tööjõudu ja energiakulu. Taimetoitained asuvad kompleksväetise igas graanulis kindlas vahekorras. Kompleksväetiseid kasutades lähtutakse põhitoiteelementide (K;N;P) sisaldusest: N-ülekaal kasutatakse kevadel ja kasvu ajal, P ja K-ülekaal- kasutatakse kevadel. Sügisel ja kasvuajal. 25. Mineraalväetiste efektiivsust mõjutavad tegurid. · Lämmastikväetiste efektiivsus sõltub suurel määral muldade huumusesisaldusest, ilmastikust ja PK väetiste kasutamisest. · Fosforväetiste efektiivsus ja väetamise tulukus sõltuvad mulla väetistarbest ning suurel määral ka ilmastikutingimustest. · Kaaliumväetiste efektiivsus oleneb väga oluliselt muldade kaaliumitarbest, lämmastik- ja fosforväetiste ning sõnniku kasutamisest, kasvatatava kultuuri ja ka vastava kultuuri sordi iseärasustest, kuid ka vegetatsiooniperioodi ilmastikutingimustest.
PEENES Üle 10-kivid. 10-1 kruus. 1-0,5 jäme liiv. 0,5- 0,25 keskmine liiv. 0,25-0,05 peen liiv. 0,05-0,01 jämeliiv. 0,01-0,005 keskmine tolm. 0,005-0,001 peen tolm. Alla 0,001 ibe FÜÜSIKALISKEMILISED OMADUSED KOLLOIDID Mulla füüsikaliskeemilised omadused seonduvad mulla KOLLOIDIDe (osake 1-100milimikrooni) olemasoluga, mis vette asetuna annavad kolloidlahuse (suspension ei lähe läbi filterpaberi). Kolloidide sisaldus mullas oleneb tema ibe- ja huumusesisaldusest, mida rohkem seda kolloidserikkam muld (savi- ja liivsavi mullad).: Mineraalsed k- kivimite ja mineral tugeval peenestumisel murenemise käigus Si-, Al-, Fe- happendist. Teised väikes hulgas. Orgaanilised k- taimesete, loomsete jäänuste muundumisel, molekulite liitumise ja tihkestumise teel. Humiin- ja fulvohappest, ligniinist, valkudest, kiudainest... Orgaanilis-mineraalsed kompleks k. Tek min ja org k vahelise reaktsioonide tulemusena Kolloidide ehitus: K iga osake koosneb paljude
kasutussobivusega. Vaid leostunud liiv- ja savimuldi, mida esineb piiratult, peetakse keskmiselt haritavateks muldadeks. (Mullateadus 2012) Leetjad mullad (KI) on head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Nad on ühtviisi sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Leetjate muldade viljakus on tingitud nende taimekasvuks parajast nõrgalt happelisest reaktsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest, soodsast veemahutavusest ja heast läbilaskvusest. Põllumajanduskultuuride saagikust piirab puuduliku väetamise korral väike toitainesisaldus. Leetjad mullad on suhteliselt harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Vaid leetjate liiv- ja savimuldade haritavus on alla keskmise. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata nende muldade huumusesisaldusele, et see ei langeks alla mullaliigile omast optimaalset taset.
