Teaduslikus keeles on samblad sammaltaimed. Taksonoomia Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 525 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Evolutsioon Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Kasvukeskkond Harilik kaksikhammas Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Samblad on metsapinna kaitsjad ja sobiva niiskuse hoidjad ning oma ladeneva huumusega metsamuldade iseloomulike protsesside põhjustajad Põhja pool jahedamatel aladel, kus enam paljud spaljas- ja katteseemnetaimed kasvada ei suuda, on sageli ainsaks taimkatteks madalad ja vahel märkamatuks jäävad samblad ja samblikud. Sellised alad on näiteks parasvöötmest põhja pool asuvad lähispolaarsed alad tundrad ja matsatundrad. Et sammaltaimed on tundlikud õhu saastatuse suhtes, siis ei suuda nad kasvada tugevasti saastunud õhuga piirkondades
Kliima:temp. Kõikumine on -20kuni +25 kraadi Sademed:250mm-750mm aastas , talved külmad , suved palavad jõed veevaesed põhjavesi asub sügaval veeperioodil on ohuks veeerosioon preeria:P-A , Kanada stepp-Vm , ukraina pusta ungari ja mustamere ümbrus pampa-argentiina 14.mustmullad: suur huumuse sisaldus ja suur huumus horisont (kiht) ( tume , viljakad , sügavad) 15.taimed-kevadlilled:pojeng, krookus, tulp Suvepüsikud:salvei, hiirehernes , tõrvalill Huumusega kohatunud lilled :maltsalised , poolpõõsad 16.euraasia stepp:suurhüpik , saiga , tutt-lõoke , marmortõhk Am preeria:A-piison , koiott , rohtlahaukur ehk preeriakoer Pampa:nandu, puuma , vöölased , viskatsa *erosiooni vältimiseks istutatakse põldudeümber põõsaid *põllumajandus , karjakasvaatus , sest seal on viljakas muld ja tasane maa-ala Preeria:mais nisu Pusta:nisu , suhkrupeet, viinamarjad,aed ja puuviljad Pampa:mais, nisu Stepp:nisu 17
25 33% orgaanilise aine koostises. K 1,3 3,5%,3/4 pole taimedele omastatav. Kaaliumi sisaldus on väiksem liivmuldades, suurem savimuldades. ORGAANILISED VÄETISED JA NENDE KASUTAMINE Loomse või taimse päritoluga taimed. Sisaldavad N, P, K, kui ka mikroelemente. Nad on täisväetised. Sõnnik,läga( väga levinud tänapäeval), virt, turvas, kompost. Orgaaniliste ainete osatähtsus ja mõju. · Rikastab mulda huumusega · ¾ laguneb 1/4jääb huumust täienduseks · Sõnniku andmisel tekivad mullas aktiivsed huumus ained kasvustimulaatorid · Säilitab mulla struktuuri · Paranevad mulla füüsikalis, keemilised omadused ning vee ja õhu reziim · Tõstavad mulla puhverdusvõimet, sellega pidurdavad mulla lahuse järske muutus · Tõstab mulla mikrobioloogilist tegevust · Rikastab mulda CO2 · Toitelementide allikas
Kõrbetes kasvavad sellised taimed nagu prospoosis, velvitsia, raagpõõsas, käokuld, agaavi ja palju erinevaid kaktuseid. Parasvöötme rohtla Parasvöötme rohtlad levivad mandrite siseosades ja rannikuil, mida uhuvad külmad hoovused. Need on alad, kus sademeid langeb aasta jooksul vähem, kui jõuaks auruda, mistõttu kliima on kuiv. Looduslikus taimkattes on ülekaalus rohttaimed, mille jäänused igal aastal rikastavad mulda huumusega. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik parasvöötme rohtlatest põllustatud. Rohtlas sajab suhteliselt vähe, 350- 550 mm, ja sademed jaotuvad aasta jooksul väga ebaühtlaselt. Enamik neist langeb talvel lumena ja varakevadel hoovihmadena, andes soodsa lathe taimekasvuks. Suved on seevastu kuumad ja kuivad, paiguti põuased. Rohtlavööndi iseloomulikeks taimedeks on kuivalembesed tihnikupuhmikulised kõrrelised
