GOODID Teke ■ 1980. aastate alguses ■ Kasvas välja pungist ja glämmrokist ■ Muusikapõhine subkultuur ■ Suurbritannias Ühine maailmavaade ■ Ilu leidmine asjades, mis on teistele õudusttekitavad ■ Huvitumine elu tumedast poolest ja kõigest üleloomulikust ■ Usk romanssi ■ Kirg gootiliku muusika vastu Vastandlikkus ■ Hipid ■ Disko muusika Maitseeelistused ■ Filmid – Tumedad ja üleloomulikud elemendid ■ Raamatud – Romantika, üleloomulikkus, õudus ■ Muusika – Tekitab sürreaalse / jubeda tunde – Täis kirge, ilu, müsteeriat, armastust Välimus ■ Sünge, dramaatiline ■ Tumedad juuksed, enamasti must riietus ■ Materjalideks nahk, samet ja pits
1. Milliseid edasilükkamise põhjuseid ja nippe sellega toimetulekuks Te ise teate? Põhjused: Aja vähesus Laiskus Teemast/tegevusest mitte huvitumine Nipid: Tuleb osata aega planeerida ning koostada vajalike ülesannete kalender, kus on kuupäevalised tähtajad Tuleb mõelda sellele, et kui kohe tehtud ei saa võib hiljem lisanduda lisaülesandeid ja /või kohustusi, seega on parem kohe ära teha Enda jaoks tuleb selgeks teha, milleks asi vajalik on ning kuhu selle tegemisega jõuda võib 2. Miks inimesed lükkavad [teatud asju] edasi ja mis aitaks edasilükkamist vältida
mõne muu inimrikkumise suhtes, et seda hävitada, asutada ümber või muul moel vabaneda vastavast elanikkonnast. On alati aegumatud kuriteod Piinamine, vägistamine, vabaduse võtmine 11. Selgita, mis on sõjakuriteod. Sõja kavandamine, agressioon, vägivaldse reziimi kehtestamine vallutatud aladel. 12. Selgita, mis on genotsiid. Genotsiid on tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku etnilise, rassilise või täielik huvitumine. Genotsiidi eesmärk (kavatsus) eristab genotsiidi teistest inimsuhtevastastest kuridegudest. kõige rängem inimsusvastane kuridegu
sotsialismi ajal kujunes nende loomingu põhjal sotsialistlik realism. Suurim kunstnik oli nende hulgas Ilja Repin, kes kujutas kaasaegseid ja Venemaa ajalugu. Teine vene realist oli ajaloo tõetruu maalija Vassili Surikov. 19. sajandi lõpus oli realism laialt levinud ja aitas igati kaasa fotograafia arengule, kus lisaks täpsele jäädvustamisele hakati ka fotolavastusi looma./// Romantism:Vastukaaluks klassitsismile kujunes omalaadne fantaasiarikas maailmavaade: paranähtustest huvitumine, tunnetuslik maailma kompamine. Kunstnikud arvasid, et ainult loovinimesed suudavad oma eriliselt arenenud meelte abil universumit mõista tekkis boheemlus. Arhitektuuris jäljendati mingit seni esinenud stiili, seda kaasaegsete tehniliste võimalustega täiustades, tekkis historitsism. Teine suund ehituskunstis oli ekletika: kõikvõimalikke stiilide koos kasutamine.Maailkunstis kujutas sakslane Caspar David Friedrich kaugusesse hajuvat nukrat
· Rahvasteliidu idee · Isolatsionistlik välispoliitika eraldatus, pol liitudest kõrvale hoidmine · Huvitus eelkõige Vaikse ookeani regioonist (kardeti Jaapani mõju suurenemist) · 1922 Washingtoni leping (USA+Jaapan+seotud Eur riigid) mererelvastuse piiramine, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimine, Jaapani väed välja Vene Kaug-Idast · 1928 Briand-Kelloggi pakt · 1935 neutraliteediseadus keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele · Huvitumine Lad-Am -> suurem mõju; sekkuti majanduslikult, poliitiliselt ja sõjaliselt 2. Inglismaa · Peale I MS laiendati demokraatiat: valimisõiguse laiendamine, piiratud valimisõigus naistele · Liberaalne partei kaotas oma positsiooni Leiboristidele (esindas tööliste huve) -> esialgu võimul lühikest aega; põhilistel kujundasid poliitikat konservatiivid · 1926 esimene üldstreik 4milj töölist streikisid 9 päeva
sõjavastaste demonstratsioonide korraldamine 1982.a 1970-1980ndate ühiskonnas gerontokraatia valitsemine- enamik tollasest NSV Liidu kõrgematest hipiliikumise teke valitsusja parteitegelastest olid väga eakad (ka üle 80aastased), sageli põdura tervisega ja vanusest huvitumine radikaalsetest (peamiselt tulenevalt ka kehva vaimupotensiaaliga. Vastuseks võimude poliitika karmistumisele kujunes 1960-ndate vasakpoolsetest) ühiskonnateooriatest ja aastate keskpaigas NSV Liidus välja teisitimõtlejate (e. dissidentide) liikumine liikumistest narkomaania levik (marihuaana) 1970-ndatel koos majanduskriisi algusega noorte ühiskondlik aktiivsus vaibus.