ehitusega mulla kaalu grammides. 41. Mis on mulla üldpoorsus? Mulla üldpoorsus on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. 42. Mis on mulla plastilisus ja millistest teguritest see sõltub? Plastilisus on mulla omadus väliste jõudude mõjul ilma purunemata muuta oma kuju ning säilitada seda pärast välise jõu lakkamist. Plastilisus on erinevatel muldadel erinev ning sõltub mulla lõimisest, huumusesisaldusest ning niiskusest. Plastilisus suureneb saviosakeste ning veesisalduse suurenemise puhul. 43. Mis on mulla sidusus ja millistest teguritest see sõltub? Sidusus on mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehaaniliselt lahutada (rebimine, surve, nihutamine, lõhestamine). Sidusus on erinevatel muldadel erinev ja sõltub 1.)lõimisest; 2.)niiskusest; 3.)huumusesisaldusest ja 4.)struktuursusest 44. Mida mõistetakse mulla küpsusena
Gleimullad sobivad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks, on keskmise viljakusega mullad. Põllu kuju kaardil on hea, kuna suurem osa põllust moodustavad põllumajanduseks sobivad mullad. Hinnang kasutussobivusele Leetjad mullad (KI) on väga tootlikud ja sobivad igale põllukultuurile. Näiteks leetjal (ka gleistunud leetjal KIg) mullal kasvavad oder, nisu ning kaer väga hästi, põldhein ja kartul keskmiselt. Viljakus on tingitud sobivast rektsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Mulla halvemaks küljeks võib olla kohatine toitainete puudus, mullad on raskemini haritavad ja kohati Bt horisondi tihedus, looduslik drenaaž mõneti häiritud. Gleimuldi on põllumajanduslikus kasutuses parandatud kuivendamisega, sest kuivendamata mullad eriti kultuurimaaks ei ole sobilikud
Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud leetjaid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul. Leetjad mullad on head põllumaad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks ning ühtviisi sobivad ka kõikide kultuurtaimede kasvatamiseks. Nende muldade viljakus on tingitud nende taimekasvuks 6 parajasti nõrgalt happelisest reaktsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest, soodsast veemahtuvusest ja heast veeläbilaskvusest. Leetjas muld vajab väetamist, sest puuduliku väetamise korral võib toitainete vähene sisaldus piirata põllumajanduskultuuride saagikust. Leetjatel muldadel kujunenud looduslikud rohumaad on hea tallamiskindlusega ja keskmise söödaväärtusega ning sobivad nii karjatamiseks kui ka niitmiseks. Leetjad mullad esinevad tavaliselt koos leostunud muldadega. Leetja mulla metsakasvukohatüüp on sinilille. Looduslikud
lõimisega leetjate muldade boniteet on piirides 40-45 hindepunkti. Leetjad mullad on head põllumaad ja sobivad intensiivseks kasutamseks. Nad suudavad hästi rahuldad põllumajanduskultuuride nõudeid ja on ühtviisi sobivad kõikide kultuuride kasvatamieks. Nii on nende kasutussobivus odrale, nisule ja kaerale 10 ning rukkile, põldheintele ja kartulile 9. Leetjate muldade viljakus on tingitud nende taimekasvuks parajalt nõrgalt happelisest reaktsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest ning heast strukutuursusest tingitud soodsast vemahutavusest ja veeläbilaskvusest. Põllumajanduskultuuride saagikuse taste limiteerib puuduliku väetamise korral madal toitainesisaldus. Leetjad mullad on suhteliselt vastupidava struktuursuse tõttu harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Vaid leetjad liiv- ja savimullad on keskmiselt haritavad mullad. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata nende muldade
Struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide (liivsavi või savi lõimis) 2. piisavalt 2-, 3-valentseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3. orgaanilist ainet Muldade füüsikalis-keemilised omadused: Kolloidid: Mulla füüsikaliskeemilised omadused seonduvad mulla KOLLOIDIDe (osake suurusega 1-250nm) olemasoluga, mis vette asetuna annavad kolloidlahuse (suspension ei lähe läbi filterpaberi). Kolloidide sisaldus mullas oleneb tema ibe- ja huumusesisaldusest, mida rohkem seda kolloidserikkam muld (savi- ja liivsavi mullad). Kolloidide rikkad on savimullad, vaesed liivmullad. Kolloidid jaotuvad: mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilis- mineraalsed. Kolloidide ehitus: K iga osake koosneb paljude molekulide kogumist e mol agregaadist. K süsteemi tahke faas koosneb mitsellidest. Soolid: kolloidlahust nim sooliks. Kui kolloidlahus vananeb, kui kuivab, kui sinna lahusesse
