Tartu Ülikool Iatrokeemia Referaat Maria Malk Proviisor 1.kursus Tartu 2014 Sissejuhatus Iatrokeemia on tugevate alkeemiliste mõjutustega ravimiteaduse osa. Sellega tegeleti 16 kuni 18 sajandil renessansi ajal. Kõige populaarsem tegeleja ja põhitõdede kirja panija oli Paracelsus. See on erinev varasematest meetoditest selle poolest, et ravimtaimede ja looduslike ravimimeetodite asemel kasutati keemiliselt saadud preparaate. Iatrokeemia õpetus põhineb erinevate ainete tasakaalul kehas. Inimene on haige siis, kui ainete tasakaal kehas ei ole paigas. Peamiselt keskendutakse iatrokeemias
KEEMIA AJALUGU ENNE 20. SAJANDIT Laura Kivilo 10. klass KEEMIA ALGUS Tule mõjul võib üks aine muutuda teiseks. Egiptuses, Indias ja Hiinas osati juba ammu maakidest metalle sulatada. MIS ON ALKEEMIA? Tänapäeva keemia eellane. Metallide muutmine kullaks või hõbedaks. Püüti avastada Tarkade kivi. IATROKEEMIA Haiguste põhinemine mõne elemendi vähesusel või liigsusel organismis. Organismi kehavedelike ja kolme aine tasakaal. Populaarne 16. 18. sajandil. Paracelsus. FLOGISTONITEOORIA Flogiston oli aine, mis vabaneb põlemisel. Esimene teaduslik teooria keemia ajaloos. Kõik põlevad ained sisaldavad ühist printsiipi flogistoni. Oksüdeerumine flogistoni kaotamine. Redutseerumine flogistoni omandamine. Teooria kummutas Antoine Lavoisier. ANTOINE LAVOISIER Keemia isa,
Niisiis kokkuvõtteks võib öelda, et alkeemikud olid lihtsalt oma ajastu keemikud. Kulla kunstlik saamine oli tolle aja teaduse jaoks lihtsalt üheks tehniliseks probleemiks. Nad tegelesid vastavalt oma teadmistele ja ajastu iseloomule samade küsimustega, millega tegelevad tänapäeva keemikud vastavalt tänapäeva teadmistele ja ajastu iseloomule. 16. sajandil võttis niiöelda klassikaline alkeemia meditsiinilise alkeemia, nn. iatrokeemia kuju (kreeka keeles tähendab iatros arsti). Osad keemia-ajaloolased peavad iatrokeemiat kui alkeemiast erinevaks keemia arengu faasiks, kuid teised jälle vaatlevad seda kui renessansiajastu alkeemiana. Renessansiajastu oli keskajalt uusajale ülemineku vaimse ja kultuurilise murrangu periood. Seoses manufaktuuride tekkega ja rahalis-kaubaliste suhete arenguga kasvasid 16. sajandi Euroopas linnad. Seetõttu hakkas linnadesse koonduma üha rohkem rahvast ja see lõi soodsa pinna nakkushaiguste
KEEMIA AJALUGU (LOKT.01.001) Valik keemia ajalooga seotud küsimusi (kordamiseks) 1. Millisteks põhilisteks perioodideks jagatakse keemia ajalugu? Milliste ajavahemikega (ligikaudselt) neid perioode seostatakse? Keemia ajalugu jagatakse põhiliselt alkeemia-eelne periood: umbes 6000- 300 eKr alkeemia periood: umbes 300 eKr kuni 16. saj (vahepeal iatrokeemia) keemia kujunemisperiood 16 saj lõpp kuni 18 saj kesk murrang keemia ajaloos 18 saj lõpp Tänapäevase keemia kujunemine: 19 saj keskelt umbes 20 saj alguseni 2. Millistele eeldustele ja/või tingimustele nende perioodide kujunemine tugines? Millised on iga perioodi iseloomulikud jooned ja tähtsus keemiateaduse kujunemises ja edasises arengus? Keda võib esile tuua iga perioodi väljapaistvama(te) esindaja(te)na?
