLITERVISHOIUTEENUSE ARUANNE Perioodi algus Perioodi lõpp Aruande esitamise periood 01.01.2013 30.06.2013 <- valik 61205 SA Ida-Viru Tervishoiuasutus Keskhaigla <- valik EHK piirkond 209 Viru <- valik kool 1 kool 2 Valdkond Õppeasutus -> õde / arst / vanusegrupp / 1523 Kohtla-
Allmaakaevandamine toimub põlevkivimaardla osas, mis asub Jõhvist lõuna pool ja kus kihindi lebamissügavus on 40-70 m piirides. Siin asuvad kaks praegust suuremat kaevandust Estonia ja Viru. Aastal 2001 toodeti 11 840 000 tonni põlevkivi ja 345 500 tonni põlevkiviõli. Suuremateks tarbijateks on soojuselektrijaamad, kus kasutatakse 80-82% kaevandatavast põlevkivist, keemiatööstus (15-17%) ja tsemenditööstus (2-3%). Ida-Viru suured elektrijaamad katavad valdava osa Eesti riigi elektrienergia vajadusest. Mineraalaine suure sisalduse tõttu pole põlevkivi transport kaevandamiskohast kaugele õigustatud. Seepärast asuvadki kõik tarbijad kaevanduste lähedal. Kuna põlevkivi on vaja rikastada ehk aherainest puhastada, on Kirde-Eesti mäetööstuse piirkonda tekkinud arvukalt aherainemägesid. Elektrijaamade läheduses on suured põlevkivituha puistangud
Põlva Hiiu Harju Tartu Ida-Viru Pärnu Lääne-Viru Viljandi Valga Järva
2012 Riigiasutus Tartu Maakond 2 2012 Riigiasutus Viljandi Maakond 2 2008 Füüsiline isik Harju Maakond Tallinn 1 2012 Füüsiline isik Määramata 1 2012 Riigiasutus Harju Maakond Maardu 2 2012 Riigiasutus Harju Maakond 8 2012 Riigiasutus Ida-Viru Maakond Kiviõli 1 2012 Riigiasutus Ida-Viru Maakond 5 2012 Riigiasutus Jõgeva Maakond Jõgeva 4 2012 Riigiasutus Jõgeva Maakond 1 2012 Riigiasutus Järva Maakond 7 2012 Riigiasutus Lääne Maakond 2 2012 Riigiasutus Määramata 6
Puhkamisvõimalused Ida-Virumaal Ida-viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaa Leningradi oblastiga. Toila Spa Hotell Toila Spa asub väga ilusas kohas, nimelt kõrgel merekaldal, Toila-Oru pargi vahetus läheduses.Spa hea asupaik ja maja täis häid erinevaid teenuseid, annavad parima võimaluse puhkamiseks ning kaunis merevaade turgutab vaimu ja loovust. Lisaks ilusale loodusele ja kosutavale rahule ja vaikusele pakub Toila
vaatamisväärsused, traditsioonid, maine Ressurside kasutamine: - Majanduslik spetsialiseerumine - Tööstus - Energeetika - Turism - Rahvusvaheline äri - Asutus - Elukeskkond Maavarade osatähtsus tööhõives Mäetööstuses hõivatud 1.2% Eesti hõivatutest Ressursialad: Tootsi vald Lavassaare Kohtla-nõmme Puhja vald Jõhvi linn Kiviõli linn Ressursside mõju Riigi majandusele: põlevkivi, ida-viru Rahvastikule ja sustusele: -põlevkivi (kirde eesti - turvas (lavassaare) -lubjakivi (kunda) Kalavarud: kalurikülad Kaluriasulad: - Alajõe vald - Kihnu vald - Kallaste linn Metsandusasulad: - Tudu alevik - Iisaku alevik - Sonda alevik Põllumajandus Põllumajanduse tähtus Els - Kasutab otseselt 42% EL-i maismaast - Suuruselt kolmas tööandja Euroopas (üle 15mln töökoha)