mullaviljakuse kandja -- huumus. Muld ei ole üksnes huumusainetest tumenenud huumusrikas pealmine kiht, vaid ka mitme meetri sügavusele ulatuvad kihid, kus asuvad taimejuured, tegutsevad mullaorganismid ja on märgata huumuse mõju Eesti muldi kujundavad järgmised olulised protsessid: · Kamardumine -- huumuse moodustumine ja huumuskihi teke, esineb pea kõigis muldades; · Savistumine -- murenemisel moodustuvad savimineraalid, tekivad kompleksühendid mulla huumusega, mullaprofiil või osa sellest rikastub saviosakestega; · Lessiveerumine -- saviosakeste liikumine laskuvate vetega mulla ülemistest horisontidest alumistesse; · Näivleetumine -- ajutise pinna- ja ülavee ning lessiveerumise koosmõju erineva lõimisega kihtide piiril või savi ja liivsavi pindmistes kihtides; · Leetumine -- happelise orgaanilise aine mõjul mullas toimuv mineraal- ja
mullaviljakuse kandja — huumus. Muld ei ole üksnes huumusainetest tumenenud huumusrikas pealmine kiht, vaid ka mitme meetri sügavusele ulatuvad kihid, kus asuvad taimejuured, tegutsevad mullaorganismid ja on märgata huumuse mõju Eesti muldi kujundavad järgmised olulised protsessid: • Kamardumine — huumuse moodustumine ja huumuskihi teke, esineb pea kõigis muldades; • Savistumine — murenemisel moodustuvad savimineraalid, tekivad kompleksühendid mulla huumusega, mullaprofiil või osa sellest rikastub saviosakestega; • Lessiveerumine — saviosakeste liikumine laskuvate vetega mulla ülemistest horisontidest alumistesse; • Näivleetumine — ajutise pinna- ja ülavee ning lessiveerumise koosmõju erineva lõimisega kihtide piiril või savi ja liivsavi pindmistes kihtides; • Leetumine — happelise orgaanilise aine mõjul mullas toimuv mineraal- ja
Need on kujunenud välja savistumise kergemini liikuvamad ja väljauhutavamad. tulemusena. Annavad stabiilseid ja 1. leetumine on mullatekke Fulvaatse huumuse korral muld vaesub maksimaalseid saake Eesti oludes. Kõige elementaarprotsess, mis leiab aset biokeemiliselt tähtsatest ühenditest. paremad mullad, parasniisked, hea karbonaadivaesel lähtekivimil. c)Humiinained on ülipüsivad ja huumusega- läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes, tugevasti seotud mineraalosaga! On Alltüüp 2 Leetjad mullad KI on kus agressiivselt fulvo hapete toimel huumuse kõige vastupidavam osa, mis kujunenud lessiveerumise tulemusena. lagundatakse mulla peenemad keemiliselt ei lahustu
paljudele ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele loomadele, peamiselt mardikatele (Paal, 2007). Lisaks vanadele loodusmetsadele on Meenikunno looduskaitsealal ka Natura 2000 standardandmebaasi andmetel rohunditerikkaid kuusikuid 4,1 hektarit. Kaitseala metsamajanduskava (2009) koostamise raames teostatud inventuur aga seda metsaelupaiga tüüpi ei tuvastanud. See kasvukohatüüp esineb peeneteralistel, hea veevarustusega, toitaineterikastel ning pehme huumusega metsamuldadel sageli reljeefi madalamates osades, jäärakutes ja nõlvade jalamil. Puistu suktsessioonilise arengu käigus muutub valitsevaks kuusk, kuid laialehiste liikide osatähtsus võib olla küllaltki suur. Rohurindes domineerivad kõrgekasvulised rohundid, kuid 50 liigiline koosseis on varieeruv. Metsadele on iseloomulik hästi väljakujunenud rindeline struktuur (Paal, 2007). Veel on Meenikunno looduskaitsealal Natura 2000 standardandmebaasi andmetel 362 hektarit