löögist või põletusest. 14. Naised keskaja meditsiinis Keskajal naised tegelesid meditsiiniga. Üldine tendents oli naiste väljatõrjumine meditsiinpraksisest. Seda põhjustas meditsiinikutse institutsionaliseerumine, sest ülikoolid olid naisele suletud. Naistele olid suletud ka käsitööliste organisatsioonid. Naised aga töötasid käsitööliste ravijate, saunanaiste ja ämmaemanditena. 15. Iatrofüüsika ja iatrokeemia Iatrofüüsika- õpetus meditsiinis, mis lähenes organismile läbi mehaanika, matemaatika ja füsikaa printsiipide. Iatrofüüsika mõjudega saab seostada suurimaid uusaja arstiteaduse avastusi, nagu William Harvey vereringeteooria, Marcello Malpighi kapillaaride ja nende funktsiooni kirjeldamine. Leonardo da Vinci uuris inimkeha anatoomiat, tuues esile paralleele organismide ja masinate vahel. Iatrokeemia- alkeemial põhinev keemia ja meditsiini haru, mis peab
Kiriku poolt tõlgendatud oli see ketserlus, suhtuti umbusuga. Nt. Metallide transmutatsioon oli sümboolne: tuli ahjus sümboliseeris pühastustuld jne.. Raua roostetamine oli sümboolne: raud tõi ennast ohvriks. Ja kui meil oleks võimalus saada puhast kulda, võrduks see kristuse üles tõusmisega. Lõvi kõvaduse sümbol, kotkas lenduvuse sümbol jne. Aineid nimetati ka vastavalt: punane lõvi jne.. Alkeemia taandumine, iatrokeemia Renessansiaja keemia Algus umbes 15. sajand 17. sajand. Hiinlased tegid küll suuri avastusi, aga nad kunagi ei osanud neid piisavalt rakendada. Lääne Euroopas võeti need avastused kohe kasutusele laiemalt. Sai alguse suurem meresõit. Hakkasid tekkima manufaktuurid, toimus linnastumine. Toimus suur areng. Hakkasid levima epiteemiad (katk, koolera jmt). Vanad ravimismeetodid ei sobinud enam. Taas-avastati antiikaeg. 15
See, mis alkeemias ühtib keemiaga (ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine, keemialaborile sarnane sisseseade jne.) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni (täiustuks). III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI -XVIII saj.loodi eeltingimised keemia kui teaduse tekkeks. Robert Boyle -Teadusliku keemia alused Galileo Galilei - “esimene päristeadlane” 1)Iatrokeemia etapp: “meditsiiniline keemia” 2) ‘Pneumaatilise keemia’ etapp: gaasid - Boyle ja Mariotte: rõhu mõju gaasi ruumalale - Palju hiljem Volta ja Gay-Lussac: temperatuuri mõju J.B. van Helmont võttis kasut.. termini gaas ja uuris CO2 Robert Boyle - iiri teadlane ja filosoof, Keemia kui iseseisev ala - temast alates. Joseph Black : CO2 ja karbonaatide edasised uuringud (CO 2 neeldumine leelistes) Giuseppe F.Fontana : hakkas laialdasemalt kasutama gaaside mõõtmise
Keemia on alguse saanud avastusest, et tule mõjul võib üks aine muunduda teiseks.Egiptuses Hiinas ja Indias osati juba mitu tuhat aastat eKr sulatada maakidest metalle ning valmistada nende sulameid, klaasi ja emaili.Keskajal püüdis alkeemia avastada tarkade kivi (millega loodeti väheväärtuslikke metalle kullaks muuta, leida universaalset lahustit ning valmistada nooruse eliksiiri.Murrang keemia arengus toimus 16. sajandil, kui haigeravis hakati kasutama keemilisi aineid. Tekkis iatrokeemia, mis põhjendas haigusi mõne elemendi vähesuse või liigsusega organismis. Laienes keemia rakendamine tööstuses.Lõplikult vääras alkeemia seisukohad 1710 tekkinud flogistoniteooria: arvati, et ainest eraldub oksüdeerumisel (põlemisel) ja ainega liitub redutseerumisel flogiston (tuleaine).Flogistoniteooria hääbus alles 18. sajandi teisel poolel, kui hakati rakendama kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Võeti kasutusele aatommassi (aatomkaalu) mõiste,