6. Mulla mehaaniline koostis - mõju mulla füüsikalistele omadustele ning mullaharimissüsteemile 7. Mulla ehitus, seda iseloomustavad parameetrid (poorsus, lasuvustihedus, mulla tasakaaluline tihedus, plastilisus,sidusus, kleepuvus, mahumuutused) Mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g cm-3 (Mg m-3) Mulla lasuvustihedus sõltub · mulla lõimisest, · huumusesisaldusest, · struktuuri vastupidavusest, · lasuvuse iseloomust, · sademetest, · bioloogilisest aktiivsusest, · kasvatatavast kultuurist · ja mulla veesisaldusest Tasakaaluline lasuvustihedus Igal mullal on oma iseloomulik lasuvustihedus, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema POORSUS Plastilisus, Kleepuvus, Sidusus, Mahumuutused, EriveotakistusKõik eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast
3. orgaanilist ainet (liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks) 6. Mulla mehaaniline koostis - mõju mulla füüsikalistele omadustele ning mullaharimissüsteemile 7. Mulla ehitus, seda iseloomustavad parameetrid (poorsus, lasuvustihedus, mulla tasakaaluline tihedus, plastilisus,sidusus, kleepuvus, mahumuutused) Mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g cm-3 (Mg m-3) Mulla lasuvustihedus sõltub · mulla lõimisest, · huumusesisaldusest, · struktuuri vastupidavusest, · lasuvuse iseloomust, · sademetest, · bioloogilisest aktiivsusest, · kasvatatavast kultuurist · ja mulla veesisaldusest Tasakaaluline lasuvustihedus Igal mullal on oma iseloomulik lasuvustihedus, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema POORSUS Plastilisus, Kleepuvus, Sidusus, Mahumuutused, EriveotakistusKõik eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna
Väetiseks nimetatakse aineid, mida kasutaakse saagi suurendamiseks või selle kvaliteedi parandamiseks ning mille mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Väetise kasutamise planeerimisel on eelkõige vaja arvestada: mulla toitelementide sisaldust, kasvatatava kultuuri vajadusi, loodetava saagi suurusega. Meie muldades tavaliselt puudu N, P, K-st. Lämmastiku väetistarbe planeerimisel lähtutakse eelkõige mulla huumusesisaldusest. Väetistarbe arvestamisel P, K, Mg jt.toiteelementide osas on vaja teada, millise laboratoorse meetodiga on omastatavate toiteelementide sisaldust määratud. Põllumajandusuuringute Keskusel, Agrokeemia Laboril on uuringumeetodiks viimasel ajal Mehlich-3. 4 Väetamise ajad ja viisid: külvieelne väetamine (kevadine, sügisene),
Happe lisamisel mulda tõrjuvad vesinikioonid mulla neelavast kompleksist välja Ca2+, Mg2+ jt. ning vesinikioonid kaovad mullalahusest. Reaktsiooni leelistumist pidurdab aga neelavas kompleksis olev H ja Al. Kui mulda lisada leeliseid (näiteks lubiväetist), siis tõrjutakse mulla neelavast kompleksist välja H ja mullalahuse reaktsioon jääb stabiilseks, sest vesinikiooni ühinemisel OH-iooniga tekib vesi. Puhverdusvõime sõltub mulla neelamismahutavusest, küllastusastmest, huumusesisaldusest, lõimisest jt. mulla omadustest. Mulla puhverdusvõime ja ka neelamismahutavuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 23 Mulla füüsikalised omadused Tahke faasi tihedus on mulla tahke faasi 1 cm3 kaal grammides. Tähistus De. Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusvaeste horisontide De on peamiste mulla mineraalide
Happe lisamisel mulda tõrjuvad vesinikioonid mulla neelavast kompleksist välja Ca2+, Mg2+ jt. ning vesinikioonid kaovad mullalahusest. Reaktsiooni leelistumist pidurdab aga neelavas kompleksis olev H ja Al. Kui mulda lisada leeliseid (näiteks lubiväetist), siis tõrjutakse mulla neelavast kompleksist välja H ja mullalahuse reaktsioon jääb stabiilseks, sest vesinikiooni ühinemisel OH-iooniga tekib vesi. Puhverdusvõime sõltub mulla neelamismahutavusest, küllastusastmest, huumusesisaldusest, lõimisest jt. mulla omadustest. Mulla puhverdusvõime ja ka neelamismahutavuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 37. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus Tahke faasi tihedus (De) on mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub mulla koostisest. Huumuseta või huumusevaesete horisontide De on peamiste mulla mineraalide tiheduse lähedane(2,65...2,7 g/cm3). Mulla huumushorisontide tahke faasi tihedus on madalam(2,4...2,6g/cm3).