oma kasvuks ja arenguks. Taimede või mikroorganismide poolt seotud toitained pole mullast väljauhutavad ja teistele, kõrvalolevatele taimedele ning mikroorganismidele kättesaadavad. Toitained vabanevad pärast taimede või mikroorganismide surma. 18. Nimeta mullas elunevaid organisme ja miks nad vajalikud on? Vihmaussid, mutid, lestad, vetikad, bakterid, seened, putukad seovad õhulämmastiku, kobestavad mulda, rikastavad mulda huumusega jne. 19. Valguse, soojuse ja vee tähtsus taimede kasvuks ja arenguks. Valgus - Valgus on hädavajalik orgaanilise aine moodustamiseks. Soojus - Soojusest sõltub taimede kasvuaja pikkus. Vesi - Vee ülesanne taimes on olla üheks fotosünteesi lähteaineks. Vesi kindlustab toitainete ning ainevahetusproduktide transpordi ja turgori taimedes. 20. Mis on väetis? Väetised on ained, mida kasutatakse saagi suurendamise, selle kvaliteedi parandamise või mulla viljakuse tõstmise eesmärgil. 21
Kiirteede lähedal esinevad pinnases kõrgendatud plii kogused. Pinnasesse satuvad ohtlikud jäätmed prügilatest, laguunidest, tiikidest ning teistest allikatest. Tööstus- ning äritsoonides saastavad pinnast lenduvad orgaanilised ained (VOC) - benseen, tolueen, ksüleen, diklorometaan, trikloroetüleen ja trikloroetaan. Üheks allikaks on nende ainete lekkimine pinnasesse säilituspaakidest. Ka vanadest prügilatest sattuvad VOC pinnasesse. Mõned orgaanilised saasteained liituvad huumusega ning selline protsess aitab kaasa nende ainete detoksifitseerimisel. Pinnases võivad pestitsiidid laguneda kas keemiliste, fotokeemiliste või biolagunemise reaktsioonide käigus. Kõige mikroobiderikkam kiht on risosfäär, kus toimub orgaaniliste saasteainete kõige efektiivsem lagundamine. 15) Pinnase erosioon. Tuuleerosiooni ning metsade hävitamise tagajärjel toimuvad pinnase lagunemise protsessid. Pinnase omadusi võivad halvendada ka kastmine (irrigatsioon) ning monokultuuride
Lehtmetsade muldade lähtekivimid pole nii happelised ja kvartsirikkad kui okasmetsades, seepärast ei toimu ka intensiivset väljauhtumist ja mullaprofiilis puudub selgesti eristatav helehall leethorisont. Okasmetsal O, A, E, B. -Rohtlate mullad kontinentaalses kliimas, kus on tasakaalustatud veereziim, tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad. Surnud orgaaniline aine laguneb soojas kliimas kiiresti, aga niikaua, kuni jätkub niiskust. Suvel mullad kamarduvad e. kuhjuvad huumusega, sest siis on niiskust vähe. Rohtlates on kõige aktiivsem mullaelustik. (A, B, C) -Kõrbete ja poolkõrbete mullad sellises kliimas on sooladerikkad mullad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. Muld tekib vaid seal, kus lähedal on vett. (A, B, C) -Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad mullateke on seal kestnud kõige kauem, kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb kiiresti ja huumust ei teki
temperatuuri ja niiskust stabiliseerida. Orgaanilise multsi kasutamine takistab umbrohtude idanemist ja kasvu ega lase kahjuritel läbi multsikihi taimejuurteni tungida. Ristõieliste maakirpe peletab multsimine toominga või papli lehtedega. Erinevalt sünteetilistest materjalidest orgaaniline mults (kompost, sõnnik, niidetud rohi, langenud lehed, rohimisel peenardelt eemaldatud seemneteta umbrohud) kõduneb ja rikastab pinnast huumusega. 7. Seenhaiguste vältimiseks tuleks jälgida, et taimed ei kasvaks liiga tihedalt ja vajaduse korral neid harvendada. Taimedel peaks ridades ja peenardes olema piisavalt ruumi. Ka peenarde vahele tuleks jätta parasjagu vaba maad. Tiheda istutamise korral ei saa loodetud suuremat saaki ega kaunimaid taimi. 8. Haiguste ja kahjurite levikut takistab vaheperemeesteks olevate umbrohtude kõrvaldamine korraliku rohimise teel.