kasutas oma teostes ühiskonna ,,jääke" vanad masinaosad jne. assamblaazhid - ,,uue realismi" kolmemõõtmelised teosed. New Yorgi neodada: Jasper Johns ,,Lipud", ,,Märklauad"; Robert Rauschenberg ,,Voodi". Neodada üheks variandiks võib pidada utiilkunsti: Mark de Suvero, Louise Nevelson. Popkunst: Inglismaa, tekkimine. Noored kunstnikud, kes olid huvitatud kommertskultuuris. Eduardo Paolozzi (skulptor) ja Peter Phillips ,,Tellimusmaal nr3". USA massikulutuurist huvitumine. USA-s oli 60-date alguses. Suurejoonelisem kui Inglismaal. Claes Oldenburg ,,Lihalett". Roy Lichtenstein ,,M-Maybe". Skulptuuri esindab George Segal. Mõjurikkam popkunstnik oli Andy Warhol ,,Kakskümmend viis Marilyni" Abstraktsionism 1960: nö maalilisejärgne maalikunst, lakooniline laad. Ellsworth Kelly, A3 Held. Ameerika kunstnikud teadvustasid ja arendasid tendentsi äärmuseni. Minimalism: 60-te lõpp. Teoste loomine nappide vahenditega. Donald Judd, Robert Morris.
Rahvuslik liikumine Ei olnud ainuomane ainult Eestile, vaid ka naabruskonnas: Lätis, Soomes, Saksamaa, Itaalia jne. rahvusliku liikumise lõppeesmärk oli iseseisvuse saavutamine. Mis aitas kaasa rahvuslikule liikumisele (eeldused): 1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881
1968.a. lasti valge rassisti poolt maha Martin Luther King. · Noorsoomäss 1960-ndatel aastatel: 1960-ndatel aastatel aktiviseerus USA-s (aga ka logu läänemaailmas tervikuna) noorsugu, protesteerides: · Vietnami sõja ja üldise sõjaväekohustuse vastu · tarbimisühiskonna väärtustamise vastu Milles noorsooliikumine / mäss seisnes: · keeldumised astuda USA armeesse · sõjavastaste demonstratsioonide korraldamine · hipiliikumise teke · huvitumine radikaalsetest (peamiselt vasakpoolsetest) ühiskonnateooriatest ja liikumistest · narkomaania levik (marihuaana) 1970-ndatel koos majanduskriisi algusega noorte ühiskondlik aktiivsus vaibus. Peep Reimer · Watergate afäär: 1972.a. presidendivalimiste kampaania ajal jäid tollase vabariiklasest president R.Nixoni mehed vahele, paigaldades pealtkuulamisseadmeid Demokraatliku Partei peakontorisse Watergate hotellis. Kuigi 1972.a