35 2012 Riigiasutus Viljandi Maakond 2 35 2012 Riigiasutus Pärnu Maakond Sindi 1 4 2008 Füüsiline isik Harju Maakond Tallinn 1 3 2012 Füüsiline isik Määramata 1 35 2012 Riigiasutus Võru Maakond Antsla 1 35 2012 Riigiasutus Jõgeva Maakond Jõgeva 4 35 2012 Riigiasutus Ida-Viru Maakond Kiviõli 1 35 2012 Riigiasutus Harju Maakond Maardu 2 35 2012 Riigiasutus Harju Maakond 8 35 2012 Riigiasutus Ida-Viru Maakond 5 35 2012 Riigiasutus Jõgeva Maakond 1 35 2012 Riigiasutus Järva Maakond 7 35 2012 Riigiasutus Lääne Maakond 2
SOTSIAALNE ETTEVÕTE Arina Borissenko 12. klass Kiviõli I Keskkool PROBLEEM Üksikvanemaks olemine Eestis on väga keeruline Üksikvanema lapsetoetuse saajad (2012) 1. Harju maakond (6 059) 2. Ida-Viru maakond (3126) 26% 35% 3. Tartu maakond (1932) 5% 4. Pärnu maakond (988) 6% 11% 18% 5. Lääne-Viru maakond (937) Ülejäänud 10 maakonda (4511) Üksikvanemad 8% Üksikem 92% ad PÕHJUSED abielu ei ole registreeritud abielu purunemine abikaasa surm SIHTGRUPP
Kohtla-Järve Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast: Kukruse, Viivikonna, Sompa, Oru, Järve ja Ahtme. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis.
Kohtla-Järve Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve linnapea on Jevgeni Solovjov. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241
Rahvaarvud maakondades Maakond Rahvaarv vahe Harju maakond 555 566 469 801 Hiiu maakond 8 394 -77 371 Ida-Viru maakond 146 283 60 518 Jõgeva maakond 30 671 -55 094 Järva maakond 29 940 -55 825 Lääne maakond 23 810 -61 955 Lääne-Viru maakond 58 806 -26 959 Põlva maakond 27 028 -58 737 Pärnu maakond 81 428 -4 337 miinimum Rapla maakond 34 442 -51 323 Saare maakond 30 966 -54 799 Tartu maakond 150 139 64 374 Valga maakond 29 498 -56 267 Viljandi maakond 46 702 -39 063 Võru maakond 32 806 -52 959 keskmine rahvaarv 85 765 Töölehel on tabel Eesti rahvaarvuga maakonniti. Leida köige väiksema vahe keskmise rahvaarvu kõikides maakondades ja rahvaarvu maakondades. NB! Va...
keeruline eristada autentset rahvapärast materjali sekundaarsest. Aakre Kivivare (linnus) – Valga maakond Puka vald Palamuste küla Agemäe linnus – Tartu maakond Roiu lähistel[1] Ahisilla linnusekoht – Harju maakond Kose kihelkond Ahisilla küla Akupere linnus – Pärnu maakondl Are vald Niidu küla Alatskivi Kalevipoja säng Alatskivi linnamägi Alt-Laari linnamägi – Tartu maakond Konguta vald Maiorg. Alulinn (linnus) – Lüganuse kihelkond – Ida-Viru maakond Lüganuse vald Asva linnusasula – Saare maakond Laimjala vald Avispea linnus Lääne - Virumaa Väike - Maarja vald Erumäe linnamägi – Tartu maakondl Konguta vald Maiorg. Ehavere linnamägi – Jõgeva maakond Palamuse vald Ehmja Kuradimägi – Lääne maakond – Martna vald – Ehmja küla Hallimägi – Lääne-Nigula kihelkond[viide?][viide?] Helme linnus Hinniala linnamägi - Võru maakond - Vastseliina vald Iru linnamägi Jalukse ringvall-linnus - Lääne maakond