Alpi seedermänni levilas valitseb mõõdukalt niiske mäestikukliima. Aasta keskmine sademete hulk on 800...2000 mm.Puu talub talvel külma kuni -43 °C. Kasvupinnasteks on tavaliselt hästi vett läbilaskvad mullad, mille lähtekivimiteks on nii karbonaatsed kivimid kui ka silikaatsed mineraalid. Muldade reaktsioon on tavaliselt neutraalne või happeline. Alpi jänesekäpp Alpi jänesekäpp on aias keskmiselt 1015 cm kõrgune puhmik, looduslikes tingimustes, vaevu huumusega kaetud kaljudel, võivad nad olla vaid 5 cm kõrgused. Varre tipus asuvaid pruunikate soomustega korvõisikuid ümbritsevad tähtjalt valgeviltjad kõrglehed.....Alpi jänesekäpp kasvab pärismaisena lubjarikastel mäginiitudel Pürenee, Alpi ja Balkani mäestikes. Alpikann Alpikann ehk tsüklaamen on rohttaimede perekond nurmenukuliste sugukonnas. Euroopasse jõudis lill 16. sajandil ning seda kasvatati kuninganna Elizabeth I botaanikaaias. 18. sajandil jäi lill
Seal settis palju materjali, erinevad pinnavormid Lämmastik mullas orgaanilise aine koosseisus, Erinevad servakuhjatised katkendlikud jääkeeled või sulamisvesi Mineraalmuldades suurem osa seotud huumusega. lõhkusid neid. Lämmastik on ainuke toiteelement, mida ei sisalda mulla Eestis 5 servamoodustiste vööndit (Haanja, Otepää, Sakala, mineraalosa. Pandivere, Palivere) ajutiste pealetungide perioodid
6.1.2 Rähksed gleimullad Mulla liigniiskuse mõjul on huumuskate toorhuumuslik või turvastunud, orgaaniline aine on sealjuures poollagunenud. Leivinuim huumuskate selliste muldade puhul on turvastunud mull. Looduslike rähksete gleimuldade huumuskatteks on märg kaltsimull, pindmiseks osaks on õhuke kobe detriitne metsa- või rohumaakõdu, sellele järgneb suure orgaanilise aine sisaldusega (11,0-15,0%), vähe humifitseerunud ja tihekstumata huumusega toorhuumuslik horisont. Uuritava mulla AT horisont on 7-8 cm tüse (Joonis 13), olles sealjuures keskmiselt 1,5 % huumuse sisaldusega. Ka viljakus sõltub sellest, kui õhukesed või koreserikkad mullad on, järelikult on uuritava mulla viljakus üsna madal. [4][11] Huumuseissalduse ja huumuskatte tüseduse võrdlus huumusringi alusel 14 12 10 Huumusesisaldus %
Põhitoitained- N- 0,1-0,3% ; rohkem karbonaatsetes muldades esineb orgaaniliste ühenditena, väetis, bakterid, liblikõielistel taimedel elavab mügarbakterid. Fosfor- 0,1-0,2%- 1/3 orgaanilistes ühendites, Kaalium- 1,3- 3,5%- Orgaanilised väetised- loomse või taimse päritoluga ained, sisaldab põhitoite aineid- NPK- mikroelemendid. Mikroorganismid, NT: Sõnnik, virts, läga, turvas, kompostid, liha ja verejahu, mereadru, haljasväetis, Mõju mullale- rikkastab mulda huumusega, ¾ laguneb ja ¼ huumusvaru täienduseks, sõnniku andmisel tekkivad mullas aktiisvesed huumusained, mis kasvustimulaatorid, soodustab paremini mineraalväetise kasutust, parandavad mulla struktuuri, vee ja õhureziim taimedele soodsam, tõstavad mulla puhverdus võimet, tõstavad mulla mikrobioloogislist tegevust. Rikkastab CO 2 , soodustab fotosünteesi, Sõnnik. Koosneb väljaheidetest ja allapanust, toimub mikrobioloogiline tegevus,