R. W. Emerson on öelnud: „Maal ei tohi olla liiga maaliline. Miski ei hämmasta inimesi nii nagu terve mõistus ja selge jutt. Kõik suured teod on olnud lihtsad, kõik kuulsad maalid ka” just nii on ka selle maaliga ta on lihtne ja selge, rõhutatud on vaid vajalikku, et iga inimene ta sisu mõistaks. David’i teos sai ajaloolise maali eeskujuks mitmeks aastakümneks. 5. ROMANTISM 19. sajandil ilmnenud maailmatunnetus, mis väljendus ka maalikunstis. Iseloomulikuks jooneks oli huvitumine keskajast, hinnati tolleaaegset fantaasiarikkust, tundeküllust ja salapära. Kunstnike seas kehtis mõte: „ kunstnik peab elama omas ajas”, seega jäi õukonnakunst tagaplaanile ja esile tõusid ühiskondlikud teemad ja rahulolematus kaasajaga, mis väljendus imetluses kõige eksootilise vastu. 1800- 1824 kogus eriti populaarsust ajaloomaal, mis sai oluliseks rahvusliku meeleolu väljendajaks. Tekkis ka uus arusaamine maastikust. Esimest
· Kui ost vastab ootustele, on tarbija rahul · Vastasel juhul on ostja rahulolematu. Uuringud näitavad, et ligikaudu ¼ ostude osas on tarbijad rahulolematud · Mitterahulolevad tarbijad levitavad negatiivset informatsiooni toote, ostukoha, teeninduse jne. kohta. · Tarbija ostukäitumine uute toodete puhul 326. Uue toote ostuprotsessil läbitakse järgmised etapid: 1. Tajumine (tarbija märkab toodet) 2. Huvitumine (kogutakse infot toote kohta) 3. Hindamine (kaalutakse prooviostu) 4. Katsetamine (esimene ost) 5. Tunnustamine (regulaarne ost) 327. 328. 329. Organisatsiooni ostukäitumine 330. 331. Otsustusprotsess, mille käigus organisatsioon teeb teatavaks ostetavatele toodetele ja teenustele esitatavad tingimused ning valib eri toodete ja teenuste ning pakkujate vahel. 332. 333. Organisatsioonide ostukäitumist mõjutavad:
◦ Tulemuskokkulepet – juhi ja töötaja kokkulepe, kus tulemusperioodi algul lepitakse kokku töötaja tegevuseesmärgid ja soovitavad tulemused, mida ja kuidas mõõta ning mis kompetentsid on seejuures vajalikud ◦ Tulemus- ja arenguplaani – kokkulepe töötaja peamistest tegevustest teatud ajaperioodil ja sellekohasest arenguvajadusest ◦ Aastaringsest juhendamist – juhipoolne huvitumine töötaja käekäigust, regulaarne tagasiside tulemuste, edusammude ja vajadusel ka probleemide kohta ◦ Tulemuste ülevaadet – ametlik tulemuste fikseerimine, võrdlemine ja analüüs 4. Mida tuleb arvestada mõõdikute seadmisel avalikus sektoris? • Tulemusmõõdikud peavad olema seotud tegelike resultaatidega. St, et valitud tulemusmõõdik peab väljendama võimalikult objektiivselt, kas soovitud eesmärk sisuliselt on saavutatud või mitte.