28. Mulla puhverdusvõime. Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mulla puhverdusvõimet põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvate nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. Puhverdusvõime sõltub mulla neelamismahutavusest, küllastusastmest, huumusesisaldusest, lõimisest jt. mulla omadustest. Mulla puhverdusvõime ja ka neelamismahutavuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus (De) on kuiva loodusliku ehitusega mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub mulla koostisest. Mulla lasuvustihedus (Dm) on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. 30. Mulla poorsus.
liivsavimoreenil kujunenud või leetja liivsavi-põllumulla omaga. Kui leetjate põllumuldade keskmine reaktisoon on pHKCl 5,8-6,1, siis uuritaval mullal jääb see 6,4-7,0 vahele (tabel 1), need on optimaalsed kasvatamaks kõrvitsat, baklažaani, porgandit, maasikaid jms. Selliste põllumuldade lubajatrve on 4,2 t/ha. Leetjad mullad on ühed viljakamad ja sobivad ka intensiivsemaks kasvatamiseks. Viljakus on tingitud optimaalsest huumusesisaldusest, soodsast veemahutavusesest, veeläbilsaksvusest ja nõrgalt happelisest reaktsioonist, mis on tamekasvuks täpselt paras. Saagikust limiteerib väetamine. Põllumaade boniteet on keskmise lõimise korral 50-55 hindepunkti ning kaevatud mullal jääb see 35 kuni 58 vahele. [2][4][11] Leetjad mullad on savisisalduse järgi diferentseerunud, suurim on see Bt-horisondi ülemises osas. Huumushorisondi lasuvustihedus on põllul ligikaudu 1,5 Mg m-3 kohta. Põllumulla
hüdroksiidioonid. 7 35. Mulla puhverdusvõime. Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mulla puhverdusvõimet põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvate nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. Puhverdusvõime sõltub mulla neelamismahutavusest, küllastusastmest, huumusesisaldusest, lõimisest jt. mulla omadustest. Mulla puhverdusvõime ja ka neelamismahutavuse suurendamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist. 36. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus (De) on mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub mulla koostisest. Mulla lasuvustihedus (Dm) on 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Dm on tavaliselt väiksem ülemistes horisontides. Mulla paisumise tulemusena kevadel Dm väheneb ja suvel
bioloogilised lagunemisprotsessid. Teisest küljest aga liiga kõrge pH (alla 5) takistab mõnede mikroelementide omastamist (nt Mn, Fe, Zn, Co, Cu). Paljudele taimedele optimaalne mullareaktsioon on 6...7. Muldade viljakus ja huumuse sisaldus Taimede elu on lahutamatult seotud mullaga, sest mullast omastavad taimed kasvuks ja arenguks vajaliku vee ning toitained. Mulla väga oluliseks omaduseks on viljakus. Mulla viljakus sõltub huumusesisaldusest. Mineraalmuldade huumusesisalduse võrdlemise skaala on järgmine: alla 1,5% väga madal 1,5...2,5% madal 2,5...3,5% keskmine 3,5...5,0% kõrge üle 5,0% väga kõrge Huumusesisaldus alla 2,0% näitab, et mullaviljakus on langev. Madala viljakusega muldi on