ja mulda viidud kogusest. Lämmastikväetiste suured kogused (üle 120kg/ha) mõjuvad kahjulikult mulla mikrofloorale, kuna väheneb mügarbakterite õhulämmastiku sidumise aktiivsus. Fosfor- ja kaaliumväetiste kahjulik toime võib ilmneda väga suurte väetise koguste mulda viimisel. Paremaks võtteks mulla mikrobioloogilise tegevuse aktiveerumisel on mulla regulaarne rikastamine orgaanilise ainega (tahke käärinud laudasõnnik, kompostid jt). Mulla rikastamisel huumusega on raske üle hinnata vihmausside tähtsust ja kasulikkust mullas. Heinrich Vipperi andmetel on meie põldudel keskmiselt 33...77 vihmaussi 1m2 kohta. Kokku leidub meie muldades 25 eri liiki vihmausse. Väga viljakates muldades võib vihmausside kogukaal 1ha künnikihis olla 2000...4000kg (keskmine 900kg/ha). Vihmausside tähtsus seisneb selles, et nad viivad surnud taimede maapealsed osad mulda, lasevad need läbi oma seedekulgla ja toodavad selliselt väga head orgaanilist väetist
sage. METSAKÄHARIK Suur ja tugev, kuni 20 cm pikkuste ebakorrapäraselt harunevate vartega hele- või kollakasroheline sammal. Moodustab maapinnal koheva samblavaiba. Lehed asetsevad vartel harali ja moodustavad varre tipus suure tuti. Tüüpiliselt kasvab ta viljaka mullaga metsades (laane- ja salumetsades); metsakäharik ei talu otsest päikesevalgust, seega saab ta kasvada vaid metsas. Väga sage metsasammal maapinnal, tüvealustel ja huumusega kaetud kividel. Metsakäharikust moodustunud samblavaibas elab mitmeid putukaid, ämblikke, hiiri jt. loomi. Tihased ja käblikud kasutavad sambla taimi pesaehitusmaterjaliks. PÕDRASAMBLIKUD Moodustavad kuni 10 (30) cm kõrgusi kuppeljaid põõsakesi või murusid, võivad moodustada mitme ruutmeetri suuruseid laike. Värvuselt heledad, valkjashallid või kollakad. Kasvavad maapinnal, harvem puidul. Levinumad liigid on:
toitainetega ja parandada kasvukoha mullaviljakust just ekstreemsematel kasvukohtadel, nagu toitainetevaestel liivmuldadel ja kivistel muldadel. Mida vähemviljakas ja ekstreemsem on kasvukoht, seda selgemalt ja tugevamalt ilmneb metsa positiivne mõju mullatekkeprotsessidele. Pärast liivaalade metsastamist võib täheldada ülemise liivakihi rikastumist huumusega, mis väljendub kõigepealt ülemise mullakihi tumenemises ja huumushorisondi tekkes. Toitainetevaestel liivadel võib männikutes tekkida mõne sentimeetri tüsedune huumuskiht 40-50 aasta jooksul. Kui männile lisanduvad kask või lehis, tekib huumuskiht kiiremini. Võrreldes näiteks lehtpuude ja männi mõju mullatekkeprotsessidele on lehtpuud üldreeglina
silmarohi, jusshein ja lamba aruhein. Head toitainetega varustatust näitavad umbrohud: tömbilehine oblikas, harilik punand, vesihein, hiirekõrv, piimalill, karvane võõrkakar, must maavits, raudnõges, harilik malts. Lämmastiku olemasolu näitavad umbrohud: h. orashein, harilik ristirohi, harilik piimohakas, kõrvenõges, mets-harakputk, roomav madar, vesihein, h. linnukapsas. Lämmastikuvaest mulda näitavad: aruporgand, harilik-kukehari, valge karikakar. Head huumusega varustatust näitavad: harilik piimalill, vesihein, raudnõges, võõrkakar. Umbrohud, mis näitavad probleeme veereiimi osas tihenemise tõttu ülemises mullakihis: roomav tulikas, hanijalg, kahar kirburohi, soo-nõianõges, põldmünt. Umbrohud, mis näitavad probleeme veereiimi osas tihenemise tõttu sügavamates mullakihtides: põldosi ja paiseleht. Umbrohu kasulikkust või kahjulikkust põllul ei saa hinnata kindla skaala järgi. Umbrohu ja