Narva-Jõesuu Vallavalitsus, 75005498 Koidu 25 29023 Narva-Jõesuu linn Ida-Viru maakond EHITUSLUBA NR 12874 ÜKSIKELAMU RAJAMISEKS 14.04.2016 Käesolevaga on esitatavad Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil ehitada kavatsetava ehitise kohta järgnevad andmed ning otsus: VÄLJASTAJA: Narva-Jõesuu Vallavalitsus, 75005498 allakirjutaja: Toomas Laud EHITISE JA EHITAMISE ANDMED: Ehitisregistri kood: 8225279298 Ehitise nimetus: Üksikelamu Ehitise aadress: Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436 Ehitusloa taotlus: nr 1200.98.0292736 DOKUMENDI LISAD: 1. Ehitusprojekt, Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436, 01.04.2016 2
Populaarsem sihtkohad Soome turistidel on selle aasta algusel olnud Pärnu ja Läänemaa. Venemaa turistide ööbimiste arv on kasvavas järgus, nagu ka eelneval aastal. Kõige rohkem on ööbitud Tallinnas, Ida- ja Lääne-Virumaal, samuti lisandus Vene turistide ööbimisi ka paljudes teistest Eesti sihtkohtades. 2013.aastal on aga veidi vähenenud Läti turistide arv, suurimat langust on näha Saare maakonnas ja Tallinnas. Läti turistide kasvutrend jätkus Tartu linnas ja maakonnas ning Ida-Viru maakonnas. 2013.aasta algusel on turism Rootsist siiski veel pikema perioodi vältel püsinud langustrendis, mille põhjuseks võib olla lendude vähenemine Stockholmist Tallinnasse. Suurim ööbimiste arvu vähenemine rootslaste seas on olnud Tallinnas, Tartus ja Saare maakonnas. Eesti siseturism 2013.aasta algusel on ületanud esmakordselt kriisieelset rekordtaset. Enim külastatud kohad aasta esimesel poolel on olnud Lääne, Lääne-Viru, Tartu, Viljandi ja Järva maakond
Töö on valitud sellepärast, et uurida maakondade keskmiste brutotunnipalkade erinevust. 3 Eesti keskmine brutotunnipalk Tabel 1. Eesti keskmine brutotunnipalk (eurodes) aastatel 2001, 2004, 2007, 2010, 2013 maakondade järgi. 2001 2004 2007 2010 2013 Harju maakond 2,42928 3,18727 4,85089 5,32576 6,42 Hiiu maakond 1,69749 2,2171 3,28378 3,86474 4,97 Ida-Viru maakond 1,67193 2,06754 3,17897 3,97147 4,73 Jõgeva maakond 1,42012 2,05412 3,5145 3,75097 4,33 Järva maakond 1,60354 2,23627 3,75353 3,80594 4,51 Lääne maakond 1,46166 2,14551 3,29528 3,89925 4,93 Lääne-Viru maakond 1,66937 2,11611 3,40521 3,92226 4,93 Põlva maakond 1,43226 1,98318 3,37262 3,7727 4,49
Alutaguse madalik Mati Kesma VPG 2016 https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ec/Ida-Virumaa-kaart.jpg/300px-Ida-Virumaa- kaart.jpg Paiknemine Eestis Põhja-Eesti paeplatoo ja Peipsi järve vahel Pindala: 3345 km² Moodustab 7,4 % Eesti pindalast Piirneb: põhjas - Viru lavamaa lõunas - Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa idas - Narva jõgi läänes - Pandivere ja Vooremaa http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Geoloogiline ehitus Madaliku moodustavad alad, mis on Peipsi nõo kerkinud põhjaosas olnud hilisjääaegse suure jääjärve põhjaks Aluspõhjas Peipsi järvest põhjas Ordoviitsiumi paekivid (ei paljandu) Mustveest läänes Siluri lubjakivid Äärmises kaguosas Devoni lubja- ja liivakivid 6-30 m sügavusel paekihtide vahel leidub 2,6- 2,8 m paksuses kukersiipõlevkivi kihte Pinnamood Kõrgeim koht: Täriv...