-liblikõielisterikka karjamaa väetamisel võiks keskmise P ja K sisaldu- sega muldadel olla normideks 20 kg/ha P ja 40 kg/ha K -turvasmuldadel paiknevatel kõrrelisterohketel karjamaadel võiksid P ja K normid olla vastavalt 35-50 kg/ha ja 100-140 kg/ha -orgaaniline väetis -mõju on seda suurem, mida huumusvaesem on muld -lühiajalistele karjamaadele antakse org. väetis rajamiseelselt; pika- ajalistele sõltuvalt mulla huumusesisaldusest iga 3-5 aasta järel 25-30 t/ha -antakse sügisel peale karjatamise lõppu -loomad väetavad ka ise see on aga ebaühtlane ja ebapiisav -lubi- ja mikroväetised -lubjatakse, kui mulla pH on pealiskihis alla 6 (libl.) või alla 5,5 (kõrrel.) -lühiajal. rajamiseelselt; pikaajal. rajamiseelselt ja 5-7 kasutusaastal mikroväetise mõju püsib 4-5 aastat Niidud. Planeerimine
aereeriminevesikonnas, Inhibiitorite kasutamine dreenide ümbruses, Uputatud drenaazi ehitamine , Dreenisuudmete uputamine, Dreenitorude läbimõõdu vähendamine, suurendamine, Torustiku langu suurendamine, Lühikeste dreenide ehitamine, Uksikdreenide ehitamine 49. dreenikaeviku veeläbilaskvuse suurendamise abinõud Dreenikaeviku täide on mehaaniline segu ülemiste kihtide pinnastest ning selle veeläbilaskvus sõltub lõimisest, struktuurist, huumusesisaldusest, lasuvustihedusest, ekspluatatsiooniajast jne. Drenaazikaevikute paremaks läbilaskvuseks tuleks tagasitäiteks kasutada kruusa või muid sobivaid kohalikke materjale. Tuleb vältida täite liigset tihendamist, ja samuti ka materjale mis võivad moodustada sültja moodustise, mis pigem aeglustab vee läbilaskvust. Kasutatakse ka lubja lisamist tagasitäitele, seda eriti just savimuldades. Eestis läbi-viidud
- ebaühtlane sügav juurestatus - vähesed ja mittevertikaalsed makropoorid (vihmaussikäigud) * Lasuvustihedus Dm mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (loodulikus lasuvuses) g cm -3 (Mg m-3) Dm = M/m, kus Dm mulla lasuvustihedus m absoluutkuiva mulla mass silindris (g) V silindri maht (cm3) Mulla lasuvustihedus sõltub: 1) mulla lõimisest 2) huumusesisaldusest (mida huumuserikkam seda kobedam) 3) struktuuri vastupidavusest 4) lasuvuse iseloomust (osakeste asetus üksteise suhtes) 5) sademetest (sademeid rohkem, tihedus väiksem) 6) bioloogilisest aktiivsusest 7) kasvatatavast kultuurist (väikesejuureline kultuur orgaanikat vähem ja muld tihe) 8) mulla veesisaldusest (rohkem vett, hõredam) Tasakaaluline lasuvustihedus igal mulla on oma iseloomulik lasuvutihedus milleni muld on võimeline loodulikes tingimustes tihenema
või rohkusele, pH väärtusele, huumusesisaldusele, mullatihenemisele Mulladiagnoosi umbrohtude järgi ei saa alati eksimatult paika panna, sest teatud umbrohu esinemine võib olla mitmest põhjusest tingitud. Nii on roomav tulikas tüüpiline niiskuse näitaja, mis võib olla põhjustatud tihenenud mulla tõttu põhjustatud ülaveest, suurtest sademete hulgast, halvast vee ärajuhtimisest rasketel muldadel ja väikesest huumusesisaldusest. Ta võib osutada ka kõrgele põhjavee seisule. Et tegelikku põhjust teada saada, peab maakasutaja labida mulda lööma. Nii nagu üks pääsuke ei too veel suve, ei näita ka üks umbrohutaim veel mullaseisundit. Taimekooslus peab tüüpiline olema. Seejuures peab kogu taimekooslust analüüsima, et piisavalt õigeid otsuseid teha. Kui roomava tulika kõrval esinevad veel põldosi, paiseleht ja hanijalg, peab mulla alumisi kihte kobestama (sügavkobesti
annaabi.ee 