1. Sotsiaalse side tekkimise etapid RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest PSÜÜHILINE KONTAKT – teineteise omadustest huvitumine, vastastikuse huvi tekkimine SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem inimeste toimimise mõjutamiseks või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab
Tegutseb avaliku huvi teenimise otstarbel, rahuldades ühiskonna ja kodanike olulisi kommunikatsioonivajadusi, nii nagu demokraatlik poliitiline süsteem on need määratlenud. Avalik-õigusliku ringhäälingu peamised eesmärgid: · Universaalne geograafiline katvus · Mitmekesine programm lähtuvalt kõigist peamistest maitsetest, huvidest ja vajadustest; kogu arvamuste ja veendumuste spektri kajastamine · Saated vähemuste jaoks · Huvitumine rahvuslikust kultuurist, keelest ja identiteedist · Poliitilise süsteemi vajaduste arvestamine; põhimõtteline tasakaalukus ja erapooletus konfliktiküsimustes · Erineval viisil defineeritud kvaliteedi hoolikas jälgimine 28. Normatiivsed paradigmad kaasaegsetes meediateooriates. Liberaal-pluralistlik paradigma. Põhineb vanale liberaalsele teooriale, rõhutades üksikisiku huvi ja defineerides avalikku huvi sellena, mis avalikkust huvitab
Jean Auguste Dominique Ingres maalis pehmemalt ja meelelisemalt aktimaale, portreesid: ,,Türgi saun", ,,Suur odalisk, ,,Suur supleja, ,,Napoleon I imperaatoritroonil". Ajastusse sobitub mõnel määral kuningas Carlos IV õukonna kunstnikuna hispaanlane Fancisco Goya, kes osutub lüliks uue voolu romantismi juurde. Romantism Vastukaaluks klassitsismile kujunes omalaadne fantaasiarikas maailmavaade: paranähtustest huvitumine, tunnetuslik maailma kompamine. Kunstnikud arvasid, et ainult loovinimesed suudavad oma eriliselt arenenud meelte abil universumit mõista tekkis boheemlus. Arhitektuuris jäljendati mingit seni esinenud stiili, seda kaasaegsete tehniliste võimalustega täiustades, tekkis historitsism. Teine suund ehituskunstis oli ekletika: kõikvõimalikke stiilide koos kasutamine. Maailkunstis kujutas sakslane Caspar David Friedrich kaugusesse hajuvat nukrat maastikku, kus
Ka paljudest vene kirjandusklassikute teostest sai ajapikku lastelektuur, mis omakorda aitas kaasa lastekirjanduse taseme tõusule. Nii näiteks tulid täiskasvanute kirjandusest laste lugemisvarasse Ivan Krõlovi valmid, Aleksandr Puškini muinasjutud, Mihhail Lermotovi, Nikolai Gogoli luuletused. XIX saj- l muutus vene lastekirjandus senisest žanrikamaks , lastekirjanduses hakati tutvustama kodumaa ajalugu, rahvaluulet, maaelu ja loodust. Lev Tolstoi (1828- 1910) huvitumine kasvatusprobleemidest, püüd igati kaasa aidata rahva harimisele andis talle tõuke luua külakoolide tarbeks lasteraamatuid-lugemikke ( näit. Aabits 1872, Uus aabits 1875). Nendes sisalduvad jutud ja muinasjutud paistsid silma lihtsa ja kujundliku stiili poolest, mis vastas lapse ealisele vastuvõtuvõimele. esimest revolutsioonijärgset kümndendti iseloomustavad pingsad otsingud leidmaks uusi võimalusi lastekirjanduse arenguks
tähendusi, sõltumata inimeste sotsiaalsest kuuluvusest jms. Peter Burke kolm mentaliteediajaloo rõhuasetust: 1)rõhuasetus pigem kollektiivsetele kui individuaalsetele hoiakutele ning niihästi harilike inimeste kui ka koolihariduse saanud eliitide mõtlemisele. 2) rõhuasetus pigem vaikivatele ja alateadlikele eeldustele, tajumisviisile, ,,argimõtlemise" või ,,praktilise mõistuse" toimimisele kui teadlikele mõtetele ja väljaarendatud teooriatele., 3) huvitumine niihästi tõekspidamiste struktuurist kui ka sisust, ehk teisisõnu: kategooriatest, metafooridest ja sümbolitest, niihästi sellest, kuidas inimesed mõtlevad, kui ka sellest, mida nad mõtlevad. Mentaliteediajaloo kriitika: 1. Mentaliteetidevaheliste suurte erinevuste otsimine paneb ajaloolasi käsitlema võõrapäraseid hoiakuid ühetaolisena, üle hindama vaimse konsensuse määra uuritavas minevikuühiskonnas ja alahindama sotsiaalseid ja kultuurilisi pingeid. 2