Lusikas-Pakutakse Prantsuse toittu. Sõbralikud töötajad ning head toidu-ja atmosfäärielamust saadavad õige muusika ja head veinid. Jaapani restoran Tokumaru-Saad nautida ehtsat Jaapani kööki otse Tallinna südalinnas. Ida-Virumaa. Maakonna kirjeldus. Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas. Hõlmab ajaloolise Virumaa idaosa. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Ida-Viru maakonnas on 4 linna ja 4 valda. Pindala 2972 km². Transport Tallinn-maakond. Ida-Virumaale sõidavad mugavad reisibussid nii Tallinna bussijaamast tiheda graafiku alusel. Enamus Tallinnast Ida-Virumaale suunduvad bussid peatuvad suuremate linnade Jõhvi, Sillamäe ja Narva bussijaamades, lisaks ka Kohtla-Järvel. Tallinn Ida-Virumaa Peterburi suunda teenindab ka eriti mugav Lux Express. Tark on osta piletid võimalikult varakult eelmüügist. Elroni rongid Tallinnast ja tagasi
Esimese astme kohtud Eestis on 3 linna- ja 15 maakohut Kokku 151 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul Maa- ja linnakohtud · Kohtla-Järve · Põlva Maakohus Linnakohus · Pärnu Maakohus · Narva Linnakohus · Pärnu Maakohus · Tallinna Linnakohus · Rapla Maakohus · Harju Maakohus · Hiiu Maakohus · Saare Maakohus · Ida-Viru Maakohus · Tartu Maakohus · Jõgeva Maakohus · Valga Maakohus · Järva Maakohus · Viljandi Maakohus · Lääne-Viru Maakohus · Võru Maakohus Halduskohtud Esimese astme kohus Jõhvi Eestis on 4 Halduskohus halduskohut Pärnu Kokku 26 halduskohtunikku Halduskohus Kohtunikud nimetab Tallinna ametisse Vabariigi Halduskohus President Riigikohtu Tartu ettepanekul
a suurusgrupp kuni 40 ha) sõltuvalt suurusgrupist 46- 59% võrra rohkem sissetulekuid taludega võrreldes. Arvestuslik netokasum koos toetustega oli maakasutuse poolest väiksemate talude ja äriühingute puhul negatiivne. Joonis nr.1 Kõige rohkem majapidamisi oli 2007.aastal Võru maakonnas. Kõige vähem taimekasvatuse majapidamisi oli Hiiu maakonnas (joonis nr.2). Seevastu põllumajandusmaa suurus oli kõige suurem hektarites Lääne-Viru maakonnas, kõige väiksem Hiiu ja Ida-Viru maakonnas (joonis nr.3) Joonis nr.2 Joonis nr.3 Taimekasvatuse majapidamiste põllumajandusmaa langes aastatel 2001-2003.aastal hüppeliselt, kuid aastatel 2003-2007 vaid suurenenud (joonis nr.4). Aastatel 2003-2006 suurenes Eesti taimekastusettevõtete keskmine põllumajandusmaa 41,7 ha võrra ehk 65%. Väikesi, alla 10hektarilisi majapidamisi oli 2007.aastal 13 500. Kuigi nende arv oli kahe eelneva aasta jooksul vähenenud neljandiku võrra, oli nende osatähtsus 2007.aastal ikka veel
..........................................................9 7. PROJEKTI MAKSUMUS JA RAHASTAMINE......................................................9 8. PROJEKTI RISKIFAKTORID .............................................................................11 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................................... 11 Äriplaan 1. KOKKUVÕTE Äriplaan on koostatud Ida-Viru Maakonnas, Mäetaguse vallas asuva Foma turismitalu arendamiseks. Projekti eesmärgiks on talu peahoone taastamine endisel kujul ja seejärel hakata turismindusega tegelema hakata. Projekti algideeks on loodus- ja taluturismiteenuse pakkumine Mäetagusel. Foma talu näol on tegemist on 20. sajandi algusest pärit talukompleksiga.Talu kuulub *********, kes on ühtlasi OÜ Fomamajutuse juht. Talu pakub puhkust kaevanduste lähedal ja ilusas kaevanduskeskkonnas.
õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades seejuures linna arengu iseärasusi.Narva linna omavalitsusorganid on: Linnavolikogu omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Linnavalitsus täidesaatev organ, mis moodustatakse linnavolikogu poolt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel. Kohaliku omavalitsuse suhted Narva riigiasutustega 1. Ida-Viru Maavalitsus - Regionaalministri valitsemisalas oleva Ida-Viru Maavalitsuse põhitegevusteks on maakorralduse, maareformi, sotsiaal- ja tervishoiu, hariduse, noorsoo, kultuuri, spordi, regionaalarengu, planeeringu, ettevõtluse, majanduse, ühistranspordi, rahvastiku toimingute, perekonnaseisu, infrastruktuuri ja keskkonnaalaste ülesannete täitmine, regionaalse arengu programmide elluviimine, infosüsteemidealase koostöö korraldamine ja Euroopa Liiduga seonduv riigisisene
vastupidi; pargiala piirav allee ja sellest avanev vaade maastikus olevatele elementidele (mõisaaegne tuuleveski, mõisa ajast pärit põllumajandusmaastik); pargi põhiteedevõrk on osaliselt säilinud, kadunud on vaid jalgteed Pilt nr. 3 Mõisapark tänapäeval http://kukrusemois.ee/fotojaht/ 1.4 Hoone restaureerimine 2004.a. 28. juunil lubas Riigikogu majanduskomisjon võõrandada Ida-Viru Maavalitsusel Kukruse mõis Kohtla vallale. Sama aasta augustis toimusid IVEK juhtimisel ajurünnakud teemal Kukruse mõisas selle eripärad ja mida arendada. Polaartemaatika tuli välja kohe esimesel kohtumisel ajaloolase Vallo Reimaa infost, mida toetas Tiit Saare. 03.sept 2004 andis Ida-Viru Maavalitsus Kukruse mõisakompleksi üle Kohtla vallale. Algas projektide esitamine toetuse saamiseks: I projektitaotlus: 23.12.2004 ,,Kukruse mõisa kui komplekse turismi- ja
Portfoolio Ida-Virumaa Energiarikas tulevikupiirkond (Päike tõuseb Ida-Virumaalt) Sissejuhatus Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Maakonda läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased.
NARVA Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul. Narva on suuruselt Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus Jõhvi. Ta on Eesti linnadest idapoolseim. Narva linn asub Eesti kirdeosas Narva jõe läänekaldal 12 km kaugusel jõe suudmest Tallinn- Peterburi maantee ja raudtee ääres Eesti-Venemaa piiril Jaanilinna vastas. See paikneb 200 km kaugusel Tallinnast ida pool ning 20 km kaugusel Kingisseppast ja 130 km kaugusel Peterburist lääne pool
alles kohtuniku juures, kolm töötajatega. Prefekt arvas, et "Varastatu olid nad jõudnud on varem tabatud ja neid lubati esialgu on siiski vara nende Tõnis Erilaid ühte lääneriiki edasi uurimise ajaks kinni pidada," nimesid ja varguse üksikasju Ida-Virumaa politsei tabas toimetada," ütles Ida-Viru kinnitas Uibo eile õhtul. Ta avalikustada. "Kätte saime mehed, keda kahtlustatakse politseiprefekt Aleks Uibo, lisas, et jõugus ei olnud nn. ainult mõnesuguse koguse Sillamäel aktsiaselts Silmeti kuid ei tahtnud lähematest "valgekraesid", ainult "tööliste dollareid, aga mitte grammigi laost 787,3 kilo hinnalise asjaoludest rääkida. "Kaks tasemel mehed"
13.11.2009 997 974 Pind Rasmus Tartu 03:55:45 M17 2189 2741 Puhm Egert Tallinn 05:12:18 M17 740 2793 Puntso Endrik Saaremaa 03:42:55 M17 2326 2649 Raabe Riho Viljandi 05:36:31 M17 785 1131 Raig Ragnar Harju 03:45:16 M17 1826 1600 Rajas Janari Ida-Viru 04:39:30 M17 379 2583 Raudsepp Krister Tallinn 03:23:45 M17 361 2745 Rebane Henry Tartu 03:21:57 M17 1979 2786 Ristolainen Jonatan Tartu 04:51:44 M17 1571 2535 Rubinis Janis Läti 04:24:14 M17 255 2792 Räim Mihkel Saaremaa 03:15:27 M17 42 111 Sarv Sten Viljandi 02:52:05 M17 1293 1075 Selgis Jürgen Põlva 04:09:59 M17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