Metsavaris ja -kõdu on kõige suurem toitainete varuallikas, mistõttu metsakõdu kõrvaldamine mõjub puude kasvule ebasoodsalt. Eriti ilmnes see varasematel aegadel, kui metsakõdu ja -varist kasutati loomade allapanuks. Pidev kõdu kõrvaldamine võib puistute tooki vähendada isegi 2-3 korda. Eriti hästi paistab silma metsa võime rikastada mulda toitainetega kehvadel liivastel ja kivistel muldadel. Pärast liivaalade metsastamist võib kõikjal täheldada ülemise liivakihi rikastumist huumusega, mis väljendub kõigepealt ülemise kihi tumenemises ja huumushorisondi tekkes. Meie mereäärsetel liivadel on männikutes tekkinud mõne sentimeetri tüsedune huumuskiht 40-50 aasta jooksul. Kui männile lisanduvad teised liigid (kask, lehis), tekib huumuskiht kiiremini. Kui põhjavesi on lähedal, kasvab liivadel ka must lepp, mis rikastab liivmulda eriti lämmastikuga, sest lepakõdu laguneb kiiresti, mille tagajärjel tekib rohkesti nitraatlämmastikku
Joonis 1 Sõelkõverad. Kõver 1 näitab, et tegemist on ühtlase materjaliga (d60/d10 = 2,6); kõver 2 kuvab segateralist materjali (d60/d10 = 12,0) ning kõver 3 on ebaühtlane materjal, mille d60/d10 = 85,6. Allikas: Viherympäristöliitto, julkaisu 31 Ühe ja sama kasvupinnase sõelumisel erinevate meetoditega võidakse saada mõnevõrra erinevad sõelkõverad. Nii näiteks oleneb sõelkõver sellest, kas pinnast sõeluti koos huumusega või eemaldati see eelnevalt. Kasvupinnase terastikulise koostise täpne määramine on võimalik asjakohaste seadmetega varustatud laboris ning on vajalik juhul, kui kasvupinnaseid toodetakse turustamiseks; välitingimustes hinnatakse terastikulist koostist tavaliselt visuaalselt. Terastikulise koostise määramise teenust pakub näiteks Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labor (www.klab.ee). Sõelkõver võimaldab prognoosida muuhulgas ka kasvupinnase niiskuskäitumist, tihenemisriski ning
metsakõdu kõrvaldamine mõjub metsa kasvule ebasoodsalt. Eriti ilmnes see varasematel aegadel, kui metsakõdu ja -varist kasutati loomade allapanuks. Pidev kõdu kõrvaldamine võib puistute toodangut (tooki) vähendada isegi 2...3 korda. Eriti hästi paistab silma metsa võime rikastada mulda toitainetega kehvadel liivastel ja kivistel muldadel. Pärast liivaalade metsastamist võib kõikjal täheldada ülemise liivakihi rikastumist huumusega, mis väljendub kõigepealt ülemise kihi tumenemises ja huumushorisondi tekkes. Meie mereäärsetel liivadel on männikutes tekkinud mõne sentimeetri tüsedune huumuskiht 40...50 aasta jooksul. Kui männile lisanduvad teised liigid (kask, lehis), tekib huumuskiht kiiremini. Kui põhjavesi on lähedal, kasvab liivadel ka must lepp, mis rikastab liivmulda eriti lämmastikuga, sest lepakõdu laguneb kiiresti, mille tagajärjel tekib rohkesti nitraatlämmastikku
annaabi.ee 