Traditsiooniline lastekirjandus on orienteeritud sündmustikule. Usutakse, et lapsed on rohkem huvitatud tegevusest kui tegelastest. Ometi toimub kaasaegses lastekirjanduses liikumine psühholoogilise, tegelasele suunatud loomingu suunas. (Nikolajeva 1997: 57). Kogus ,,Lendav õunapuu" paistab Vilep ammutavat nii vanast kui uuemast lastekirjanduse traditsioonist. Didaktilisus seob teda vanema traditsiooniga ning huvitumine tegelase mõtte- ja tundeilmast uuemaga. 3.1.1. Lugu Juttudes esineb üks süzeeliin, faabula ja süzee langevad kokku. Kompositsioon on lastepärane, kunstlikkust ja süzee kõrvalekaldumist faabulast on välditud. Iga lugu koondub ühe sündmuse ümber, mis on selgelt välja joonistatud. Konflikti tüübiks nendes lugudes on tegelase konflikt iseendaga ehk sisekonflikt. Loos ,,Metallkroonine" märkab vaesemast perest pärit poiss, et nendel lastel, kel on
Lihtsamatel juhtudel (nt igapäevase ja odava kauba puhul) on ka ostuprotsessi etappe vähem: vajaduse või probleemi tunnetamine; ostuotsustus; ostujärgne käitumine. Toodud loetelud peegeldavad kaht äärmust, reaalses elus jäävad paljud juhtumid nende vahele. Ka eri isikute käitumine samade toodete ostul võib olla erinev. Uue toote ostuprotsessil läbitakse järgmised etapid: tajumine (tarbija märkab toodet); huvitumine (kogutakse infot toote kohta); hindamine (kaalutakse prooviostu); katsetamine (esimene ost); tunnustamine (regulaarne ost). Perekonna korral võib eristada viit rolli, mida täidetakse toote ostuprotsessi juures. Nende teadmine aitab paremini tooteid reklaamida ja müüa. Sama isik võib täita ostuprotsessis enam kui üht rolli. Nimetatud rollid on: algataja - isik, kes esimesena teeb ettepaneku osta mingi toode;
Kvaliteedialane lõppeesmärk peab olema selge kõigil sellega seotud töötajatel ja seda tuleb nende poolt entusiastlikult toetada. Logistika kvaliteediprotsess sisaldab järgmisi elemente: rõhuasetus kliendi nõudmistele ja ootustele jätkuv tähelepanu logistilisel protsessil jätkuv parendamine mõttetu töö, raiskamise ja ümbertegemise elimineerimine mõõtmised ja huvitumine varieeruvusest organisatsiooni terviklik kohustumus pühendumine formaalsele kvaliteediprotsessile Logistika formaalne kvaliteediprotsess on kuueastmeline: 1. Organisatsiooni kohustumus Logistikuil peavad olema tähendusrikkad ja välja arendatud sõnastused missioonist, sihtidest ja eesmärkidest. Kvaliteediprotsess peab ühtima ettevõtte muude äriprotsessidega ja olema kooskõlas selle äri- ja logistikastrateegiaga
seas. Kvaliteedialane lõppeesmärk peab olema selge kõigil sellega seotud töötajatel ja seda tuleb nende poolt entusiastlikult toetada. Logistika kvaliteediprotsess sisaldab järgmisi elemente: rõhuasetus kliendi nõudmistele ja ootustele jätkuv tähelepanu logistilisel protsessil jätkuv parendamine mõttetu töö, raiskamise ja ümbertegemise elimineerimine mõõtmised ja huvitumine varieeruvusest organisatsiooni terviklik kohustumus pühendumine formaalsele kvaliteediprotsessile Logistika formaalne kvaliteediprotsess on kuueastmeline: 1. Organisatsiooni kohustumus Logistikuil peavad olema tähendusrikkad ja välja arendatud sõnastused missioonist, sihtidest ja eesmärkidest. Kvaliteediprotsess peab ühtima ettevõtte muude äriprotsessidega ja olema kooskõlas selle äri- ja logistikastrateegiaga. Kuna kvaliteediprotsess on logistika juhtimise
• rõhuasetus kliendi nõudmistele ja ootustele • jätkuv tähelepanu tarneprotsessil • jätkuv parendamine • mõttetu töö, raiskamise ja ümbertegemise elimineerimine • mõõtmised ja huvitumine mitmekülgsusest • organisatsiooni terviklik kohustumus • pühendumine formaalsele kvaliteediprotsessile Logistika formaalne kvaliteediprotsess on kuueastmeline: 1. Organisatsiooni kohustumus
annaabi.ee 