Kuumutamine. KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD 16-19saj. Sel perioodil loodi eeltingimised keemia kui teaduse tekkeks. Teadusliku keemia alused: Robert Boyle (1627- 1691) Galileo Galilei (1564-1642) - "esimene päristeadlane" Tähtis etapp keemia kui teaduse arengus oli E. Stahl´i loodud flogistoniteooria periood. Kuigi see teooria osutus vääraks, seostatakse teadusliku keemia teket sageli just flogistoniteooria loomisega. 4 etappi (põimuvad-kattuvad): Iatrokeemia etapp: "meditsiiniline keemia" Paracelsus (1493-1541) Tehnilise keemia suund: keemiatehnika ja meditsiin, metallurgia, klaas ja keraamika (fajanss ja portselan), destilleerimisprotsess, pürotehnika, värvimistehnoloogia täiustamine jm. `Pneumaatilise keemia' etapp: gaasid. Robert Boyle (1627-1691) Joseph Black (1728-1799) Alus `pneumaatilisele keemiale': J.B. van Helmont (1577-1644) võttis kasutusele termini gaas (gaz, gas) ja uuris CO2 (gas silvestre,
Flogistoniteooriale pani aluse saksa alkeemik Johann Joachim Becher raamatuga "Physica subterranea" (1669). Teooriat arendas edasi ning andis sellele lõpliku kuju saksa keemik Georg Ernst Stahl, keda sageli peetaksegi teooria rajajaks. Hoolimata võimalikest vastuväidetest omandas flogistoniteooria keemia edasises arengus suure tähtsuse. Ta ajendas mitmesuguseid uusi katseid. Loobuti alkeemikute tarkade kivi otsingutest ning keemia ei piiranud end enam ka iatrokeemia eesmärgiga valmistada ravimeid ja muid kasulikke aineid, vaid keemiakatsed said omaette eesmärgiks. 18. sajandil sai flogistoniteooria juhtivate keemikute seas üldtunnustatuks. Isegi siis, kui prantsuse keemik Antoine Lavoisier oli 1775 avastanud, et põlemisprotsesside aluseks ei ole mingi aine äraandmine, vaid hapniku vastuvõtmine õhust, jäid paljud algul ikkagi flogistoniteooria pooldajateks. Rootsi keemik Torbern Bergman määras 1780 eri metallide flogistonisisalduse. Need
13 Sublimatsioon aine vahetu üleminek tahkest agregaatolekust gaasilisse. 21 keskendus selle ühele komponendile Maale ning väitis, et Maa on loonud kõik elava omakorda kolme elemendi baasil, need on: ,,Sool", S ja Hg. Neil kolmel olnuks ka suur potentsiaal keemias, mürkidena ning ravimitena. Sisuliselt püüdis Paracelsus taandada diskussiooni keemiliste ühendite ja protsesside tasemele (iatrokeemia), seda ka ravimtaimede mõju seletamisel (fütokeemia). Paracelsus kasutas lisaks taimedele ravimites ka mineraalseid komponente (keemilisi elemente), nt võttis ilmselt tema süüfilise ravis kasutusele elavhõbeda (kutsumaks esile süljeeritust). Tegi tuntuks oopiumipreparaadi lauadanumi. Oluline aspekt Paracelsuse töös on veel see, et ta kasutas ja populariseeris alkoholiekstrakte (medicamenta apagirica). See võimaldas temal ja tema järgijatel astuda farmaatsias sammu edasi, sest
annaabi.ee 
